2-21-15795/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-15795

Tsiviilasi

E.K. hagi P.J., K.J., V.S., K.L., A.K. ja A.L. vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

4468 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): E.K. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Vastustajad (kostjad):

I. P.J. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

II. K.J. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

III. V.S. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

IV. K.L. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

V. A.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

VI. A.L. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta E.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud E.K. kanda. Mõista E.K.lt

P.J., K.J., V.S., K.L., A.K. ja A.L. kasuks välja menetluskulude katteks hüvitis

1170 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.K. (hageja) esitas 8. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi P.J. (kostja I), K.J.(kostja II),

V.S. (kostja III), K.L.(kostja IV), A.K.(kostja V) ja A.L.(kostja VI) vastu, milles palus mõista

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel, viivise kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras ning hüvitise varalise

kahju eest 688 eurot; jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda; kohustada kostjaid

solidaarselt tasuma hageja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist.

Kostjad on hagejat laimanud. Hageja ja kõik kostjad olid 2020. a sügisel X Jahiseltsi liikmed.

Kostjad edastasid 3. oktoobril 2020 X Jahiseltsile (jahiseltsi esimehe kostja I isikus) kirja,

milles esitasid hageja kohta muuhulgas järgmised väited:

1) hageja pahatahtlik käitumine jahipiirkonna ühe maaomaniku suhtes (eelkõige tema

halvustamine ja laimamine) on põhjustanud seltsile suure mainekahju;

2) hageja tõttu soovivad mitmed ümberkaudsete maade omanikud jahirendilepingud

seltsiga lõpetada, mille tulemusena saab otseselt kahjustada seltsi põhitegevus;

3) hageja takistab seltsi liikmetel tutvumast 29. juunil 2020 toimunud koosoleku

materjalidega ning on rikkunud koosoleku käiku kajastava andmekandja, seades ohtu

seltsi dokumentatsiooni säilimise ja koosoleku sisu tõepärase fikseerimise;

4) hageja on teadlikult valetanud korduvalt teistele seltsi liikmetele ja avalikkusele väites,

et 13. oktoobril 2018 ühisjahil osales E.L.. Tänaseks on hageja vähemalt ühele seltsi

liikmele otsesõnu väitnud, et E. L. eelnimetatud jahil tegelikkuses ei osalenud.

Eelnevaga on kostjad selgelt rikkunud hageja head nime ja au. Kostjate alusetute väidete tõttu

arvati hageja 16. oktoobri 2020. a koosolekul X Jahiseltsist välja. Kostjate avaldatud laim teotab

hageja au, kuna tegemist on ebaõigete andmete avaldamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047

kohaselt. Kostjate käitumine on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt. Seepärast tuleb

kostjatel hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju. Õiglaseks kahjuks peab hageja 4000

eurot, kuid jätab selle suuruse kohtu otsustada. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks

pöörduma advokaadibüroo poole. Sellega kaasnesid hagejale õigusabikulud summas 688 eurot.

2. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostjad ei vaidlusta hageja esitatud väidete või asjaolude esitamist oma 3. oktoobri

2020. a avalduses. Kostjad olid vaidlusalustest asjaoludest teadlikuks saanud ja nende

hinnangul olid need asjaolud sellised, mille avaldamine oli jahiseltsile vajalik, s.o jahiseltsil oli

õigustatud huvi vaidlusaluste väidete teadasaamise osas (VÕS § 1047 lg 3). Kostjate hinnangul

olid asjaolud sellised, et nende alusel oli põhjendatud hageja väljaarvamine seltsi liikmete

hulgast. Seepärast pidasid nad vajalikuks teavitada jahiseltsi (juhatuse liikme kostja I kaudu) ja

taotleda üldkoosoleku kokkukutsumist, et saaks arutada ja otsustada hageja väljaarvamist

seltsist.

X Jahiseltsi esimees, kellele avaldus edastati, on samas ise ka üks avalduse allkirjastajatest.

Seega on kostjad avaldanud vaidlusalused väited isikule, kes oli nendest väidetest teadlik juba

enne avalduse saamist. Kostja I vastu esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kostja I

avaldas vaidlusalused väited iseendale kui jahiseltsi esimehele.

Kostjad olid seisukohal, et hageja viidatud nõude alusnormide kaitse-eesmärk ei hõlma seltsi

juhtkonnale üldkoosoleku kokkukutsumise teates väidete avaldamist. Kostjate hinnangul ei ole

VÕS-is ette nähtud kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni eesmärk võimaldada sellistes

olukordades nõuete esitamist. Andmete avaldamist kui sellist tuleks mõista siiski andmete

avaldamisena muul eesmärgil ja laiemale isikute ringile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 29. aprilli 2022. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

rahuldamata kostja I taotluse tema suhtes hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja

menetluskulude katteks 2364 eurot 96 senti ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete

andmete avaldamisega tekkinud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043,

§ 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel.

Hageja tugineb kostjate 3. oktoobri 2020. a ühisele kirjale, mille nad saatsid jahiseltsi esimehele

(kes ise samuti allkirjastas pöördumise), kes pani tulenevalt esimehe kohustustest nimetatud

kirjas esitatu jahiseltsi üldkoosoleku päevakorda. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et

tegemist on faktiväidetega ja väärtushinnangutega.

Kohus leidis, et esmalt tuleb menetluses tuvastada, kas kostjate poolt esitatud kirjas kirjutatut

saab pidada VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Faktiväidete või

väärtushinnangute avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist.

Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostjad olid kõik vaidlusaluse kirja esitamise

hetkel ühe koosluse, nimega X Jahiselts, liikmed. Alles kohtuistungil selgus hageja selgitustest,

et hageja enda arvates käib kogu jutt tegelikult hoopis X Jahimeeste Ühistust, mille puhul on

tegemist tulundusühistuga, mis on eraõiguslik juriidiline isik ning mille liikmeskonda kuuluvad

jahitunnistust omavad füüsilised isikud. Et liikmeks saada, peab olema jahiseltsi soovitus.

Kohus jõudis eelnevat analüüsides järeldusele, et X Jahiselts, kelle liikmeskond (antud juhul

koosolekul kohal viibinud isikud koos volitustega) on märgitud hagis kui kolmandad isikud,

kellele avaldati võlaõigusseaduse järgi ebaõigeid andmeid, ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid

vabatahtlik füüsiliste isikute kogum ehk kindlate tunnustega (antud juhul omab olulisust hageja

ütluste järgi jahitunnistuse olemasolu) piiritletud isikute hulk. Neil on oma kokkulepitud

kombestik, mida nad isekeskis järgivad. Selliseid jahiseltse on piirkonnas teisigi. Samas on neis

jahiseltsides läbiviidavad koosolekud kui üheks füüsiliste isikute X Jahimeeste Ühistu

juhtimisest osavõtu vormiks.

Kohus leidis, et eeltoodust nähtuvalt puudutab kostjate 3. oktoobri 2020. a kiri küsimusi, mis

seonduvad kostjate võimaliku vastutusega hageja ees. Tegemist on piiratud arvuga isikutele

(jahiseltsi 16. oktoobri 2020 üldkoosolekul osalenud X Jahiseltsi liikmetega, sh hagejaga)

kostjate poolt jahiseltsi esimehele saadetud kirjas avaldatud väidete arutamisega jahiseltsi

üldkoosolekul.

