2-21-19586/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19586

Kohtuasi

Y ja C hagi X vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja C ühine 6. juuni 2022. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Y apellatsioonkaebus 837 eurot

C apellatsioonkaebus 1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja C (isikukood XXXXXXXXXX)

Hagejate seaduslik esindaja Q, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalja Santaševa

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Y ja C 29. juulil 2022 ning X 11. augustil 2022 esitatud dokumentaalsed

tõendid.

2. Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-19586 tehtud Harju Maakohtu 5. mai 2022. a otsus

15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest väljamõistetud elatise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista X-lt Y kasuks välja 51 eurot ja C kasuks

65,80 eurot elatisena 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

4. Rahuldada Y ja C apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada Y ja C hagi X vastu osaliselt.

5.2. Mõista X-lt Y kasuks välja 51 eurot ja C kasuks 65,80 eurot elatisena

15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest.

5.3. Mõista X-lt Y kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni 6. märtsini 2028 välja igakuine

elatis 170 eurot, 7. märtsist 2028 kuni 9. detsembrini 2031 igakuine elatis 175,10

eurot ning alates 10. detsembrist 2031 kuni Y täisealiseks saamiseni (26. jaanuaril

2034) igakuine elatis 206 eurot.

5.4. Mõista X-lt C kasuks alates 1. jaanuarist 2022 kuni 6. märtsini 2028 välja igakuine

elatis 170 eurot ning alates 7. märtsist 2028 kuni C täisealiseks saamiseni

(9. detsembril 2031) igakuine elatis 206 eurot.

5.5. Kohustada X tasuma elatise Q pangakontole selgitusega „elatis“. Kohustada X

tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi

jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu esimeseks

kuupäevaks.

5.6. Arvestada 2021. aasta detsembrist - 2022. aasta juulini (k.a) väljamõistetud elatise

puhul X poolt Y-le makstud igakuise elatisega 170 eurot ja C-le makstud igakuise

elatisega 170 eurot.

6. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja I) ja C (hageja II) (koos hagejad) esitasid 15. detsembril 2021 Harju Maakohtule

X (kostja) vastu hagi, milles palusid välja mõista kostjalt hageja I ülalpidamiseks igakuine elatis

263 eurot alates 15. detsember 2021. a kuni hageja I täiealiseks saamiseni ning hageja II

ülalpidamiseks 290 eurot alates 15. detsember 2021. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt jäid hagejad pärast vanemate lahkuminekut (2017. aasta august) ema

juurde elama. Kuni 2020. aasta oktoobrini tasus kostja hagejatele elatist seadusega ettenähtud

miinimumsuuruses. Seejärel vähendas kostja hagejate emaga kooskõlastamata elatise suurust

ja hakkas tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 340 eurot.

Igakuised kulutused hageja I ülalpidamiseks on keskmiselt 526 eurot: eluasemekulud 166 eurot,

toidukulu 170 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 35 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, oma

sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevade kingitused 40 eurot, mänguasjad, raamatud jne 15

eurot. Igakuised kulutused hageja II ülalpidamiseks moodustavad keskmiselt 581 eurot:

eluasemekulud 166 eurot, toidukulu 170 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed ja

juuksur 30 eurot, kool (arenguring) 40 eurot, oma sünnipäeva tähistamine ja sünnipäevade

kingitused 40 eurot, ravimid 20 eurot, vaba aeg (teater, kino jne) 15 eurot.

Kostja varaline seisund on hagejate emast palju parem, sest kostjal on korteriomand ja muu

vara, aga hagejate ema elab koos hagejatega üürikorteris. Lisaks ei ole õige arvestada elatise

määramisel lasterikka pere toetusega, kuna vanematel on ainult kaks ühist last.

Kostja vastuväited

2. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks kummalegi lapsele elatise 170 euro maksmise osas.

Hagis nõutav elatis ei vasta laste vajadustele ega ole põhjendatud. Kostja arvates tuleb arvestada

nii lapsetoetuse kui ka lasterikka pere toetusega. 1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse

redaktsiooni järgi on hagejale I makstava elatise suuruseks 121,92 eurot ja hagejale II 163,44

eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 5. mai 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 15. detsembrist 2021 kuni

6. märtsini 2028 170 eurot, 7. märtsist 2029 kuni 9. detsembrini 2031 175,10 eurot ning alates

10. detsembrist 2031 206 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni; hageja II kasuks igakuise

elatise alates 15. detsembrist 2021 kuni 6. märtsini 2028 170 eurot ning alates 7. märtsist 2029

206 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejate igakuised toidukulud 170 eurot, hageja I

ravimite ja hügieeni tarvete kulu 35 eurot ning hageja II hügieenitarvete, juuksuri ja ravimite

kulu 50 eurot ülepaisutatud. Mõistlikud kulud on 200 eurot kuus. Hagejad ei ole esitanud

tõendeid, et nad peavad näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks nende toidukorv

keskmisest kallim. Samuti ei ole hagejad esitanud tõendeid selle kohta, et kummalgi nendest

oleks selliseid probleeme tervisega, mis tekitaks täiendavaid kulusid ravimitele või

hügieenitarvetele. Maakohus pidas põhjendatuks kummagi hageja osas riiete ja jalanõude kulu

70 eurot ning vaba aja veetmise kulusid (sh sünnipäevade pidamine ja sõprade sünnipäevadel

osalemine) 55 eurot. Seega leidis maakohus, et mõlema hageja eluliselt usutavad ja põhjendatud

igakuised kulud on 491 eurot, millest kostja osa moodustab ca 246 eurot.

Maakohus arvestas lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Seega on hageja I elatise suuruseks

kuni hageja seadusliku esindaja esimese lapse 19. aastaseks saamiseni (s.o kuni 6. märts

2028. a) 146 eurot ja hagejale II 166 eurot. Alates 7. märtsist 2029 on mõlema hageja elatise

suuruseks 206 eurot (jääb vaid lapsetoetus). Lisaks tuleb kohaldada PKS § 101 lg-t 7 ning

hageja I puhul tuleb elatist vähendada täiendavalt 15% võrra kuni hageja II täisealiseks

saamiseni. Elatise vähendamise aluseid ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kuna kostja

võttis hagi õigeks 340 euro ulatuses, tuleb tal tasuda kummalegi hagejale elatist 170 eurot kuus

kuni 6. märtsini 2028.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse ning teha

uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja

kanda.

Hagejad ei nõustunud, et maakohus pidas kummalegi lapsele kulusid toidule, ravimitele,

hügieenitarvetele ja juuksurile põhjendatuks 200 euro ulatuses. Selle summaga ei ole võimalik

tagada lastele vajalik elukvaliteet ega rahuldada nende vajadusi. Samuti on põhjendamatult

vähendatud kulusid riietele ja jalanõudele ning vaba aja veetmisele. Tõendite puudumine ei

tähenda, et selliseid kulusid ei kanta.

Hagejad ei nõustunud, et maakohus arvestas elatise suuruse määramisel lasterikka pere

toetusega. Tegemist ei ole vanemate ühiste lastega. Tulenevalt Justiitsministeeriumi selgitustest

ei ole toetusega arvestamine põhjendatud. Lisaks märgivad hagejad, et maakohus on jätnud

kostja majandusliku seisundi välja selgitamata. Kostja teenistus ühes kuus ei ole väiksem kui

2500 eurot ning ta on võimeline täitma ülalpidamiskohustust hagejate nõutud suuruses. Hagejad

jäävad maakohtus esitatud taotluse juurde nõuda kostjalt välja tõendid tema sissetuleku kohta.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest

väljamõistetud elatise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab

hagi kostja vastu 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatise väljamõistmise osas.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi. Hagejate

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohtu otsuse on vaidlustanud hagejad. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hagejate elatisnõuded kostja vastu rahuldas.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suuruse üle. Samuti on vaidlus selle üle, kas ülalpidamiskohustuse suuruse

määramisel tuleb arvestada lasterikka pere toetusega.

9. Maakohus on asja lahendades võtnud arvesse, et 1. jaanuaril 2022 jõusutnud

perekonnaseaduse (PKS) muudatustega kehtestati uus alaealisele lapsele elatise arvutamise

kord. Nii saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista 31. detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist

2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid.

Kuigi maakohus on juhtinud poolte tähelepanu sellele, et menetluse kestel on materiaalõigus

muutunud, ei ole ta pooltele sellega kaasnevat menetluslikku olukorda selgitanud ega andnud

pooltele võimalust vajaduse korral nõuet täpsustada, täiendavaid asjaolusid välja tuua ja

tõendeid esitada (vt maakohtu 9. veebruari 2022. a selgituskiri, dtl 44–45). Ringkonnakohus

kõrvaldas maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise (vt ringkonnakohtu 7. juuli 2022. a

selgituskiri, dtl 90–93). Seoses sellega esitasid pooled kohtule uusi asjaolusid ja tõendeid.

Ringkonnakohus arvestab uute asjaoludega ja võtab esitatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel

vastu.

10. Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse

summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam

ühtset miinimumelatise suurust ei ole ning PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev.

10.1. Hageja I palub kostjalt välja mõista elatise 263 eurot ja hageja II 290 eurot. Seega

soovivad hagejad saada enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel

miinimumelatisest väiksemat elatist. Maakohus leidis, et hagejate igakuised kulud on ca 246

eurot ning vähendas seda summat alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg-te 5 ja 7

alusel. Selliselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ja maakohtu otsus tuleb selles

osas tühistada.

Maakohus hindas põhjendamatult hagejate vajadusi, sest hagejad ei pidanud enda vajadusi

tõendama, kui nad nõudsid miinimumelatisest väiksemat elatist. Riigikohtu varasema praktika

järgi sai kohus PKS § 102 lg 2 alusel miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista ning

arvestada asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, üksnes mõjuval

põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga, ning vaid

juhul, kui menetlusosaline sellele tugines ja seda oli pooltega arutatud (vt nt Riigikohtu

28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905/66, p 23). Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud mõjuvat põhjust, samuti asjaolu, et laste vajadused on miinimumelatisest väiksemad,

et miinimumelatisest väiksem elatis välja mõista.

Eelnevast tulenevalt tuleb hagejate elatisnõuded 15. detsembrist 2021 kuni 31. detsembrini

2021 rahuldada.

10.2. Nagu kolleegium eespool mainis, saab kohus PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni

31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete

alusel. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada ka resolutsiooni sõnastamisel. Elatis kuni

31. detsembrini 2021 tuleb välja mõista kindla summana, mitte muutuva suurusena (vt

Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p 17.2). Pooled ei vaidle, et

kostja on 2021. a detsembrikuus tasunud kummalegi hagejale 170 eurot (dtl 19). Seega tuleb

kostjalt 15. detsembri 2021 - 31. detsembri 2021 eest elatisena välja mõista hageja I kasuks 51

eurot (17 x (263 ÷ 31) – 17 x (170 ÷ 31)) ja hageja II kasuks 65,80 eurot (17 x (290 ÷ 31) – 17

x (170 ÷ 31)).

11. Hagejad täpsustasid, et nad soovivad ka pärast 1. jaanuarit 2022 saada elatist 263 eurot

(hageja I) ja 290 eurot (hageja II). Kuna need summad ületavad kehtiva PKS § 101 alusel

hagejate kohta arvutatud elatiste suurused, peavad hagejad tõendama, et nende vajadused kuus

on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Maakohus tuvastas, et kummagi

hageja vajadused kuus on ca 246 eurot ning arvestada tuleb PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatud

komponentidega, sh lasterikka pere toetusega. Kokkuvõttes mõistis maakohus kummagi hageja

kasuks välja 170 eurot tulenevalt kostja hagi õigeksvõtust ning edasi vastavalt laste täisealiseks

saamise ajast 175,10 eurot ja 206 eurot (hageja I) ning 206 eurot (hageja II).

11.1. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja võttis hagi õigeks kummalegi hagejale igakuise

elatise 170 eurot tasumise kohta. Maakohus on hagi selles osas TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt

õigesti rahuldanud. Hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 7).

11.2. Pooled ei vaidle selle üle, et elatise summat ei tule vähendada PKS § 101 lg-s 6 sätestatud

asjaolu tõttu, sest hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus.

11.3. Kuigi maakohus ei arvutanud elatise suurust välja PKS § 101 alusel, arvestas kohus

PKS § 101 lg-tes 5 ja 7 sätestatuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas praegusel juhul tuleb

arvestada lasterikka pere toetusega, sest hagejal on kolm last, kellest kaks on vanemate ühised

lapsed.

Kolleegiumi hinnangul võis maakohus PKS § 102 lg 2 järgi elatist vähendada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (Riigikogu XIV koosseis, 474 SE

seletuskiri, lk 4). Seadus ei täpsusta, kas ka kärgperede puhul tuleb lasterikka pere toetust

arvesse võtta või on toetuse arvestamine eeskätt õigustatud olukorras, kus lapsed on elatist

maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Kolleegium

leiab, et kui üks vanematest saab lasterikka pere toetust, tuleb sellega arvestada. See ei kahjusta

ebaproportsionaalselt elatise maksmise eesmärki.

11.4. Hagejad vaidlustavad maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid osas, milles maakohus

vähendas laste igakuiseid kulusid. Hagejad tõid apellatsioonimenetluses täiendavalt välja laste

vajadused, leides, et nõutud elatised on hindade kallinemise tõttu põhjendatud. Maakohtu

tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud, on kummagi

hageja igakuised kulud on 491 eurot (vt maakohtu otsuse p 6). Hagejad peavad tõendama, et

nende vajadused kuus on vähemalt 526 eurot (hageja I) ja 580 eurot (hageja II). Hagejate

esitatud pangakonto väljavõtete, arvete ja maksekorralduste põhjal ei saa teha järeldust, et

hagejate kulud on suuremad kui maakohtu poolt tuvastatud summa (dtl 8–17, 98–145).

11.5. Kolleegium märgib, et praegusel juhul on maakohus ülalpidamise ulatuse määranud

kindlaks mitte sellest, kui suures summas on kostja võimeline ülalpidamist andma, vaid laste

vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus tuvastas, et laste tegelikke

vajadusi arvestades on nende kulud PKS § 101 alusel arvutatud elatisega võrreldes suuremad

(alates 1. jaanuarist 2022 on PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel baassumma koos kolme protsendiga

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 213,44 eurot).

11.6. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

elatisega võrreldes suuremas ulatuses lisaks PKS §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel.

Seega on võimalik nõuda elatist suuremas summas, kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise

summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused

või tema kulud on mõne muu asjaolu tõttu keskmisest suuremad).

Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui jättis hagejate taotluse

kostjalt sissetuleku kohta andmete väljanõudmiseks rahuldamata. Kolleegium kõrvaldas

rikkumise ning nõudis välja andmed vanemate sissetulekute ja varalise seisundi kohta (dtl 90–

93). Hagejate ema sissetulek on ca 500 eurot kuus (dtl 145) ja kostjal 923,91 eurot kahe nädala

eest (dtl 156). Laste ema elab üürikorteris ja muu vara puudub. Kostja omab korteriomandit

XXX sõiduautot, garaažiboksi ja 900 m² suurust kinnistut Jõelähtmes. Samas on kostja ka välja

toonud, et Soomes töötamisega kaasnevad kulud ca 807,45 eurot kuus.

11.7. Nagu kolleegium juba eelnevalt märkis, ei ole maakohus elatise suuruse määramisel

lähtunud PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummast ega lg-s 4 sätestatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, vaid on enne mahaarvestusi lähtunud kummagi lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurusest. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejate

emal on mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses (nt et ta oleks kaotanud

osaliselt või täielikult töövõime), mis kohustaks kostjat tasuma elatist suuremal määral kui lapsi

peamiselt kasvatav vanem. Selleks ei anna alust ka see, et hagejate ema sugulased aitavad teda

rahaliselt (dtl 146–147). Kolleegiumi hinnangul ei saa ainuüksi vanemate sissetulekute

ebavõrdsus olla mõjuvaks põhjuseks, et ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse

põhimõttest kõrvale kalduda.

Eelnevast tulenevalt ei näe kolleegium põhjust asuda ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramise

osas maakohtust erinevale seisukohale.

12. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate sätete alusel väljamõistetava elatise võib kohus

PKS § 101 lg 2 kohaselt välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Maakohus on elatise välja mõistnud kindla summana, sh tulevikku suunatud elatise.

Kolleegiumil ei ole tulenevalt apellatsioonkaebuse piiridest TsMS § 651 lg 1 järgi võimalik

määrata elatist muutuva suurusena, arvestades mh asjaolu, et lapsetoetus ja lasterikka pere

toetus on komponendid, mis võivad tulevikus vajada perioodilist ümberarvutamist. Hagejad

saavad tulla elatisnõudega kostja vastu, kui oluliselt on muutunud elatise suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Kohtuotsuse täitmisel tuleb

arvestada, et kostja on tasunud mõlemale hagejale elatist 170 eurot kuus juulikuuni (k.a) (dtl

149).

Menetluskulude jaotus

13. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

14. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda

(vt TsMS § 164 lg 1 kohaldamise kohta eespool viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-

19160/42, p 21). TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

15. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)