2-21-4538/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.09.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4538

Kohtuasi

X

hagi

Y

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 014/2001/47

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.01.2022 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta selle

põhjendusi.

2. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda.

4. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 336 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

5. Riigi õigusabi korras määratud Y esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi

kanda.

6. Mõista X-lt ja Y-lt solidaarselt riigituludesse hagilt vähem tasutud riigilõiv 125

eurot. Omavahelises suhtes vastutab riigilõivu tasumise eest Y. Riigilõiv tuleb

tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (makseinfo on lisatud

kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta X-l ja Y-l

solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-21-4538

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 23.03.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinna Linnakohtu 9.03.1999 tsiviilasjas nr 2/3/33-5302

tehtud tagaseljaotsuse (kohtuotsus) alusel kohustatud maksma kostjale põhinõudena

1 188 543,20 Eesti krooni ja hüvitama menetluskulud 18 048,50 Eesti krooni, kokku

1 206 591,70 Eesti krooni ehk 77 115,26 eurot. Kohtuotsus on täitedokument, mille alusel

toimub hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 014/2001/47. Kohtuotsus esitati kohtutäiturile

täitmiseks 21.04.2001.

1.2. Kohtuotsuse täitmine aegus hiljemalt 1.03.2021.

1.2.1. 9.03.1999 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 123 lg 1 kohaselt on

kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab

kohtuotsuse jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluse algatamisel

aegumistähtaja kulg katkeb. Aegumine katkes täitemenetluse alustamisel. Täitemenetluse

katkemisest algas kohtuotsuse täitmise aegumistähtaeg uuesti kulgema.

1.2.2. 28.06.1994 vastu võetud TsÜS § 123 lg 1 järgi on kohtuotsusega tunnustatud nõude

aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab kohtuotsuse jõustumisest. 27.03.2002

vastu võetud ja 1.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva

nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku

üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates 5.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni

kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaeg 10 aastat.

1.2.3. Enne 1.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi (VÕSRS § 9 lg 4 esimene ja teine lause).

1.2.4. Kui aegumistähtaeg hakkas kulgema aastal 2001 ja oleks pidanud lõppema aastal 2011,

siis alates 1.07.2002 pikenes tähtaeg aastani 2031 ning alates 1.03.2011 lühenes kuni 1.03.2021.

2-21-4538

1.3. Kohtutäitur teavitas 5.01.2021 täitemenetluses kostja viivisenõude suurendamisest

41 856,36 euro võrra, kuigi kohtuotsusest tuleneb üksnes põhinõue 77 115,26 eurot.

Täitemenetluses sissenõutav nõue moodustas seejärel 259 819,07 eurot. On ebaselge, mille

alusel nõuab kohtutäitur hagejalt täiendavalt 122 362,59 euro tasumist ja kuidas summa on

arvestatud. Hageja esitas kohtutäiturile kaebuse, mille viimane jättis rahuldamata.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud kohtuotsuse pahauskselt täitmata. Seisuga

6.12.2017 oli hageja kostjale koos täitekuludega võlgu 215 487,31 eurot. Hageja ei ole seda

vaidlustanud. Täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täies ulatuses ei ole õiguslikult

võimalik. Täitemenetlus toimub jõustunud kohtulahendi alusel. Kostja ei nõustu, et täitmine on

aegunud.

3. Täiendavas vastuses hagile esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Harju

Maakohtu 10.10.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-15439 jäeti hageja varasem sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Samade poolte vahel jõustunud kohtulahend

välistab hageja uue hagi esitamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 järgi.

Hageja pöördus kohtusse pahatahtlikult, sest teadis osundatud piirangust või pidi sellest teadma.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2022 otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise täitemenetluses

lubamatuks. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks jäi rahuldamata. Hageja menetluskulud jäid

kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäid

Eesti Vabariigi kanda.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:

-

hageja on täiteasjas võlgnik ja kostja sissenõudja;

-

täitedokument on kohtuotsus;

-

täitemenetlus algatati 21.04.2001.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt 9.03.1999 kehtinud TsÜS § 123 lg 1 kohaselt on

kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaja kulg algab

kohtuotsuse jõustumisest. TsÜS § 123 lg 2 esimese lause järgi täitemenetluse algatamisel

aegumistähtaja kulg katkeb.

4.3. VÕSRS § 9 lg 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise

kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise

algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.07.2002 kehtinud seadust, kui

aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.07.2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt kui

tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui

enne 1.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või

võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.07.2002.

4.4. 1.07.2002 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg 30 aastat. VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenevalt oleks täitmine aegunud seega

21.04.2031.

2-21-4538

4.5. 5.04.2011 jõustunud TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude

aegumistähtaeg on 10 aastat. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157

lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud

aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses

nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause

koostoimes saab järeldada, et enne 1.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1.03.2011

kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-116-13, p 13). Kuna täitmine ei olnud 1.03.2011 seisuga aegunud, hakkas tähtaeg uuesti

kulgema ning lõppes 1.03.2021. Seega aegusid kohtuotsusest tulenevad nõuded 1.03.2021.

4.6. Pooled ei toonud esile asjaolusid aegumise peatumise või katkemise kohta. Asjaolu, et

täitedokumenti ei õnnestunud täita, ei välista aegumise vastuväite esitamise õigust ega muuda

seda pahauskseks. Samuti ei too aegumise peatumist või katkemist kaasa see, et täitemenetluses

ei tehtud pikema aja jooksul täitetoiminguid, kuna hageja asukoht ei olnud teada.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha

uut otsust, palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti aegumise tähtaja.

