3-22-1833/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1833

Haldusasi

A. S. kaebus Saaremaa Vallavolikogu keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja A. S.

Vastustaja Saaremaa vald, esindaja Aivar Rahno

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse, menetluse

kinniseks kuulutamise ja juurdepääsupiirangu taotluste

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A. S. kaebus.

2. Jätta A. S. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Tagastada vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisad 1-3.

4. Kuulutada menetlus kinniseks vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 osas.

5. Piirata kaebaja juurdepääsu käesoleva määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud

dokumendile.

SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 5 peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Muus osas

määrus edasikaevatav ei ole.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Sekretäril saata määrus kaebajale ja vastustajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. S. ja A. K. kaasomandis on Saare maakonnas, Saare vallas, Vilsandi külas asuv

hoonestamata Saarepõllu kinnistu (registrinumber 3516934; katastritunnus 30101:003:0562,

sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,61 ha; edaspidi Saarepõllu kinnistu).

3-22-1833

2(7)

2. Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 on algatatud Saaremaa valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka

Saaremaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad. Koostatava üldplaneeringu raames on

planeeritud avada Saaremaa vallale kuuluv Vilsandi kalmistu kinnistul (registreerimisnumber

1938634; katastritunnus 30101:003:0186, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 176 m2;

edaspidi Vilsandi kalmistu kinnistu) kalmistu urni- ja kirstumatusteks. Samuti plaanitakse

Vilsandi kalmistu kinnistuga liita osa Saarepõllu naaberkinnistust Laasi kinnistu

(registreerimisnumber

269334,

katastritunnus

30101:003:0828,

sihtotstarbega

100%

maatulundusmaa, pindala 2,29 ha; edaspidi Laasi kinnistu).

3. Saaremaa Vallavalitsusele esitati 20.07.2022 taotlus seisukoha saamiseks seoses

urnimatuse võimaldamisega Vilsandi ajaloolisele kalmistule.

4. Saaremaa Vallavalitsus esitas 28.07.2022 Siseministeeriumile selgitustaotluse, milles

palus selgitust järgmises: 1) kas kalmistuseadust (KalmS) ja eriti selle § 4 lg-t 1 tuleb mõista

nii, et surnuid ja surnute tuhka tohib matta üksnes kalmistule; 2) kas selgitustaotluses

kirjeldatud olukorras on vallavalitsusel võimalik anda lähtuvalt KalmS-st ja kehtivast

üldplaneeringust nõusolek urnimatuseks Vilsandi saarele Vilsandi kalmistu kinnistule, mis ei

ole ametlikult kalmistu?

5. Siseministeerium vastas vallavalitsusele 16.08.2022 kirjaga nr 2-1/568-2 järgmist.

Vallavalitsuse poole pöördunud isiku soov matta oma lähisugulase tuha urn Vilsandil asuvale

ajalooliselt välja kujunenud matmisalale on inimlikult mõistetav ning Siseministeerium

soovitab vallavalitsusel sellele soovile mitte vastu seista. Lisaks soovitas ministeerium

võimalikult operatiivselt kehtestada uus üldplaneering, kus oleks ka eraldi maaüksusena

kalmistu; praeguse planeeringu kohaselt selle matmisala nimetamine väärtuslikuks põllumaaks

on leebelt väljendudes kohatu. Surnute matmise osas tuleb vaadelda mitmeid KalmS sätteid

koos: KalmS § 4 lg 1, § 9 lg-d 1 ja 2 ning lg-d 10 ja 11. Need sätted reguleerivad kirstuga

maetava surnu puhul, et matmine on kohustuslik ja matta tohib üksnes kalmistule – selline on

seaduse mõte. Nimetatud nõude järgimine on oluline vältimaks sanitaarseid probleeme. Urni

matmise osas nii konkreetseid nõudeid KalmS-s ei ole, kuna seadust välja töötades leiti, et urni

matmist ei ole tegelikkuses võimalik kontrollida. Seetõttu esineb olukordi, kus urni tuhaga

hoitakse kodus, puistatakse merre või lahkunuga seotud paika maismaal (mida on ka Vilsandil

tehtud) või maetakse urn lahkunuga seotud paika. Kuigi selline väljaspoole kalmistut urni

matmine ei ole meie komberuumis kohane, siiski seadust välja töötades ei peetud mõistlikuks

sätestada kontrollimatuid regulatsioone. Seega isikud, kes näiteks urni maha ei matagi või

matavad selle enda kinnistule, ei ole KalmS või korrakaitseseaduse (KorS) mõistes käitunud

tingimata vääritult. Kokkuvõttes soovitas Siseministeerium anda nõusolek isikule oma

lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale, menetleda

planeeringuid nii, et Vilsandil saaks senine matmisala fikseeritud kalmistuna ning kavandada

Vilsandi kalmistule kolumbaarium ja/või tuhapuisteala.

6. Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kirjaga nr 6-12/4262-2 anti nõusolek ülalnimetatud

urni matmiseks ajaloolisele Vilsandi kalmistule, Vilsandi kalmistu kinnistule.

7. A. S. esitas 19.08.2022 Saaremaa Vallavalitsusele teabenõude Siseministeeriumi

16.08.2022 kirja nr 2-1/568-2 väljastamiseks. Vallavalitsus täitis teabenõude 26.08.2022

kirjaga nr 6-2/4717-2.

8. A. S. esitas 30.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) Saaremaa

Vallavolikogu kohustamist hoiduma Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Vilsandi külas asuval

Vilsandi kalmistu kinnistul Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni

määramisest kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva

sanitaarkaitsetsooni määramisest ning 2) kohustada Saaremaa Vallavolikogu hoiduma Saare

3-22-1833

3(7)

maakonnas, Saaremaa vallas, Vilsandi külas asuvale Laasi kinnistule osaliselt Saaremaa valla

üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistute maa ja kalmistu

maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsevööndi määramisest. Koos

kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse järgmist: 1) keelata

Saaremaa Vallavolikogul Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamisest ja urni- ja/või

kirstumatusteks nõusolekute andmisest kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni või

jõustumiseni ning Vilsandi kalmistu kalmisturegistrisse kandmisest kuni käesolevas asjas

tehtava lahendi jõustumiseni.

9. Tallinna Halduskohtu 31.08.2022 määrusega jäeti A. S. kaebus ja esialgse õiguskaitse

taotlus käiguta (resolutsiooni p 1); anti kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 08.09.2022; puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal:

1) selgitada, millest järeldab kaebaja, et vastustaja kavatseb laiendada Vilsandi kalmistut,

määrata sellele uue maakasutamise juhtotstarbe ning anda nõusoleku Vilsandi kalmistul urni-

ja kirstumatuste pidamiseks enne Saaremaa valla üldplaneeringu menetluse lõppemist; 2)

tasuda kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku riigilõivu 40 eurot vastavalt määrusele

lisatud makseinfo lehel näidatud andmetele (resolutsiooni p 2) ning kohustati vastustajat

esitama esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoht hiljemalt 09.09.2022 (resolutsiooni p 3).

10. Kaebaja tasus kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt nõutud riigilõivu 31.08.2022

ning selgitas järgmist.

Saaremaa Vallavalitsus pöördus 30.07.2019 kirjaga nr 6-12/5029-1 Keskkonnaameti poole

taotlusega seisukoha võtmiseks ja nõusoleku saamiseks Vilsandi kalmistu avamiseks

matmisega seotud toimingute läbiviimiseks. Keskkonnaameti 15.08.2019 kirjaga nr 7-

9/19/12484-2 anti nõusolek kalmistu kasutamiseks. Keskkonnaameti 11.08.2021 kirjaga nr 7-

9/21/16724-2 anti nõusolek Laasi kinnistule kolumbaariumi püstitamiseks, mis oli mõeldud

urnimatuste korraldamiseks. Saaremaa Haldus OÜ vastas 14.07.2022 kaebaja teabenõudele, et

Vilsandi kalmistu kinnistule ei ole lubatud urnimatused. Kaebaja sai 31.07.2022 kutse

kolumbaariumi avamisele. Siseministeeriumi 16.08.2022 kirjaga nr 2-1/568-2 soovitatakse

Saaremaa Vallavalitsusel anda viivituseta nõusolek urnimatusteks Vilsandi kalmistul ning

tehakse ettepanek võtta Saaremaa valla üldplaneering vastu määrates üldplaneeringus kalmistu

asukoht. Eeltoodust lähtuvalt puudub kaebajal veendumus, et vastustaja ei kanna Vilsandi

kalmistut kalmisturegistrisse ega ei anna nõusolekut Vilsandi kalmistu kinnistule urnimatusteks

enne üldplaneeringu kehtestamist.

11. Vastustaja palub oma 09.09.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Oma seisukohta põhistab vastustaja järgmiselt.

Vilsandi kalmistu kinnistu on Saaremaa valla munitsipaalomandis. Saaremaa Vallavolikogu

22.02.2018 määruse nr 7 „Vallavara valitsemise kord“ § 3 lg 1 kohaselt on vallavara valitsemine

valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piires korraldada vallavara valdamist,

käsutamist ja kasutamist ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt on vallavara valitsejad kohustatud

nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning

tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. Sama paragrahvi lg 2 punkti 1

kohaselt on Saaremaa Vallavalitsus vallavara valitseja. Seega on vallavalitsuse pädevuses

korraldada kooskõlas õigusaktidega Vilsandi kalmistu kinnistu kasutamist.

KalmS-ga on kehtestatud inimese surnukeha või surnud inimese säilmete (surnu) kalmistule

matmise ja tuhastamise nõuded, reguleeritud kalmistu rajamist, haldamist, kasutamist ja

matmiseks sulgemist ning kehtestatud surnu hoidmise ja vedamise nõuded. KalmS-st ei tulene

sõnaselgelt, kas surnuid ja surnute tuhka tohib matta üksnes kalmistule. Siseministeerium on

oma vastuskirjas vallavalitsusele selgitanud, et surnu puhul on matmine kohustuslik ja matta

tohib üksnes kalmistule, kuid tuhaurni matmise osas nii konkreetseid nõudeid KalmS-s ei ole,

3-22-1833

4(7)

kuna seadust välja töötades leiti, et urni matmist ei ole tegelikkuses võimalik kontrollida.

Ministeerium leiab, et isik, kes on tuhaurni matnud mujale kui kalmistule, ei ole KalmS või

KorS mõistes käitunud tingimata vääritult.

Konkreetse taotlusega seoses soovitas Siseministeerium vallavalitsusel anda nõusolek isikule

oma lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale.

Vallavalitsus andis isikule sellekohase nõusoleku 24.08.2022, s.o enne kaebuse ja esialgse

õiguskaitse taotluse esitamist. Seega on vallavalitsuse pädevus ja õigus Vilsandi kinnistule

tuhaurni matmiseks nõusolek anda.

Vilsandi kalmistu kinnistul olev ala ei ole küll kehtivate õigusaktide kohaselt praegu ametlikult

kalmistu, kuid kuna sellele alale on inimesi maetud, siis faktiliselt on see kalmistu.

Vallavalitsusele teadaolevalt on Vilsandi kohalikud inimesed enamuses sama meelt ja peavad

õigeks sellele maa-alale matmise võimaldamist. Praegu ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem

taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks. Juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse,

vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades muu hulgas ülaltoodud seisukohti. Vilsandi kalmistu

matmiseks avamise ja selle kalmisturegistrisse kandmise küsimused lahendatakse Saaremaa

valla üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise käigus. Vallavalitsusel ei ole kavas teha

sellekohaseid otsuseid või toiminguid enne üldplaneeringu jõustumist. Sellest tulenevalt ei ole

alust esialgse õiguskaitse korras kuni käesoleva haldusasja menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni 1) keelata vastustajat Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistut avamast või 2)

alternatiivselt kohustada vastustajat hoiduma kalmistu avamisest või 3) keelata andmast kuni

Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni ja jõustumiseni nõusolekuid urni- ja/või

kirstumatusteks või 4) keelata kanda Vilsandi kalmistut kalmisturegistrisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

12. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses järgmised taotlused: 1) kohustada

vastustajat hoiduma Vilsandi kinnistule Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse

juhtfunktsiooni määramisest kalmistu maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust

tuleneva sanitaarkaitsetsooni määramisest; 2) kohustada vastustajat hoiduma Laasi kinnistule

osaliselt Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsiooni määramisest kalmistute

maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni

määramisest.

13. Sisuliselt on kaebaja esitanud keelamiskaebuse kaebaja hinnangul tema subjektiivseid

õigusi rikkuva haldusakti andmise tõrjumiseks. Kaebuse kohaselt on Saaremaa Vallavolikogu

27.09.2018 otsusega nr 96 algatatud Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Kaebuse kohaselt on koostatava üldplaneeringu raames planeeritud

avada Saaremaa vallale kuuluv Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu urni- ja kirstumatusteks.

Samuti planeeritakse Vilsandi kalmistu kinnistuga liita osa Saarepõllu naaberkinnistust (Laasi

kinnistu). Kohus järeldab eelnevast, et kaebaja eesmärgiks on, et Vilsandi kalmistu kinnistul ei

avataks kalmistut urni- ega kirstumatusteks, sj ei määrataks uues üldplaneeringus Vilsandi

kalmistu

kinnistu

maajuhtotstarbeks

kalmistute

maa,

ei

määrataks

kalmistu

maakasutustingimusi ega sanitaarkaitsetsooni, samuti ei antaks enne planeerimismenetluse

lõppu nõusolekut urni- ja/või kirstumatusteks.

14. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Käesoleval juhul mõistab kohus kaebust viisil, et kaebaja on pöördunud

kohtusse omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitseks, kuivõrd kaebajale kuuluva Saarepõllu

kinnistu naaberkinnistuks on Laasi kinnistu, mille sees asub Vilsandi kalmistu kinnistu. Maa-

3-22-1833

5(7)

ameti geoportaalist nähtuvalt asub Vilsandi kinnistu kõige lähim nurk kaebaja kinnistust

hinnanguliselt 7 m kaugusel. KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse kalmistu rajamisel ja

laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist.

Kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarve on kaebuse kohaselt maatulundusmaa 100%. Seega

võib takistada Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamine kaebajal oma kinnistu

sihtotstarbelist kasutamist.

15. HKMS § 45 lg-s 1 on sätestatud piirangud keelamiskaebuse esitamiseks. Vastavalt HKMS

§ 45 lg-le 1 võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja

annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta

haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

16. Nagu kohus on oma 31.08.2022 määruses selgitanud, siis KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse

kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu

välispiirist. Maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või

detailplaneeringuga planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud korras (KalmS § 4 lg 7). PlanS §

75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringualale üldiste kasutus- ja

ehitustingimuste,

sh

projekteerimistingimuste

andmise

aluseks

olevate

tingimuste,

maakasutuse

juhtotstarbe,

maksimaalse

ehitusmahu,

hoonestuse

kõrguspiirangu

ja

haljastusnõuete määramine. Vaidlust ei ole selles, et hetkel puudub kehtiv planeering, mis näeks

Vilsandi kalmistu kinnistu maajuhtfunktsiooniks ette kalmistute maa. Küll aga planeeritakse

kaebuse kohaselt menetluses oleva Saaremaa valla uues üldplaneeringus määrata Vilsandi

kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seega pole põhjust arvata, et vastustaja

annaks enne Saaremaa valla uue üldplaneeringu menetluse lõppemist haldusakti, millega

avatakse Vilsandi kalmistu, kuivõrd KalmS-st tulenevalt ei oleks see lubatav. Samuti ei ole

põhjust arvata, et vastustaja määraks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist Vilsandi

kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seda on kinnitanud ka vastustaja oma

09.09.2022 vastuses. Üldplaneeringu ülesanne ongi erinevate huvide tasakaalustamine ja

maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks. Juhul, kui kaebaja

ei nõustu tulevikus kehtestatava Saaremaa valla üldplaneeringuga osas, mis puudutab Vilsandi

kalmistu kinnistut, siis on kaebajal õigus pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse (vt

PlanS § 94). Seega ei ole põhjust arvata, et vastustaja annab juba enne planeerimismenetluse

lõppu kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti ning lisaks esineb kaebajal tõhusam

õiguskaitsevahend oma subjektiivsete õiguste hilisemal kaitsmisel, mistõttu keelamiskaebuse

esitamise eeldused täidetud ei ole.

17. Kaebaja huviks on ka, et vastustaja ei annaks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist

nõusolekut/nõusolekuid Vilsandi kalmistu kinnistule urni- ja/või kirstumatuste läbiviimiseks.

18. Esmalt puudub põhjus arvata, et vastustajaks annaks enne üldplaneeringu menetluse lõppu

nõusoleku kirstumatuste läbiviimiseks Vilsandi kalmistu kinnistul. Selle välistavad KalmS § 4

lg-d 1 ja 7 ning § 9 lg 1. Asja materjalist nähtuvalt ei ole ka vastustaja sellist nõusolekut andnud.

19. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on andnud 24.08.2022 eraisikule nõusoleku urni

matmiseks Vilsandi kalmistule. Seega on enne kaebuse esitamist andnud vastustaja haldusakti,

mis

kaebuse

kohaselt

võib

riivata

kaebaja

subjektiivseid

õigusi

(omandiõigust,

ettevõtlusvabadust ning tegutsemisvabadust). Nagu kohus eelnevalt märkis, siis HKMS § 45 lg

1 kohaselt on keelamiskaebuse üheks eelduseks, et isikul puudub hilisemalt võimalus

haldusakti või toimingu vaidlustamisel oma õigusi tõhusalt kaitsta. Olukorras, kus kaebaja ei

nõustu vastustaja 24.08.2022 otsusega, millega anti ühekordne nõusolek urni matmiseks

Vilsandi kalmistule, on tal õigus seda otsust halduskohtus vaidlustada. Seega esineb kaebajal

tõhusam õiguskaitsevahend. Lisaks tuleb märkida, et puudub põhjus arvata, et vastustaja asub

andma enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist suurel hulgal nõusolekuid Vilsandi

3-22-1833

6(7)

kalmistule urni matmiseks. Nimelt on vastustaja oma 09.09.2022 vastuses selgitanud, et praegu

ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks;

juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse, siis vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades 09.09.2022

menetlusdokumendis esitatud seisukohti. See tähendab, et isegi, kui vastustaja annaks tulevikus

nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule ning seda ajal, mil uue üldplaneeringu menetlus

ei ole veel lõppenud, siis esineb kaebajal tõhusamaid õiguskaitsevahendeid oma õiguste

kaitseks. Seega ei ole ka urni matmiseks nõusoleku andmisest keelamisnõue lubatav.

20. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et

kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada,

kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

21. Kaebaja on esitanud koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1).

Olukorras, kus kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata, kuivõrd kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

22. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 40 eurot. Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 alusel ei

kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). Käesoleval juhul tagastatakse

kaebus HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, mistõttu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei

kuulu.

Menetluse kinniseks kuulutamise ja juurdepääsu piirangu seadmise taotluse lahendamine

23. Vastustaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist 09.09.2022 menetlusdokumendi

lisade 1-4 osas, kuivõrd need sisaldavad eraelulisi andmeid.

24. HKMS § 62 lg 2 alusel tagastab kohus vastustajale 09.09.2022 menetlusdokumendi lisad

1-3. Vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisast 4 nähtub, et vallavalitsuselt on taotletud

nõusolekut urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seetõttu konkreetset isiku taotlust (vastustaja

09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1) kohtule esitada ei ole vaja. Samuti puudub vajadus võtta

asja materjalide juurde Saaremaa Vallavalitsuse 28.07.2022 selgitustaotlus (09.09.2022

menetlusdokumendi lisa 2), kuivõrd selgitustaotluse esitamine ning selle sisu nähtub vastustaja

09.09.2022 menetlusdokumendi lisast 5. Vastustaja on esitanud kohtule 09.09.2022

menetlusdokumendi lisana 3 Siseministeeriumi 16.08.2022 kirja nr 2-1/568-2, milles ei ole

eraelulisi andmeid kinni kaetud ning 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 5, mille üheks lisaks

on Siseministeeriumi 16.08.2022 vastus nr 2-1/568-2 ning selles on eraelulised andmed kinni

kaetud. Eeltoodust lähtuvalt puudub vajadus võtta asja materjalide juurde vastustaja 09.09.2022

menetlusdokumendi lisa 3.

25. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine

kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see

on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja vastu

ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Käesoleval juhul sisaldab vastustaja 09.09.2022

menetlusdokumendi lisa 4 muu isiku eraelulisi andmeid, mille kaitse kaalub üles huvi asja

avaliku arutamise vastu. Seetõttu kuulutab kohus menetluse kinniseks vastustaja 09.09.2022

menetlusdokumendi lisa 4 (Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2) osas.

26. Vastustaja

on

palunud

piirata

kaebaja

juurdepääsu

vastustaja

09.09.2022

menetlusdokumendi lisale 4.

3-22-1833

7(7)

27. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.

Seejuures võib menetlusosalise toimikuga tutvumise õigust piirata mh muu isiku eraelu kaitse

eesmärgil (HKMS § 88 lg 2 koosmõjus § 79 lg 1 p-ga 3). Kohtu hinnangul ei kaalu kaebaja

toimikuga tutvumise õigus üles vajadust kaitsta vastustajale urni matmiseks taotluse esitanud

isiku eraelulisi andmeid. Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kes oli see konkreetne isik, kes

soovis vastustajalt nõusolekut urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seetõttu leiab kohus, et

käesoleval juhul on põhjendatud piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022

menetlusdokumendi lisale 4. Seepärast piirab kohus kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022

menetlusdokumendi lisale 4.

(allkirjastatud digitaalselt)