1-09-1618/24 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-09-1618

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26 november 2010 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 23

novembril 2010 a Tartu kohtumajas)

Kriminaalasja number

1-09-1618

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Prokurör

Ruti Kilg

Taotlus

M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

M.U

Asukoht:

Tartu

Vangla,

elukoht

vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood xxx

RESOLUTSIOON

Jätta M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-1618 KarS § 200 lg 2 p 4, 8 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku ning karistuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.01.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 9 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud vangistust.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 05.11.2008.a ja lõpeb 05.10.2012.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.10.2010.a. M.U esitas 23.08.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 11.10.2010.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 23.11.2010.a seisuga on M.U kandmata karistusaeg 1 aasta 10 kuud 12 päeva vangistust. M.U on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 21.11.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 09.12.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vangistust; 3) 06.02.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 8 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta vangistust; 4) 25.11.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust, KarS § 68 alusel 14 päeva vangistust; 5) 23.12.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu vangistust, KarS §

65 lg 1 alusel 2 kuud 14 päeva vangistust; 6) 18.12.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 121 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat vangistust, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 1 kuu 9 päeva vangistust; 7) 10.01.2008.a Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 9 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta M.U tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toeta vabastamist, kuna puudub elukoht, kuhu M.U saaks vabanemise korral elama asuda. Süüdimõistetu ema, kelle juurde ta elama asuks, ei ole andnud selleks vajalikku kirjalikku nõusolekut. Lisaks märgib prokurör, et M.U on vangistuse ajal ka korduvalt distsiplinaarkorras karistatud M.U ise selgitab, et saab aru, et käesoleval ajal pole tal võimalik vabaneda, kuna ema ilmselt ei usu tema muutumist ja ei ole nõus teda enda juurde elama võtma. Küll aga sooviks ta vabaneda siis, kui on vabanemise võimalus ilma elektroonilise valve kohaldamiseta ja plaanib siis elama asuda rehabilitatsioonikeskusesse, et tegeleda seal ka enda sõltuvusprobleemiga. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. M.U on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 lg 2 p 2 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamise eeltingimuseks seadusliku aluse olemasolu elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek

3 (3) selleks ning p 5 alusel süüdimõistetuga koos elavate täisealiste isikute nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Käesolevas asja on kinnipeetav avaldanud, et ta asuks elama ema korterisse, kus elavad ka ema ja noorem vend. Kriminaalhooldaja ettekandest ja selle lisast nähtub, et Marina M.U keeldus kategooriliselt sellest, et M.U nimetatud korterisse elama asuks. Lisaks nähtub kriminaalhooldaja poolt koostatud materjalidest, et nimetatud korteris puuduvad vajalikud tingimused sinna elktroonilise valve seadme paigaldamiseks. Seega puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused ja M.U ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ei ole võimalik. Lisaks märgib kohus, et M.U on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, s.h käesoleval aastal kahel korral ja muuhulgas ka kartseriga. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on ta eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Positiivsena märgib kohus, et M.U on edasise suhtes realistlikud plaanid. Ta on teadvustanud enda narkosõltuvust ja sooviks hilisema vabanemise korral sellega ka edasi tegeleda. Samas võiks ta sellega alustada juba vangistuse ajal ja osaleda vastavates sotsiaalprogrammides, mis õpetaks talle sotsiaalseid oskusi iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas ja aitaks hoida sõltuvust kontrolli all. Vabanemisel on vajalik ka elukoha olemasolu. Hetkel puudub elukoht, kuhu M.U saaks vabanemisel elama asuda. Selleks, et kohus saaks võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral isikut kohustada kuskil elama, peab olema teada ka reaalne elukoht ja selle omaniku nõusolek, et kohus saaks eelnevalt kontrollida elukoha sobivust ja antud nõusolekut. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et käesolevalt puudub alus M.U vangistusest vabastamiseks enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik