3-22-1727/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1727

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja Tallinna

Vangla

tegevuse

/

tegevusetuse

õigusvastaseks

tunnistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 09.05.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/140 X suhtes kuni asjaolude

äralangemiseni järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga

tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab hiljemalt 09.06.2022

üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.

2. Tallinna Vangla tegi Xle 10.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/177, millega lõpetas 09.05.2022

käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise ning kohaldas alates 10.06.2022 X

suhtes kuni asjaolude äralangemiseni samu täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning

kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda üksuse juht hindab

hiljemalt 10.07.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.

3. X esitas 10.07.2022 Tallinna Vanglale avalduse pealkirjaga „vaie“, milles taotleb, et

vaidemenetluses kinnitataks vangla süüd seoses sellega, et vangla ei hinnanud 10.07.2022

julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust. Lisaks taotles X, et vangla hindaks julgeoleku-

abinõude jätkamise / lõpetamise vajalikkust vastavalt 10.06.2022 käskkirjas sätestatule.

4. Tallinna Vangla tegi Xle 11.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/201, millega lõpetas 10.07.2022

käskkirjaga kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamise ning kohaldas alates 11.07.2022 X

suhtes kuni asjaolude äralangemiseni samu täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemis-

3-22-1727

2(3)

vabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. Käskkirjas märgiti, et neljanda

üksuse juht hindab hiljemalt 11.08.2022 üle julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse.

5. Tallinna Vangla andis 10.08.2022 kirjaga nr 5-15/22/211-2 Xle 10-päevase tähtaja vaides

esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

6. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.08.2022 X kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

hinnata julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkuse üle vastavalt käskkirjades välja toodud

aegadele. Samuti taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks vangla õigusvastase tegevuse seonduvalt

sellega, et vangla ei hinnanud tähtaegselt julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust.

7. Kohus jättis 24.08.2022 määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase

tähtaja kaebuse eesmärgi ja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Sama määrusega andis kohus

vanglale 15-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse menetlusse võtmise kohta.

8. Tallinna Vangla esitas kohtule 04.09.2022 seisukoha, milles selgitas, et vangla hinnangul ei

aita kaebaja kaebus kuidagi kaasa tema õiguste kaitsele. Nimelt on vangla juba 11.07.2022

käskkirjaga hinnanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust.

Vangla möönab, et ületas 10.06.2022 käskkirjas julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse

hindamiseks sätestatud tähtaega ühe päeva võrra. Samas ei mõjutanud antud minetus ei asja

otsustamist ega sisuliselt ka kaebaja õigusi ega kohustusi, kuivõrd 11.07.2022 käskkirjast

nähtuvalt ei olnud kaebajal mingeid vastuväiteid täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

jätkamisele. Kaebaja isegi ähvardas panna toime õigusrikkumise, et vangla igal juhul jätkaks

tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamist. Seega pidas kaebaja ka ise igal juhul

põhjendatuks tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete jätkuvat kohaldamist.

9. Kaebaja esitas 05.09.2022 (kohtusse saabunud 06.09.2022) kaebuse täpsustuse, milles

selgitab, et tema suhtes kohaldatakse endiselt täiendavaid julgeolekuabinõusid (12.08.2022

käskkirja alusel). Kaebaja palub vanglat kohustada jälgima ja järgima käskkirjades välja toodut.

Kaebaja suhtes kohaldatakse alates 09.05.2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende

kohaldamist on pikendatud iga kuu. Samas vangla ei järgi käskkirjades sätestatud tähtaegasid

ning see võib viia olukorrani, kus kaebaja suhtes kohaldatakse alusetult kõnesolevaid

piiranguid. Kaebaja õiguste taastamiseks piisaks ka sellest, kui kohus tuvastab vangla õigus-

vastase tegevuse. Õigusvastasuse tuvastamine kohtuotsuses omaks preventiivset mõju, mille

tulemusel peaks vangla edaspidi hoiduma vastavast õigusvastasest käitumisest. Käskkirjade

eiramine on oluline rikkumine ja sellel võivad olla kaugele ulatuvad tagajärjed.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja eesmärgiks kaebuse esitamisel on see, et Tallinna Vangla hindaks edaspidiselt

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust vastavalt (vastavas)

käskkirjas märgitud tähtajale. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja kohtule esitanud nii

kohustamis- kui ka tuvastamisnõude.

11. Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tervikuna tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

12. Kohtuasja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla on 09.05.2022 käskkirjaga nr

kohaldanud kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seejärel on vangla hinnanud

igakuiselt (kaebusele lisatud 10.06.2022 käskkiri, 11.07.2022 käskkiri ja kaebuse täpsustuse

märgitud 12.08.2022 käskkiri) täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajalikkust ning

pikendanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Asjassepuutuvates

käskkirjades on eraldi sätestatud neljanda üksuse juhile kohustus hinnata täiendavate

3-22-1727

3(3)

julgeolekuabinõude vajalikkust konkreetsel kuupäeval, ent vastav kohustus on igakordselt

täidetud üks päev hiljem. Seega tuleb möönda, et vastavat kohustust ei ole varasemalt täidetud

käskkirjades märgitud tähtajal.

Kohus on samas seisukohal, et nimetatud kohustuse / suunise märkimine käskkirjades ei tekita

kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise

vajalikkuse hindamist käskkirjas märgitud kuupäeval, vaid vastav kohustus / suunis on

märgitud vanglale endale (neljanda üksuse juhile). Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-st 3

tuleneb, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel tuleb täiendavate julgeoleku-

abinõude kohaldamine lõpetada. Seega vanglal on seadusest tulenev aktiivne kohustus pidevalt

hinnata VangS § 69 lg-s 1 sätestatud asjaolude jätkuvat esinemist, ent selleks ei näe seadus ette

konkreetsest tähtaega. Kuivõrd vanglale ei tulene seadusest kohustust hinnata täiendavate

julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust konkreetsel tähtajal, siis puudub kaebajal ka õigus

vastava kohustamisnõude esitamiseks (vt ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

Samadel põhjustel ei saa olla lubatav ka tuvastamiskaebuse esitamine. Lisaks on kohtupraktikas

leitud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi ehk põhjus

arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 25.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kaebaja on kaebuse täpsustuses

märkinud, et käskkirjades märgitud tähtaja eiramine võib viia olukorrani, kus kaebaja suhtes

kohaldatakse alusetult täiendavaid julgeolekuabinõusid. Praegusel juhul nähtub asja

materjalidest, et vangla on igakuiselt julgeolekuabinõude jätkuvuse põhjendatust hinnanud ning

seega ei ole põhjust arvata, et vangla jätaks edaspidiselt vastava kohustuse täitmata.

Tähelepanuväärne on siinjuures see, et kaebusest ega kaebusele lisatud materjalidest ei nähtu,

et kaebajal oleks vastuväiteid julgeolekuabinõude kohaldamisele (vt nt 11.07.2022 käskkirjas

kirjeldatud asjaolusid). Ühtlasi ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatud üksnes selleks, et

kaebaja saaks veenduda vangla tegevuse õigusvastasuses (vt nt Riigikohtu 09.06.2010 otsus

asjas nr 3-3-1-32-10, p 12).

13. Kohus selgitab kaebajale ühtlasi järgmist. Kui kaebaja leiab, et täiendavate julgeoleku-

abinõude kohaldamise vajadus on tema osas ära langenud, saab ta taotleda vanglalt julgeoleku-

abinõude kohaldamise lõpetamist (sh ei välista käskkirjades märgitud tähtaeg kaebajal

varasemalt nimetatud taotluse esitamist). Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui

vangla on keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest või lahendamisest ning kaebaja on selle

haldusakti ja / või toimingu peale esitanud vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud,

jäetud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata (vt VangS § 11 lg 5). Ühtlasi on kaebajal

võimalik vaidlustada vangla käskkirja, millega pikendatakse täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamist. Ka sellisel juhul tuleb kaebajal enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5).

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamisele ei

kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik