3-22-710/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla tunnistas 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/53 X süüdi Tallinna Vangla rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt
Legislator headnote
AI generated3-22-710/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Käskkirja kohaselt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-710
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 4. veebruari 2022. a käskkirja
nr 5-2/22/53 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määruse
haldusasjas nr 3-22-710 resolutsiooni punkti 1 peale.
2. Rahuldada X määruskaebus.
3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2022. a määruse haldusasjas nr 3-22-710
resolutsiooni punkt 1 ja vabastada X esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse
riigilõivu tasumise kohustusest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla tunnistas 04.02.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/53 X süüdi Tallinna Vangla
direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ p 1.13.1
rikkumises ning määras talle distsiplinaarkaristuseks 2 ööpäeva kartserit. Käskkirja kohaselt
helistas X 06.01.2022 teabe- ja uurimisosakonna ametnikule ning kasutas nõudlikku ja
ähvardavat kõnepruuki. X rääkis väljakutsusva tooniga, süüdistas ametnikku paigutusvea
tegemises ja ütles, et kui vangla hakkab teist kinnipeetavat jõuga tema kambrisse paigutama,
on tal ametnike vastu piisavalt kompromiteerivat materjali, mida erinevatesse instantsidesse
edastada. Telefonikõne lõpetas X sõnadega: „Kui teie minu verd imete, siis hakkan mina ka teie
verd imema!“ Viimast lauset võib võtta otsese ähvardusena ja kinnipeetava selline käitumine
on lubamatu. Vanglateenistujatega suhtlemisel kehtestatud korra eiramine on keelatud ning
korra ja julgeoleku tagamiseks vanglas on vajalik, et kinnipeetavad käituksid ametnikega
3-22-710
2(4)
kehtestatud korda järgides. Suhtlemiskorra eiramine näitab kinnipeetava suhtumist ametnikesse
ja seeläbi õiguskorda üldisemalt. X-l on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ebaviisaka käitumise
eest ja karistuseks on määratud 3 korral kergeim karistus ehk noomitus. Kaebaja ei tunnista ega
kahetse rikkumist. Eesmärgipärane on määrata kaebajale raskeim karistuse liik ehk reaalne
kartserisse paigutamine.
2. X esitas Tallinna Halduskohtule 25.03.2022 kaebuse Tallinna Vangla 04.02.2022
käskkirja nr 5-2/22/53 tühistamiseks. Kaebaja ei ole kodukorra p 1.13.1 rikkunud. Kaebaja
helistas vangla operatiivtöötajale, et temaga samasse kambrisse paigutatud kinnipeetav viidaks
üle teise kambrisse, kuid operatiivtöötaja hakkas teda kahtlustama kaaskinnipeetava kambrist
välja tõrjumises. Seepeale märkis kaebaja, et kui vangla hakkab tema verd imema ja teda närvi
ajama, on tal palju kompromiteerivat infot ning kaebaja hakkab kirjutama kaebusi direktorile
ja Justiitsministeeriumile. Selline dialoog vanglaametnike ja kinnipeetavate vahel on tavaline.
Kaebajal on vali hääl ja väljendit „verd imema“ kasutavad kinnipeetavad omavahel või
ametnikega rääkides tihti, tegemist on vanglas normaalse suhtlusstiiliga. Kaebaja taotles ühtlasi
menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning menetlusdokumentide või
kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks.
3. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2022 määrusega menetlusabi taotluse riigilõivu
tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis
kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 10 päeva määruse resolutsiooni p 1
jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2). Ühtlasi rahuldas halduskohus menetlusabi taotluse
tõlkekulude kandmise osas ja vabastas kaebaja tõlkekulude kandmisest (resolutsiooni p 3).
HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt tuleb X kaebuselt tasuda riigilõivu 20
eurot. Kuna kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu (25.11.2021–
25.03.2022) jooksul olid kokku 30 eurot ning kinnipidamised koos elektri ja kaupade eest
tasumisega olid samal perioodil kokku 32,84 eurot, siis on HKMS § 112 lg 1 p-s 1 toodud
menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud (vt ka Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-
3-1-35-15; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16). Maksejõuetu isiku võib siiski jätta riigilõivu
tasumisest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja
jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (HKMS § 111 lg-d 1–3).
Kuigi vastustaja on praegusel juhul tagastanud kaebaja vaide läbivaatamatult, sest kaebaja ei
kõrvaldanud puudusi ja ei esitanud vanglale eestikeelset vaiet, tuleb vangistusseaduse § 11 lg-s
5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda siiski läbituks, sest vangla ei ole kaebaja
venekeelsete pöördumiste tagastamisel veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt
tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu määrused asjades nr 3-
22-602 ja nr 3-22-753). Sellele vaatamata on esitatud tühistamiskaebuse eduväljavaated
olematud. Kaebaja ei vaidlusta, et ta pani toime vaidlustatud käskkirjas temale süüks pandud
teo (st kasutas vanglaametnikuga suhtlemisel väljendit „verd imema“), kuid leiab, et seda ei saa
pidada vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumiseks, sest kasutatud väljendid ei ole ähvardavad ja
need on kinnipeetavate suhtluses tavapärased. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja on eksinud
kodukorra p 1.13.1 vastu, sest tema käitumist ei saa pidada viisakaks. Kaebaja kasutas vangla
ametnikuga suheldes ähvardavat väljendit. Kaebaja tegu ei õigusta väide, et tema käitumine oli
vanglas tavaline. Vangla ei saa tolereerida kinnipeetavate üleolevat käitumist vanglaametnike
suhtes, sest see võiks põhjustada julgeolekuohtu. Seepärast tuleb vanglal sellisele käitumisele
reageerida. Vangla on viinud läbi korrektse distsiplinaarmenetluse. Kaebajat teavitati menetluse
algatamisest ja talle anti võimalus esitada vastuväited, mida ta 14.01.2022 selgituse esitamisega
ka kasutas. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja karistamise ettepanekut tutvustati kaebajale
02.02.2022. Kaebus on kokkuvõttes perspektiivitu.
3-22-710
3(4)
4. X palub 25.08.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.08.2022
määruse resolutsiooni p 1 ja vabastada ta kaebuselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
Halduskohus on ligi viis kuud põhjendamatult venitanud kaebuse menetlemisega. Kuigi kohus
tunnistas kaebaja maksejõuetuks, nõutakse temalt siiski 20 euro suuruse riigilõivu tasumist.
Kaebust ei saa pidada perspektiivituks ega vaidlust kaebaja jaoks vähetähtsaks, sest
vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks.
Kaebaja viibis alates 2020. a augustist kokkuleppeliselt kambris üksinda, kuid operatiivtöötaja
kasutas oma positsiooni ja paigutas tema kambrisse teise kinnipeetava, et survestada kaebajat
loobuma vangla tegevuse või tegevusetuse vaidlustamisest. Vangla püüab süüdistada kaebajat
kodukorra p 1.13.1 rikkumises, kuigi seda ei esinenud. Kaebaja ütles telefonikõnes ametnikule,
et kui ametnik hakkab oma kahtlustustega kaebaja „verd jooma“ (mitte „imema“), tehes teda
kõikides asjades süüdlaseks, siis hakkab kaebaja ametniku kohta kaebusi kirjutama. Vene keelt
kõnelevate isikute hulgas mõistetakse väljendeid „verd jooma“ või „ära joo verd“ nii vabaduses
kui ka vanglas kui närvidele käimist ja tuju rikkumist. Neid väljendeid kasutavad kõik ja need
ei sisalda mingit ähvardust ega solvangut. Ähvardusena ei saa käsitada ka märkust, et kaebaja
hakkab ametniku kohta kaebusi kirjutama, vaid see oli hoiatus võimaliku tulevase tegevuse
kohta. Pole üheselt arusaadav, mida mõista „kahemõtteliste väljendite“ all. Tegemist võib olla
lihtsalt kaebaja kallal norimisega. Küsimus viisakusest on küllaltki laialivalguv ja abstraktne
ning seondub kasvatusega kodus, koolis ja ühiskonnas. Kaebajal on vali hääl ning jäik ja terav
kõnemaneer. See on vanglale teada, sest kaebaja on vanglas viibinud juba peaaegu 30 aastat.
Kaebaja tunneb vangla operatiivtöötajat juba alates 1996. a-st Murru Vanglas ning on kursis
tema sealse tegevusega. Kaebaja ei ole kedagi ähvardanud. Kaebajal on õigus helistada vangla
operatiivtöötajale ning vaielda vastu tema provokatsioonidele ja intriigidele. Tallinna Vanglas
salvestatakse kõik telefonikõned, mistõttu võib kohus nõuda välja kaebaja ja operatiivtöötaja
vahelise vestluse salvestise ning veenduda, et kaebajal räägib õigust. Distsiplinaarmenetlus on
viidud läbi ebaobjektiivselt ja eelarvamuslikult, kaebaja seletusi ei võetud arvesse. Ettekande
sisu ei ole kaebajale tõlgitud. Menetlusabi andmisest keeldumine takistab kaebajal pöörduda
kohtusse tema jaoks väga tähtsas asjas. Halduskohus ei ole veenvalt põhjendanud seisukohta,
et kaebus on perspektiivitu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus võtab menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse (s.o Tallinna
Halduskohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p 1) peale esitatud määruskaebuse HKMS § 207
lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg
1 ls 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205
toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22
lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
6. HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 60 lg 1 kohaselt tuleb halduskohtule kaebuse esitamisel tasuda
riigilõiv 20 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel menetlusabina
määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.
Halduskohus ei ole kahelnud selles, et kaebaja majanduslik seisund vastab HKMS §-s 112
toodud menetlusabi saamise tingimustele ja ringkonnakohus nõustub sellega. HKMS §-st 111
tulenevalt ei ole kaebaja majanduslik seisund siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb
menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Menetluskulude riigi kanda jätmine (sh menetlusabi
andmine) peaks alati olema sisuliselt põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt ei oleks
menetlusabi andmine põhjendatud mh siis, kui pole piisavat alust eeldada, et taotleja
kavandatav menetluses osalemine võiks olla edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel
arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2).
3-22-710
4(4)
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuses ja Tallinna Vangla 04.02.2022 käskkirjas nr
5-2/22/53 toodud asjaolude pinnalt ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samuti ei
ole alust hinnata vaidlust (s.o kartserisse paigutamine kui rangeimat liiki distsiplinaarkaristuse
kohaldamine) kaebaja jaoks vähetähtsaks (nt Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, p
20; 16.05.2011 määrus nr 3-3-1-95-10, p 7). X on kaebuses selgelt rõhutanud, et ta ei ole
Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 nõudeid rikkunud ja on väitnud ka distsiplinaarasja
menetleja erapoolikust. Kinnipeetava kartserisse paigutamise õiguspärasuse osas seisukoha
võtmisel tuleb kohtul kontrollida nii väidetava distsiplinaarsüüteo toimepanemise faktilisi ja
õiguslikke aluseid kui ka määratud karistuse proportsionaalsust. Kaebaja väidete põhjendatust
peab halduskohus hindama vaidluse sisulisel läbivaatamisel, nõudes kaebajalt vajaduse korral
oma seisukohtade täpsustamist ja vastustajalt asjakohaste tõendite esitamist. Riigilõivu
tasumise kohustusest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluste lahendamisel ei tohi
välistada kaheldavate ja vaieldavate kaebuste esitamist, sest see piiraks isikute kaebeõigust
ülemääraselt (nt Riigikohtu 25.04.2012 määrus nr 3-3-1-10-12, p 11).
8. Asjaolust, et vaidlust ei ole selle üle, millist väljendit kaebaja kasutas („verd jooma“ või
„verd imema“, mille eristamine võib olla ka üksnes tõlkeviga), ei saa teha teha järeldust, et
kaebaja ei vaidlusta distsiplinaarsüüteo toimepanemist. Selle kohta, kas X käitus 06.01.2022
vangla teabe- ja uurimisosakonna ametnikule helistades viisakalt ja tema hääletoon ei olnud
agressiivne ning kas kaebaja poolt kasutatud väljendid olid sündsusetud või ähvardava sisuga,
saab hinnangu anda kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Kuna „verd jooma“ või „verd
imema“ on kujundlik väljend, mida ei saa üldjuhul käsitada otsese ähvardusena juua / imeda
teise inimese verd, vajab nimetatud väljendi konkreetse kasutuse aktsepteeritavus põhjalikumat
analüüsimist (erinevalt näiteks ilmselgete roppuste kasutamisest). Samuti tuleb hinnata, kas
vangla on ähvardusena käsitanud ka X viidet kaebuste koostamisele ja kas seda saab pidada
kodukorra p 1.13.1 tähenduses ähvarduseks. Olukorras, kus kasutatud väljendite ebaviisakus
või ähvardav sisu on vaieldav, ei saa ka kaebajale määratud kartserikaristust pidada ilmselgelt
proportsionaalseks, olenemata temale sarnaste tegude eest varem korduvalt määratud leebemate
distsiplinaarkaristuste (3 noomitust) kehtivusest.
9. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna
Halduskohtu 08.08.2022 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue
määruse, millega vabastab X praeguses asjas esitatud kaebuselt nõutava 20 euro suuruse
riigilõivu tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt)