3-21-1168/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1168

Haldusasi

XXi kaebus Tallinna Vangla 20.04.2021 käskkirjale nr

5-2/21/247 ja 25.05.2021 vaideotsusele nr 5-15/21/214-

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.10.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 26.05.2022 menetlusdokumendi

lisa 1 – Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 25.11.2021 protokolli nr 81

väljavõte.

2. Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

29.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-21-1168 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.10.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-21-1168

2(6)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 20.04.2021 käskkirjaga nr 5-2/21/247 tunnistati XX süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamine neljaks ööpäevaks.

Tallinna Vangla kolmanda üksuse vanemvalvuri 21.03.2021 ettekande nr 1-21-2607 kohaselt

andis vanemvalvur 20.03.2021 kella 13.05 paiku kinnipeetavale XXile korduvalt korraldusi

asuda tööle, mida kinnipeetav ei täitnud. Vanemvalvur selgitas kinnipeetavale, et ta on

saatmiskava järgi määratud tööle sektsiooni R2 koristajana. Kinnipeetav ei allunud

korraldustele ja tõi erinevaid vabadusi tööle mitte minemiseks, väites, et tal on allergia ning ei

ole tööriideid. Vangla meedik vaatas kinnipeetava üle ega näinud põhjust tööle mitte

minemiseks.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla

sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37

lg 1 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Tallinna Vangla

19.02.2021 käskkirjaga nr 5-3/21/223 määrati XX tööle majandustöödele abitööliseks alates

20.02.2021 kuni 20.03.2021. Käskkirja tutvustati kinnipeetavale 19.02.2021, kuid ta ei andnud

sellele allkirja, väites, et „ta ei ole sellest perspektiivist huvitatud“.

Vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui

korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti

tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kuna XX oli vangla 19.02.2021 käskkirjaga

määratud tööle majandustööde abitööliseks kuni 20.03.2021, olid vanglaametniku antud

korraldused seaduslikud ja kuulusid kohesele täitmisele.

Distsiplinaarmenetluse käigus kontrolliti XXi väiteid seoses sellega, et ta ei saa töötada

tervislikel põhjustel. Arsti 2020. a maikuu otsuse järgi võib kinnipeetav töötada toiduga mitte

kokkupuutuval tööl. Seega ei nähtu mingeid vastunäidustusi koristustööde osas. Päeval, kui

kinnipeetav keeldus tööle minemast, käis tema juures meditsiiniõde, kes vaatas kinnipeetava

üle ning kinnitas, et terviseprobleemid, mis takistaksid töötamist, puuduvad. 09.03.2021

väljastatud arstitõendi järgi võib kinnipeetav majandustöödel töötada. Arst ei toonud allergiat

võimaliku takistusena välja. Kinnipeetav on korduvalt käinud erinevate arstide juures ning

seega on põhjendamatu tema väide, et talle ei ole osutatud meditsiinilist abi.

Vangla on väljastanud kinnipeetavale vormi, mis on täpselt samasugune nagu tööriietus, ning

humanitaarabi korras uued jalatsid. Majandustööd ei nõua selle tegijalt erilisi füüsilisi

pingutusi või spetsiifilisi teadmisi ega alanda kuidagi kinnipeetava inimväärikust. Põhjendatud

ei ole kinnipeetava vastumeelsus kanda väljaspool kambrit maski ning tööülesandeid täites

kindaid. Kinnipeetav on korduvalt nimetanud töötamist mõttetuks tegevuseks, fiktsiooniks, et

see ei ole tema jaoks perspektiivikas. Eeltoodu vihjab, et tööst keeldumise tegelik põhjus

seisneb asjaolus, et XX on töö osas valiv ega soovi teha ebameeldivaid tegevusi. Selles osas

3-21-1168

3(6)

on allumatus vangla üldist julgeolekut ohustav rikkumine. Kinnipeetav toetab oma käitumisega

vangla subkultuuri.

Vanglateenistuse ametniku korraldustele mitteallumist (tööle mitte asumine) peetakse raskeks

rikkumiseks, kuna sellise käitumisega näitab kinnipeetav üles huvi puudumist koostööks, lisaks

raskendab see distsipliini tagamist vanglas ning vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamist. Kinnipeetavale määrati 10.03.2021 neli distsiplinaarkaristust samasisuliste

rikkumiste eest (iga allumatuse eest 2 ööpäeva kartserikaristust), millest ta ei ole õigeid

järeldusi teinud. Kinnipeetav ei tunnista end jätkuvalt süüdi. Seega on põhjendatud ja

eesmärgipärane määrata karistuseks 4 ööpäevaks kartserisse paigutamine.

2. XX esitas Tallinna Vangla 20.04.2021 käskkirjale vaide, mille vangla jättis

25.05.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/214-2 rahuldamata.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 20.04.2021 käskkirja nr 5-

2/21/247 ja 25.05.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/214-2 tühistamiseks.

Kaebajal puudub tööle asumise kohustus, sest 19.02.2021 tööle määramise käskkirjast

tulenevalt pidi viimaseks tööpäevaks olema 19.03.2021. Ametnikuga, kes tõi käskkirja

tutvumiseks, jäi kokkulepe, et kaebaja töötamise küsimust arutatakse 22.02.2021 edasi. Vangla

ei andnud tööks vajalikke riideid ja jalanõusid ega taganud kaebajale lisatoitlustamist, mis on

töötamise korral ette nähtud. Kaebajal oli töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS)

§ 14 lg 5 p 4 alusel õigus tööst keelduda, sest töötamine seadnuks tema tervise ohtu. Vanglas

oli COVID-19 haigusesse nakatumise oht, kuid kaebaja ei ole selle haiguse vastu

vaktsineeritud. Lisaks ei olnud arstid välja selgitanud kaebaja näol olevate allergilise

iseloomuga nahakahjustuste tekkepõhjust. Maski kandmine oleks seda probleemi süvendanud.

Ebapiisava toitlustamise tõttu kaotas kaebaja kehakaalust 20 kg, samuti langes

kehamassiindeks.

4. Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud käskkirjas ja

vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.

5. Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Tuginedes

HKMS § 165 lg-le 2, leidis halduskohus, et kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega

mittenõustumist on vaidlustatud käskkirjades piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub vajadus

neid kohtuotsuses üksikasjalikult korrata.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks kohustatud alluma

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Väljakujunenud kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et korralduse võib jätta täitmata vaid juhul, kui vanglaametniku korraldus

vastab tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (HMS § 63 lg 2). On

ilmne, et kaebajale 20.03.2021 antud korraldus tööle asuda ei vasta ühelegi HMS § 63 lg-s 2

sätestatud tühise haldusakti tunnusele. Seega oli kaebajal põhimõtteliselt kohustus korraldus

täita ja tööle asuda. Kui kaebaja pidas korraldust õigusvastaseks, oleks ta saanud selle

vaidlustada tagantjärgi, esitades vaide ning vajadusel taotleda halduskohtult esialgse

õiguskaitse korras enda tööle rakendamise keelamist.

Asjassepuutumatud on kaebaja argumendid, et talle ei antud vanglas piisavalt süüa või et talle

ei väljastatud töö tegemiseks eraldi tööriideid ja -jalatseid. Kui ka leiaks tuvastamist, et

kaebajale anti süüa vähem, kui õigusaktid ette näevad, ei andnud see talle õigust jätta ametniku

korraldus täitmata. Lisaks on vastustaja õigesti leidnud, et koristustööde tegemine ei eelda

eririietust. Usutav ei ole kohtumenetluses esitatud kaebaja väide, et kõik kaebaja pikad riided

olid pesus ning lühikestes riietes töötades oleks tal hakanud külm. Nimetatud asjaolule kaebaja

distsiplinaarmenetluses ei tuginenud. Kui pikad riided olidki pesus, ei saa tõsiseltvõetavaks

3-21-1168

4(6)

pidada väidet, et kambris viibides ei olnud kaebajal lühikeste riietega külm, küll aga oleks külm

hakanud väljaspool kambrit koritustöid tehes.

Kaebajal puudus õigus keelduda tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel. Sätte kohaselt on töötajal

õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise.

Säte kohaldub ka kinnipeetavatele, kuid sellest ei tulene kinnipeetava vääramatut õigust tööst

keelduda pelgalt argumendiga, et ta ise arvab, et töö võib tema tervist ohustada. VangS § 37 lg

3 alusel teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Selle sätte ja TTOS § 14 lg 5 p

4 koosmõjus võib kinnipeetav tööle asumise korralduse täitmisest keelduda, kui tal on arsti

poolt tuvastatud terviseseisund, mille tõttu on vastava töö tegemine vastunäidustatud või millest

tingituna on ilmne, et mingisuguse konkreetse töö tegemine võib seada kaebaja tervise tõsiselt

ohtu. Arst hindas kaebaja töövõimelisust viimati 08.03.2021 ning leidis, et majandustöödel

töötamiseks ei ole takistusi. Lisaks vaatas 20.03.2021, s.o tööst keeldumise päeval kaebaja üle

meditsiiniõde ega tuvastanud terviseseisundist tingitud asjaolusid, mis töötamist takistaksid.

Vaidlust ei ole selles, et kaebajal oli nahal lööve. Kaebaja tervisekaardi väljavõttelt nähtub, et

nahal olevat löövet/ketendust on kaebaja arstile kurtnud korduvalt, sh 08.03.2021, mil arsti

visiidi eesmärk oli hinnata kaebaja võimekust töötada majandustöödel. Haigusjuhu anamneesist

saab järeldada, et arst võttis lööbe esinemist arvesse. Seega puudus kaebajal õigus keelduda

tööst TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel.

TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel võib kinnipeetav tööst keelduda ka juhul, kui talle ei anta töö iseloomu

arvestades vajalikke töövahendeid ja isikukaitsevahendeid või kui teda ei ole piisavalt

instrueeritud tööohutuse alal. Vangla siseruumides toimuvad koristustööd ei ole sedalaadi tööd,

mis eeldaksid mingisugust eriväljaõpet, erivarustust või erilisi kaitsevahendeid.

2021. a märtsis oli COVID-19 haigust põhjustava viiruse levik laialdane. Selle tõkestamiseks

olid vanglas kehtestatud teatud täiendavad piirangud nii vanglavälisele suhtlemisele kui

vanglasisesele liikumisele. Samas on usutav, et koristustööd sektsiooni piires ei too koristustöid

tegeva kinnipeetava jaoks kaasa tavapärasega võrreldes oluliselt intensiivsemaid kontakte teiste

inimestega. Kambrist väljapool liikudes pidid kõik inimesed kandma maske ning töötamisel

pidid kinnipeetavad kandma kindaid. Kuna koritustööd vangla eluosakonnas on sealse

igapäevase olme osa ning neid töid oli vaja teha samamoodi kui mistahes muus inimeste

elukeskkonnas, ei ole tegemist selliste töödega, mille saanuks nakkuse leviku tõkestamiseks

üldse ära jätta. Asjaolu, et kaebaja oli vaktsineerimata, oli üksnes kaebaja enda valik ega saanud

kaasa tuua erikohtlemist.

Kaebaja väidab, et tööle määramise käskkirja kohaselt pidi tema viimane tööpäev olema

19.03.2021. Kui teatud sündmuse toimumine on määratud ajavahemikuna selliselt, et märgitud

on selle algus- ja lõpukuupäev, siis algab sündmus/kohustus tähtaja esimesest päevast ja lõpeb

viimase päeva lõppemisega. Tööle määramise käskkirja kohaselt oli kaebaja viimane tööpäev

20.03.2021. Lisaks ei saanud kaebaja seisukoht, et tööle määramise käskkirjas nimetatud

periood oli tema hinnangul lõppenud, õigustada tööle asumiseks antud korralduse täitmata

jätmist. Nagu eelnevalt selgitatud, saab täitmata jätta üksnes ilmselgelt tühise korralduse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 29.10.2021 otsuse tühistada ning teha

asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Terviseseisundit saab hinnata vaid arst, sest see võib muutuda kiiresti. See, et arst hindas

seisundit 08.03.2021, ei tähenda, et 20.03.2021 oli kõik korras. Nahast tehtud pilt näitab, et

esines põletik. Kõrvatagused olid lõhki ja verised, mis ei võimaldanud kohustuslikuks olnud

3-21-1168

5(6)

maski kanda. Katkise naha kaudu võib viirustega nakatuda. Miks peab kaebaja riskima oma

tervisega, kui on olemas kinnipeetavad, kes soovivad koritustöid teha.

