3-22-494/66 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-494

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. jaanuari 2022.

a otsuse nr 7002110128-1 tühistamiseks ning Politsei-

ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema taotlus

uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

6. september 2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. aprilli 2022. a

otsus haldusasjas nr 3-22-494 muutmata.

2. X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas jätta

menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. oktoobril 2022

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-494

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuuba Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX) lahkus 28.07.2021 Kuubalt

Venemaale ning saabus 24.11.2021 Venemaalt Eestisse, esitades koheselt pärast kinnipidamist

Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt vajab isik

rahvusvahelist kaitset, sest osales Kuubal 11.07.2021 toimunud meeleavaldusel, milles

osalenuid hakati hiljem taga otsima ja kinni pidama. Kinnipidamise hirmus lahkus isik Kuubalt

Venemaale, kuid kuna seal ei anta kuubalastele rahvusvahelist kaitset ning Venemaal elamine

muutus majanduslikult keeruliseks ja taotlejal ei õnnestunud minna edasi Ameerika

Ühendriikidesse, otsustas taotleja koos elukaaslasega tulla Venemaalt Eestisse kui lähimasse

riiki. Kuubal on ametivõimud käinud taotleja kohta uurimas tema emalt ja õelt ning pere kaudu

on ta kuulnud, et meeleavaldusel osalenutele määratakse vanglakaristus 30 aastaks ja neist ei

ole enam hiljem midagi kuulda. Selleks, et taotleja saaks Kuubale naasta, peaks seal valitsus

vahetuma.

2. Politsei- ja Piirivalveamet luges 21.01.2022 otsusega nr 7002110128-1 X

rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, kuna taotlus

on VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 alusel selgelt põhjendamatu. PPA tegi otsusega taotlejale

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1–3 ja 6 alusel

sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Kuuba Vabariiki, mis kuulub täitmisele seadusliku

viibimisaluse lõppemise korral. Ühtlasi kohaldati X suhtes VSS § 74 lg 2 alusel

sissesõidukeeldu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Tagakiusamise kartuse põhjendatust tuleb hinnata taotleja poliitilise meelsuse omamise ja selle

väljendamise perspektiivist. Taotleja ütlused ei ole usutavad, sest selgitused meeleavaldusel

osalemise kohta ei sisalda isiklikke asjaolusid, vaid kajastavad üksnes üldiselt teadaolevat infot.

Väidetavalt käisid politseinikud taotlejat Venemaal viibimise ajal kaks korda kodust otsimas,

kuid eluliselt ei ole usutav, et taotleja riigist lahkumine ei olnud Kuuba politseile teada, sest

taotleja lahkus Venemaale ametliku lennureisiga. Taotleja ei ole ka põhistanud, miks politsei

on just temast huvitatud. Pelgalt taotleja kodust otsimas käimine ei kujuta veel tagakiusamist.

Päritoluriigi teabe kohaselt toimusid 11.07.2021 Kuubal meeleavaldused üle kogu riigi ja neil

osalesid tuhanded kuubalased. Taotleja kinnitas, et tema kodukohas toimunud meeleavaldus oli

rahumeelne, ta osales seal ainult ühel päeval ja ei lõhkunud midagi ning päeva lõppedes mindi

laiali. Hilisemas menetlusetapis on taotleja asunud väitma, et viibis meeleavaldusel seltskonnas,

kes vandaalitses valitsushoonete kallal, kuigi tema ise kive ei loopinud. Taotleja ütlused on ajas

seega muutunud. Kuigi 2021. a oktoobris avaldatud teate kohaselt registreeriti 1130 inimese

kinnipidamine, kellest 572 on endiselt vangistuses, saab päritoluriigi infost järeldada, et kõiki

rahumeelseid kuubalasi pelgalt meeleavaldusel osalemise tõttu kinni ei peetud. Eluliselt on

usutav, et eelkõige vahistati inimesi, kes sattusid kas vahetusse kontakti ametivõimudega või

rikkusid avalikku korda ebaväärikal viisil. Usutav ei ole, et kõiki tuhandeid meeleavaldajaid

karistataks aastakümnete pikkuse vangistusega. Taotlejal ei olnud mingeid probleeme Kuubalt

ametlikult lahkumisega ning ta on ka ise möönnud, et üheks peamiseks lahkumise põhjuseks

oli raske majanduslik olukord. PPA hindas tõenäoliseks, et taotleja lahkus Kuubalt eelkõige

3-22-494

3(10)

tööotsimise ja elujärje parandamise eesmärgil ning probleemid Venemaal töötamisega tingisid

ka sealt lahkumise vajaduse. Eesti ei olnud taotleja ja tema elukaaslase sihtriik ning Eesti valiti

pelgalt põhjusel, et see oli Venemaale lähedal ja erinevalt Soomest õnnestus ka ebaseaduslikult

piir ületada. Taotleja ei vaja ka täiendavat kaitset, sest Kuubal ei ole käimas relvakonflikti ja

taotlejat ei ähvarda surmanuhtlus. Kuubal valitsev üldine kriisiolukord ei ole suunatud taotleja

vastu. Praegusel ajal ei rakendata Kuubal enam meedet, et pikka aega välismaal viibinud Kuuba

kodanikud jäeti kodakondsuseta, mistõttu on taotleja Kuubale naasmine õiguslikult võimalik.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2022 kaebuse PPA 21.01.2022 otsuse nr

7002110128-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse

taotlus uuesti läbi. Kaebaja osales Kuubal meeleavaldusel, et võidelda vabaduse eest. Paljud

tema sõbrad ja tuttavad arreteeriti meeleavaldusel osalemise tõttu ning ka kaebajat käidi selle

tõttu kodus otsimas, kuid ta oli juba Kuubalt lahkunud. Paljusid osalejaid peetakse kinni

seniajani. Kaebajal on põhjust arvata, et ta võidakse päritoluriiki naastes kinni pidada. Seda

toetab ka PPA otsuses viidatud päritoluriigi info. PPA on põhjendamatult leidnud, et arreteeriti

üksnes neid, kes käitusid vägivaldselt. Kuigi kaebaja viitas vestlusel majandusliku toimetuleku

raskustele, ei järeldu sellest, et ta lahkus Kuubalt eelkõige majanduslikel põhjustel. Kuubalt

minnakse Venemaale viisavabaduse tõttu ja Venemaal sattus kaebaja olukorda, kus tööandja

jättis palga maksmata, mistõttu oli ta sunnitud edasi liikuma. Kaebaja ütlused ei ole

vastuolulised ega ebausaldusväärsed. Vaidlustatud otsuses toodud hinnangud on põhjendamata,

subjektiivsed ja üldised ning taotleja seisukohti ei ole arvestatud. Lahkumisettekirjutuses ei ole

põhjendatud kaebaja põgenemisohu esinemist ning rikutakse väljasaatmise keeldu (VSS § 17¹).

Eestis on kaebajal turvaline ja väljasaatmine ei ole põhjendatud. Sissesõidukeelu kohaldamine

ei ole põhjendatud, sest kaebaja ei sisenenud Eestisse ebaseaduslikult. Kaebaja puhul esineb

VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu kohaldamist välistav asjaolu. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti

Vabariigi julgeolekule.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus 25.03.2022 vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja

selgitas taotluses, et kuubalastele ei anta Venemaal poliitilist varjupaika, mistõttu soovis ta

minna Kamtšatka kaudu USA-sse, kuid see ei õnnestunud ning koos tüdruksõbraga mindi tagasi

Moskvasse. Esitatud rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. PPA otsuse p-s 1.4

on põhjendatud, miks ei anna kaebaja väited välja tagakiusamise mõõdet ja miks on vastustaja

pidanud kaebajat majandusmigrandiks. Kaebaja ja tema elukaaslase ütlused Kuubalt lahkumise

asjaolude ja põhjuste kohta on lahknevad ning isik on PPA hinnangul üldiselt ebausaldusväärne.

Kaebaja ütlustest nähtub, et Venemaale suundus ta tööle ning sealt lahkumise põhjus oli samuti

majanduslik. Venemaal kaebaja isegi ei üritanud taotleda rahvusvahelist kaitset ega enda seal

viibimist seadustada. Lahkumisettekirjutus tehakse isikule, kellel puudub Eestis viibimiseks

seaduslik alus. Kaebaja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõpeb rahvusvahelise kaitse taotluse

kohta lõpliku otsuse tegemisega. Kuna kaebaja seadustamiseks ei ole alust (VSS § 9 lg 1), siis

on lahkumisettekirjutuse tegemine õiguspärane (VRKS § 10 lg 2 p 2). Sissesõidukeelu

kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad. Kaebajal puuduvad majandusliku, perekondlikud

või muud suhted Eestis või Schengeni ala liikmesriikides. Ei esine asjaolusid humaansetel

kaalutlustel keelu kohaldamata jätmiseks ega lühemaks kohaldamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 14.04.2022 otsusega X kaebuse rahuldamata, nõustudes

PPA 21.01.2022 otsuse põhjendustega ja pidamata vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg

2). PPA on toonud õigesti välja, et kaebaja ütlused põhinevad üldiselt teadaoleval infol. Puudub

vaidlus, et Kuubal toimusid 11.07.2021 üleriigilised meeleavaldused, millel osalenuid peeti

kinni, vahistati ja vangistati avaliku korra rikkumise, vandaalitsemise ja politseile vastuhaku

eest, kuid suur osa lasti hiljem vabadusse. Vaatamata kaebaja väitele, et ta osales ca 3000–5000

osalejaga meeleavaldusel kodukoha lähedal asuvas Bejucali linnas, pole tal sellest ühtegi