Hageja esitas hagi 23.03.2021 ehk varem kui VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 kohaselt

saabus kohtuotsusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg. Osundatud sätetest tuleneb, et enne

5.04.2011 jõustunud täitedokumentide 10-aastane aegumistähtaeg algas 5.04.2011 uuesti ja

nõuded aeguvad 5.04.2021. Kuna hageja esitas hagi enne aegumise tähtaja saabumist, oleks see

tulnud jätta rahuldamata.

5.2. Maakohus on jätnud sisuliselt käsitlemata kostja vastuväite, et täitemenetluses 5.01.2021

nõude suurendamise tõttu katkes aegumine. Samuti ei võtnud kohus seisukohta, kas menetlus

oleks tulnud lõpetada, kuna poolte vahel on sama eseme kohta samal alusel tsiviilasjas

nr 2-18-15439 tehtud jõustunud kohtuotsus.

5.3. Maakohus jättis piisava põhjenduseta tähelepanuta kostja 14.12.2021 esitatud taotluse ja

tõendid. Kostja taotlust ja tõendeid tuleks arvestada ringkonnakohtu otsuse tegemisel.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse

põhjendusi.

2-21-4538

(I)

8. Ringkonnakohus, nõustudes selles osas apellatsioonkaebusega, leiab samuti, et maakohus

kohaldas ebaõigesti VÕSRS § 9 lg-t 4 ja TsÜS § 157 lg-t 1. Jõustunud kohtuotsusega

tunnustatud nõudele kohaldub VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt alates 5.04.2011 10-aastane

aegumistähtaeg TsÜS § 157 lg 1 järgi. Kuna 5.04.2011 seisuga ei olnud kostja kohtuotsusest

tulenevad nõuded aegunud, hakkas sellele 5.04.2011 uuesti kulgema 10 aasta pikkune

aegumistähtaeg, mis lõppes 5.04.2021. Seega aegusid kohtuotsusest tulenevad nõuded

5.04.2021, mitte 1.03.2021, nagu maakohus leidis. Ringkonnakohus muudab selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu eksimus VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1

kohaldamisel ei tingi aga alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks, sest täitmine on

igal juhul aegunud. See, et hageja esitas hagi 23.03.2021 (tl 1) ehk enne täitmise aegumist

5.04.2021, ei anna samuti alust hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohtu otsuse tegemiseks ajaks

(s.o 31.01.2022 – tl 116) oli aegumise tähtpäev saabunud.

9. Samuti täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, mis puudutab

täitemenetluses kostja nõude suurendamist. Nõude suurendamisega seonduva on maakohus

jätnud otsuses käsitlemata, eksides nii TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause vastu.

9.1. Kuigi hageja on õigesti märkinud, et kohtuotsusest ei tulene, et kostjal oleks hageja vastu

ka viivisenõue, mille võrra oleks kostja saanud suurendada täitmisel olevat nõuet, ei ole asjaolu,

et nõude kujunemine on ebaselge, sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Sellised

etteheited tuleb esitada kohtutäiturile esitatavas kaebuses, millega vaidlustatakse sissenõudja

sellekohase avalduse alusel viivisenõude täitmisele võtmine (täitemenetluse seadustiku § 217).

Maakohtu otsusele antavat hinnangut see siiski ei mõjuta.

9.2. Asjakohatud on kostja väited sellest, et nõude suurendamine täitemenetluses katkestas

aegumise. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka

kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Osundatud sättest

tulenevalt on põhinõude aegumise tõttu aegunud ka kostja viivise nõue, sõltumata sellest, kas

kohtuotsusest tuleneb kostjale õigus nõuda hagejalt viivist või mitte. Ringkonnakohus tuvastas

eelnevalt, et kostja põhinõue aegus 5.04.2021. TsÜS § 144 alusel on ka viivisenõue aegunud.

10. Kostja 14.12.2021 menetluse lõpetamise ja tõendi vastuvõtmise taotluse on maakohus

lahendanud ja seda põhjendanud otsuse punktis „Kostja 14.12.2021 taotlused“ (vt tl 116p–117).

Maakohus on oma seisukohti piisava põhjalikkusega motiveerinud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et tsiviilasjas nr 2-18-15439 lahendatud hagi ei välista uue sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, tuginedes asjaolule, et uue hagi esitamise ajaks on

aegumistähtaeg möödunud. Milles täpselt maakohus eksis, kui jättis kostja taotlused

rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.

(II)

12. Hageja tasus hagilt ettenähtust vähem riigilõivu. Maakohtu otsuse kohaselt oli hagihinnaks

3500 eurot, mida ringkonnakohus muutis ja määras tsiviilasja hinnaks maakohtus 6000 eurot

(tl 134–134p). Hageja tasus hagilt riigilõivu 300 eurot (tl 18). Arvestades tsiviilasja hinda oleks

2-21-4538

hageja pidanud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuma hagi esitamisel riigilõivu

425 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 125 eurot nõutavast vähem.

13. Pooled vastutavad TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagilt vähem tasutud riigilõivu

125 euro tasumise eest solidaarselt. Arvestades menetluskulude jaotust, vastutab TsMS § 146

lg 3 kohaselt omavahelises suhtes riigilõivu tasumise eest kostja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt

tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

(III)

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

16. Hageja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 336 eurot (koos käibemaksuga). Nimekirja

kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 2 tundi,

sh maakohtu lahendiga tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüsimine, suhtlus kliendiga ja

vastuse koostamine.

17. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu on ringkonnakohtu

hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.

18. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 168 eurot (koos

käibemaksuga), mis ei ületa advokaadi keskmist tasumäära.

19. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

336 eurot (2 tundi × 168 eurot/tund = 336 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(IV)

20. Riigi õigusabi korras määratud kostja esindaja tasu ja kulud jäävad Harju Maakohtu

10.06.2021 määruse p-i 2 alusel Eesti Vabariigi kanda (tl 71–71 p). Riigi õigusabi osutanud

advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)