3-21-2057/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2057

Haldusasi

Lahendused

Pluss

KV

OÜ

kaebus

Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 10.08.2021 otsuse

nr 778 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – Lahendused Pluss KV OÜ, esindajad Sofja

Pevzner-Belošitski ja Jelena Karzetskaja

Vastustaja – Audiitorkogu, esindaja v.adv. Toomas Pikamäe

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.10.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (AJN) 11.08.2020 otsusega nr 680 kinnitati korralise

kvaliteedikontrolli (edaspidi ka KVK) valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi

01.07.2014-30.06.2020 kohta, KVK läbiviimise perioodiga 01.09.2020-31.08.2021. Nimetatud

otsuse kohaselt oli Lahendused Pluss KV OÜ korralise kvaliteedikontrolli kuuluvate isikute

valimis. Kvaliteedikontrolli valimisse olid muu hulgas arvatud RESBUD SE (2018 audit) ja

Tallinna Hoiu-Laenuühistu (2019 audit) töövõtud.

2(8)

AJN otsustas 01.06.2021 toimunud koosolekul otsusega nr 756 (allkirjastatud 07.06.2021)

lugeda Lahendused Pluss KV OÜ kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetada tulemusega „punane“,

st audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav ning algatada

distsiplinaarmenetlus Lahendused Pluss KV OÜ suhtes, kuivõrd kvaliteedikontrolli tulemused

annavad alust arvata, et Lahendused Pluss KV OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo.

2. AJN otsustas 24.11.2020 toimunud koosolekul alustada auditeerimisseaduse (AudS) § 132

lõike 1 alusel Lahendused Pluss KV OÜ suhtes uurimismenetluse, et selgitada välja kas Hoiu-

laenuühistule ERIAL on osutatud vandeaudiitori kutseteenust vastavalt seaduse nõuetele.

AJN otsustas 01.06.2021 toimunud koosolekul otsusega nr 757 (allkirjastatud 07.06.2021)

lõpetada

Lahendused

Pluss

KV

OÜ

suhtes

algatatud

uurimismenetlus

ja

alustada distsiplinaarmenetlus, kuivõrd uurimismenetluse tulemused annavad alust arvata,

et Lahendused Pluss KV OÜ on pannud toime distsiplinaarsüüteo.

3. AJN edastas 07.06.2021 menetlusalusele isikule otsuse kvaliteedikontrolli lõpetamise,

uurimismenetluse lõpetamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning palus edastada

distsiplinaarmenetluse alustamise aluseks olevate asjaolude kohta kirjalik seletus või seletusest

loobumise teade. Lahendused Pluss KV OÜ vastas 14.06.2021, et distsiplinaarmenetluse

algatamisega seoses lisaseletusi tal ei ole ning töörühmaga ollakse valmis koostööd tegema ja

töökvaliteeti parandama (vt AJN 10.08.2021 otsuse nr 778, p 1.4).

4. AJN edastas 09.07.2021 menetlusalusele isikule otsuse eelnõu distsiplinaarkaristuse

määramise kohta, paludes esitada selle osas oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 23.07.2021.

Lahendused Pluss KV OÜ esitas 23.07.2021 oma arvamuse (vt AJN 10.08.2021 otsuse nr 778,

p 1.5).

5. AJN otsustas 10.08.2021 otsusega nr 778 lõpetada Lahendused Pluss KV OÜ suhtes

distsiplinaarmenetluse, lugeda distsiplinaarsüütegu tuvastatuks ja karistada Lahendused Pluss

KV OÜ-d rahatrahviga 7000 eurot (punkt 1) ning alustada distsiplinaarmenetlust vandeaudiitor

Aleksei Kisseljovi suhtes (punkt 2).

6. Lahendused Pluss KV OÜ esitas 09.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse AJN

10.08.2021 otsuse nr 778 tühistamiseks. Kohus võttis 24.11.2021 määrusega kaebuse

menetlusse AJN 10.08.2021 otsuse nr 778 resolutsiooni punkti 1 tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb AJN 10.08.2021 otsuse nr 778 resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja kaebaja

menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

alljärgnevad.

1) Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtete kohaselt peab üksikisikule olema tagatud

võimalus haldusorgani käitumist haldusmenetluses teatava tõenäosusega ette näha ja sellega

arvestada ehk halduse tegevus peab olema kodanikule võimalikult ettenähtav. Samuti ei tohi

haldusakti andmine kahjustada isiku õiguspärast ootust. Isiku õigusi piirava otsuse põhjal peab

isikul olema võimalik hinnata, kas selle tegemisel arvestati kõiki asjas tähtsust omavaid faktilisi

asjaolusid ning milliste õigusnormide alusel otsus on tehtud. Oluline on ka faktilise ja õigusliku

motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati veenma, et

juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad kaasa just sellesisulise

otsustuse tegemise.

3(8)

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Asjakohaste kaalutluste arvestamata jätmine on

üheks kaalutlusveaks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 tähenduses.

2) Vaidlustatud otsuse punkt 1 ei ole põhjendatud, proportsionaalne ning on tehtud oluliste

kaalutlusvigadega. Otsus on üldsõnaline ning see ei anna selgust, milles seisneb audiitori

kohustuste rikkumine. Samuti ei anna otsus selgelt viidet, kuidas toimub rikkumiste hindamine

ja mille alusel on teostatud rikkumise hindamine. Otsuses on küll välja toodud, et

audiitori tegevus ei vasta kutsetegevuse standarditele, kuid selles ei ole konkreetselt välja

toodud, millistele standarditele kaebaja tegevus ei vasta. Tegemist on paljasõnalise ning

üldistava väitega, mis ei anna kaebajale võimalust oma rikkumisest põhjalikult aru saada.

3) Otsuses on käsitletud sellised väited nagu nõutav hoolsus, objektiivsus, audiitori tegevuse

hea tava, justkui oleks kaebaja rikkunud nii hoolsus- kui ka objektiivsuskohustust ning audiitori

tegevuse head tava. Samuti on etteheidetud, justkui kaebaja oleks teinud samme, mis

kahjustaksid vandeaudiitorikutse mainet. Samas ei ole selgitatud, milline on kaebaja objektiivse

süü koosseis ehk millised teod on kvalifitseeritud kui hea tava rikkumine ning mida tähendab

nõutav hoolsus.

4) Haldusaktist ei tulene, mille alusel on välja mõistetud trahvi suurus (trahvi suuruse

arvutuskäik). Vaidlustatud otsuses ei ole selgitatud karistuse rakendamise alust.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Kaebaja ei vaidle kaebuses vastu mitte ühelegi otsuse aluseks olevale asjaolule. Kaebaja

tunnistas vastustajale juba 23.07.2021 saadetud e-kirjas, et vastustaja poolt leitud

rikkumised esinevad.

2)

Kaebaja

väited

otsuse

motiveerimiskohustuse

rikkumise

ning

kaalutlusvigade

esinemise kohta on ebaõiged. Otsuse p-des 2.1, 2.2 ja 2.3 selgitas vastustaja AudS § 45 lg-st 1,

AudS § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 tulenevaid vandeaudiitori kohustusi. Otsuse punktides 2.5.1,

2.5.2 ja 2.5.3 on toodud välja kolm erinevat kaebaja töövõttu, mille osas vastustaja

kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse tulemusena leidis, et kaebaja on käitunud vastuolus

eelviidatud õigusnormidega. Seejuures oli iga töövõtu puhul kirjeldatud konkreetselt selle

töövõtuga seotud puuduseid. Eelviidatud kolmes töövõtus esinevate rikkumiste õiguslik

kvalifikatsioon on esitatud punktide 2.5.1, 2.5.2 ja 2.5.3 viimastes alapunktides, loetledes üles

õigusnormid ja standardid, mida kaebaja enda nõuetele mittevastava tegevusega rikkus. Samuti

viitab vastustaja otsuse punktis 2.6, et kõigi rikkumiste täpsem käsitlus on toodud välja

kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse otsustes. Järelikult kaebaja etteheide, nagu poleks otsus

põhjendatud, ei vasta tõele. Vastupidi, vastustaja on otsuses toonud (olgugi, et kvaliteedikontrolli

ja uurimismenetluse käigus edastati kaebajale sama teave ka varem) välja kõik kaebaja

rikkumised, mille tõttu rahatrahv määrati.

3) Kaebaja etteheide, nagu pole vastustaja otsuses selgitanud, mille alusel toimub rikkumise

hindamine, ei vasta tõele. Iga kolme töövõtu puhul avas vastustaja punktides 2.5.1 – 2.5.3 selle,

millise raskusastmega kaebaja toime pandud rikkumine on. Otsuse p 2.5.1 alapunktis 3 selgitab

vastustaja, et tõendusmaterjali usaldusväärsuse hindamata jätmine on oluline puudus. Otsuse

p 2.5.2 alapunktis 1 selgitab vastustaja, et klassifitseerimisviga ületab rikkumise olulisuse

kriteeriumi enam kui 10 korda. Otsuse p 2.5.3 alapunkti 1 järgi on väga tõsine rikkumine ka see,

et kaebaja jättis Hoiu-laenuühistu ERIAL osas tuvastamata hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS)

§ 27 lg 1 p 4 rikkumise, mis on otseselt seostatav majandusüksuse likviidsusprobleemidega.

Otsuse p-s 2.14 selgitab vastustaja, et on kaks kvaliteedikontrolli valimisse sattunud auditi

töövõttu hinnanud eraldiseisvana tulemusega „punane“, mis viitab läbivatele olulistele

4(8)

puudustele töövõttude kvaliteedis (kvaliteedikontrolli korra § 21 lg 2). Vastav hinnang on

otsuse p-s 2.5 toodud eksimusi arvates kohane, kuivõrd kaebaja eksis audiitortegevuse

fundamentaalsete reeglite (sõltumatuse kontroll, tõendusmaterjali kogumine ja analüüsimine)

vastu. Veelgi täpsemalt on rikkumised ja nende olulisus kirjeldatud otsuse p-s 2.6 toodu

kohaselt kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse otsustes. Kaebaja rikkumisi on analüüsitud juba

kvaliteedikontrolli teostamisest alates ning vastavad põhjendused sisalduvad ka otsuses. Nii

rikkumiste sisu kui ka raskusaste on ammendavalt motiveeritud, mis kirjeldab ära sellegi, milles

seisneb kaebaja süü.

4) HMS § 56 lg 1 teise lause järgi ei ole vastustaja kohustatud esitama põhjendusi otsuses (kuigi

vastustaja tegi ka seda), kui ta on viidanud kaebajale kättesaadavale dokumendile, millele on

otsuses viidatud. Haldusorgan võib haldusakti andmisel viidata õigusnormide (antud juhul ka

standardite) selgitamise osas neile adressaadile kättesaadavatele juhistele, kordamata neid

põhjalikult haldusaktis (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Haldusaktis endas

tuleb esitada üksnes põhimotiivid (Riigikohtu 19.06.2020 otsus nr 3-20-1044, p 17).

Vastustaja viitabki otsuse põhjendamisel ka kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse otsustele,

mis mõlemad on kaebajale varasemalt samuti edastatud. Vastustaja selgitab nendes otsustes

põhjalikult seda, millistele standarditele kaebaja tegevus ei vasta ning mida oleks kaebaja

pidanud iga rikkumise puhul teisiti tegema. ISA(EE) 220 p 14 kohaselt peab audiitor

olema vastavuses finantsaruannete auditi töövõttudega seotud relevantsete eetikanõuetega,

sh kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus. Läbi viidud menetluste käigus tuvastatud

kutsestandardi nõuete olulised rikkumised tõendavadki, et audiitor ei ole töövõtte läbi viinud

nõutava hoolsusega.

Väide, nagu oleks otsus tehtud kaalutlusvigadega, on täielikult põhjendamata ning kaebaja pole

viidanud, milles kaalutlusvead võiksid seisneda. Isegi kui otsuses puuduksid nõuetekohased

põhjendused ning ei sisalduks piisavaid kaalutlusi, ei tooks see kaasa otsuse tühistamist, kuna

kaebaja pole kaebuses välja toonud asjaolusid, mis võiksid viia teistsugusele tulemusele (vt

Riigikohtu 19.12.2019 otsus nr 3-17-1329, p-d 21, 24 ja 25).

5) Kaebaja väited väljamõistetud rahatrahvi ebaproportsionaalsuse ning otsusest rahatrahvi

arvutuskäigu mitte selgumise kohta on ebaõiged. Kaebajale tuli igal juhul määrata rahatrahv ning

vastustajal polnud võimalik teha kaebajale üksnes noomitust. Kvaliteedikontrolli käigus

tuvastas vastustaja, et kaebaja rikkumised kuulusid kategooriasse „punane“ ning sellise

hinnangu aluseks olevatele asjaoludele kaebaja vastu vaielnud pole. Kuna rikkumised olid

maksimaalse raskusastmega, ei saanud vastustaja kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust.

Vastustaja selgitas otsuse p-s 2.13 distsiplinaarkaristust kergendavate ja raskendavate

asjaoludega seonduvat ning tõi p-s 2.15 välja, et kuna rikkumised on rasked ning puudutavad

kolme erinevat töövõttu, tuleb kaebaja toime pandud distsiplinaarsüütegu lugeda oluliseks.

Järelikult ainus proportsionaalne distsiplinaarkaristus sai AudS § 145 p-des 2 ja 3 sätestatutest

olla kaebajale rahatrahvi määramine.

6) Ka rahatrahvi suurus on kaebaja toime pandud rikkumist arvestades proportsionaalne. AudS

§ 147 lg-te 1 ja 2 järgi jääb distsiplinaarkaristusena määratav rahatrahv 200 ja 32 000 euro vahele.

Vastustaja määras kaebajale rahatrahvi 7000 eurot, mis moodustab võimaliku rahatrahvi

ülemmäärast umbes 21,9%. Otsuse p-s 2.17 põhjendas vastustaja, et rahatrahvi suuruse

kaalumisel võeti arvesse vajadust kaebajat mõjutada, kuid ühtlasi hoiduti liigsest kaebaja

õigustesse sekkumisest. Kaebajale määratud rahatrahvi kaalumisel võttis vastustaja otsuse

p 2.17 järgi arvesse karistuse kohaldamise eesmärki ning avaliku huvi kaitsmise vajadust, süüteo

iseloomu ja raskust, süüteo toimepanemise asjaolusid, kaebaja käitumist ja suhtumist, kaebaja

müügitulu ja keskmist kliendilepingu maksumust ning kaebaja õigustesse sekkumise ulatuse

õigustatust ning distsiplinaarkaristuse mõjusust kaebaja edasisele käitumisele. Eraldi tõi

5(8)

vastustaja otsuse p-s 2.18 välja, et rahatrahvi suuruse kaalumisel võeti arvesse, et ühe töövõtu

puhul

oli

tegemist

börsiettevõttega

ning

teise

kahe

puhul

ettevõtetega,

mille

majandustegevusest mõjutatud huvigruppide ring on lai. Kõike kogumis kaaludes jõudiski

vastustaja rahatrahvini suuruses 7000 eurot, lähtudes seejuures otsuse p-s 2.11 toodust, et

karistus peab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.2020 otsuses

nr 3-19-1922 peeti näiteks proportsionaalseks rahatrahvi 4800 eurot, kusjuures rahatrahv tehti

vaid ühe töövõtu juures toime pandud tõendusmaterjali kogumise nõude rikkumise eest ning

menetlusalune isik oli kaebajast ligi kaks korda väiksemate majandusnäitajatega.

Tõendusmaterjali esitamata jätmise tõttu on tunnistatud isegi audiitorbüroo tegevusluba

kehtetuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 otsus nr 3-16-239). Seadusi tuleb rakendada

erapooletult ja ühtemoodi (vt 03.04.2002 otsus nr 3-4-1-2-02, p 16), mh karistuste määramisel

(vt Riigikohtu 08.10.2015 otsus nr 3-1-1-68-15, p 15).

KOHTU PÕHJENDUSED

9. AudS § 45 lg 1 kohaselt peavad vandeaudiitor ja audiitorettevõtja oma kutsetegevuses täitma

AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standardeid.

Kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kontrollida kvaliteedikontrollile

allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel

kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavust (AudS § 136 lg 1).

Selleks hinnatakse muu hulgas kutsetegevuse standardite ja AudS-is sätestatud nõuete täitmist

(AudS § 137 lg 6 p 1). Ka uurimismenetluse eesmärgiks on muu hulgas selgitada välja, kas

audiitorteenust on osutatud vastavalt seaduse ja kutsetegevuse standardite nõuetele (vt AudS

§ 132 lg 1). Seega on AJN ülesandeks kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, mitte osutada

kaebaja asemel tema kliendile audiitorteenust. Kontrolli esemeks ei ole mitte audiitori hinnang

kliendi finantsolukorra kohta, vaid see, kuidas – eelkõige milliste protseduuride rakendamise

või tõendite põhjal – on audiitor oma järeldusteni jõudnud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

28.04.2021 otsus nr 3-20-124, p 18).

10. Käesoleval juhul andsid kaebaja suhtes läbi viidud kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse

tulemused vastustajale alust arvata, et kaebaja on pannud toime distsiplinaarsüüteo, mistõttu

algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus (vt AJN 03.06.2021 otsused nr 756 ja 757).

Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 1 loeti distsiplinaarsüütegu tuvastatuks ning kaebajale

määrati karistuseks rahatrahv 7000 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebajale ette

heidetud kogumis distsiplinaarsüüteona käsitletavaid rikkumisi kvaliteedikontrolli valimisse

kuulunud RESBUD SE 2018. a auditi töövõtus ja Tallinna Hoiu-Laenuühistu 2019. a auditi

töövõtus ning uurimismenetluses kontrollitud Hoiu-laenuühistu ERIAL 2019. a auditi töövõtus.

Kaebaja ei väida kaebuses, et eelviidatud töövõttudes vastustaja poolt tuvastatud vigu ei

esinenud. Seda, et AJN poolt tuvastatud puudused kaebaja töö kvaliteedis esinesid, on kaebaja

sisuliselt tunnistanud ka vastustajale 23.07.2021 saadetud e-kirjas (vt vaidlustatud otsuse p 1.5).

Kaebaja on vaidlustanud üksnes selle, kas kaevatavas haldusaktis on vastustaja piisava

põhjalikkusega selgitanud kaebajale ette heidetud rikkumiste sisu ja raskust ning talle määratud

karistuse proportsionaalsust.

11. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu kaebajaga nagu oleks üldsõnaline kaevatav haldusakt.

Üldsõnaline on kaebaja esitatud kaebus. Haldusakt on piisavalt põhjendatud ning sellest nähtub,

milles seisneb audiitorettevõtja kohustuste rikkumine (sh millistele standardi nõuetele kaebaja

tegevus ei vasta). Kaebaja väide on tema enda käitumisega vastuolus, kuna kaebaja pole

tuginenud sellele, et tema tegevuses vaidlustatud otsuse p-des 2.5.1-2.5.3 kirjeldatud puudusi

ei esinenud ega ka väitnud, et neid ei ole alust lugeda audiitorettevõtja kohustuste rikkumiseks.

Järelikult on kaebaja rikkumistest aru saanud ning vaidlustab pelgalt „haldusakti ilu“. Eeltoodut

6(8)

arvesse võttes ei ole vajadust käesolevas kohtuotsuses vastustaja poolt kaebaja tegevusele

tehtud etteheiteid üksikasjalikult välja tuua ja analüüsida. AJN on piisava põhjalikkusega

selgitanud kaebajale etteheidetud rikkumiste sisu ning vastavas valdkonnas tegutsejale pidi

olema üheselt arusaadav, milliseid seadustest ja kutsetegevuse standarditest tulenevaid nõudeid

ta on rikkunud.

11.1 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt AJN kaalus kõiki distsiplinaarmenetluse käigus kogutud

tõendeid, sh sellele eelnenud kvaliteedikontrollis kogutud dokumente (mh AJN-i otsus nr 756,

22.-26.02.2021 allkirjastatud kontroll-lehed) ja uurimismenetluse käigus kogutud dokumente

(mh AJN otsus nr 757, 09.02-10.02.2021 allkirjastatud töörühma protokoll) kogumis ning

tuvastas kokkuvõttes kolmes kaebaja töövõtus distsiplinaarsüüteona käsitletavad rikkumised

(p 2.5). Otsuses on märgitud, et tuvastatud rikkumiste täpsem käsitlus on välja toodud AJN-i

otsustes nr 756 ja 757, KVK töörühma protokollis ja selle lisadeks olevates kontroll-lehtedes

ning uurimismenetluse töörühma protokollis (p 2.6). Vastustajal ei olnud kohustust vaidlustatud

otsusesse ümber kirjutada kõikides kvaliteedikontrolli ja uurimismenetluse käigus koostatud ja

kaebajale teatavaks tehtud dokumentides tuvastatud asjaolusid ning otsuses võis piirduda

kokkuvõtlikult

distsiplinaarkaristuse

määramist

tingivate

olulisemate

rikkumiste

väljatoomisega. HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendused

haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis

viidatud. Eelmärgitud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus

haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud

detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks (vt Riigikohtu

14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 36). Kohtu hinnangul võib ka praegusel juhul asuda

seisukohale, et kõikide kaebaja kolmes töövõtus tuvastatud ja vastustaja poolt viidatud

dokumentides (AJN otsustes nr 756 ja 757) välja toodud rikkumiste kirjelduste kordamine

haldusaktis oli tarbetu. Vastustaja on konkreetselt viidanud nendele dokumentidele, millest

nähtub rikkumiste põhjalikum käsitlus ja millega on otsuse tegemisel arvestatud ning vaidlust

ei ole, et need dokumendid olid kaebajale teatavaks tehtud.

Praegusel juhul ei ole siiski tegemist olukorraga, kus vastustaja olekski piirdunud kaebajale

etteheidetud rikkumiste käsitlemise asemel vaid üldiselt viitamisega teistele dokumentidele.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses iga kontrollitud töövõtu osas arusaadavalt kirjeldanud

olulisemaid puudusi ja esitanud ka loetelu normidest ja standarditest, mida kaebaja konkreetses

töövõtus rikkus (vt punktid 2.5.1-2.5.3). Vaidlustatud otsuses viidatud AJN otsustes nr 756 ja

757 on vastustaja põhjalikult lahti seletanud, millised vead kaebaja töövõttudes esinesid ning

konkreetselt välja toonud, milliseid seaduse ja standardi nõudeid kaebaja rikkus (vt AJN otsuse

nr 756 p 2.7 alapunktid 1 ja 3 ja AJN otsuse nr 757 p-d 2.2 ja 2.3). Viidatud otsustest selgub

piisava detailsusega, mis põhjustel vastustaja ei lugenud kaebaja poolt teenuse osutamist

konkreetsetele standardite nõuetele vastavaks. Ka kvaliteedikontrolli käigus koostatud kontroll-

lehtedel on loetletud standardi nõuded ning standardi nõude rikkumise puhul esitatud puudused

detailsusega, mis võimaldavad mõista rikkumise sisu. Lisaks on kaebaja esitanud nii

kvaliteedikontrolli kui uurimismenetluse käigus oma vastuväited/selgitused etteheidetud

puudustele ja vastustaja on neile AJN otsustes nr 756 ja 757 ka vastanud. Kaebajale pidid seega

puudused olema sisuliselt teada juba kvaliteedikontrollis ja uurimismenetluses ning

erialateadmistest lähtuvalt pidi ta aru saama etteheidetud rikkumistest. Kuna vastustaja on

distsiplinaarsüüteona käsitatavad rikkumised ka vaidlustatud otsuses kokkuvõtlikult välja

toonud ning viidanud konkreetselt, millistest dokumentidest nähtub rikkumiste täpsem käsitlus,

ei ole alust vastustajale põhjendamiskohustuse rikkumist ette heita ega asuda seisukohale, et

kaebajal oli võimatu aru saada talle etteheidetud rikkumiste sisust (sh sellest, milliseid standardi

nõudeid ta rikkus).

7(8)

11.2 Asjakohatu on ka kaebaja etteheide, et vaidlustatud otsusest ei selgu, miks kaebajale on

AudS § 40 lõikele 1 viidates ette heidetud nii vandeaudiitori kutsetegevuse hea tava,

objektiivsuse kui ka nõutava hoolsuse mittejärgimist.

Kutsetegevuse standardid (ISA-d) kehtestavad konkreetsed nõuded, mille täitmisel võib

eeldada, et audiitor on olnud objektiivne, piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast

kompetentsi ja piisavat skeptitsismi. Kaebaja pidi teadma kutsetegevuse standardite järgimise

kohustusest, kuna vandeaudiitori kutsetegevuse standardi täitmine on tehtud audiitorettevõtjale

kohustuslikuks AudS § 45 alusel. Järgimiseks kohustuslikud standardid loetleb AudS § 46.

AudS §-d 50 ja 51 näevad ette, et audit ja ülevaatus on kindlustandvad audiitorteenused, mida

osutatakse kooskõlas AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud standarditega.

Audiitorteenuse osutamise eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal

vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas vormis kokkuvõte kas

jaatavas (auditi puhul) või eitavas (ülevaatuse puhul) vormis. Seega on standardi nõuete

täitmine oluline, et kogutud tõendusmaterjal võimaldaks esitada usaldusväärse kokkuvõtte (vt

Riigikohtu 07.06.2022 otsus nr 3-19-897, p 16). Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et need

standardite nõuded, mida vastustaja hinnangul on kontrollitud töövõttudes rikutud, ei oleks

konkreetsete töövõttude puhul relevantsed või neid tulnuks rakendada leebemalt. Olukorras,

kus kaebaja ei ole osutanud audiitorteenust kooskõlas AudS § 46 alusel kehtestatud või

kinnitatud standarditega, on ilmne, et kaebaja ei täitnud oma kohustusi nõutava hoolsusega ega

olnud objektiivne. Vastustaja ei pidanud otsuses audiitorettevõtjale eraldi selgitama tema

tegevuse aluspõhimõtteid ehk mida tähendab „nõutav hoolsus“. Kaebaja pidi aru saama, et

kohustuslike standardite nõudeid eirates ta ei ole teenust osutanud AudS § 40 lõikes 1 sätestatut

järgides.

12. Vaidlustatud otsusest ning selle tegemisel arvesse võetud AJN otsustest nr 756 ja 757

nähtuvalt on vastustaja andnud ka hinnangu kaebajale etteheidetud rikkumiste raskusele

(olulisusele).

AJN on kaks kvaliteedikontrolli valimisse sattunud auditi töövõttu (s.o RESBUD SE ja Tallinna

Hoiu-Laenuühistu töövõtt) hinnanud eraldiseisvana tulemusega „punane“, mis viitab läbivatele

olulistele puudustele töövõttude kvaliteedis (vt AudS § 136 lg 5 alusel kinnitatud

Kvaliteedikontrolli kord § 21 lg 2 p 4; vastustaja 10.01.2022 vastuse lisa 24). Oluline rikkumine

RESBUD SE töövõtus on vaidlustatud otsusest ja selle aluseks olevatest dokumentidest

nähtuvalt see, et puudus kindlus Poola audiitori sõltumatuse (samuti tema tõendusmaterjali

usaldusväärsuse ning ISA-dele vastavuse) osas ning kuivõrd kaebaja toetus olulises osas Poola

audiitori tööle, ei saa hangitud auditi tõendusmaterjali lugeda usaldusväärseks. Samuti on

vastustaja hinnangul see, et raamatupidamise aastaaruanne on asjatundlikule lugejale

arusaamatu, kuid kaebaja ise peab seda RESBUD SE finantsseisundit õiglaselt kajastavaks,

niivõrd oluline puudus, et audiitori modifitseerimata aruanne ei ole asjakohane. Tallinna Hoiu-

Laenuühistu töövõtu osas on vastustaja ühe olulisema rikkumisena tuvastanud, et

raamatupidamise aastaaruandes esineb klassifitseerimise viga, mis ületab audiitori poolt

määratud olulisust enam kui 10 korda. Lisaks on auditi seisukohast olulised protseduurid seoses

laenu- ja intressinõuetega ning intressitulude ja -kuludega puudulikud ja teostatud

protseduuride detailid dokumenteerimata; samuti auditi plaan ei arvesta piisavalt määral

ettevõtte spetsiifikaga. AJN pidas mõlema eelviidatud töövõtu puhul põhjendatuks hinnangut

„punane“, kuivõrd tuvastatud puudused mõjutavad olulisel määral menetlusaluse isiku töö

kvaliteeti ja töö tulemust, mida ei saa sedavõrd raskete rikkumiste korral usaldusväärseks

lugeda (vt vaidlustatud otsuse p-d 2.5.1, 2.5.2, 2.14 kui ka AJN otsus nr 756, p 2.12).

Uurimismenetluses kontrollitud Hoiu-laenuühistu ERIAL töövõtu osas on vastustaja üheks

olulisimaks puuduseks lugenud seda, et kaebaja jättis tuvastamata ja käsitlemata võimaliku

8(8)

sõltumatuse riive, kusjuures vastavast ohust sai kaebaja ise teada alles uurimismenetluse käigus

töörühmalt. Tegemist on raske eetikakoodeksi nõuete rikkumisega. Auditi töövõtu puhul on

sõltumatuse nõude järgimine fundamentaalne, st sõltumatuse riive puhul ei tohi töövõttu

teostada. Samuti luges vastustaja selles töövõtus väga tõsiseks rikkumiseks selle, et kaebaja ei

tuvastanud ega käsitlenud riski ettevõtte jätkuvale tegutsemisele tulenevalt HLÜS nõuete

rikkumisest, arvestades seejuures hiljem ilmnenud olulisi jätkuvusega seotud probleeme Hoiu-

laenuühistus ERIAL (vt vaidlustatud otsuse p 2.5.3 ap 1 ja 2; AJN otsus nr 757 p-d 2.2.1, 2.2.6

ja 2.3).

Kokkuvõtvalt: Kaebaja suhtes pole kohaldatud kõige karmimat haldusmeedet (s.o tegevusloa

kehtetuks tunnistamine). Vastustaja on piisavalt põhjendanud ette heidetud rikkumiste olulisust

ja nende mõju audiitorettevõtja töö tulemusele (vrd Riigikohtu 07.06.2022 otsus nr 3-19-897,

p 17). Vastustaja on piisavalt konkreetselt välja toonud kaebajale rahatrahvi määramist

õigustavad asjaolud. Seejuures kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et audiitorteenuse

kvaliteet vastas kõigis kolmes töövõtus (sh vastustaja viidatud fundamentaalsetele) nõuetele.

Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud ühtki asjaolu, mis tema hinnangul võinuks mõjutada

otsuse tegemist (distsiplinaarkaristuse määramist), kuid millega vastustaja arvestamata jättis.

Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja üldised viited õiguskindluse, õigusselguse ja õiguspärase

ootuse põhimõtetele. Arvestades AJN otsuseid nr 756 ja 757 kvaliteedikontrolli ja

uurimismenetluse tulemuste ja kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise kohta, pidi

kaebajale olema piisavalt ettenähtav võimalik distsiplinaarkaristuse määramine. Kohtule ei

nähtu, millest tulenevalt kaebajal sai tekkida õigustatud ootus, et tema töö kvaliteedis tuvastatud

(sh olulistele) puudustele distsiplinaarkaristuse määramisega ei reageerita.

13. Auditi läbiviimisel kutsetegevuse standardite nõuete rikkumine on käsitatav

distsiplinaarsüüteona (AudS § 144 lg 2 p 10) ning vastustajal oli õigus määrata kaebajale AudS

§-s 145 nimetatud distsiplinaarkaristus. Vaidlustatud otsusest nähtuvad kaalutlused, millega

arvestati nii karistusliigi (vt p-d 2.13-2.15) kui ka rahatrahvi suuruse valikul (vt p-d 2.17 ja

2.18). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarkaristuse määramisel teinud ilmseid

kaalumisvigu ja kaebajale määratud karistust oleks alust pidada ebaproportsionaalseks. Pigem

on kaebajale määratud trahvimäär, mh vastustaja väljatoodud võrreldavaid näiteid arvestades,

madal. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi asjaolu, mis tema hinnangul võinuks karistuse

liigi valikut või määratava rahatrahvi suurust mõjutada, mistõttu pole kohtul võimalik kaebaja

paljasõnalist väidet sisuliselt analüüsida.

14. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et AJN 10.08.2021 otsus nr 778 on vaidlustatud osas

õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning puudub alus selle tühistamiseks.

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei

ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad ka vastustaja

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/