3-22-494

4(10)

telefoniga

tehtud

jäädvustust,

kuigi

tegemist

olevat

olnud

üldiselt

rahumeelse

demonstratsiooniga, kus lauldi ja hoiti loosungeid. Kaebaja on kinnitanud, et kandis maski ja

käitus rahumeelselt. Kaebajat ei peetud meeleavaldusel kinni ja puuduvad andmed, et kaebaja

oleks ka varasemalt väljendanud riigile vastuvõetamatut poliitilist meelsust või riik oleks sellist

meelsust temale omistanud. Kaebajat ei ole Kuubal kriminaalkorras karistatud ning väited

tagaotsimise kohta on haldusmenetluses jäänud paljasõnalisteks ja PPA hindas isiku üldiselt

ebausaldusväärseks. Isegi juhul, kui kaebaja 11.07.2021 meeleavaldusel osales (mis on pigem

vähetõenäoline), ei ole alust arvata, et ta võiks seetõttu olla Kuuba ametivõimude huviorbiidis.

Osalejaid oli tuhandeid ning kaebaja kandis maski ja käitus rahumeelselt.

Kaebaja selgitused seoses sõprade kinnipidamisega ja sõbra kohtuistungist teadasaamisega ning

enne kohtuistungit esitatud tõendid enda tagaotsimise kohta on täiesti ebausaldusväärsed.

Tõendid on vormiliselt defektsed ja eluliselt ebausutava sisuga, mis viitab fabritseerimisele. Ei

ole usutav, et politsei väljastab ema küsimise peale kirjaliku tõendi selle kohta, et kaebaja üle

hakatakse mässukuritegude tõttu kohut mõistma, ning pereliikmele antakse üle kutse ilmuda

uurija juurde, mida polnud varem kätte toimetatud ja millel märgitud tähtpäev oli möödunud,

kuid mitte uue ilmumise kuupäevaga kutset. Kaebaja on ilmselt n-ö tellinud endale sobivad

tõendid. Kaebaja käitumist ilmestab seegi, et tema soovitas tüdruksõbral (kes on praeguseks

Kuubale naasnud) PPA-le valetada, et ta on samuti tagaotsitav. Kokkuvõttes, isegi kui kaebaja

meeleavaldusel osales, ei ole ainuüksi see asjaolu piisav, järeldamaks riigivõimu huvi kaebaja

vastu ja tema suhtes repressiivsete meetmete kohaldamise ohtu. Kaebaja isiklikud asjaolud

viitavad, et tegemist on varjupaigasüsteemi kuritarvitava majandusmigrandiga. Kohtuistungil

selgus seegi, et kaebaja on tõenditega manipuleerinud, soovitanud enda kaaslasel valetada ja

valetanud ka ise. Kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ega täiendava kaitse andmise

eeldustele ning PPA otsuse p-s 6.2 on asjakohaselt käsitletud päritoluriiki naasmise võimalusi.

Kaebaja enda sõnul on tema tüdruksõber probleemideta Kuubale naasnud.

Kaebajale vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemine ja tema suhtes viieks

aastaks sissesõidukeelu kohaldamine olid õiguspärased. Kaebaja oli ligi kolm kuud Venemaal,

kuid ei püüdnud enda seal viibimist seadustada ega taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tuli

ebaseaduslikult Eestisse, olles eelnevalt püüdnud ebaseaduslikult siseneda Soome.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub 12.05.2022 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus on olulises osas motiveerimata ning

kaebaja seisukohad ja väited on jäetud põhjendusi esitamata kõrvale. Kaebaja on põhjendanud

ja tõendanud, et päritoluriiki naasmisel võidakse ta vahistada ja määrata talle pikk

vanglakaristus, mistõttu tuleks ta lugeda täiendava kaitse saajaks. Kohus ei ole hinnanud

kaebaja esitatud tõendeid, et tema suhtes algatati Kuubal kriminaalmenetlus ja teda kutsuti

menetleja juurde ning sarnases olukorras on teistele isikutele juba määratud pikki

vanglakaristusi. Halduskohus ei ole üksikasjalikult selgitanud, millised kaebaja selgitused on

olnud ebaõiged või väited vastuolus päritoluriigi teabega. Kuna ei ole tuvastatud ega usutavalt

põhjendatud, et kaebaja esitatud tõendid (siseministeeriumi väljastatud aruanne ning kriminaal-

ja operatiivjuurdluse osakonna kutse) oleks võltsitud, siis tuleb neid pidada usaldusväärseteks.

PPA ei ole võltsimist tõendanud ja kohtul puuduvad sellise hinnangu andmiseks eriteadmised.

Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et meeleavaldus toimus ja kaebaja sellel osales,

kuid ei ole arvestanud, et samal meeleavaldusel arreteeriti hulk inimesi, kellest osa on seniajani

kinnipeetud. PPA ja kohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja on majandusmigrant, kelle

vastu puudub Kuuba ametivõimudel huvi. Arvestatud ei ole kaebaja seletusi ja tõendeid, et

politsei käis teda kodust otsimas. Ilmselgelt otsiti kaebajat taga põhjusel, et ta osales

3-22-494

5(10)

meeleavaldusel, ning eesmärgiga kaebaja vahistada ja karistada teda vangistusega. Kaebajat ei

saadud kätte üksnes seetõttu, et ta oli selleks ajaks juba Kuubalt lahkunud. Seega on kaebajal

põhjust karta tagakiusamist.

PPA ega kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja ei ole usaldusväärne, vaid lähtusid alusetult

üksnes enda subjektiivsetest hinnangutest ja spekulatsioonidest Kuuba ametivõimude käitumise

kohta. Vastustaja ei ole selgitanud, milliseid tõendeid olnuks kaebajal võimalik oma väidete

tõendamiseks veel esitada. Kohus järeldas meelevaldselt, et Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja

soovitas kaebajal hankida tõend selle kohta, et ta on tagaotsitav või esitada politsei kutse, ning

seega on kaebaja ilmselt n-ö tellinud endale sobivad tõendid. Halduskohus ei ole põhjendanud,

kuidas ta sellisele järeldusele jõudis, vaid tegemist on pelgalt oletusega. Asjaolu, et kaebaja

tüdruksõber on teadaolevalt probleemideta päritoluriiki naasnud, ei saa kinnitada, et ka kaebaja

suhtes ei järgneks tagasipöördumise korral mingeid repressioone või tagakiusamist. Kaebaja on

seisukohal, et juba ainuüksi asjaolu, et paljusid meeleavaldusel osalenud isikuid on pikka aega

kinni peetud, kinnitab selgelt, et riigivõimudel on potentsiaalne huvi ka kaebaja vastu ning talle

võidakse määrata pikk vangistus (st olenemata sellest, et kaebaja ei ole varasemalt poliitilise

tegevuse tõttu võimude huviorbiidis olnud). Tagakiusamise ohu puudumist ei saa järeldada muu

hulgas asjaolust, et kaebaja on jätkanud suhtlemist oma lähedastega.

Ka lahkumisettekirjutuse tegemisel ei ole PPA õigesti hinnanud kaebajaga seotud asjaolusid.

Kaebaja selgitas, et oli sunnitud Venemaalt lahkuma, sest tal tekkisid probleemid tööandjaga,

kuid vastustaja ja kohus on teinud sellest valed järeldused. Tähtsust ei oma, et kaebaja märkis

vestlusel PPA-le, et võiks lahkuda näiteks Serbiasse, Montenegrosse, Kasahstani, Armeeniasse,

Valgevenesse või Venemaale. Vastustaja ei saa kaebaja eest otsustada, millisesse riiki ta soovib

enda tagakiusamise eest minna. Kaebaja tunneb ennast Eestis turvaliselt ja soovib jääda siia

elama ning panustada ühiskonnaellu. Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et eeltooduga ei

tule üldse arvestada. Väljasaatmine Kuubale on vastuolus VSS §-ga 171, sest kaebajat ootaks

koduriigis tagakiusamine ja vangistus. Sissesõidukeelu kohaldamisel ei ole arvestatud kaebaja

ütluste ja tegelike asjaoludega. Kaebaja suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on VSS § 31 järgi

välistatud, sest tal on Eestiga tihedad ja kaitsmist väärivad sidemed (töö, naine). Viieks aastaks

kehtestatud sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne, sest kaebaja ei ohusta riigi julgeolekut.

7. Politsei- ja Piirivalveamet palub 13.06.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja

selgitusi ja asjas kogutud tõendeid ning teinud õiguspärase lahendi. See, et kaebaja ei nõustu

kohtu järeldustega, ei muuda neid veel ebaõigeteks. Kohus ei ole väitnud, et puudub vaidlus, et

kaebaja meeleavaldusel osales, vaid leidis, et kaebaja osalemist ei saa välistada, kuigi see on

pigem vähetõenäoline. Kohus jagas PPA hinnangut, et isegi kui kaebaja meeleavaldusel osales

ja tegi seda rahumeelselt, siis pole alust arvata, et riigivõimudel oleks tema vastu huvi ning teda

võiks ähvardada vahistamine ja pikaajaline vangistus. Kaebaja on päritoluriigist lahkumise järel

jätkanud suhtlemist oma lähedastega, mis viitab tegeliku tagakiusamise kartuse puudumisele.

Kaebaja esitatud tõendite usaldusväärsuse osas jääb vastustaja 08.04.2022 esitatud seisukoha

juurde ning leiab, et nende autentsuses on põhjust kahelda (st dokumendid on vormilt defektsed

ja sisult ebausutavad). Kaebajat tuleb jätkuvalt pidada täiesti ebausaldusväärseks ja väidet tema

suhtes kriminaalmenetluse algatamise kohta ei saa pidada tõendatuks. Eluliselt ei ole usutav, et

väidetavalt meeleavaldusel osalenud isiku ema küsimise peale väljastab Kuuba politsei temale

kirjaliku tõendi selle kohta, milliste tõendite põhjal on kaebaja toimunud sündmusega seostatud

ja et tema üle hakatakse mässukuritegude tõttu kohut mõistma. Samuti pole usutav, et emale

antakse üle kutse isiku ilmumiseks uurija juurde, kuigi seda pole isikule endale kätte toimetatud

ja ilmumise tähtpäev oli selleks ajaks juba möödunud. Kaebaja esitatud tõendid süvendavad

kahtlust tema ebausaldusväärsuses, mitte ei tõenda reaalset tagakiusamise ohtu. Seejuures on

3-22-494

6(10)

kaebaja korduvalt märkinud, et Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja soovitas tal hankida tõendi

selle kohta, et ta on tagaotsitav või esitada politsei kutse. Halduskohus on piisavalt põhjendanud

järeldust, et kaebaja on tõendid ilmselt n-ö tellinud ja ta ei ole üldiselt usaldusväärne. Kaebaja

soov Eestisse elama jääda, ei ole rahvusvahelise kaitse andmise alus. PPA on arvestanud kõiki

VSS § 31 lg 3 tähenduses olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist

ja selle kehtivusaja määramist ning seda vaidlustatud otsuses ka nõuetekohaselt põhjendanud.

Kaebajal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed Eestiga ja teiste

Schengeni liikmesriikidega. Väide töö ja naise kohta on paljasõnaline, sest kaebaja on viibinud

kinnipidamiskeskuses. Kaebaja varasem elukaaslane on praeguseks Kuubale naasnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

enamike põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi

üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

9. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

13.12.2011 direktiivi 2011/95/EL art 10 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest (rass, usk, rahvus,

sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised veendumused) ning tagakiusamise (või selle vastu

puuduva kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma VRKS § 22 lg-s 1

loetletud pagulasena tunnustamist välistavad asjaolud. Praegusel juhul on kaebaja põhjendanud

tagakiusukartust asjaoluga, et osales Kuubal 11.07.2021 toimunud meeleavaldusel Bejucali

linnas ning see asjaolu on Kuuba ametivõimudele teada ja ta võidakse pikaks ajaks vangistada.

PPA on seega asjakohaselt hinnanud kaebaja tagakiusukartust poliitilise meelsuse omamise ja

selle väljendamise perspektiivist ning tagakiusajana käsitanud Kuuba riigivõimu (VRKS § 19

lg 5 p 1; direktiivi 2011/95/EL art 6 punkt a).

10. PPA leidis 21.01.2022 otsuses nr 7002110128-1, et X rahvusvahelise kaitse taotlus on

selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 alusel. VRKS § 201 järgi on rahvusvahelise

kaitse taotlus selgelt põhjendamatu, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud

VRKS § 20 lg-s 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja esineb mõni järgmistest alustest: taotleja on

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel esitanud teadvalt ebaõigeid andmeid, on andnud

ebaõigeid seletusi, on teadvalt jätnud esitamata andmeid või andmata seletusi, mis on tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel olulised, või on teadvalt esitanud valedokumente

(p 2); taotleja on teinud selgelt valesid või selgelt ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus

päritoluriiki käsitleva piisavalt kontrollitud teabega ja see muudab selgelt ebausutavaks tema

väited seoses sellega, kas ta vastab rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele (p 4); taotleja

on saabunud Eestisse ebaseaduslikult või viibinud ebaseaduslikult Eesti territooriumil või ei ole

esimesel võimalusel esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust (p 7). Konkreetselt on PPA heitnud

kaebajale ette rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamist ning menetluse käigus oluliste

valeandmete esitamist nii isiklike kui ka üldiste asjaolude kohta, samuti seda, et kaebaja saabus

Eestisse ebaseaduslikult.

11. Vaidlust ei ole selles, et Kuubal toimusid 11.07.2021 ja järgnevatel päevadel paljudes

linnades ulatuslikud meeleavaldused, millel avaldati tõsist rahulolematust valitseva riigivõimu

tegevuse ja poliitika suhtes (sh toidu ja ravimite kättesaadavus, isikuvabaduste piiramine). Pole

teada, kui palju kuubalasi meeleavaldustel täpselt osales, kuid on avaldatud arvamust, et neid

3-22-494

7(10)

võis olla kokku 100 000–500 000.1 Kaebaja hindas Tallinna Halduskohtu 11.04.2022 istungil,

et ainuüksi Bejucali linnas võis protestidest osa võtta ca 3000–5000 inimest. Rahvusvaheliste

allikate kohaselt on meeleavaldustega seoses vahistatud üle 1400 inimese, kellest enam kui 700

on jätkuvalt kinni peetud.2 Kuigi kaebaja sõnul on tema teada kinni peetud rohkem inimesi ja

mõnes allikas on tõepoolest viidatud ka suurematele numbritele (nt üle 5000 kinnipeetu3),

märgitakse valdavas osas usaldusväärsetes allikates siiski, et ainuüksi protestidel rahumeelselt

osalemise tõttu peeti kinni üle 1400 inimese. Seega ei ole alust järeldada, et Kuuba ametivõimud

kavatseksid vahistada kõik protestidest osa võtnud inimesed. Küll aga kinnitab päritoluriigi

teave seda, et paljudele süüdistuse saanud meeleavaldajatele on määratud õigusriigi nõuetele

mittevastavate kohtuprotsesside tulemusel ebaproportsionaalselt pikki vanglakaristusi (enam

kui 550 inimesele on ühtekokku määratud üle 4000 aasta vangistust4) ning seda ka pelgalt

meelsuse avaldamise või näiteks meeleavalduse filmimise eest.

12. PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole suutnud mõistlikult põhjendada,

miks peaks Kuuba ametivõimudel just tema vastu olema kõrgendatud huvi, kuigi kaebaja käitus

enda sõnul meeleavaldusel rahumeelselt, teda ei peetud seal kinni ning teda ei käidud ka enam

kui kahe nädala jooksul pärast meeleavaldust otsimas, vaid tal võimaldati Kuubalt 28.07.2021

lennureisiga seaduslikult lahkuda. Kuivõrd Kuuba ametivõimudel pidid sellest tulenevalt olema

andmed kaebaja piiriületuse kohta, siis on PPA põhjendatult pidanud ebausutavaks väidet, et

politseinikud käisid kaebajat kodust otsimas ka pärast seda, kui ta oli juba Venemaale lahkunud.

13. Halduskohtu menetluses esitas kaebaja 31.03.2022 menetlusdokumendi lisadena 3 ja 4

kaks uut tõendit: Kuuba siseministeeriumi 11.07.2021 raport ja dateerimata kutse politseisse

16.08.2021. Kaebaja on kõnealustest dokumentidest rääkinud juba 11.01.2022 vestlusel (ema

olevat need saanud 10.01.2022 – vt küsimus nr 16), kuid rahvusvahelise kaitse menetluses neid

ei esitatud, sest esindaja kinnitusel sai kaebaja dokumendid kätte alles pärast kaebuse esitamist

(s.o pärast 25.02.2022). PPA on leidnud, et kaebaja esitatud täiendavad tõendid on puudustega

ja sisuliselt ebausaldusväärsed ning halduskohtu hinnangul võib olla tegemist fabritseeritud ja

n-ö tellitud tõenditega. Apellatsioonkaebuses rõhutab kaebaja, et kuna dokumentide võltsimist

ei ole seni tuvastatud ja halduskohus ei ole pädev seda ise hindama, siis tuleb tõendeid pidada

usaldusväärseteks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab

kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

ette kindlaks määratud jõudu. Tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja vastastikuses seoses.

HKMS § 62 lg 6 näeb ette, et kohus võib jätta asja lahendamisel arvestamata tõendi, mis on

kohtu hinnangul ilmselt ebausaldusväärne. Tõendi arvestamata jätmist peab kohus põhjendama.

Seega ei põhine seadusel kaebaja seisukoht, et kuna tõendite võltsimine ei ole tõendatud, siis ei

saanud kohus lugeda neid ebausaldusväärseteks ja jätta asja lahendamisel arvestamata.

1 C. Armario. Last year, Cubans took to the streets. Now they’re fleeing the island – The Washington Post,

11.07.2022 – https://www.washingtonpost.com/world/2022/07/11/cuba-migrants-protesters-patria-vida/

2 Justicia J11, Cubalex. Un año sin justicia: Patrones de violencia estatal contra manifestantes del 11J, juuli 2022,

lk 10 – https://cubalex.org/wp-content/uploads/2022/07/UN-AN%CC%83O-SIN-JUSTICIA-Informe-2022-

Justicia11J-Cubalex.pdf; Human Rights Watch. Prison or Exile. Cuba’s Systematic Repression of July 2021

Demonstrators,

11.07.2022

–

https://www.hrw.org/report/2022/07/11/prison-or-exile/cubas-systematic-

repression-july-2021-demonstrators; Cuba: Declaration by the High Representative on behalf of the EU on the

first

anniversary

of

the

demonstrations

of

and

July

2021,

11.07.2022

–

https://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2022/07/11/cuba-declaration-by-the-high-

representative-on-behalf-of-the-eu-on-the-first-anniversary-of-the-demonstrations-of-11-and-12-july-2021/.

3 J. Riera. What Happened to the Cuban Protesters Arrested a Year Ago? – Voice of America, 11.07.2022 –

https://www.voanews.com/a/what-happened-to-the-cuban-protesters-arrested-a-year-ago-/6653865.html

4 N. Price. The Harsh Sentencing of Human Rights Defenders in Cuba – U.S. Department of State, 30.06.2022 –

https://www.state.gov/the-harsh-sentencing-of-human-rights-defenders-in-cuba/

3-22-494

8(10)

14. Ringkonnakohus jagab seisukohta, et esitatud tõendeid ei saa pidada usaldusväärseteks.

Dokumentidel olevad pitsatijäljendid ei ole loetavad ning Kuuba siseministeeriumi väidetava

ametliku raporti sisu on ebausutav ja vastuolus kaebaja seletustega. Raporti kohaselt tuvastati

kaebaja valvekaamerate abil ühe isikuna noorte inimeste grupist, kes Bejucali linnas toimunud

meeleavaldusel viskasid kive linnavalitsuse hoone akendesse, laususid roppusi revolutsiooni

liidrite kohta ja ründasid ametiülesandeid täitnud korrakaitseametnikke. Samas on kaebaja oma

seletustes esialgu väitnud, et Bejucali linnas olid protestid rahumeelsed (09.12.2021 vestlus,

küsimused nr 7, 9, 11), hiljem täpsustades, et need olid rahumeelsed võrreldes Havannaga ehk

loobiti küll kive valitsushoonete akendesse, kuid füüsiline vägivald puudus ja politseinikke ei

rünnatud (11.01.2022 vestlus, küsimused nr 19, 20). Tallinna Halduskohtu 11.04.2022 istungil

selgitas kaebaja lisaks, et kandis meeleavaldusel näomaski, millest tingitult on vähetõenäoline,

kas kaebaja isik sai üldse olla valvekaamera abil tuvastatav. Usutav ei ole seegi, et kuigi Kuuba

siseministeeriumi raport on koostatud juba 11.07.2021 (s.o meeleavalduse toimumisega samal

päeval), siis ei hakatud kaebajat taga otsima varem, vaid tal oli veel 28.07.2021 võimalik riigist

takistamatult lahkuda. PPA on lisaks juhtinud asjakohaselt tähelepanu, et siseministeeriumi

raporti sissejuhatuses märgitud revolutsiooni triumfi 63. aasta viitab aastale 2022, mitte aastale

2021, ning pole tõenäoline, et ametlikus dokumendis võiks sellist laadi viga esineda. Samuti on

arusaamatu, miks pidanuks politsei väljastama kaebaja emale 2022. a alguses kaebajale edasi

andmiseks kutse uurija juurde 16.08.2021. Isegi kui tegemist oli lihtsalt politsei toimikus olnud

kutse koopiaga, on mõistlik eeldada, et kui Kuuba ametivõimud kaebajat jätkuvalt taga otsiksid,

siis oleks tema emale ühtlasi väljastatud kaebajale üleandmiseks uue kuupäevaga kutse.

15. Kokkuvõtlikult on halduskohus jätnud kaebaja esitatud täiendavad tõendid tema suhtes

kriminaalmenetluse alustamise kohta asja lahendamisel õigesti arvestamata, sest tegemist ei ole

usaldusväärsete tõenditega. Seejuures ei ole ka määrav, kas Eesti Inimõiguste Keskuse nõustaja

selgitust, milliste dokumentidega oleks kaebajal võimalik tõendada enda tagaotsimist, on alust

käsitada soovitusena n-ö tellida fabritseeritud tõendid või üksnes soovitusena taotleda Kuuba

ametivõimudelt asjaomaste dokumentide väljastamist, vaid tõendid tuleb kõrvale jätta juba neis

esinevate vormipuuduste ja ebausutava sisu tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada,

et kaebaja võis 11.07.2021 meeleavaldusel Bejucalis osaleda, kuid isegi sel juhul ei ole usutav,

et Kuubale naasmisel ootaks kaebajat vahistamine ja talle määrataks pikaajaline vanglakaristus.

Halduskohus ei ole jätnud kaebaja seletusi tähelepanuta, vaid hindas neid koos muude tõendite

ja päritoluriigi teabega. Tähtsust ei oma, kas kaebaja lahkus Kuubalt elujärje parandamiseks või

muul põhjusel (näiteks arvas ise tõepoolest, et tal on riiki jäädes põhjust karta tagakiusamist),

vaid rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise seisukohalt on oluline üksnes see,

kas kaebajat võiks Kuubale tagasipöördumise korral ka tegelikkuses oodata tagakiusamine.

Pagulasena tunnustamiseks ei ole alust, kui päritoluriigi teave ei kinnita isiku enda kartust, et

teda võidakse naasmisel hakata taga kiusama.

16. Kaebajat ei olnud lisaks alust tunnustada täiendava kaitse saajana, sest teda ei ähvarda

päritoluriiki naasmisel tõsine oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Kaebaja ei satuks päritoluriiki

väljasaatmise korral tõsisesse ohtu, eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või

täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine.

Samuti ei toimu Kuubal relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või tema

kallal vägivalla rakendamise.

17. Kokkuvõttes on vastustaja ja halduskohus õigesti leidnud, et kaebajale ei ole alust anda

rahvusvahelist kaitset, sest teda ei ähvardaks Kuubale tagasipöördumisel tagakiusamine ega

tõsine oht.

3-22-494

9(10)

18. PPA tegi 21.01.2022 otsuses nr 7002110128-1 kaebajale lahkumisettekirjutuse VSS § 72

lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel vabatahtliku täitmise tähtaega määramata ning kohaldas tema suhtes

VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Tegemist

on kaalutlusotsusega, mis eeldab isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt

Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16).

PPA on kaebaja enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu

puudutavas osas ära kuulanud (vt 18.01.2022 vestluse protokoll). PPA on lahkumisettekirjutuse

vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja rahvusvahelise

kaitse taotlus oli VRKS § 201 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt selgelt põhjendamatu ning esineb kaebaja

põgenemise oht (VSS § 68 p-d 2, 6 ja 8). PPA 21.01.2022 otsuses on asjakohaselt põhjendatud

nii vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemist kui ka kaebajale viieks aastaks

sissesõidukeelu kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd kaebaja saabus

Eestisse 24.11.2021 ebaseaduslikult piiri ületades Venemaalt ehk riigist, kelle tegevuse eest ta

rahvusvahelist kaitset ei taotle, ning oli varasemalt üritanud Schengeni alale ebaseaduslikult

siseneda Soome kaudu, siis saab kaebajale heita muu hulgas ette, et ta ei püüdnudki Venemaal

viibides otsida võimalust siseneda Schengeni alale seaduslikult. Kaebaja põgenemise ohtu on

kohtud korduvalt möönnud tema kinnipidamist puudutavates haldusasjades nr 3-21-2745 ja nr

3-22-851 (vt viimati Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2022 määrus nr 3-22-851, p 16). Kaebuse

lahendamise käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis viitaksid, et otsus on kaalutlusvigadega.

19. Kaebajat on kohustatud lahkuma Kuuba Vabariiki, sest tegu on tema kodakondsusjärgse

riigiga. VSS § 17 lg 1 kohaselt saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse,

välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki,

kui Euroopa Liidu õigusakt või välisleping ei sätesta teisiti. Valikuvõimaluse korral lähtutakse

väljasaadetava põhjendatud eelistusest, kui see ei takista oluliselt väljasaatmise täideviimist.

Vastustaja on usutavalt põhjendanud, et kaebajat ei pruugi olla võimalik takistusteta saata välja

mõnda teise tema nimetatud riiki (nt Serbia, Montenegro, Kasahstan, Armeenia, Valgevene,

Venemaa – vt 18.01.2022 vestlus, küsimus nr 20). Kaebaja loetles vestlusel üksnes riike, millel

on Kuubaga viisavabadus, kuid ta ei ole varem käinud teistes riikides peale Venemaa. Kaebajal

on päritoluriigiga tihedad sidemed (seal elab ta perekond – ema ja õde) ning puuduvad kaitsmist

väärivad sidemed teistes tema nimetatud riikides (kaebajal on väidetavalt üksnes mõned sõbrad

ja tuttavad Serbias, Montenegros, Valgevenes, Venemaal). Järelikult on PPA õigesti määranud

sihtriigiks Kuuba Vabariigi. Kaebaja väljasaatmist välistavaid asjaolusid (VSS § 171) ei esine,

samuti puuduvad sissesõidukeelu kohaldamata jätmist tingivad asjaolud (VSS § 31 lg 3).

20. Kui välismaalasele ei anta vabatahtliku lahkumise tähtaega, kohaldatakse tema suhtes

üldjuhul sissesõidukeeldu viieks aastaks (VSS § 74 lg 2). Asjaolusid arvestades on PPA-l õigus

kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel

kohaldamata (VSS § 74 lg-d 3 ja 4). Seega ei eelda viieks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine,

et kaebaja peaks olema ohuks Eesti Vabariigi julgeolekule. Kaebaja puhul ei ole tuvastatud

selliseid asjaolusid, mille põhjal oleks alust hinnata viieaastase kehtivusajaga sissesõidukeelu

kohaldamist tema suhtes ebaproportsionaalseks. Kaebaja on märkinud, et tal elab Hispaanias

tädi (ema venna abikaasa), kuid nad ei ole juba aastaid suhelnud (18.01.2022 vestlus, küsimus

nr 13).

21. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsus muutmata.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Tallinna Halduskohtu 11.03.2022 määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määruse

3-22-494

10(10)

alusel on X olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning talle on antud tõlkeabi

kohtuistungite ja kohtulahendite tõlkimiseks ilma kohustuseta need kulud hiljem hüvitada.

Tallinna Halduskohtu 23.02.2022 määrusega nr 3-22-469 oli X-le antud riigi õigusabi PPA

21.01.2022 otsuse nr 7002110128-1 vaidlustamiseks ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi andmine lõpetati apellandi taotluse alusel Tallinna

Ringkonnakohtu 01.09.2022 määrusega käesolevas haldusasjas. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jäävad X-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja §

118 lg 3 alusel riigi kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg

1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda

kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)