3-22-710/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-710

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 4. veebruari 2022. a käskkirja

nr 5-2/22/53 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määruse

haldusasjas nr 3-22-710 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Rahuldada X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-710

resolutsiooni punkt 1 ja vabastada X esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse

riigilõivu tasumise kohustusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla tunnistas 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/53 X süüdi Tallinna Vangla

direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 1.13.1

rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt

helistas X 06.01.2022 teabe- ja uurimisosakonna ametnikule ning kasutas nõudlikku ja

ähvardavat kõnepruuki. X rääkis väljakutsusva tooniga, süüdistas ametnikku paigutusvea

tegemises ja ütles, et kui vangla hakkab teist kinnipeetavat jõuga tema kambrisse paigutama,

on tal ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, mida erinevatesse instantsidesse

edastada. Telefonikõne lõpetas X sõnadega: „Kui teie minu verd imete, siis hakkan mina ka teie

verd imema!“ Viimast lauset võib võtta otsese ähvardusena ja kinnipeetava selline käitumine

on lubamatu. Vanglateenistujatega suhtlemisel kehtestatud korra eiramine on keelatud ning

korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik, et kinnipeetavad käituksid ametnikega

3-22-710

2(4)

kehtestatud korda järgides. Suhtlemiskorra eiramine näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse

ja seeläbi õiguskorda üldisemalt. X-l on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise

eest ja karistuseks on määratud 3 korral kergeim karistus ehk noomitus. Kaebaja ei tunnista ega

kahetse rikkumist. Eesmärgipärane on määrata kaebajale raskeim karistuse liik ehk reaalne

kartserisse paigutamine.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 25.03.2022 kaebuse Tallinna Vangla 04.02.2022

käskkirja nr 5-2/22/53 tühistamiseks. Kaebaja ei ole kodukorra p 1.13.1 rikkunud. Kaebaja

helistas vangla operatiivtöötajale, et temaga samasse kambrisse paigutatud kinnipeetav viidaks

üle teise kambrisse, kuid operatiivtöötaja hakkas teda kahtlustama kaaskinnipeetava kambrist

välja tõrjumises. Seepeale märkis kaebaja, et kui vangla hakkab tema verd imema ja teda närvi

ajama, on tal palju kompromiteerivat infot ning kaebaja hakkab kirjutama kaebusi direktorile

ja Justiitsministeeriumile. Selline dialoog vanglaametnike ja kinnipeetavate vahel on tavaline.

Kaebajal on vali hääl ja väljendit „verd imema“ kasutavad kinnipeetavad omavahel või

ametnikega rääkides tihti, tegemist on vanglas normaalse suhtlusstiiliga. Kaebaja taotles ühtlasi

menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning menetlusdokumentide või

kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.

3. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2022 määrusega menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis

kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1

jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Ühtlasi rahuldas halduskohus menetlusabi taotluse

tõlkekulude kandmise osas ja vabastas kaebaja tõlkekulude kandmisest (resolutsiooni p 3).

HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt tuleb X kaebuselt tasuda riigilõivu 20

eurot. Kuna kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu (25.11.2021–

25.03.2022) jooksul olid kokku 30 eurot ning kinnipidamised koos elektri ja kaupade eest

tasumisega olid samal perioodil kokku 32,84 eurot, siis on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud (vt ka Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-

3-1-35-15; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16). Maksejõuetu isiku võib siiski jätta riigilõivu

tasumisest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja

jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 111 lg-d 1–3).

Kuigi vastustaja on praegusel juhul tagastanud kaebaja vaide läbivaatamatult, sest kaebaja ei

kõrvaldanud puudusi ja ei esitanud vanglale eestikeelset vaiet, tuleb vangistusseaduse § 11 lg-s

5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda siiski läbituks, sest vangla ei ole kaebaja

venekeelsete pöördumiste tagastamisel veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt

tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-

22-602 ja nr 3-22-753). Sellele vaatamata on esitatud tühistamiskaebuse eduväljavaated

olematud. Kaebaja ei vaidlusta, et ta pani toime vaidlustatud käskkirjas temale süüks pandud

teo (st kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel väljendit „verd imema“), kuid leiab, et seda ei saa

pidada vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumiseks, sest kasutatud väljendid ei ole ähvardavad ja

need on kinnipeetavate suhtluses tavapärased. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja on eksinud

kodukorra p 1.13.1 vastu, sest tema käitumist ei saa pidada viisakaks. Kaebaja kasutas vangla

ametnikuga suheldes ähvardavat väljendit. Kaebaja tegu ei õigusta väide, et tema käitumine oli

vanglas tavaline. Vangla ei saa tolereerida kinnipeetavate üleolevat käitumist vanglaametnike

suhtes, sest see võiks põhjustada julgeolekuohtu. Seepärast tuleb vanglal sellisele käitumisele

reageerida. Vangla on viinud läbi korrektse distsiplinaarmenetluse. Kaebajat teavitati menetluse

algatamisest ja talle anti võimalus esitada vastuväited, mida ta 14.01.2022 selgituse esitamisega

ka kasutas. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja karistamise ettepanekut tutvustati kaebajale

02.02.2022. Kaebus on kokkuvõttes perspektiivitu.

3-22-710

3(4)

4. X palub 25.08.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2022

määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada ta kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.

Halduskohus on ligi viis kuud põhjendamatult venitanud kaebuse menetlemisega. Kuigi kohus

tunnistas kaebaja maksejõuetuks, nõutakse temalt siiski 20 euro suuruse riigilõivu tasumist.

Kaebust ei saa pidada perspektiivituks ega vaidlust kaebaja jaoks vähetähtsaks, sest

vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks.

Kaebaja viibis alates 2020. a augustist kokkuleppeliselt kambris üksinda, kuid operatiivtöötaja

kasutas oma positsiooni ja paigutas tema kambrisse teise kinnipeetava, et survestada kaebajat

loobuma vangla tegevuse või tegevusetuse vaidlustamisest. Vangla püüab süüdistada kaebajat

kodukorra p 1.13.1 rikkumises, kuigi seda ei esinenud. Kaebaja ütles telefonikõnes ametnikule,

et kui ametnik hakkab oma kahtlustustega kaebaja „verd jooma“ (mitte „imema“), tehes teda

kõikides asjades süüdlaseks, siis hakkab kaebaja ametniku kohta kaebusi kirjutama. Vene keelt

kõnelevate isikute hulgas mõistetakse väljendeid „verd jooma“ või „ära joo verd“ nii vabaduses

kui ka vanglas kui närvidele käimist ja tuju rikkumist. Neid väljendeid kasutavad kõik ja need

ei sisalda mingit ähvardust ega solvangut. Ähvardusena ei saa käsitada ka märkust, et kaebaja

hakkab ametniku kohta kaebusi kirjutama, vaid see oli hoiatus võimaliku tulevase tegevuse

kohta. Pole üheselt arusaadav, mida mõista „kahemõtteliste väljendite“ all. Tegemist võib olla

lihtsalt kaebaja kallal norimisega. Küsimus viisakusest on küllaltki laialivalguv ja abstraktne

ning seondub kasvatusega kodus, koolis ja ühiskonnas. Kaebajal on vali hääl ning jäik ja terav

kõnemaneer. See on vanglale teada, sest kaebaja on vanglas viibinud juba peaaegu 30 aastat.

Kaebaja tunneb vangla operatiivtöötajat juba alates 1996. a-st Murru Vanglas ning on kursis

tema sealse tegevusega. Kaebaja ei ole kedagi ähvardanud. Kaebajal on õigus helistada vangla

operatiivtöötajale ning vaielda vastu tema provokatsioonidele ja intriigidele. Tallinna Vanglas

salvestatakse kõik telefonikõned, mistõttu võib kohus nõuda välja kaebaja ja operatiivtöötaja

vahelise vestluse salvestise ning veenduda, et kaebajal räägib õigust. Distsiplinaarmenetlus on

viidud läbi ebaobjektiivselt ja eelarvamuslikult, kaebaja seletusi ei võetud arvesse. Ettekande

sisu ei ole kaebajale tõlgitud. Menetlusabi andmisest keeldumine takistab kaebajal pöörduda

kohtusse tema jaoks väga tähtsas asjas. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud seisukohta,

et kaebus on perspektiivitu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse (s.o Tallinna

Halduskohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p 1) peale esitatud määruskaebuse HKMS § 207

lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg

1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22

lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda

riigilõiv 20 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel menetlusabina

määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja majanduslik seisund vastab HKMS §-s 112

toodud menetlusabi saamise tingimustele ja ringkonnakohus nõustub sellega. HKMS §-st 111

tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb

menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi

andmine) peaks alati olema sisuliselt põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei oleks

menetlusabi andmine põhjendatud mh siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja

kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel

arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2).

3-22-710

4(4)

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuses ja Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjas nr

5-2/22/53 toodud asjaolude pinnalt ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samuti ei

ole alust hinnata vaidlust (s.o kartserisse paigutamine kui rangeimat liiki distsiplinaarkaristuse

kohaldamine) kaebaja jaoks vähetähtsaks (nt Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, p

20; 16.05.2011 määrus nr 3-3-1-95-10, p 7). X on kaebuses selgelt rõhutanud, et ta ei ole

Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõudeid rikkunud ja on väitnud ka distsiplinaarasja

menetleja erapoolikust. Kinnipeetava kartserisse paigutamise õiguspärasuse osas seisukoha

võtmisel tuleb kohtul kontrollida nii väidetava distsiplinaarsüüteo toimepanemise faktilisi ja

õiguslikke aluseid kui ka määratud karistuse proportsionaalsust. Kaebaja väidete põhjendatust

peab halduskohus hindama vaidluse sisulisel läbivaatamisel, nõudes kaebajalt vajaduse korral

oma seisukohtade täpsustamist ja vastustajalt asjakohaste tõendite esitamist. Riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluste lahendamisel ei tohi

välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, sest see piiraks isikute kaebeõigust

ülemääraselt (nt Riigikohtu 25.04.2012 määrus nr 3-3-1-10-12, p 11).

8. Asjaolust, et vaidlust ei ole selle üle, millist väljendit kaebaja kasutas („verd jooma“ või

„verd imema“, mille eristamine võib olla ka üksnes tõlkeviga), ei saa teha teha järeldust, et

kaebaja ei vaidlusta distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Selle kohta, kas X käitus 06.01.2022

vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikule helistades viisakalt ja tema hääletoon ei olnud

agressiivne ning kas kaebaja poolt kasutatud väljendid olid sündsusetud või ähvardava sisuga,

saab hinnangu anda kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Kuna „verd jooma“ või „verd

imema“ on kujundlik väljend, mida ei saa üldjuhul käsitada otsese ähvardusena juua / imeda

teise inimese verd, vajab nimetatud väljendi konkreetse kasutuse aktsepteeritavus põhjalikumat

analüüsimist (erinevalt näiteks ilmselgete roppuste kasutamisest). Samuti tuleb hinnata, kas

vangla on ähvardusena käsitanud ka X viidet kaebuste koostamisele ja kas seda saab pidada

kodukorra p 1.13.1 tähenduses ähvarduseks. Olukorras, kus kasutatud väljendite ebaviisakus

või ähvardav sisu on vaieldav, ei saa ka kaebajale määratud kartserikaristust pidada ilmselgelt

proportsionaalseks, olenemata temale sarnaste tegude eest varem korduvalt määratud leebemate

distsiplinaarkaristuste (3 noomitust) kehtivusest.

9. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega vabastab X praeguses asjas esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse

riigilõivu tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)