Kohus leidis, et X Jahiseltsi liikmete poolt tõstatud küsimustes jahiseltsi üldkoosoleku

pidamine, kus seltsi liikmena osales ka hageja ise, ei saa olla käsitletav avaldamisena

VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist on jahiseltsi tegevust ja liikmelisust

puudutava küsimuse arutamisega asjassepuutuvate isikutega. Asja materjalidest ja poolte

selgitustest nähtub, et tegemist on jahiseltsi siseste küsimuste arutamisega, mida ei saa pidada

avaldamiseks VÕS § 1047 lg 3 ja § 1046 lg 2 tähenduses. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole

isiklike õiguste rikkumine õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid

seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1047 lg 3

kohaselt ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele

asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või

asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesolevas asjas tuleb mh

arvestada, et tegemist on piiritletud liikmeskonnaga jahiseltsiga ning arutelu on toimunud

organisatsiooniliselt piiratud isikute ringis.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et vaidlusaluses kirjas ja üldkoosolekul arutletu puhul ei ole

tegemist avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõistes ning seetõttu ei kaasne olukorrale neist

sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui tegemist on ebaõige faktiväitega.

Kuivõrd kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk andmete

avaldamist kõrvalistele isikutele, ei ole põhjust sisuliselt kontrollida, kas vaidlusalune

faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejat on laimatud, samuti kas hagejale on tekkinud

varaline ja/või mittevaraline kahju.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad on väited avaldanud VÕS-i mõistes. VÕS § 1046 lg 2 ja VÕS § 1047 lg 3 ei reguleeri

hageja hinnangul seda, millist tegevust loetakse avaldamiseks, vaid need reguleerivad tegevuse

õigusvastasuse välistamist. Nende sätete alusel on teise isiku õiguseid rikkunud isikul teatud

eelduste esinemise korral võimalik vastutusest vabaneda, kuid nendest sätetest ei tulene nagu

ei oleks kostjate tegevuse näol tegemist avaldamisega. Hagejad on seisukohal, et kui tegu

(avaldamist) ei ole olemas, nagu maakohus leidis, siis ei ole võimalik tuvastada teo

õigusvastasuse puudumist ega kohaldada VÕS § 1046 lg-t 2 või VÕS § 1047 lg-t 3.

Kostjad on avaldanud hageja kohta väiteid X Jahiseltsi liikmetele (kolmandatele isikutele).

Hageja on tõendanud, et kostjate ebaõiged väited said lisaks hagejale ja kostjatele teatavaks

isikutele, kes viibisid 16. oktoobri 2020. a koosolekul. Kostjate väited said teatavaks vähemalt

kaheksale isikule. Seejuures ei ole R. Rosenberg X Jahiseltsi liige, mistõttu ei ole vähemalt

tema osas võimalik väita, nagu oleks talle väidete avaldamine võlaõigusseaduse mõistes

välistatud selle tõttu, et ta oli seltsi liige. Hagiavalduse lisas 2 toodud protokolliga on õigus

tutvuda ka nendel X Jahiseltsi liikmetel, kes koosolekul isiklikult kohal ei viibinud. Kostjad on

istungil omaks võtnud, et X Jahiseltsis on 16 liiget, st lisaks hagejale ja kostjatele veel vähemalt

9 isikut. Isikute ring, kellele kostjad oma ebaõigeid väiteid avaldasid, on seega tegelikkuses

veelgi suurem.

Väidete teatavaks tegemine on käsitletav avaldamisena võlaõigusseaduse mõistes isegi juhul,

kui nii avaldajad kui ka isik, kelle kohta väiteid avaldati, kuuluvad samasse isikute ühendusse

(nagu näiteks korteriühistu või antud juhul jahiselts). Kostjad edastasid hageja kohta ebaõigeid

väiteid X Jahiseltsi esimehele, teades seejuures, et need väited jõuavad seejärel rohkemate

isikuteni (kõigi teiste X Jahiseltsi liikmeteni). Kuna kostjate teo eesmärgiks oli teha hageja

kohta käivad väited teatavaks kolmandatele isikutele (st isikutele, kes ei ole ei väite avaldajad

ega isikud, kelle kohta väited käisid) ning kostjad on oma teoga selle eesmärgi ka saavutanud,

siis on hageja seisukohal, et kostjate tegevus on Riigikohtu praktika (RKTKo nr 2-17-17140, p

11) kohaselt käsitletav avaldamisena.

Hagejal on võimalik oma õiguseid kaitsta üksnes deliktiõiguslikul alusel. X Jahiselts, kust

hageja välja arvati, ei ole eraldiseisvaks juriidiliseks isikuks. Sellest tulenevalt ei ole hagejal

võimalik ka selle seltsi tehtud otsuseid kohtus vaidlustada, kuna seda ei võimalda ükski

õigusnorm. Kui asuda seisukohale, et hagejal ei ole praeguses olukorras võimalik oma õiguseid

deliktiõiguslikel alustel kaitsta, siis järeldub, et hagejal ei olegi oma õiguseid võimalik kuidagi

kaitsta. Hageja leiab, et taoline tõlgendus oleks vastuolus PS §-ga 15.

Kuna kostjate tegevusel on hageja õigustele reaalne negatiivne mõju, siis leiab hageja, et

maakohus oleks pidanud vähemalt sisulise seisukoha võtma, kas kostjate faktiväited vastasid

tõele või mitte.

Kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, kuna kostjad heidavad hagejale ette

kindlate tegude toimepanemist, mis on objektiivselt kontrollitav. Kuna kostjad on avaldanud

faktiväiteid, mis teotavad hageja au ja head nime, siis oleksid kostjad VÕS § 1047 lg 1 kohaselt

pidanud tõendama, et need faktiväited vastavad tõele. Hageja on seisukohal, et kostjad ei ole

oma tõendamiskoormist täitnud, mistõttu tuleb lugeda, et kostjate faktiväited on ebaõiged ning

seega õigusvastased.

Teise isiku au ja hea nime teotamine on VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt õigusvastane.

VÕS § 1046 lg 2 ega VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eelduseid ei esine. Kostjatel ei saanud

mõistlikult olla õigustatud huvi avaldada hageja kohta väiteid, mille osas kostjad pidid teadma,

et need on ebaõiged. Kuna kostjad ei ole tõendanud taolise õigustatud huvi olemasolu, siis on

hageja seisukohal, et kostjatel ei ole võimalik tugineda VÕS § 1046 lg-le 2. Kostjad ei ole

tõendanud ka VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eelduste esinemist.

Kostjatel tuleb hüvitada hagejale tekitatud mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel.

Seoses kostjate avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis

seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime

pannud ei ole. Kostjate õigusvastase käitumise tõttu on hageja põhjendamatult jahiseltsist välja

heidetud. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 4000 eurot.

Asja õigeks lahendamiseks (eeskätt kahjuhüvitise suuruse hindamiseks) tuleb kahtlemata

arvesse võtta ka seda, et kohtuotsusega väljamõistetaval kahjuhüvitisel peab olema nii eri- kui

ka üldpreventiivne mõju.

Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113

lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Hageja nõuab kostjatelt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

viiviseid seadusjärgses määras iga täitmisega viivituses oldud päeva eest igale hagejale eraldi

kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt kuni põhikohustuse

täieliku tasumiseni kostjate poolt.

Kostjad peavad hüvitama kohtueelsed õigusabikulud 688 eurot. Hageja on pidanud

õigusabikulusid kandma ainult kostjate õigusvastase ja põhjendamatu käitumise tõttu.

5. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vaidluse sisu laiendamine ei ole lubatav. Hageja on üritanud menetluse käigus vaidlust

hagiavalduses esitatust oluliselt laiemaks muuta. Kostjad paluvad tähelepanuta jätta kõik väited

ja asjaolud, mis väljuvad hagi piiridest. Näiteks paluvad kostjad jätta tähelepanuta hageja

väited, mille kohaselt on kostjate poolt avaldatud väited saanud kättesaadavaks palju suuremale

isikute ringile kui jahiseltsi liikmeskond.

Ebatäpne on hageja väide, et kostjate eesmärgiks oli, et kirja sisu avaldataks kõigile X Jahiseltsi

liikmetele. Tegelikkuses oli kostjate eesmärgiks ja sooviks see, et seltsi esimees kutsuks kokku

üldkoosoleku, mille käigus liikmed otsustaksid hageja liikmesuse jätkamise üle.

Kostjate hinnangul ei hõlma hageja poolt viidatud nõude alusnormide kaitse-eesmärk seltsi

juhtkonnale üldkoosoleku kokkukutsumise teates väidete avaldamist. Kostjad nõustuvad

maakohtu järeldustega. Kostjad on seisukohal, et selliselt andmete avaldamist ei saa pidada

VÕS § 1046 ja 1047 järgi õigusvastaseks, st tegemist ei ole kahju õigusvastase tekitamise

regulatsiooni esemesse kuuluva olukorraga. Käesoleva vaidluse eripäraks ongi see, et tegemist

ei ole kõrvalistele isikutele suvaliste väidete avaldamisega hageja kohta, vaid nende väidete

aluseks olevad hagejale etteheidetavad teod on olnud sellised, mis kostjate hinnangul vajasid

üldkoosoleku kokkukutsumist.

Apellatsioonkaebuse lahendamise seisukohast ei oma tähendust see, kas hagejal on võimalus

oma õigusi kaitsta üksnes deliktiõiguslikul alusel või mitte.

Kostjate kirjas sisalduvad väited ei olnud ebaõiged ja laimavad. Kostjate väited vastasid tõele.

Kostjate tegevus ei ole olnud õigusvastane (VÕS § 1046 lg 2 ja VÕS § 1047 lg 3).

Hageja selgitas mittevaralise kahjuga seonduvat esmakordselt 28. märtsi 2022. a kohtuistungil

asja sisulise arutamise ajal ning on mittevaralise kahju tekkimist püüdnud sisustada ka

apellatsioonkaebuses. Kostjate hinnangul on hageja esitanud oma seisukohad hilinenult ning

nendega ei saa asja lahendamisel arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus

leiab,

et

Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohtu

otsus

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid üksnes

seaduses lubatud juhtudel. Eelkõige saab selliseks juhuks olla TsMS § 652 lg 3 p 2 kohaselt

see, et asjaolu ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Seejuures peab pool TsMS §

652 lg 4 kohaselt uue asjaolu esitamist põhjendama. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et

hageja on esitanud apellatsioonkaebuses uusi asjaolusid, millele ta ei ole maakohtu menetluses

tuginenud. Hageja on maakohtus tuginenud hagi alusena asjaolule, et kostjad esitasid kostjale I

avalduse, mis sisaldas hageja suhtes alusetuid väiteid. Hageja ei ole maakohtus õigeaegselt

tuginenud sellele, et kostjad avaldasid tema suhtes alusetuid väiteid ka kolmandatele isikutele,

mh apellatsioonkaebuse p-s 13 nimetatud isikutele. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses

põhjendanud, miks ta ei ole nimetatud asjaolusid varem esitanud. Hagejal on olnud algusest

peale advokaadist esindaja, mistõttu pidi ta olema teadlik kohustusest esitada hagi aluseks

olevad asjaolud õigeaegselt. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esitatud uued

asjaolud tähelepanuta.

8. Hageja nõuab kostjatelt lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist, tuginedes sellele, et

kostjad on avaldanud tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on toonud välja neli väidet,

mille kostjad saatsid kostjale I kui X Jahiseltsi juhatuse liikmele. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on

hageja nõude üheks eelduseks, et kostjad oleksid ebaõigeid andmeid avaldanud. Andmete

avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt

Riigikohtu 19. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 11). Andmete avaldamiseks

saab seega lugeda üksnes olukorda, kus andmed tehakse teatavaks isiku(te)le, kes neid andmeid

varem ei teadnud. Praegusel juhul on kostja I ise üks autoreid, kes allkirjastas avalduse, mis

sisaldas väidetavaid valeväiteid. Seega olid need väited kostjale I juba varem teada. Olukorras,

kus kirja adressaat on ühtlasi ka üks selle autoreid ei ole seega tegemist andmete avaldamisega

VÕS § 1047 mõttes.

9. Ringkonnakohus märgib, et hageja on hagi alusena selgelt tuginenud kostjale I kirja

saatmisele. Hageja ei ole hagis välja toonud, et kostjad oleks esitatud väiteid edastanud

kolmandatele isikutele peale kostja I või et andmeid oleks avaldatud muul viisil kui kostjale I

kirja saatmisega. Hagimenetluses peab hageja ise välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud.

Iseenesest on hageja 31. jaanuari 2022 menetlusdokumendis küll tuginenud sellele, et kostjad

soovisid, et väited saaksid teatavaks ka teistele jahiseltsi liikmetele ja kirja saatmine on selle

põhjustanud. Samas ei ole hageja täpsustanud, kuidas see toimus. Asjas esitatud X Jahiseltsi

üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et kostjate kiri oleks üldkoosolekul ette loetud või muul

viisil osalejatele teatavaks tehtud (tl 11-12). Ringkonnakohus nõustub kostjate ja maakohtuga,

et isikute ühenduse toimimiseks on vajalik, et selle liikmed saaksid esitada selle tegevusega

seoses avaldusi ja neid ka arutataks. Praegusel juhul esitasid kostjad avalduse jahiseltsi juhatuse

liikmele üldkoosoleku kokkukutsumiseks hageja seltsist väljaarvamiseks. Selle päevakorraga

üldkoosolek ka toimus. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli mõlemal poolel võimalik

jahiseltsi üldkoosolekul enda seisukohti esitada. Üldkoosolekul esitatud väidete tõesuse üle said

otsustada seltsi liikmed hääletades. Hagejate tegevust jahiseltsi juhatusele avalduse esitamisel

hageja seltsist väljaarvamiseks ei saa pidada VÕS § 1047 mõttes õigusvastaseks.

10. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele, et ka praeguse hagi

rahuldamine, ei taastaks hageja liikmesust X Jahiseltsis, mistõttu on asjakohatud hageja viited

PS §-le 15. Kui hageja leiab, et tal on mingi õigus, millest ta on X Jahiseltsist õigusvastase

väljaarvamise tõttu ilma jäänud, saab ta esitada selle teostamiseks sooritushagi. Praeguses asjas

nõuab aga hageja ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist,

mis ei ole õiguslikult seotud tema liikmesusega jahiseltsis.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi

hageja kanda. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskuluks

ringkonnakohtus esindajakulu 1310 eurot 40 senti. Kostjate esindaja ajakulu on 8,4 tundi ja

tunnitasu määr 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks

kostjate esindajate toimingute hüvitamist, mis on tehtud maakohtu menetluses. Maakohtu

menetluses kantud menetluskulude suuruse määras juba kindlaks maakohus. Seega ei ole

põhjendatud esindaja ajakulu 0,9 tunni osas (tutvumine maakohtu istungiprotokolliga,

vastuväidete esitamine hageja menetluskulude nimekirjale ja maakohtu 21. aprilli 2022 kirjaga

tutvumine). Muus osas on esindaja ajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik.

Esindaja tunnitasu määr ei ületa oluliselt keskmist advokaadist esindaja tunnitasu määra ja on

samuti põhjendatud. Vastuseks hageja vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et ajakulu

põhjendatust ei saa hinnata menetlusdokumendi lehekülgede arvu järgi. Kostjate

apellatsioonkaebuse

vastuse

koostamise

ajakulu

on

samas

suurusjärgus

hageja

apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluga ning 6 tunnine ajakulu ei ole arvestades vaidluse sisu

ja mahtu ebamõistlikult suur. Seega tuleb hagejalt kotjate kasuks välja mõista hüvitis

menetluskulude katteks 1170 eurot (7,5×130×1,2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin