1-21-2199/76 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1-21-2199

Otsuse kuupäev

12. september 2022

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv

Kohtuasi

Kriminaalasi Kermo Männi (Mänd) süüdistuses KarS § 118 lg 1

p-de 1 ja 6 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kermo Männi kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Andra Sild;

Kannatanu H. M., seaduslik esindaja Anija vald (Anija

Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadi

Sitska

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

7. september 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a ja Harju Maakohtu 6. detsembri

2021. a otsus osas, millega:

1.1 Kermo Männilt mõisteti välja menetluskulu hüvitis 8807 eurot 90 senti ja riigi kanda

jäeti kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu 289 eurot;

1.2 otsustati, et Kermo Männil tuleb kogu menetluskulu hüvitis tasuda makseinfo lehel

märgitud Maksu- ja Tolliameti pangakontole;

1.3 otsustati, et Kermo Mänd võib tasuda kogu menetluskulu hüvitise ositi 12 kuu jooksul,

kusjuures igakuise makse suurus on 733 eurot 75 senti, viimasel kuul aga 736 eurot 65

senti.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1 mõista Kermo Männilt Eesti Vabariigi kasuks välja 4153 eurot 17 senti menetluskulu

katteks (sh 1460 eurot sundraha, 2609 eurot 17 senti kaitsjale määratud riigi õigusabi

tasu eest ja 84 eurot ekspertiisikulu). Kaitsjale enne apellatsioonimenetlust määratud

riigi õigusabi tasust jätta 869 eurot 73 senti menetluskuluna riigi kanda;

2.2 määrata, et Kermo Mänd peab Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulu

hüvitise summas 4153 eurot 17 senti tasuma hiljemalt 12 kuu jooksul igakuiste

osamaksetena, millest esimese 11 makse suurus on 346 eurot 9 senti ja viimase makse

2(7)

suurus 346 eurot 18 senti. Osamaksed tuleb tasuda iga kuu 12. kuupäevaks alates

12. oktoobrist 2022 makseinfo lehel näidatud pangakontole. Viitenumbri märkimine on

kohustuslik;

2.3 mõista Kermo Männilt kannatanu H. M-i seadusliku esindaja Anija valla (Anija

Vallavalitsuse kaudu) kasuks välja 2436 eurot, jättes kannatanu menetluskulu

ülejäänud osas Anija valla kanda.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Vares & Mõistlik kassatsioonimenetluses Kermo Männile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 324 eurot (sh käibemaks). Jätta see

menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 6. detsembri 2021. a otsusega tunnistati Kermo Mänd süüdi ja teda karistati

karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi H. M-ile raske tervisekahjustuse tekitamise eest

ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kolme H-G. K. vastu toime pandud kehalise väärkohtlemise eest.

Ühes kehalises väärkohtlemises mõisteti K. Mänd õigeks. Maakohus mõistis K. Männilt

menetluskuluna välja 8807 eurot 90 senti, sh 1460 eurot sundraha, 84 eurot ekspertiisikulu,

3189 eurot määratud kaitsjale makstud tasu ja 4074 eurot kannatanu H. M-i lepingulise esindaja

tasu. Süüdistatava õigeksmõistmise tõttu ühes kehalises väärkohtlemises jättis kohus kaitsjale

määratud riigi õigusabi tasust osa ehk 289 eurot menetluskuluna riigi kanda. Kohus määras, et

K. Mänd võib menetluskulu hüvitise tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a otsusega rahuldati osaliselt apellatsioonid, mille olid

maakohtu otsuse peale esitanud nii prokuratuur kui ka kaitsja. Prokuratuuri apellatsiooni alusel

kvalifitseeris ringkonnakohus H. M-i vastu toime pandud kuriteo KarS § 118 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi.

Kaitsja apellatsiooni alusel mõistis ringkonnakohus K. Männi kolmest maakohtu tuvastatud

kehalisest väärkohtlemisest kahes õigeks. Maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustust

ringkonnakohus ei muutnud. Apellatsioonimenetluse kulu jäeti riigi kanda.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

3. Kassatsioonis taotleb kaitsja ringkonnakohtu otsuse süüdimõistva osa tühistamist, K. Männi

õigeksmõistmist kõigis kuritegudes, milles teda süüdistatakse, ja menetluskulu riigi kanda jätmist.

Kassaatori hinnangul rikkusid kohtud K. Mändi süüdi tunnistades ja karistades oluliselt

kriminaalmenetlusõigust ja kohaldasid vääralt materiaalõigust. Samuti eksisid kohtud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse tegemisel. Maakohus mõistis süüdistatavalt välja

kannatanu H. M-i lepingulise esindaja tasu 4074 eurot, millest osa on seotud tsiviilhagi

menetlemisega. Ehkki maakohus lõpuks tsiviilhagi kohta otsust ei teinudki, tulnuks hagi jätta läbi

vaatamata. Lähtudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 182 lg-st 5, pidanuks kohus

jaotama tsiviilhagiga seotud menetluskulu riigi ja kannatanu vahel, mitte jätma seda süüdistatava

kanda.

4. Kassatsioonivastuses leiab kannatanu, et ringkonnakohtu otsust tuleb jätta muutmata ja

kassatsioon rahuldamata, prokuratuur palub aga jätta rahuldamata kassaatori taotluse mõista

K. Mänd õigeks.

3(7)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Osas, mis puudutab K. Männi süüditunnistamist ja karistamist, on kohtuotsused seaduslikud ning

hästi põhjendatud. Süüküsimuse lahendamise kohta tehtud kassaatori etteheiteid peab kolleegium

ilmselgelt alusetuks, jättes need KrMS § 363 lg 4 p-st 1 juhindudes käsitlemata. Küll aga on

kaitsjal õigus selles, et kohtud eksisid kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse tegemisel.

Lähtudes KrMS § 191 lg-st 3, annab kolleegium järgnevalt hinnangu kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise otsustusele tervikuna, olenemata selle vaidlustamise ulatusest (vt ka nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-89-16, p 20 ja 1. juuli 2021. a

otsus nr 1-18-10214/92, p 38).

(I) Menetluskulu hüvitise saamiseks õigustatud isikud ja ositi tasumise võimalus

6. Kolleegium märgib esmalt, et maakohus sõnastas kriminaalmenetluse kulude hüvitamise

otsustuse ebakorrektselt, mõistis hüvitise kannatanu menetluskulu katteks ekslikult välja riigi

kasuks ja ringkonnakohus pole neid vigu parandanud.

7. Mõistes kelleltki välja rahasumma, peab kohus lahendi resolutiivosas lisaks väljamõistetava

summa suurusele ja isikule (või isikutele), kellelt raha välja mõistetakse, märkima ka isiku

(isikud), kelle kasuks raha välja mõistetakse. Mõistes raha välja mitme isiku kasuks, peab

kohtuotsusest üheselt ilmnema, kellelt kelle kasuks milline rahasumma välja mõistetakse. Kui

raha mõistetakse välja erinevatel alustel (nt nii haginõude kui ka menetluskulu katteks), peab

kohtuotsuse resolutiivosast nähtuma seegi, millise nõude katteks üks või teine rahasumma on välja

mõistetud. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsuse nr 1-18-5732/226

resolutiivosa punktid 8.3, 8.5 ja 8.7–8.12.)

8. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui süüdistataval tekib kriminaalmenetluse seadustiku 7. peatüki

sätete alusel kohustus hüvitada menetluskuluna kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu

(KrMS § 175 lg 1 p 1), tuleb see summa mõista välja kannatanu, mitte aga riigi kasuks (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-67-13, p 11). Riik kõnesoleval juhul

hüvitamiskohustuse osapool ei ole.

9. Menetletavas asjas mõistis maakohus otsuse resolutiivosa 7. punktis K. Männilt menetluskulu

hüvitisena välja 8807 eurot 90 senti, märkimata seejuures, kelle kasuks ta selle summa välja

mõistab. Resolutiivosa punktis 9 viitas maakohus otsuse lisaks olevale makseinfo lehele, mille

kohaselt tuleb kogu menetluskulu hüvitis tasuda Maksu- ja Tolliameti pangakontole ehk riigile.

Samas hõlmab menetluskulu hüvitis, mille maakohus süüdistatavalt välja mõistis, ka hüvitist

kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu eest summas 4074 eurot. Ringkonnakohus

maakohtu sellist otsustust ei muutnud. Seega sisuliselt mõistsid kohtud süüdistatavalt riigi kasuks

välja ka menetluskulu hüvitise selle osa, mille saamiseks on õigustatud hoopis kannatanu.

10. Osutatud viga on kandunud edasi ka menetluskulu hüvitise ositi tasumise korraldusse. Nimelt

määrasid kohtud, et süüdistatav võib kogu temalt välja mõistetud menetluskulu hüvitise tasuda 12

kuu jooksul igakuiste osamaksetena, mille suurus on vähemalt 733 eurot 75 senti (viimase

osamakse puhul 736 eurot 65 senti).

11. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulust, mille muidu peaks

hüvitama süüdistatav, riigi – mitte aga mõne menetlusosalise – kanda (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-76-10, p 8). Niisamuti laieneb ka

KrMS § 180 lg 3 neljandas lauses ette nähtud ositi tasumise võimalus üksnes sellisele

kriminaalmenetluse kulu hüvitisele, mis mõistetakse süüdistatavalt välja riigi kasuks. KrMS § 180

4(7)

lg 3 neljanda lause alusel ei saa koormata mõnd menetlusosalist – näiteks kannatanut –

kohustusega oodata talle kuuluva menetluskulu hüvitamise nõude kohese ja täieliku

sissenõudmisega. Analoogiliselt on kolleegium selgitanud, et KrMS § 424 ei võimalda pikendada

kriminaalmenetluses rahuldatud haginõude täitmise tähtaega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

20. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Seega polnud kohtutel seaduslikku alust

määrata ositi tasumisele seda osa K. Männilt välja mõistetud menetluskulu hüvitisest, mille

saamiseks on õigustatud kannatanu.

12. KrMS § 191

lg 3

kohaselt

on

kolleegiumil

võimalik

eespool

osutatud

vead

kassatsioonimenetluses parandada. Selleks tuleb mõista K. Männilt välja eraldi summad riigi ja

kannatanu kasuks ning määrata KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel ositi tasumisele üksnes see

osa menetluskulu hüvitisest, mis mõistetakse välja riigi kasuks.

13. Kriminaalmenetluses on menetluskulude hüvitisnõude õigustatud subjektiks süüdistatav,

kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti. Seejuures tuleb

menetluskulud hüvitada sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti nimetatud isikute enda või mõne

muu isiku arvel. Ka viimasel juhul tuleb menetluskulu välja mõista isikule endale, mitte

õigusabiarve tasunud menetlusvälise isiku kasuks. Menetlusvälise isiku võimalik lepingust või

lepinguvälisest võlasuhtest tulenev õigus nõuda süüdistatavalt, kannatanult, tsiviilkostjalt või

kolmandalt isikult tema huvides makstud õigusabitasu hüvitamist on võimalik maksma panna

tsiviilkohtumenetluse korras. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2022. a otsus

nr 1-19-9061/92, p 11.) Osutatud seisukoht käib selliste olukordade kohta, kus menetlusosalise

eest on menetluskulu kandnud menetlusväline isik. Kolleegiumi hinnangul ei laiene see aga

juhtumitele nagu praegune, kus menetluskulu on enda vara arvel kandnud füüsilisest isikust

menetlusosalise seaduslik esindaja (KrMS § 41 lg 1). Kuna kuludokumentide kohaselt tekkis

kannatanu H. M-i lepingulisele esindajale tasu maksmise kohustus tema eestkostjal Anija vallal

(Anija Vallavalitsuse kaudu), tuleb ka menetluskulu hüvitis välja mõista Anija valla kasuks.

(II) Süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistetava menetluskulu hüvitise suurus

14. Teiseks on kohtud eksinud kannatanu menetluskulu hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Nii

mõistsid kohtud süüdistatavalt välja ka määruskaebemenetluse kulu, mille hüvitamist ei saanud

kannatanu (enam) nõuda. Lisaks jätsid kohtud ekslikult kohaldamata KrMS § 182 lg 5 teise lause,

lähtudes kannatanu kogu apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu hüvitamisel üksnes

KrMS § 180 lg-st 1.

15. Tunnistades K. Männi süüdi H. M-ile raske tervisekahjustuse tekitamises, mõistsid kohtud

süüdistatavalt KrMS §-de 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja 4074 eurot

kannatanu lepingulisele esindajale makstud tasu. Maakohtule esitatud kannatanu menetluskulu

hüvitamise taotluse ja sellele lisatud spetsifikatsiooni kohaselt kulus kannatanu advokaadist

esindajal 5,5 tundi kriminaalasja materjalidega tutvumiseks; 4,5 tundi tsiviilhagi koostamiseks;

1,75 tundi selleks, et osaleda määruskaebemenetluses, milles vaieldi maakohtu otsustuse üle

kaasata H. M. Anija valla kaudu kriminaalmenetlusse ja ennistada tsiviilhagi esitamise tähtaeg;

6,5 tundi kohtuistungil osalemiseks ja 6 tundi kohtuvaidluseks. Õigusteenuse tunnihind koos

käibemaksuga oli 168 eurot.

16. Osutatud spetsifikatsioonist nähtub esmalt, et H. M-i lepingulisele esindajale makstud tasust oli

294 eurot (1,75 h x 168 €/h) seotud määruskaebemenetlusega, milles a) süüdistatava kaitsja

vaidlustas edukalt maakohtu 16. septembri 2021. a määruse, millega kohus kaasas H. M-i Anija

valla kaudu kriminaalmenetlusse ja ennistas tsiviilhagi esitamise tähtaja, ning b) kannatanu

esindaja kaebas edutult ringkonnakohtu 18. oktoobri 2021. a määruse peale, millega maakohtu

5(7)

16. septembri

2021. a

määrus

tühistati.

Kolleegium

märgib,

et

kõnesolevas

määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamise taotluse pidanuks kannatanu esitama

juba

määruskaebemenetluse

käigus

ringkonnakohtule

(osas,

mis

puudutas

kaitsja

määruskaebusele vastamise kulu) ja Riigikohtule (osas, mis puudutas ringkonnakohtu määruse

vaidlustamise kulu). Selle jättis kannatanu (advokaadist esindaja) aga tegemata, minetades seega

ka õiguse taotleda määruskaebemenetluse kulu hüvitamist. Seejuures tulnuks kohtutel juhul, kui

kannatanu oleks menetluskulu hüvitamise taotluse tähtaegselt esitanud, lähtuda selle lahendamisel

KrMS §-st 187.

Märgitu

tähendab,

et

kannatanul

ringkonnakohtus

tekkinud

määruskaebemenetluse kulu jäänuks KrMS § 187 lg 1 kohaselt riigi (mitte süüdistatava) kanda,

Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluse kulu pidanuks KrMS § 187 lg 2 esimese lause järgi

kandma aga kannatanu ise. Seega puudus kohtutel hoolimata süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest

alus mõista süüdistatavalt välja ka kannatanul kõnesolevas määruskaebemenetluses tekkinud kulu.

17. Kannatanu H. M-i ülejäänud menetluskulu summas 3780 eurot on nii õigusteenuse

spetsifikatsiooni kui ka kriminaalasja teiste materjalide kohaselt osaliselt seotud tsiviilhagiga.

Seega toimisid kohtud vääralt, juhindudes kannatanu apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu

hüvitamisel üksnes KrMS § 180 lg-st 1, mis reguleerib süüküsimuse lahendamisega seotud

menetluskulu hüvitamist. Menetluskulu see osa, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tulnuks

hüvitada või hüvitamata jätta KrMS § 182 alusel. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

23. septembri 2021. a otsus nr 1-20-2438/33, p 51 ja viidatud otsus nr 1-18-5732/226, p 105.)

18. Tallinna Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2021. a määrus, millega tühistati maakohtu otsustus

ennistada H. M-i tsiviilhagi esitamise tähtaeg, tähendab sisuliselt seda, et kõnesolev tsiviilhagi

jäeti käsilolevas kriminaalmenetluses KrMS § 381 lg-s 3 ja § 225 lg-s 1 sätestatud tähtaja

rikkumise tõttu läbi vaatamata. KrMS § 182 lg 5 teisest lausest tuleneb, et tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmise korral muudel põhjustel kui õigeksmõistva

kohtuotsuse tegemine või kriminaalmenetluse lõpetamine jaotab kohus tsiviilhagi või avalik-

õigusliku nõudeavalduse menetlemisega tekkinud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja

riigi vahel. Seega polnud kohtutel alust mõista K. Männilt välja hüvitist kannatanu selle

menetluskulu eest, mis oli seotud tähtaega rikkudes esitatud ja seetõttu läbi vaatamata jäetud

tsiviilhagiga.

19. Spetsifikatsiooni järgi kulus kannatanu lepingulisel esindajal tsiviilhagi koostamiseks 4,5 tundi,

millele vastav tasu oli 756 eurot. Samas on ilmne, et ka kannatanu esindaja tutvumine

kriminaalasja materjalidega, samuti tema osalemine maakohtu istungil oli osaliselt – ehkki mitte

ainult – seotud tsiviilhagiga. Kolleegium määrab hinnanguliselt, et kannatanu esindajale

kriminaalasja materjalidega tutvumise ja kohtuistungil osalemise eest makstud tasust (kokku

1764 eurot) oli tsiviilhagiga seotud 1/3 ehk 588 eurot.

20. Eeltoodust tulenevalt loeb kolleegium tsiviilhagiga seotud kannatanu menetluskulu – lepingulisele

esindajale makstud tasu – suuruseks 756 € + 588 € = 1344 eurot. See summa tuleb jätta

menetluskuluna KrMS § 182 lg 5 teise lause alusel kannatanu H. M-i kanda. Kolleegium ei näe

põhjust panna kõnesoleva kulu hüvitamise kohustust osaliselt või tervikuna riigile.

21. Seega kokku jääb H. M-i valitud esindajale makstud tasust kannatanu kanda 294 € + 1344 € =

1638 eurot.

22. Kannatanu lepingulisele esindajale tasus õigusteenuse eest H. M-i eestkostja Anija vald (Anija

Vallavalitsuse kaudu). Kõnesolev tasu on käsitatav eestkostmiseks tehtud kulutusena

perekonnaseaduse (PKS) § 191 mõttes. See tähendab seda, et PKS § 191 lg 2 kohaselt ei või Anija

Vallavalitsus nõuda H. M-i lepingulisele esindajale makstud, kuid KrMS § 182 lg 5 teise lause

6(7)

kohaselt kannatanu kanda jääva summa hüvitamist vallale kannatanu H. M-i vara arvelt. Seega

jääb kõnesolev menetluskulu lõppastmes Anija valla kanda.

23. Kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu on praeguses asjas tervikuna käsitatav süüküsimuse

lahendamisega seotud menetluskuluna ja selle hüvitamisel ei ole põhjust KrMS § 182 lg-t 5

kohaldada (vrd viidatud otsus asjas nr 1-18-5732/226, p-d 107 ja 114). Nimelt piirdusid kaitsja

toimingud, mis puudutasid tsiviilhagi, valdavalt maakohtu 16. septembri 2021. a määruse

vaidlustamisega. Selle eest määratud riigi õigusabi tasu on ringkonnakohtu 18. oktoobri 2021. a

määrusega jäetud riigi kanda.

24. Seega tuleb süüdistatavalt kannatanu apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu katteks

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista 4074 € – 1638 € = 2436 eurot.

(III) Süüdistatavalt riigi kasuks väljamõistetava menetluskulu hüvitise suurus

25. Kolmandaks eksis ringkonnakohus K. Männi kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu kui

KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu hüvitamiskohustuse jagamisel, kuna ei võtnud

arvesse süüdimõistmise mahu vähenemist apellatsioonimenetluses.

26. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel riigi kanda

kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik

õigeks mõistetakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud

summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav tuleb õigeks mõista,

tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt. (Vt alates Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2008. a otsusest asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1; viimati 7. aprilli 2021. a otsus

nr 1-18-10100/141, p 11.) See tähendab sedagi, et üldjuhul peab kõrgema astme kohus, muutes

süüdistatava süüdimõistmise mahtu, korrigeerima ka madalama astme kohtu kriminaalmenetluse

kulude hüvitamise otsustust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2020. a otsus

nr 1-17-3371/311, p-d 121 ja 125).

27. K. Männi kaitsjale määrati kohtueelses menetluses ja maakohtus osutatud riigi õigusabi eest tasu

3478 eurot 90 senti. Tunnistades K. Männi süüdi H. M-ile raske tervisekahjustuse põhjustamises

ja kolmes H-G. K. vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises, kuid mõistes süüdistatava

õigeks ühes kehalises väärkohtlemises, mõistis maakohus kõnesolevast summast K. Männilt riigi

kasuks välja 3189 eurot 90 senti, jättes 289 eurot riigi kanda.

28. Ringkonnakohus ei sedastanud, nagu oleks maakohus menetluskulu hüvitamisel hinnanud

K. Männi õigeksmõistmise osakaalu võrreldes süüdistuse kogumahuga liiga suureks. Samas

mõistis teise astme kohus K. Männi õigeks veel kahes kehalises väärkohtlemises, tunnistades

süüdistatava süüdi seega vaid ühes H-G. K. vastu toime pandud kehalises väärkohtlemises

süüdistuses

väidetud

neljast.

Kuna

K. Männi

õigeksmõistmise

osakaal

suurenes

apellatsioonimenetluse tulemusel arvestataval määral, tulnuks ringkonnakohtul korrigeerida ka

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust.

29. Ringkonnakohtu kõnesolev tegemata jätmine on kassatsioonimenetluses kõrvaldatav. Kolleegium

võtab aluseks maakohtu hinnangu, mille kohaselt moodustas süüdistus kõigis neljas H-G. K. vastu

suunatud kehalises väärkohtlemises kokku umbes 1/3 süüdistuse kogumahust ja seega oli igas

kehalises väärkohtlemises esitatud süüdistuse osakaal 1/12 süüdistuse kogumahust. Järelikult

tuleb kaitsjale määratud riigi õigusabi tasust jätta riigi kanda 3/12 ehk ¼ ehk 869 eurot 73 senti ja

mõista süüdistatavalt riigi kasuks välja ¾ ehk 2609 eurot 17 senti.

7(7)

30. Kuna ekspertiisikulu oli seotud üksnes H. M-i vastu suunatud kuriteoga, siis selle

hüvitamiskohustust K. Männi süüdimõistmise mahu vähenemine ei muuda. Niisamuti pole alust

muuta kohtute otsustust sundraha väljamõistmise kohta.

(IV) Kokkuvõte ja kassatsioonimenetluse kulu

31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 191 lg-st 3 ning § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2022. a ja Harju Maakohtu

6. detsembri 2021. a otsuse osas, mis puudutab K. Männilt apellatsioonimenetluse-eelse

menetluskulu eest hüvitise väljamõistmist ning selle menetluskulu ositi tasumisele määramist.

Kolleegium teeb tühistatud osas ise uue otsuse, jättes ülejäänud osas kohtuotsused muutmata.

32. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16

§ 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium K. Männi kaitsja taotluse määrata talle

kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 324 eurot (sh käibemaks). KrMS § 186

lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)