Haigla arsti tegevus on vaidlustatud Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonis (TKE),

sest arst ei suutnud ravi pakkuda.

Halduskohus leidis, et nakatumise ohtu oli võimalik oluliselt vähendada töötamisel

hügieeninõudeid järgides, nt mitte pannes pesemata käsi endale nina ja suu lähedale. Kaebaja

puhul on seda põhimõtet võimatu järgida, sest nägu sügeleb. Isegi lühiajaline maski kandmine

süvendab probleemi, koroonaviirusest rääkimata. Õige pole kohtu seisukoht, et väide riietuse

puudumisest on esmakordne ja pole seega usutav. Kaebaja märkis juba 16.04.2021

vastuväidetes, et paljalt ei saa tööd teha. Pooled pikkadest riietest olid ametlikus pesus,

ülejäänud olid kambris pesukausis. Keegi ei hoiatanud ette, millal tuleb tööle minna. Riideid

peseb kaebaja aga siis, kui vajab ja tahab. Isegi kambris oli lühikeste riietega külm. Kaebaja

magab lühikeste riietega, mistõttu pole normaalne, et tööle tuleb minna pidžaamaga.

Vangla tegevuse tõttu langes kehakaal 20 kg. Toiduenergiat ei jätku tavaliseks elutegevusekski,

rääkimata muust.

Koristustööd on majanduslikust aspektist täiesti otstarbetud. Selle raha eest (umbes 20 senti

tunnist) ei korva kulutatud energiat, pole võimalik osta nt jalatseid. Kaebajale oleks tulnud

väljastada tööjalatsid, sest kaebaja ei pea kulutama oma igapäevatoiminguteks vajalikke

jalanõusid.

Kuna kaebaja oli olnud tööst eemal üle kolme kuu (tegelikult 5,5 aastat), tulnuks teda

instrueerida, tutvustada seadmete ja ohutusjuhendeid, kemikaalide ohutustingimusi.

7. Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Väited tervislikel põhjustel töötamise vastunäidustuse, lisatoidu mittesaamise, tööriietuse ja

väljaõppe puudumise kohta on otsitud ja põhjendamatud. Kaebaja ei soovi vanglas koristajana

töötada ja kohustusest vabanemiseks mõtleb välja erinevaid põhjuseid.

TKE 25.11.2021 protokolli kohaselt on kaebajat Tallinna Vanglas ravitud vastavalt tema

terviseseisundile ja toidetud vangla sisekorra reeglite kohaselt. Kooskõlas sotsiaalministri

31.12.2002 määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ on kaebajale määratud

toidunorm R4 (2700–3100 kcal) ja ta saab lisatoitu lähtuvalt kasvust (300 kcal). Täiendav

energiakulu tekiks kaebajal siis, kui ta asuks reaalselt tööle. Senini on ta töötamisest keeldunud.

Kaebaja ei väitnud distsiplinaarmenetluses, et kõik ta pikad riided on pesus ning lühikestes

riietes on tal külm töötada. Ka pole see eluliselt usutav. Lisaks pikkadele riietele on kaebajale

väljastatud lühikesi pükse 2 paari ja neli T-särki. Seega on tal riideid piisavalt ning ta ei pea

magamisriietes tööl käima.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Vastustaja lisas apellatsioonkaebusele esitatud vastusele väljavõtte TKE 25.11.2021

koosoleku protokollist nr 81, mis puudutab XXi 19.07.2021 kaebust Tallinna Vangla

ravikvaliteedi peale. Vastavalt HKMS § 62 lg-le 2 võtab ringkonnakohus esitatud tõendi

haldusasja materjalide juurde. Kaebaja tugines apellatsioonkaebuses muu hulgas TKE-le

esitatud kaebusele. Seega on tõend asjassepuutuv.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Lisaks jääb ringkonnakohus antud asjas

menetlusabi küsimuses 02.02.2022 tehtud määruse põhjendava osa p-s 10 vaidluse

3-21-1168

6(6)

perspektiivile antud hinnangu juurde ega korda vastavaid põhjendusi. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Hinnang, et kaebajal esines tervisest tulenev takistus keelduda 20.03.2021

vanglaametniku korralduse täitmisest, põhineb üksnes kaebaja enda subjektiivsel veendumusel

ning seda ei kinnita ükski asjas kogutud tõend. Kaebaja haigusjuhtude väljavõttest (dtl 90–97)

nähtub, et juba 2021. a veebruaris, kui kaebaja neljal korral keeldus tööle minemast, hindasid

meditsiinitöötajad tema nahaseisundit ning leidsid korduvalt, et meditsiiniline põhjust töölt

vabastamiseks puudub. Täiendavalt hindas arst tema seisundit 08.03.2021 ning tuvastas, et

kaebaja võib majandustöölisena töötada (09.03.2021 tõend nr 2674 – dtl 138). Meditsiiniõde

kontrollis kaebaja tervist uuesti 20.03.2021 ning leidis, et kaebaja on suuteline tööd tegema.

TKE 25.11.2021 protokollist nähtub, et ravivigu pole vangla teinud, määratud ravi on kaebajat

aidanud.

Seega, kuigi vaidlust pole selles, et kaebajal on nahahaigus, mille tulemusel on ka näonahal

lööve (fotod dtl 144–145), puuduvad tõendid, mis näitavad, et kaebajale 20.03.2021 antud

korraldus oli õigusvastane. Kaebaja on rõhutanud raskusi maski kandmisel, samas ei takistanud

vastav kohustus või hirm koroonaviirusega nakatuda tal samal perioodil osaleda muudes

tegevustes, nt keelekursustel.

11. Kaebaja väidab 16.04.2021 selgituses (dtl 114–117), et ei saanud tööle minna muu

hulgas põhjusel, et tema riided olid pesus ehk märjad. Samas varasemas, s.o 29.03.2021

selgituses (dtl 122–123) ei ole ta sellele viidanud. Isegi juhul, kui väide kõigi pikkade rõivaste

märjad olemise kohta oli tõene, tuleb arvestada, et kaebaja oli selle olukorra ise tekitanud.

Kaebaja pidi olema teadlik oma töökohustusest ning võimalusest, et talle antakse korraldus

ilmuda tööle. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et koristustöid oli võimalik teha ka

lühikestes rõivastes.

12. Kaebaja väited kehakaalu kaotuse osas ei ole asjassepuutuvad. Haigusjuhtude väljavõtte

järgi kaalus kaebaja 07.10.2020 79 kg ning 28.04.2021 76,8 kg. Seega kaotas kaebaja 6 jooksul

2,2 kg, mida ei saa ajaperioodi arvestades pidada märkimisväärseks kaalukaotuseks. Kaebaja

väidab enda pikkuseks 192 kg. Kaebaja kehamassiindeks oli seega 20,9 ning ta oli

normaalkaalus (KMI vahemikus 18,6–25). Järelikult puudub igasugune alus arvata, et väidetava

alatoitumuse tõttu ei olnud kaebaja suuteline tööd tegema. Määrav ei ole, et kaebaja kaal oli

2018. a-l 92 kg (KMI 25).

13. Kaebaja suhtumist töökohustusse näitavad nt tema väited seoses vähese töötasuga,

soovimatusega kulutada oma jalatseid ning valmidusega asuda vaid „päris tööle“ (22.07.2022

seisukoht). Samuti ei saa koristustöid pidada sellisteks, mis vajaksid eraldi eelnevat tööohutuse

alast instrueerimist.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)