3-21-1203/48 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1203

Haldusasi

MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus tuvastada Keskkonnaameti

registreeritud

metsateatiste

nr

50000438621;

50000438623;

50000451093;

50000455745;

50000455819;

50000456115 ja 50000469147 ning

50000455627 ja 50000455671 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: MTÜ Eesti Metsa Abiks

Vastustaja: Keskkonnaamet

Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

(registrikood 70004459)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 18.05.2022, edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr

50000438621;

50000438623;

50000451093;

50000455745;

50000455819;

50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasus.

2. Mõistata vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas

7323,03 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2022.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine

ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg

6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet registreeris järgmised metsateatised: 50000438621; 50000438623;

50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627

ja 50000455671.

2. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Keskkonnaameti

registreeritud metsateatised nr 50000455627 ja 50000455671 ja tuvastada Keskkonnaameti

registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745;

50000455819; 50000456115 ja 50000469147 õigusvastasus.

Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 07.06.2021 määrusega menetlusse.

3. Tallinna Halduskohus tegi 22.10.2021 määruse, millega otsustas: 1) Lugeda kaebus tervikuna

tähtaegseks ning jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks metsateatiste nr 50000455627

ja 50000455671 tühistamisnõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata. 2) Jätta vastustaja

taotlus lõpetada haldusasja menetlus kaebuse nõudes tuvastada Keskkonnaameti registreeritud

metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819;

50000456115 ja 50000469147 õigusvastasus kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata.

Keskkonnaamet esitas nimetatud määrusele määruskaebuse.

Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 10.12.2021 määrusega: 1) Tagastada Keskkonnaameti

määruskaebus osas, milles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse

resolutsiooni punkti 2 haldusasjas nr 3-21-1203. 2) Võtta menetlusse Keskkonnaameti

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 peale

haldusasjas nr 3-21-1203. 3) Jätta Keskkonnaameti määruskaebus menetlusse võetud osas

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus jõustus Riigikohtu 01.03.2022 määrusega.

18.04.2022 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus rahuldada kaebaja nõude muutmise

taotluse ja jätkata menetlust Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000455627 ja

50000455671 osas õigusvastasuse tuvastamise nõudes (kuivõrd ka nimetatud metsateatised olid

kohtumenetluse ajal kaotanud oma kehtivuse).

Eeltoodust tulenevalt jätkas kohus kaebuse menetlust nõudes tuvastada Keskkonnaameti

registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745;

50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671

õigusvastasus.

Asjas toimus kohtuistung 18.05.2022, millel kohus läks üle kirjalikule menetlusele ja määras

menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Vastustaja registreerinud metsaregistris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt

esitatud järgmised metsateatised nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745;

50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671

(metsateatised).

Kõikide toodud metsateatistega on vastustaja andud RMK-le õiguse raiete teostamiseks Natura

2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal, mille kaitse eesmärk on vastavalt Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri“ (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri – RT III,

04.04.2017, 6. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (01.06.2021))

p 2 alap-le 268 vanade laialehiste metsade, rohundite rikaste kuusikute ja soostuvate ja soo-

lehtmetsade elupaigatüüpide ning lisaks laialehise nestiku elupaiga kaitse.

Kõik toodud metsateatised on vastavalt Euroopa Komisjoni 10.01.2011 otsusele, millega

võetakse vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate

ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu, Natura 2000 võrgustikku kuuluval

Ontika

loodusalal.

(Ontika

loodusala.

Põhiandmed.

Arvutivõrgus:

https://keskkonnaportaal.ee/register/internationallyimportant-area/8950269 (01.06.2021).)

Laialehiste metsade, rohundite rikaste kuusikute ja soostuvate ja soo-lehtmetsade

elupaigatüübid on loodusdirektiivi I lisa hulka kuuluvad kaitsealused elupaigatüübid.

Laialehine nestik on loodusdirektiivi II lisa hulka kuuluv kaitsealune liik.

Metsateatised nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819;

50000456115 ja 50000469147 on kaebuse esitamise ajaks juba realiseeritud.

4.2. Kaebaja märgib, et käesoleval juhul on kaebus esitatud lähtuvalt asjaolust, et metsateatised

ja nende alusel kavandatud raied kahjustavad oluliselt looduskeskkonda, täpsemalt ohustatud

liikide ja elupaikade seisundit, mille olulist kaitsmisväärtust kinnitab ainuüksi see, et

piirkonnad, kus raiet soovitakse teostada, on hõlmatud Natura 2000 võrgustikuga. Võttes

arvesse eeltoodut, seondub metsateatiste vaidlustamine kaebaja keskkonnakaitseliste

eesmärkidega ja senise tegevusega. Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaorganisatsioon võib

kaebuses tõstatada nii materiaalse kui ka formaalse õiguspärasuse küsimusi ning tugineda nii

rahvusvahelisele kui ka riigisisesele õigusele (RKHKo 3-16-1472/92, p 17). Seega on kaebajal

valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina metsateatiste tühistamise nõudes ja õigusvastasuse

tuvastamise nõudes kaebeõigus.

4.3. Kaebaja on seisukohal, et metsateatised on formaalselt õigusvastased. Kaebaja on

seisukohal, et metsateatiste registreerimise otsustamisel ehk haldusakti andmisel on oluliselt

rikutud menetlusnõudeid, eelkõige on rikutud uurimispõhimõtet HMS § 6 tähenduses, kuivõrd

mitte ühegi metsateatiste registreerimise menetluses ei ole läbi viidud nõutavat ja asjakohast

keskkonnamõju hindamist. Samuti ei ole vastustaja asjakohast üldsust keskkonda sedavõrd

oluliselt mõjutavate otsuste vastuvõtmisest teavitanud.

4.3.1. Keskkonnaotsuste tegemisel tuleb uurimisprintsiibi rakendamisel lähtuda

keskkonnaõiguse

üldpõhimõtetest.

Sellisteks

põhimõteteks

on

mh

keskkonna

kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 8), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9),

vältimispõhimõte (KeÜS § 9) ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), mis on tuletatavad ka

Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art-st 191. Eeltoodud põhimõtete elluviimiseks on Euroopa

Liidu liikmesriikidele seatud direktiividega kohustus hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju

nii strateegilisel tasemel (kavad ja programmid) kui ka konkreetse tegevuse tasemel (projektid)

teatavates erimenetlustes. Metsaraie on Euroopa Liidu õiguse mõttes projekti taseme tegevus.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käesoleval kõikide vaidlustatud metsateatiste puhul

uurimispõhimõtet rikkunud, kuivõrd vastustaja ei ole välja selgitanud, milline on metsateatiste

registreerimise ja selle alusel raielubade andmise mõju üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000

võrgustikku kuuluvale Ontika loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Eelkõige ei ole

vastustaja metsateatiste registreerimise menetluses läbi viinud asjakohast ja nõutavat

keskkonnamõju hindamist.

4.3.2. Metsateatiste registreerimise menetluses ei ole läbi viidud nõutavat keskkonnamõju

hindamist

Natura 2000 võrgustiku aladel annab loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt haldusorgan nõusoleku

kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala

terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse

saamist. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura

2000 võrgustiku ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste

projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura 2000

võrgustiku alale. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala

kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks. (EKo, C-127/02 (Waddenzee), p

49.)

Projektide keskkonnamõju hindamist reguleerib eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiiv

2011/92/EL, (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011,

teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Mitteametlik

konsolideeritud

versioon

arvutivõrgus:

https://eurlex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&from=EN (01.06.2021).) mis

kohustab hindama teatavate projektide keskkonnamõju üldiselt (keskkonnamõju hindamine).

Lisaks reguleerib keskkonnamõju hindamist mh loodusdirektiiv, mille artikli 6 lg 3 kohaselt

tuleb hinnata negatiivset mõju Natura aladele ning seal kaitstavatele väärtustele (Natura

hindamine).

Riigisiseselt

reguleerib

keskkonnamõju

hindamist

keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mille § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse

keskkonnamõju, kui: 1) Taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise

või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) Kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Teisisõnu

on

riigisiseselt

keskkonnamõju

hindamise

kohustus

piiritletud

olulise

keskkonnamõju ja tegevusloa mõistetega.

Kaebaja selgitab järgnevalt, et metsateatis on tegevusloaks KeHJS ja projektiks loodusdirektiivi

tähenduses, ning et metsateatistega lubatud raied ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalikud, s.o esineb oluline mõju Natura alale

ning kõikide metsateatiste registreerimisele ja eelnevalt tulnuks läbi viia asjakohane Natura

hindamine. Natura hindamise läbi viimata jätmise näol on tegemist olulise menetlusliku

puudusega, mis esineb kõikide vaidlustatud metsateatiste puhul ning toob kaasa nende

õigusvastasuse.

4.3.3. Metsateatis on tegevusluba KeHJS ja projekt loodusdirektiivi tähenduses

KeHJS § 7 tähenduses on tegevusluba lisaks ehitusloale, ehitise kasutusloale,

keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale ka muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

kavandatavat tegevust lubav muu dokument. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline,

kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Metsaraie on õiguspärane vaid juhul, kui see toimub registreeritud metsateatise alusel. MS § 37

lg 3 kohaselt on raiet registreeriv kanne metsaregistris raieõiguse olemasolu tõendavaks

dokumendiks. Seega on metsateatise näol tegemist KeHJS § 7 p 3 tähenduses „muu

dokumendiga,“ millega lubatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. Täiendavalt

on ka õiguskirjanduses viidatud, et lähtuvalt KeHJS eesmärgist hõlmab tegevusluba ka

metsateatist ning raietegevusel võib olla keskkonnale oluline mõju. (Relve, K., Vahtrus, S.

Keskkonnamõjude hindamine omadega metsas. Juridica 5/2019, lk 329)

Käesoleval juhul on vaidluse esemeks olevate metsateatiste näol tegemist selliste

dokumentidega, millel on ka oluline keskkonnamõju, kuivõrd metsateatistega kavandatavad

raied asuvad kõik Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal. Tulenevalt Euroopa

Kohtu praktikast, tuleb Natura 2000 võrgustiku alade puhul keskkonnamõju olulisust eeldada

(EKo C-127/02, (Waddenzee), p 42), s.o sõltumata sellest, kas kavandatud tegevus on olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks KeHJS § 6 lg 1 tähenduses või eelhinnangut nõudvaks

tegevuseks KeHJS § 6 lg 2 tähenduses. Arvestades metsateatiste hulka, ei ole võimalik

välistada, et teatiste realiseerimisega põhjustataks keskkonnas, eelkõige Ontika loodusalal

pöördumatuid muutusi, sh arvestades kavandatud (aga ka juba teostatud) raiete kumulatiivset

mõju.

Loodusdirektiivis ei lähtuta mitte „tegevusloa“ vaid „projekti“ mõistest. Samas ei ole

loodusdirektiivis mõistet „projekt“ defineeritud ega loetelus täpsustatud. Loodusdirektiivi

kohaselt pole oluline, kas toimub füüsiline sekkumine keskkonda (Erinevalt keskkonnamõju

hindamise direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis a toodud projekti mõistest, mille kohaselt peetakse

silmas tegevust, millega kaasneb füüsiline keskkonda sekkumine) – määravaks on see, kas

tegevus tõenäoliselt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju (EKo liidetud

kohtuasjades C-293/17 ja C-294/17 (Stichting Werkgroep Behoud de Peel), p 60-73). Teisisõnu

on mistahes metsaraie käsitatav projektina loodusdirektiivi tähenduses. Natura hindamist ei pea

korraldama nende projektide puhul, mis on Natura 2000 võrgustiku alaga seotud või selle kaitse

eesmärkide saavutamiseks vajalikud (nt kujundusraie, millega eemaldatakse väärtuslikust

kooslusest sinna mittesobivad puuliigid).

4.3.4. Metsateatistega kavandatud raied ei ole seotud Ontika loodusala kaitse-eesmärkide

saavutamisega ega ole kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud.

Mitte ühegi vaidlustatud metsateatise puhul ei ole selle alusel lubatud raie tegevuseks, mis oleks

seotud Ontika loodusala kaitsega või oleks selle kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Ontika loodusala (EE0070108) kuulub Ontika maastikukaitseala (KLO1000554) koosseisu,

mille kaitse-eesmärgiks tulenevalt kaitse-eeskirja § 1 lg-st 1 on mh kaitsta elupaigatüüpe, mida

loodusdirektiiv nimetab I lisas - sh vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Ontika loodusalal on metsateatistega nr 50000455627 (tl 13 ja selle pöördel), 50000455671 (tl

14 ja selle pöördel), 50000438621 (tl 15 ja selle pöördel), 50000438623 (tl 16 ja selle pöördel)

ja 50000451093 (tl 17 ja selle pöördel) antud luba lageraie (LR) teostamiseks 7,92 hektaril

osaliselt metsaelupaigas laialehelised metsad (9020*).

Loodusdirektiivi art 11 lg 1 kohaselt teostavad liikmesriigid järelevalvet pöörates erilist

tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele, mis on

hõlmatud ka Ontika loodusala kaitse-eesmärkidega. Ontika loodusalaga hõlmatud

elupaigatüübid ja liigid kuuluvad esmatähtsate elupaigatüüpide ja liikide hulka loodusdirektiivi

tähenduses.

Metsaraiete teostamine Ontika loodusalal ei ole ühelgi juhul seotud kaitse-eesmärkide

saavutamisega ega ole vastavate eesmärkide saavutamiseks vajalik, vähemalt ei nähtu see

metsateatistest.

Raieid ei saa pidada kooskõlas olevaks elupaigatüüpide ega liigi kaitse alla võtmise peamise

eesmärgiga ehk elupaigatüübi ja liigi soodsa seisundi tagamisega ei riigisisese ega Euroopa

Liidu õiguse tähenduses. Arvestades loodusdirektiivis toodut, on Natura 2000 võrgustiku aladel

asuvad elupaigatüübid kõige sobivamad loodusdirektiivi I ja II lisas toodud elupaigatüüpide ja

liikide kaitseks.

Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest

arvates kõik puud, v.a seemnepuud ja säilikpuud (MS § 29 lg 1), mis tähendab, et selle mõju

on kõigist võimalikest raietest (harvendusraie, aegjärkne raie jne) kõige intensiivsem.

Arvestades eeltoodut, tulnuks vaidlustatud metsateatiste registreerimisel keskkonnamõju

hindamine ja Natura hindamine läbi viia.

Kui planeeritav tegevus mõjutab eeldatavalt oluliselt Natura 2000 võrgustiku ala, näeb KeHJS

§ 3 lg 1 p 2 ette keskkonnamõju hindamise kohustuse. Täpsemalt sätestab KeHJS § 3 lg 1, et

keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe

põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt

oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Tegemist on loodusdirektiivi

art 6 lg-st 3 tuleneva kohustusega hinnata Natura 2000 võrgustiku suhtes planeeritavate

tegevuste keskkonnamõju.

Riigikohus on selgitanud, et Natura hindamise võib jätta tegemata kahel juhul: 1) kui on

kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse-

eesmärkide seisukohalt olulised; või 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid,

kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate

elupaikade ja liikide haavatavust (RKHKo 3-18-529, p 18). Praegusel juhul ei esine kumbagi

eelnimetatud alust, et oleks õigustatud Natura hindamise läbi viimata jätmine. Vastupidist ei

ole ka välja toodud vaidlustatud metsateatistes.

4.4. Metsateatised on materiaalselt õigusvastased.

4.4.1. Praegusel juhul ei saa kuidagi pidada ei riigisisese ega Euroopa Liidu seadusandja tahteks

seda, et teostatakse ulatuslikke raietöid üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku

kuuluval Ontika loodusalal. Natura loodusalal tehtav metsaraie ei ole ühelgi juhul seotud Natura

2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidega.

Tulenevalt Natura loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 annab haldusorgan Natura 2000 võrgustiku

aladel nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse

arvamuse saamist. Ka Riigikontroll on juba 2008. aasta auditis leidnud, et kavandatavat

tegevust võib lubada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei kahjusta ala

kaitse-eesmärke. Täiendavalt leidis viidatud auditis Riigikontroll, et Eesti rikub Euroopa Liidu

õigust seeläbi, et jätab Natura 2000 võrgustiku aladel ja nende läheduses kavandatavate raiete

puhul hindamata raiete mõju nende alade terviklikkusele. (Riigikontroll. Väärtuslike metsa-

elupaikade

kaitse

Natura

2000

aladel,

2008,

lk

35-36.

https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2041/Area/15/language/et-EE/Default.aspx

(01.06.2021).) Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt tuleb asjakohase hindamise käigus

parimatest teadussaavutustest lähtuvalt kindlaks teha kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi

või koos muude kavade või projektidega võivad nimetatud eesmärkidele mõju avaldada (EKo

C-127/02, (Waddenzee), p 54).

4.4.2. Vastustaja on teinud diskretsioonivigu.

Selleks, et metsateatist registreerida metsaregistris, peab vastustaja välja selgitama ja kaaluma,

kas metsateatisega kavandatav raie vastab nõuetele, st õigusnormidele.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on jätnud kasutamata diskretsiooni, kuna pole Ontika

loodusalal kavandatavate raiete puhul viinud läbi asjakohast keskkonnamõjude hindamist. Ilma

keskkonnamõju hindamiseta ei ole võimalik jõuda adekvaatsele järeldusele, kas kavandataval

tegevusel on konkreetsele Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale. Sisuliselt ei ole vastustaja

hinnanud, millised tagajärjed võivad olla metsateatiste realiseerimisel avalikule huvile.

Vastustaja diskretsiooni kasutamata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus metsateatised ehk

haldusaktid ei ole materiaalselt õiguspärased.

Tulenevalt MS § 6 lg 1 p-st 7 on riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsaelustiku

mitmekesisuse kaitse tagamine. Eeltoodud eesmärgiga on vastuolus järjepidevalt ja suures

mahus rahvusvahelise tähtsusega looduskaitselistes piirkondades raiete lubamine ja vastavates

piirkondades metsateatiste registreerimine. Käesoleval juhul on kaebuse esemeks

metsateatised, mille alusel kavandatakse raietöid Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika

loodusalal. Kusjuures enamus metsateatistest hõlmavad nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt

looduskaitse all oleva elupaigatüüpe ja taimeliike.

Isegi siis, kui raie on kaitse-eeskirja järgi kaitseala valitseja ehk vastustaja nõusoleku korral

lubatud, ei tähenda see automaatselt, et raiel puuduks igasugune negatiivne mõju kaitse-

eesmärkide täitmisele. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et ei piisa vaid sellest, kui

Keskkonnaamet hindab mingil määral raiete mõju kaitse-eeskirjade koostamisel (Relve, K.,

Vahtrus, S. Keskkonnamõjude hindamine omadega metsas. Juridica 5/2019, lk 332.)

Arvestades, et üldiselt on suur osa looduskaitsealade kaitse-eeskirjadest loodud pärast Natura

2000 võrgustiku alade valimist, s.o peamiselt aastatel 2005-2006, siis ei saa vastustaja tugineda

kaalutlusõigust teostades vaid sellele, mis on ette nähtud kaitse-eeskirjaga, vaid peab arvestama

konkreetse raiega seotud keskkonnamõjusid. Lisaks on oluline silmas pidada, et kaitse-

eeskirjade koostamise ega muutmise menetluses loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohast Natura

hindamist läbi ei viida. Ka Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleks mõju hinnata iga raie puhul

eraldi, kuivõrd ühe projektina tohib käsitleda vaid neid tegevusi, mida saab tegevuse korduvust

ja laadi arvestades käsitleda üheainsa tegevusena (EKo C-226/08, (Stadt Papenburg versus

Bundesrepublik Deutschland), p 47). Kuna metsaraie iga mõne aja tagant samal eraldisel

reeglina ei kordu, ei ole erinevatel eraldistel ja tihti eri aegadel tehtavad metsaraied sama

tegevus, millest tulenevalt tuleb iga metsateatise alusel kavandatava raie mõju eraldi hinnata.

Vastustaja ei ole kaalunud Ontika loodusalal teostatavate ja planeeritavate raiete kumulatiivset

mõju keskkonnale. Riigikohus on selgitanud, et mõju olulisuse üle otsustades tuleb eelkõige

arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi (RKHKo 3-18-

529, p 18).

Täiendavalt on jätnud vastustaja tähelepanuta, et metsateatistega kavandatavad raied on

vastuolus RMK seadusest tulenevate eesmärkidega. Tulenevalt MS § 48 lg 2 p-st 5 on RMK

ülesandeks mh loodusväärtuste kaitse. Loodusväärtuste kaitseks ei saa kuidagi pidada suures

mahus metsateatiste esitamist ja raietööde teostamist Natura loodusalal.

4.5. Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuivõrd

vaidlustatud metsateatiste puhul tuleb mh hinnata kumulatiivset negatiivset mõju Natura 2000

võrgustiku alale, antud juhul Ontika loodusalale. Täiendavalt on metsateatiste õigusvastasuse

tuvastamine vajalik preventiivsel eesmärgil. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina

vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (RKHKo 3-3-

1-88-08, p 13-14; 3-3-1-100-09, p 18; 3-3-1-24-10, p 12; 3-3-1-8-11, p 10; 3-3-1-8-14, p 11 jj

ja RKHKm 3-3-1-60-14, p 18.). Arvestades vastustaja ja RMK senist tegevust looduskaitselistel

aladel uuendusraiete kavandamisel ja teostamisel, eksisteerib reaalne oht, et vastustaja võib ka

edaspidi õigusvastaselt käituda.

Kaebaja hinnangul on käesoleva kaebuse lahendamine äärmiselt oluline ainuüksi õiguse

ühetaolise kohaldamise, halduspraktika suunamise ja õiguse edasiarendamise seisukohalt.

Kaebaja juhib tähelepanu, et osadel juhtudel ei ole metsateatistele tühistamiskaebuse esitamine

üleüldse võimalik, sest metsateatist on asutud realiseerima veel enne kui puudutatud isikud on

võimalikust

õigusvastasest

tegevusest

teada

saanud.

Sellises

olukorras

on

keskkonnaorganisatsioonide ja puudutatud isikute ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ning seda ootuses, et asjas tehtav kohtulahend

mõjutab vastustajat edaspidi sarnastes olukordades metsateatisi mitte registreerima ilma, et

vähemalt oleks läbi viidud asjakohane ja vajalik Natura hindamine.

4.6. Kaebaja märgib, et kuigi vastustaja on teatanud metsaraiete peatamisest Natura 2000

alade metsaelupaigatüüpides, on kaebajani jõudnud info, et vastustaja jätkab

metsateatiste registreerimist Natura 2000 aladele (vt tl 118-131). Kaebaja esitas üksikute

näidetena tõendid selle kohta, et vastustaja jätkab Natura 2000 metsaelupaikades metsateatiste

registreerimist: 1) Metsateatis nr 50000586320, asub Otepää loodusalal ja linnualal, kattub

metsaelupaigaga nr 9050 nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 2) Metsateatis nr

50000593260, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9080* nagu

nähtub metsaregistri väljavõttelt; 3) Metsateatis nr 50000587114, asub Lahemaa loodusalal ja

linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9010* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 4)

Metsateatis nr 50000593194, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr

9080* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 5) Metsateatis nr 50000593324, asub Lahemaa

loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9080* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt.

See näitab, et vaatamata vastustaja teatele, et ta on peatanud metsaraied Natura 2000

metsaelupaikades, jätkab vastustaja tegelikkuses endiselt metsateatiste registreerimist Natura

2000 metsaelupaikades raiete teostamiseks.

4.7. Seisukoht seoses vastustaja poolt 31.05.2022 esitatud dokumendiga.

Vastustaja esitas 31.05.2022 kohtule dokumendi „BR07 kontrollid metsateatise esitamisel“.

31.05.2022 toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et soovib selle dokumendiga tõendada

seda, et on metsateatiste registreerimisel metsaraiete kumulatiivset mõju hinnanud.

Kaebajale ei ole esitatud dokumendist arusaadav ega äratuntav, millele täpsemalt soovib

vastustaja tugineda. Tegemist on mahuka 40-leheküljelise dokumendiga, mis sisaldab arvukalt

muudatusi ja mitmete isikute täpsustusi. Sellest dokumendist ei ole täiendavate selgituste või

täpsustusteta võimalik teha vähimatki järeldust tõendamisesemesse kuuluva asjaolu olemasolu

või puudumise kohta.

Kaebaja hinnangul tõendab nimetatud dokument seevastu süsteemse vea esinemist vastustaja

sisemises töökorralduses. Nimelt järeldub dokumendist, et metsateatise esitamisel ei

kontrollita, kas „tööala“ võib kattuda Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodus- ja/või

linnualaga. Täpsemalt sisaldab metsaregister küll siseriiklike looduskaitsealasid kirjeldavaid

kaardikihte, kuid ei sisaldada loodus- ja/või linnuala kaardikihte. Kui enamasti on loodus- ja

linnualad hõlmatud siseriiklikult kaitseala või hoiualaga, siis esineb ka juhtumeid, kus tegemist

on küll loodus- ja linnualaga, kuid siseriiklikult ala kaitse- või hoiuala alla ei kuulu. Üheks

selliseks näiteks on Ontika loodusala ja Ontika maastikukaitseala, mille piirid ei kattu (vt selle

kohta täpsemalt kaebaja 23.08.2021 menetlusdokumendi lk 10). Sellisel juhul metsateatise

esitamisel süsteem vastuolu loodus- ja/või linnualaga ei tuvasta ning metsateatis

registreeritakse. Sarnaselt on registreeritud ka vaidlustatud metsateatised, mis viitab üheselt, et

sisulist menetlust kavandatud raiete õiguspärasuse tuvastamiseks ei ole läbi viidud. (II)

4.8. Seisukoht seoses RMK poolt 03.06.2022 esitatud dokumendiga

03.06.2022 esitas RMK kohtule andmed metsateatistega hõlmatud eraldiste piirnemise kohta

Ontika maastikukaitsealaga. RMK on soovinud tõendada, et metsateatistega nr 50000455627,

50000455671, 50000438623, 50000451093 ja 50000455819 hõlmatud eraldised üksnes

piirnevad Ontika maastikukaitsealaga lääne-, lõuna- ning edelasuunas ega asu Ontika

maastikukaitsealal.

Kaebaja leiab, et metsateatistega hõlmatud maa-ala on jätkuvalt osa Natura 2000 võrgustikust

Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldised olid varasemalt

osa Ontika maastikukaitsealast kuid arvati sealt välja Vabariigi Valitsuse 17.04.2017

määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse eeskiri”.

Ainuüksi asjaolu, et ala on siseriikliku kaitseala koosseisust välja arvatud, ei tähenda, et Natura

2000 võrgustiku kaitserežiim, sh loodusdirektiivi artikkel 6 lõikes 3 toodud asjakohase

hindamise läbiviimise kohustus ei kohalduks. Ala pindala vähendamist saab lõppastmes hinnata

ja otsustada Euroopa Komisjon ning seda on võimalik teha ainult juhul, kui ala seisund on

pöördumatult halvenenud, nii et ala ei saa enam anda panust võrgustiku eesmärgi ja

loodusdirektiivi üldise eesmärgi saavutamiseks (EKo C-301/12, p 28-36). Euroopa Kohus on

lähtunud seejuures eeldusest, et kõik võrgustikus olevad alad on võrgustiku toimimiseks

vajalikud ning isegi kui liikmesriikidel on teatud kaalutlusruum loodusalade algsel valikul,

puudub see alade võrgustikust väljaarvamiseks. Kui väidetakse, et ala hindamisel tehti teaduslik

viga, siis tuleb seda ka tõendada. Komisjon võib ala ühendusega tähtsusega alade loetelust välja

arvata vaid juhul kui ta on jõudnud järeldusele, et ala kaitse pole vajalik ka EL-i tasandil (EKo

C-281/16, p 35 ja 36).

Kui ala ei ole Komisjoni poolt Natura 2000 võrgustikust välja arvatud, kohaldatakse selle suhtes

ka direktiivi artikkel 6 lg-sid 2,3 ja 4 (loodusdirektiivi artikkel 4 lg 5). Vaidlust ei ole selles, et

Euroopa Komisjon ei ole metsateatistega hõlmatud ala loodusala piirdest välja arvanud.

Kaebajale teadaolevalt ei ole Eesti riik esitanud Euroopa Komisjonile ka taotlust nende alade

väljaarvamiseks. Samuti puuduvad andmed ekspertiiside või muude tõenduslike dokumentide

kohta, mis kinnitaks ala väljaarvamise vajadust.

4.9. Natura hindamise vajalikkust hinnatakse lähtuvalt tegevuse võimalikust ebasoodsast

mõjust Natura 2000 alale, mistõttu ei ole oluline, kas tegevus leiab aset Natura 2000

võrgustiku ala sees.

Kaebaja juhib tähelepanu, et asjakohase hindamise vajalikkust ei saa välistada iseenesest ka

seetõttu, et metsaraiet soovitakse teostada väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala.

Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt annab haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks

ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase (s.o Natura 2000 võrgustiku)

ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse

saamist. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud

ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-

eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks (EKo, C-127/02 (Waddenzee), p 49).

Euroopa Kohtu selgituste kohaselt võib Natura alale olulist mõju avaldada nii ala territooriumil

kui ka väljaspool seda toimuv tegevus (EKo C-142/16, p 29). Seejuures on Euroopa Kohus

rõhutanud seoses Natura 2000 alaga, et asjaolu, et projekt, mille keskkonnamõju hindamine on

vaidlustatud asub Natura 2000 ala lähistel ei välista kuidagi loodusdirektiivi art 6 lg-s 3

kehtestatud nõuete kohaldatavust. Tulenevalt loodusdirektiivi art 6 lg 3 on iga kava või projekt,

mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis

tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, allutatud keskkonnakaitsele (EKo, C-142/16, p 29).

Riigikohus on rõhutanud, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla

vähem oluline kui otsene mõju (RKHKo 3-18-529, p 19).

Kaebaja on seisukohal, et RMK poolt esitatud tõend üksnes kinnitab seda, et kõikide

vaidlustatud metsateatiste puhul tuli läbi viia asjakohane Natura hindamine, mida vastustaja

teinud ei ole ning mistõttu on vaidlustatud metsateatised õigusvastased. Praegusel juhul ei ole

võimalik tõsikindlalt väita, et ulatuslik metsaraie Natura 2000 võrgustiku alal või sellega

piirnevalt ei oma sellele ebasoodsat mõju. Seega tuli vastustajal hindamine läbi viia, olenemata

sellest, kas vaidlustatud metsateatised üksnes piirnevad Ontika maastikukaitsealaga või asuvad

maastikukaitsealal, kuna objektiivse teabe põhjal ei olnud välistatud, et metsaraiel, s.o

kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline

mõju (RKHKo 3-3-1-88-15, p 32). Kaebaja hinnangul seisneb ebasoodne mõju juba ainuüksi

selles, et sedavõrd ulatuslik metsaraie suurendab elupaikade killustumist. Kahjustades

ökoloogilisi protsesse, mõjutab killustatus metsa suutlikkust pakkuda ökosüsteemi teenuseid,

nagu elupaikade tagamine (geenivool, eluslooduse levik), tolmeldamine. Metsaelupaikade

järjepidevus, ent samuti kaitstud ja kaitsmata looduslike alade vaheline ruumiline ja

funktsionaalne ühendatus, aitab suurendada Natura 2000 metsaalade sidusust. Täiendava

negatiivse mõjuna saab tuua suurenevat tuulemurru ohtu. Metsaelupaiku ning maastiku

kvaliteeti kahjustavad tormid on Euroopa Komisjoni hinnangul Euroopa metsadele tõsine oht

(Euroopa Komisjon. Natura 2000 ja metsad. I-II osa. Euroopa Liidu Väljaannete talitus, 2018,

lk

114.

Internetis:

https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Final%20Guide%20N

2000%20 %20Forests%20Part%20I-II-Annexes_et.pdf).

Eelnevale vaatamata jääb kaebaja ülal toodu juurde, s.o ala välja arvamine siseriikliku Ontika

maastikukaitseala koosseisust ei mõjuta vähimalgi määral loodusdirektiivist tulenevate

kohustuste täitmist, kuivõrd ala välja arvamine Natura 2000 võrgustikust saab lõppastmes

otsustada üksnes Euroopa Komisjon.

4.10. Kaebaja palub mõista Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15

277,80 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 179-185).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.

5.1. Esmalt märgib Keskkonnaamet, et haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja

seisuga. Sellest järeldub, et kohus ei saa metsateatiste õiguspärasuse hindamisel võtta aluseks hiljem

ilmnenud asjaolusid ega hinnanguid.

Nõukogu direktiiv 92/43 EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kohta; edaspidi loodusdirektiiv) ja direktiiv 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõju hindamise kohta) ei ole otsekohalduvad ning on Eesti siseriiklikku õigusesse üle

võetud

looduskaitseseaduse

(edaspidi

LKS)

ja

Keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kaudu. Eesti õigusest ei tulenenud

vaidlustatud registreeringute kinnitamise ajal kohustust viia Natura 2000 võrgustiku ala mõjutavate

metsateatiste registreerimisel läbi keskkonnamõju hindamist.

Tallinna Halduskohus on haldusasjas 3-20-2652 (jõustumata), kus ka kaebaja on menetlusosaline,

märkinud: „Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab KeA elektroonilises vormis

haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid,

arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus

võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei

tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded,

sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS §

57). (vt RKHK asjas 3-20-580) Antud juhul on lisatud vaidlustamisviited ja põhjendused osas, mis

käsitlevad LKS § 55 lg-st 8 tulenevaid piiranguid, mis viitab kaalumise läbiviimisele. Metsateatise

formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist. Samuti võib kohus lugeda haldusakti

põhjendusteks vaideotsuste põhjendused ning arvestada ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi

(Riigikohus asjas nr 3-3-1- 29-12 jt). Neid arvestades pole põhjust asuda seisukohale, et KeA

kaevatavad otsused polnud kohtulikult kontrollitavad”. Ka kõik käesoleva kohtuasja raames

vaidlustatud metsateatised sisaldava põhjendusi ning tingimusi ning arvestades metsateatise

formaadist tulenevat erisust, on asjakohane lugeda haldusakti täiendavateks põhjendusteks ka

kohtumenetluses esitatud põhjendused. Seega ei ole Keskkonnaamet registreeringute kinnitamisel

rikkunud HMS sätteid.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lg 2 nähtub, et keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse üle otsustatakse tegevusloa taotluse menetlemisel. See

kehtib ka KeHJS § 3 lg 1 p 2 korral. KeHJS § 7 sätestab tegevusloa mõiste. Riigikogu otsustas

KeHJS muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2008, RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemisel, et

KeHJS § 7 tegevuslubade loetelusse metsateatise lisamine ei ole põhjendatud, vaid see vajab

põhjalikumat analüüsi. (KeHJS muutmise seaduse (RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemise

materjalidega

on

võimalik

tutvuda

Riigikogu

kodulehel

veebiaadressil:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e545ef83-725f-75ea-9a

7c04c212fd1b/Keskkonnamõju%20hindamise%20ja%20keskkonnajuhtimissüsteemi%20seadus

20muutmise %20seadus Vt failid „Seletuskiri II lugemise teksti juurde” ja „me_trykk”.) Sellest

tulenevalt ei loeta metsateatist tegevusloaks KeHJS § 7 mõistes. Sellisele seisukohale jõudis ka

Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2021 otsuses 3-20-605.

Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et kaitstava ala tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel

hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju väärtustele. Kaitsekorrad kehtestatakse sellised, et oleks

tagatud väärtuse seisundi säilimine ja paranemine. Kehtestatud kaitsekord peab tagama, et kaitse-

eeskirjaga lubatud tegevustel ei ole olulist negatiivset mõju neile väärtustele, mille kaitseks

konkreetne ala on moodustatud.

Ühtlasi, nagu Tallinna Halduskohus on viidatud kohtuotsuse p 48 selgitanud, ei tähenda KeHJS

kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete

lubamisel hindama nii kavandatavate kui juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud

raiete koosmõju. Käesolevalt on Keskkonnaamet seda ka teinud.

5.2. Keskkonnaamet on seisukohal, et nii vaidlustatud registreeringud nr 50000455627 ja

50000455671, kui ka registreeringud nr 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745,

50000455819, 50000456115 ja 50000469147, mis on kaebajale teadaolevalt realiseerimise tõttu

kehtivuse kaotanud ja millede puhul palutakse tagantjärele tuvastada nende õigusvastasus, olid antud

kooskõlas HMS § 54.

MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete

vastavust õigusaktide nõuetele. Keskkonnaametil on õigus kavandatud raiete registreerimisest

keelduda vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8).

Juhul, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle

metsaregistris4 (MS § 41 lg 81).

Eeltoodust tulenevalt kuulub Keskkonnaameti pädevusse metsateatise menetluses kontrollida

kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas MS ja selle alusel antud määrustes

sätestatud nõuetele ning ka LKS ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud raie

vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.

5.3. Keskkonnaamet selgitab järgnevalt kokkuvõtlikult, millest on lähtutud vaidlustatud

metsateatiste läbivaatamisel.

Arvestades Euroopa Komisjoni teatist (Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade

kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)”, Euroopa Liidu

Teataja C 33, 25.01.2019.) (peatükk 1.3.) tuleb loodusdirektiivi artiklis 6 sätestatud kohustused üle

võtta siseriiklikku õigusesse. Kusjuures selle artikli lg 2, 3 ja 4 kohaldatakse ka linnualade suhtes

(peatükk 1.4.1.). Artikkel 6 sätete ülevõtmine tähendab sisuliselt seda, et liikmesriigid on kohustatud

kavandama kõigi erikaitsealade suhtes kaitsemeetmed ning võtma vastu asjakohased õiguslikud,

halduslikud või lepingulised meetmed. Täpne õiguslike, halduslike või lepinguliste meetmete valik

on liikmesriikide enda teha (peatükk 2.4.2). Küll aga tähendab see seda, et igale Natura 2000 alale

tuleb kaitse-eesmärk kehtestada ning seda kõikidele alal olulisel määral esinevatele liikide ja

elupaigatüüpide lõikes (peatükk 2.3.1.).

Eesti praktikas on loodusdirektiivi artikkel 6 kohustused üle võetud 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse

korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

(edaspidi korraldus 615), millega on kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000

võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri (edaspidi Natura 2000 alad). Selle korralduse

eesmärk on määratleda Euroopa Komisjonile esitatud Natura ala piirid ja üldised kaitse-eesmärgid

(milliste liikide ja elupaigatüüpide kaitseks ala esitatakse).

Registreeringutega nr 50000455627 ja 50000455671, kui ka registreeringutega nr 50000438621,

50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147

hõlmatud raiealad jäävad Ontika loodusalale (keskkonnaregistri kood RAH0000542). Korralduse

615 lisa 1 p 2 alampunkti 268 kohaselt on Ontika loodusala asutatud loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüüpide: vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitseks ning II lisas nimetatud liigi laialehise nestiku (Cinna

latifolia) isendite elupaikade kaitseks.

Ontika loodusala kaitse-eesmärgid tagatakse siseriiklike õigusaktidega, valdav osa alast jääb Ontika

maastikukaitsealale (keskkonnaregistri kood KLO1000554). Keskkonnaregistri andmetel ei jää

registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud alad (maaüksus Kohtla

metskond 34, katastritunnus 80201:001:0340) ühegi kaitstava (siseriikliku õigusaktiga kaitstud)

loodusobjekti piiresse. LKS § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: 1) kaitsealad; 2) hoiualad;

3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud ala asub küll Ontika

loodusalal, kuid seda ei ole arvatud ühegi kaitstava loodusobjekti koosseisu. LKS § 69 lg 2 kohaselt

on tegemist Natura 2000 võrgustiku alaga, mis on LKS tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik

või kaitstav looduse üksikobjekt, eriloodusala loodusdirektiivi tähenduses.

Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud ala on kunagi kuulunud

Ontika maastikukaitseala koosseisu, kuid arvati sellest välja Vabariigi Valitsuse 17.04.2017

määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Ontika kaitse-eeskiri). Ontika

kaitse-eeskirja koostamisel kontrolliti üle ala loodusväärtused ning kaalutluse tulemusena leiti, et

kaitseala nurgas looduskaitseliselt väärtuslikke ja elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaid metsi ei

asu.

Ontika

kaitse-eeskirja

seletuskirja

(Veebis

leitav

https://www.envir.ee/sites/default/files/ontika_seletuskiri.pdf ) p 2.4. kohaselt arvatakse kaitse alt

välja ligi 40 ha suure inimmõjuga ja tugevalt kuivendatud metsa endise Uikala lahustüki kirdenurgas,

mis kõik jääb riigiomandis olevale maaüksusele Kohtla metskond 34 (80201:001:0340). Sealne mets

ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumitele ega ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaik.

Ontika loodusala osa, mis enam siseriikliku kaitse alla ei kuulu, on kavas ka loodusala piiridest välja

arvata. Loodusala piiride muutmine on aeganõudev protsess, mis käib Euroopa Komisjoni kaudu.

Eeldatavasti esitab Keskkonnaministeerium ettepaneku Ontika loodusala piiride muutmiseks,

millega kõnealuste registreeringutega hõlmatud ala ka loodusala koosseisust välja arvatakse, selle

aasta lõpus või järgmise alguses.

Osal registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621 ja 50000438623 hõlmatud

alast on loodusdirektiivi elupaikade kihil (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) väärtuste kiht)

märgitud elupaigatüüp vanad laialehised metsad (*9020). Vanad laialehised metsad on vanad

salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher, jalakas või saar (ehk laialehised

puuliigid).

Registreeringutega nr 50000455627 ja 50000455671 raiesse kavandatud alal (kvartali JH019

eraldised 3 ja 4) kasvavad küpsed kuuse enamusega puistud (07.01.2020 metsaregistrisse kantud ja

käesolevalt kehtivate metsa inventeerimisandmete järgi), mille koosseisus esineb ka mändi ja kaske,

kuid mitte laialehiseid puuliike.

Registreeringute nr 50000438621 ja 50000438623 alusel lageraie korras raiutud alal (kvartali JH019

eraldis 6 ja kvartali JH020 eraldis 1) kasvasid enne raiet küpsed kase enamusega puistud (viimased

raie-eelsed inventeerimisandmed, metsaregistrisse kantud 16.08.2018), mille kooseisus esines ka

mändi ja kuuske, kuid mitte laialehiseid puuliike. Metsatüübilt kuuluvad nimetatud alad mitte

salumetsade, vaid kõdusoometsade metsatüüpi (kõdusoometsade kasvukohatüüpideks on

jänesekapsa-kõdusoo või mustika-kõdusoo kasvukohatüübid). Kokkuvõtvalt, registreeringutega nr

50000455627, 50000455671, 50000438621 ja 50000438623 hõlmatud alal kasvav või kasvanud

mets ei vasta tegelikkuses loodusdirektiivi elupaigatüübile vanad laialehised metsad (*9020).

Registreeringutega nr 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147

hõlmatud alal elupaigatüübiks märgitud alasid, kaitstavaid liike ega kivistisi registreeritud ei ole.

Vaidlusalused registreeringud nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623,

50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on registreeritud

metsateatiste automaatmenetluse tulemusena metsaregistris ajavahemikus 04.11.2020– 08.02.2021.

Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on antud õigus teostada lageraiet. MS

§ 28 lg 4 p 1 kohaselt kuulub lageraie uuendusraiete hulka ning sama paragrahvi lg 6 kohaselt tehakse

uuendusraiet, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist.

MS § 29 lg 4 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest

tingimustest: 1) puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu

koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem; 2) puistu on saavutanud

käesoleva paragrahvi lg 6 p 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala

või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lg 6 p 2 alusel kehtestatust.

Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 3 on toodud ära

lageraiet lubavad parameetrid puistu vanuse, täiuse ja enamuspuuliigi rinnasdiameetri osas.

Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on lageraiesse kavandatud küpsed

puistud, milliste keskmised vanused on suuremad lubatavast minimaalsest uuendusraiet (sh

lageraiet) lubavast raievanusest. Tulenevalt ülaltoodust on sellistes puistutes lageraie teostamine

õigusaktidega kooskõlas. Lisaks on kavandatud lankide suurused kooskõlas MS § 29 lg 11 toodud

pindala piirangutega.

5.4. Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et kõik vaidlusalused metsateatised on kooskõlas MS ja

LKS sätestatuga. Samuti märgib Keskkonnaamet, et kuigi metsateatiste puhul ei anta KeHJS kohast

KMH eelhinnangut, on Keskkonnaamet veendunud, et lubatud raietega ei kaasne ebasoodsat mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Tegemist on alaga, mis tugeva inimmõju ja puuduvate

loodusväärtuste tõttu on Ontika maastikukaitsealalt välja arvatud. Ontika maastikukaitseala

kaitsekord tagab ka Ontika loodusala väärtuste säilimise.

Tulenevalt eeltoodust ei nõustu Keskkonnaamet kaebaja väitega, et Keskkonnaameti ei ole

kontrollinud kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning et kontrollimise tulemusena

oleks pidanud jõudma järeldusele, et käesoleva kaebusega vaidlustatud metsateatiste alusel

kavandatud raied õigusaktide nõuetele ei vasta, mistõttu oleks tulnud metsateatiste registreerimisest

keelduda.

5.5. Vastustaja märgib veel, et tema hinnangul puudub keskkonnaorganisatsioonil õigus esitada

tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil.

5.6. Vastustaja ei esitanud seisukohta kaebaja menetluskude väljamõistmise taotlusele.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmas isik RMK palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

6.1. Kaebaja on tuginenud kaebuses sellele, et vaidlustatud metsateatistega on antud luba raiete

tegemiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal ilma, et läbi oleks viidud

Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-ga 3 nõutud hindamine, mille

vajalikkust on haldusakti õiguspärasuse eeldusena korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus.

Kavandatud raied jäävad kõik väljapoole Ontika maastikukaitseala ja piirnevad vaid osaliselt

Ontika maastikukaitseala Uikala sihtkaitsevööndiga.

Ontika maastikukaitseala Uikala sihtkaitsevööndi piire muudeti oluliselt 04.04.2017

vastuvõetud kaitse-eeskirjaga. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt tuleb edaspidi Ontika

loodusala piir viia vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Seletuskirjas on märgitud

järgmist: „Seoses Pangametsa ja Uikala sihtkaitsevööndi piiride korrigeerimisega tuleb

kõnesoleva kaitse-eeskirja alusel Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” alusel moodustatud Pangametsa

loodusala piir viia vastavusse Pangametsa sihtkaitsevööndi piiriga ning Ontika loodusala piir

vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa

Komisjonile ettepanek Pangametsa ja Ontika loodusala piiride muutmiseks. Seletuskirjas on

selgitatud, et Ontika loodusala piiride vähendamine on tingitud tugeva inimmõjuga ja

loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele mittevastavate metsade mahaarvamisest

loodusalast.“ Loodusala osakaal vähenes riigiomandis oleval katastriüksusel Kohtla metskond

34 (80201:001:0340) 40,7 ha. Vaidlustatud metsateatistega on kavandatud raied just neile

aladele, mis eeltoodud põhjusel on kavandatud välja arvata Ontika loodusala piiridest.

Kuna Ontika maastikukaitsealast juba välja arvatud ja loodusalast väljaarvatav osa ei vasta neile

kriteeriumitele, mille alusel see ala loodusala koosseisu arvati, siis puudub vajadus kaitsta seal

väärtusi, mida seal tegelikult pole. Seetõttu on õigustatud seal tavapärase majandustegevuse

lubamine.

6.2. RMK ei nõustu kaebaja väitega, et Keskkonnaamet (vastustaja) ei ole sisuliselt hinnanud

metsateatiste vastavust kehtivale õigusele. Vastupidi, vastustaja on nende metsateatiste

registreeringutele, kus raieala piirneb Ontika maastikukaitsealaga, lisanud ka vastav hoiatuse

Seega on vastustaja rakendanud uurimispõhimõtet (selgitanud välja asjas olulist tähtsust

omavad asjaolud).

RMK leiab, et vastustaja on vaidlustatud metsateatisi menetlenud kehtivat korda järgides,

otsused on põhjendatud. Metsateatise registreerimisel tuli Keskkonnaametil vaadata, kas

kavandatud lageraied on lubatavad. Metsaseaduse § 41 lõikest 7 tulenevalt peab

Keskkonnaamet kontrollima metsateatisega kavandatud raie vastavust õigusnormidele. Sama

paragrahvi lõike 8¹ kohaselt, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib

Keskkonnaamet selle metsaregistris.

6.3. Kaebaja väidab, et metsateatistega kavandatud raied ei ole seotud Ontika loodusala kaitse-

eesmärkide saavutamisega ega ole kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Nagu ülal on

selgitatud, siis kavandatud raied jäävad alale, mis on välja arvatud Ontika maastikukaitsealast

ja mille väljaarvamiseks Ontika loodusala piiridest on kavandatud esitada ettepanek Euroopa

Komisjonile. Seda põhjusel, et need alad ei vasta elupaiga kriteeriumitele, mille alusel need

loodudala koosseisu arvati.

6.4. Kokkuvõtvalt leiab RMK, et vaidlustatud haldusaktid on nii formaalset kui ka materiaalselt

õiguspärased. Kuna metsateatised ei puuduta antud juhul kellegi õigusi peale teatise esitaja, siis

ei olnud ka vajadust kedagi menetlusse kaasata.

6.5. RMK märgib, et kaebaja on esitanud kohtule Euroopa Komisjoni 09.06.2021 teate „Juuni

rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused“.

RMK-le jääb arusaamatuks, mis põhjusel on kaebaja viidatud teate kohtule esitanud.

Kõnealusest teatest nähtub üksnes see, et keegi on pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning

pöördumise põhjal on Euroopa Komisjon teostanud formaalse kontrolli. Seejuures alustab

Euroopa Komisjon sellist kontrolli seoses iga pöördumisega, mis komisjonile esitatakse.

Kontrolli formaalsust kinnitab asjaolu, et teatest nähtuvalt ei ole Euroopa Komisjon teinud Eesti

riigile ühtegi konkreetset etteheidet, vaid on andnud üksnes üldiseid juhiseid selle kohta,

millised peaksid Eesti Natura 2000 alasid käsitlevad kaitse-eeskirjad olema. Lisaks juhib RMK

tähelepanu, et käesoleva vaidluse kontekstis on Euroopa Komisjonile edastatud valeandmeid.

RMK on varasemalt selgitanud, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldised üksnes

piirnevad Ontika maastikukaitsealaga lääne-, lõuna ning edelasuunas, ega asu Ontika

maastikukaitsealal (vt kolmanda isiku 03.06.2022. a taotlus tõendi esitamiseks).

6.6. Lisaks eelnevale on RMK-le arusaamatu, millist tähtsust omavad käesoleva asja

lahendamisel asjaolud, mida kaebaja soovib nimetatud tõendiga tõendada. See, kas Eesti

õigussüsteem vastab EL-i direktiivides kehtestatud nõuetele, ei ole käesoleval juhul asjakohane,

kuivõrd Euroopa Liidu direktiivid ei ole otsekohalduvad. Euroopa Liidu toimimise lepingu

(ELTL) artikkel 288 sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse toimimise seisukohalt siduv

iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle

riigi ametiasutustele. Selleks, et liikmesriikidele ja nende kodanikele saaks direktiivist õigusi ja

kohustusi tekkida, tuleb direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta. Direktiivi ülevõtmise eest

vastutab liikmesriigi seadusandja. Samas liikmesriigi kodanikud, juriidilised isikud ja muud

asutused võivad mõistlikult eeldada, et liikmesriigi seadusandja on võtnud direktiivid üle

korrektselt. Eespool toodu kohaselt on Euroopa Komisjon teinud Eestile ettepaneku seoses

elupaikade ja KMH strateegilise hindamise direktiividega. Nagu öeldud, saab direktiiv olla

suunatud üksnes liikmesriigile, aga mitte selle kodanikele jms asutustele. Seega saab kõnealune

Euroopa Komisjoni teade olla suunatud üksnes Eesti riigile, aga mitte vastustajale ja

kolmandale isikule. Vastustaja ja kolmanda isiku puhul ei ole tegemist seadusandliku organiga,

st vastustaja ja kolmas isik ei saa kuidagi mõjutada seda, kuidas direktiiv on siseriiklikusse

õigusesse üle võetud ja kas seda on tehtud korrektselt. Vastustaja ja kolmas isik saavad oma

tegevuses lähtuda üksnes Eesti Vabariigi seadusandja poolt kehtestatud ja kehtivatest

õigusaktidest ning seda on vastustaja ja kolmas isik käesoleval juhul ka teinud.

Kaebaja püüd tõendada Eesti siseriiklike õigusaktide ja EL-i õigusaktide omavahelisi

vastuolusid jääb arusaamatuks ka seetõttu, et kaebaja on ise nõustunud, et puudub vastuolu

asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja EL-i direktiivide vahel (vt kaebaja 03.06.2022. a taotlus,

p 7). Seega on ka kaebaja kaebuses ise möönnud, et käesoleval juhul ei esine vastuolusid

siseriikliku õiguse ja EL-i direktiivide vahel.

6.7. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja on oma 07.02.2022. a kirjas nr 7-4/22/2422 asunud

seisukohale, et loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 kohaselt ei saa ohustavale tegevusel ilma

asjakohase hindamiseta luba anda. Viidatud tõendiga tutvudes nähtub, et vastustaja on

refereerinud Euroopa Komisjoni Natura 2000 alade kaitsekorralduse juhendit. Tegemist ei ole

vastustaja enda seisukohaga. Seoses väitega, et siseriiklikul tasandil metsateatiste menetlemisel

KMH-d ilmtingimata läbi ei viida, juhib RMK tähelepanu, et kehtivad seadused ei nõua, et enne

iga metsateatise väljastamist tuleb teostada KMH. Siseriiklikus õiguses reguleerib KMH

teostamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJS §

3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning

tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Nagu eespool öeldud, siis lähtuvad

vastustaja ja kolmas isik oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest. Seega on õige vastustaja

väide, et siseriiklikul tasandil metsateatiste menetlemisel KMH-d ilmtingimata läbi ei viida,

kuivõrd kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt ei ole KMH teostamine alati nõutav.

Eelnevaga seoses rõhutab RMK, et alates 2017. aastast on RMK ise peatanud riigimetsas Natura

metsaelupaigatüübina inventeeritud metsa majandamise kaitsealade ja püsielupaikade

piiranguvööndites ning hoiualadel.

6.8. Seoses kolmanda isiku poolt 03.06.2022 kohtule esitatud dokumendiga on kaebaja asunud

seisukohale, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud maa-ala on jätkuvalt osa Natura 2000

võrgustikust, kuivõrd Natura 2000 võrgustikust välja arvamist saab otsustada üksnes Euroopa

Komisjon. Samuti on kaebaja leidnud, et Natura hindamise vajalikkust hinnatakse lähtuvalt

tegevuse ebasoodsast mõjust Natura 2000 alale, mistõttu ei ole oluline, kas tegevus leiab aset

Natura 2000 võrgustiku ala ees.

RMK märgib esmalt, et talle ei ole teada, mis põhjusel arvati vaidlusalune piirkond kunagi

Natura 2000 võrgustiku hulka. Oluline on, et siseriikliku õiguse kohaselt on nimetatud

vähemväärtuslik ja tugeva inimmõjuga ala maastikukaitseala piiridest välja arvatud. Nagu

RMK on varasemalt selgitanud, muudeti 2017. aastal oluliselt Ontika maastikukaitseala Uikala

sihtkaitsevööndi piire. 04.04.2017 vastu võetud kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt viidi

Ontika maastikukaitseala piir vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Eelneva tulemusel

vähenes maastikukaitseala osakaal riigi omandis oleval katastriüksusel Kohtla metskond 34 ligi

40,7 ha võrra. Seejuures eelnes vastavale otsusele ekspertiis. 2002. aastal, st enne kui

vaidlusalune piirkond Ontika maastikukaitseala piiridest välja arvati, teostati kõnealuses

piirkonnas ekspertiis. Ekspertiisi eesmärgiks oli tuvastada, kas kõnealusel alal esineb kaitse alal

võetud maastikke, kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe või muid maastikukaitsealal kaitstavaid

loodusväärtuseid. Spetsialistid tegid kindlaks, et vaidlusalusel alal ühtegi maastikukaitsealal

kaitstavat väärtust ei esine. Just seetõttu arvatigi kõnealused alad Ontika maastikukaitseala

piiridest välja. Vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandati raied just sellele maastikukaitseala

piiridest välja arvatud alale. Lisaks sellele, et vaidlusalune ala arvati Ontika maastikukaitseala

piiridest välja, juhib RMK tähelepanu, et vaidlusalustel eraldistel, millel raiet teostati,

kaitstavaid elupaigatüüpe ei esine. Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitstakse

Ontika maastikukaitsealal järgmiseid elupaigatüüpe ja liike: laialehised metsad, rohundite

rikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning laialehine nestik. Kuivõrd vaidlusalustel

eraldistel ühtegi Ontika maastikukaitsealal kaitstavat liiki ega elupaika ei asu, siis ei saanud

vaidlusalustel eraldistel teostatud raie kuidagi Ontika maastikukaitsealal kaitstavaid liike ja

elupaiku negatiivselt mõjutada.

Seoses eelnevaga juhib RMK tähelepanu veel sellele, et metsaregistrist on igaühel võimalik

näha, millistel eraldistel ja millised III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja

vääriselupaigad asuvad. I ja II kaitsekategooria kaitsealused liigid on võetud kaitse alla

õigusaktidega ning nendesse kaitsekategooriatesse kuuluvate liikide täpseid elupaiku ei

avalikustata. See aga ei tähenda, et I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade asukoha

väljaselgitamine võimalik ei ole. Nimetatud kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaigad on

nähtavad eelkõige seeläbi, kui eraldisele on väljastatud metsateatis. Kui eraldisel, millele on

metsateatis antud, esineb või eraldisega piirneb mõni I või II kaitsekategooria kaitsealuse liigi

elupaik, siis kuvatakse vastav hoiatus metsateatisel. Kaebuses on kaebaja esitanud

umbmääraseid väiteid selle kohta, justkui ei oleks võimalik kontrollida, kas vaidlusalustel

metsateatistel asub kaitsealuseid elupaiku või mitte. Vastavaid asjaolusid on kaebajal võimalik

kontrollida metsaregistrist. Seega praegusel juhul on nii kaebajal kui ka kohtul võimalik

kontrollida, kas vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldistel asub kaitsealuseid elupaiku

või mitte.

Eelnevaga seonduvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et RMK-le väljastatud metsateatiste alusel

planeeritud või teostatud raiete tagajärjel toimub elupaikade killustumine. Selleks, et raietega

kaasneks elupaikade killustumine, peaks RMK teostama raieid otseselt elupaigas. Raiete

teostamisega väljaspool elupaiku, st aladel, kus elupaiku ei esine, ei saa kaasneda elupaikade

killustumist. Ka ei vasta tõele kaebaja väited selle kohta, nagu saaksid raiete tagajärjel

kannatada ökosüsteemi teenused (nt geenivool, eluslooduse levik jne). Just vastupidiselt

võimaldab erivanuseline mets metsas kasvada ja elutseda rohkematel liikidel. Näiteks

soodustab raiega kaasnev metsa noorenemine metsas selliste liikide levimist, mis eelistavad

kasvamiseks just nooremaid metsi. Kaebaja väited selle kohta, nagu kahjustaksid raied puude

ja põõsaste tolmeldamist ning seemnete levikut, on alusetud ja tõendamata. Puudub mistahes

alus väitmaks, et nii tuultolmlejate (valdavalt okaspuud) kui ka putuktolmlejate (valdavalt

lehtpuud) tolmlemine saaks raiete mõjul kahjustada.

Seoses kaebaja väitega, et Natura 2000 alast välja arvamise saab otsustada üksnes Euroopa

Komisjon, mistõttu tuleb vaidlusalusel alal endiselt lähtuda EL direktiividest, rõhutab RMK

veelkord, et EL direktiivid ei ole otsekohalduvad. Direktiividest tulenevad õigused ja

kohustused üksnes liikmesriikidele, mitte aga liikmesriikide kodanikele või ametiasutustele

jms. RMK riigiasutusena lähtub oma tegevuses kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest.

6.9. menetluskulude osas märgib RMK, et on seisukohal, et kaebaja õigusabi ajakulu on liialt

suur ning ilmselgelt ülepaisutatud. RMK peab kaebaja õigusabi ajakulu seoses haldusasjaga nr

3-21-1203 põhjendatuks 37 tunni ja 25 minuti ulatuses.

RMK peab kaebaja õigusabi ajakulu seoses haldusasjaga nr 3-21-812 põhjendatuks 24 tunni ja

42 minuti ulatuses. Arvestades, et haldusasi nr 3-21-812 jaotati kaheteistkümneks erinevaks

haldusasjaks,

on

käesoleva

haldusasja

osa

tundi

ja

minutit

(24h

42min=1482min/12=123min=2h 3min).

Seega kokkuvõtvalt peab RMK kaebaja õigusabi ajakulu põhjendatuks kokku 39 tunni ja 8

minuti (37h 25min + 2h 3min) ulatuses (vt ka tl 192-194p).

6.10. RMK palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2634,95 eurot (ilma

käibemaksuta, so koos käibemaksuga 3161,94 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl

195-199p).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

8. Kaebaja taotleb käesolevas kaebuses pärast nõude lõplikku muutmist vastustaja poolt

väljastatud ja otsuse tegemise ajaks kas realiseeritud või kehtivuse kaotanud metsateatiste nr

50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja

50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasuse kindlakstegemist

tuvastamiskaebusega. Kohus leidis oma 22.10.2021 ja 18.04.2022 määruses, et käesoleval

juhul on tuvastamiskaebusele ülemine esialgselt tühistamiskaebuselt lubatav ja jättis

rahuldamata vastustaja taotlused menetluse lõpetamiseks.

9. Metsateatiste väljastamise menetlust reguleerib eelkõige, aga mitte ainult, metsaseadus

(edaspidi ka MS).

MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile

kavandatavate raiete kohta metsateatise MS § 41 lg 4 sätestatud viisil (paberil, digitaalselt

allkirjastatuna e-kirjaga või muu elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab ühest tuvastamist.

MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud

raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele

inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning

varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui kavandatud

raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle MS § 41 lg 81 alusel

metsaregistris ja metsaseaduse § 41 lg 13 alusel võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul

pärast raie registreerimist metsaregistris.

Juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus

põhjendatud kirjaliku haldusaktiga keelata (MS § 41 lg-le 8).

10. Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete

loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“

(edaspidi ka määrus nr 28) § 2 lg 3 kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul pärast

metsateatise saamist selle nõuetekohasust ja raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Vastavalt sama määruse § 4 lg-le 1 registreeritakse õigusaktide nõuetele vastav raie

metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga,

saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Sama

määruse § 4 lg 2 kohaselt võib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest

lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks.

Metsaregistris registreeritud metsateatist ja sellega seotud dokumente säilitatakse metsaregistris

10 aastat (määrus nr 28 § 5 lg 2).

11. Kohus märgib kõigepealt, et metsateatise mõiste iseenesest on metsaseaduses keeleliselt

ebaõnnestunud ja puhtkeelelises mõistes isegi eksitav ning praktilises õiguslikus kasutuses

segadust tekitav. Sisuliselt on tegemist raieloa taotlusega, mitte teatisega metsa kohta. Taotluse

alusel väljastatakse alles pärast seadusega nõutud vajalike kontrollide läbimist raieluba

(registreeritakse metsateatis metsaregistris – antakse raieloa sisuga haldusakt) või keeldutakse

raieõiguse andmisest. Kohus märgib, et sellise olemuslikult eksitava mõiste kasutamine tekitab

paratamatult vajaduse mõiste kasutamisel tähelepanelikult jälgida, millises mõttes metsateatise

mõistet mingil ajahetkel seaduses ja ka haldusmenetluses kasutatakse. Kohus on seisukohal, et

selline sisuliselt ebamäärane mõistekasutus aitab osaliselt kaasa ka sellele, et paratamatult

tekkivad vaidlused metsateatise õigusliku olemuse üle, kuigi oma sisult on tegemist lihtsa metsa

raieõigust andva ja teatavatel juhtudel ka osaliselt piirava (keskkonnakasutus)loaga. Eeltoodut

silmas pidades on siiski kohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ja puudub vajadus algatada

õigusselguse küsimuses põhiseadusliku järelevalve kohtumenetlust.

12. Teoreetilises plaanis ei ole vaatamata mõiste keelelisele ebaselgusele vaidlust, et

kavandatud raie lubamise või mittelubamise põhjendusi sisaldava metsateatise registreeringu

või sellest keeldumise näol on tegemist haldusaktiga ning metsateatisega kavandatud raie

lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus kontrollida, et metsaraie lubamine oleks

muuhulgas kooskõlas õigusaktide nõuetega. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani

poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud,

isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus,

otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus märgib, et metsateatis on küll ühtlasi isiku

taotlus, mis väljendab tema raiesoovi, kuid peale raie lubatavuse kontrollimist, raie lubamist ja

metsateatise metsaregistris registreerimist, sh tingimuste kehtestamist kooskõlas määruse nr 28

§ 4 lg-ga 2, sisaldab registrisse kantud metsateatis ühtlasi ka pädeva haldusorgani otsustust

kavandatavate raiete lubamise kohta. Raie registreerimisest keeldumine vastab seejuures samuti

haldusakti tunnustele. Ka kohtupraktikas on nt metsateatisel tehtud keeldumine loetud

haldusaktiks (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-81-51). Eelnevast tuleb ka üheselt, et KKA peab

metsateatiste registreerimisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele

nõuetele ega saa lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus.

13. Haldusorgani raie lubatavuse kontrolli ulatus sõltub mitmetest asjaoludest – eelkõige tuleb

välja selgitada metsa, mille raiet taotletakse tegelik seisund ja selle vastavus seaduse alusel raie

teostamise eeldustele (vanus, rinnaspindala, liigilisus jne), samuti erinevatest õigusaktidest

tulenevad võimalikud piirangud ja nende puudumine ning raiumisega kaasneva looduskahju

vältimise või vähendamise vajalikkus ja meetmed. Teatud looduskaitseliste või muude

seadustega sätestatud piirangute esinemisel tuleb seaduses sätestatud juhtudel ja ka

haldusorgani kaalutlusel enne otsustamist läbi viia eraldi reguleeritud keskkonnamõjude

hindamise menetlus või saada ekspertarvamus võimaliku raiega seotud küsimustes ning

vastaval juhul teostada ka lõplik kaalutlus raie lubatavuse osas. Alles seejärel on võimalik

haldusorganil langetada otsus ja metsateatise registreerimisega anda taotlejale raieõigus kas

täies mahus ilma eritingimusteta või piirata raieõiguse teostamist kas mahuliselt või muul viisil

sellele tingimuste seadmisega või ka selle andmisest põhjendatult keelduda (MS § 48 lg 1).

14. Kohus vaatleb otsuse langetamiseks järgnevalt vaidlusaluste metsateatistega seotud faktilisi

asjaolusid, mis iseloomustavad raiuda soovitava metsa asukohta ja ka seisundit.

Kohtumenetluse käigus ei olnud vaidlust, et kõik registreeritud ja seejärel vaidlustatud

metsateatised on väljastatud metsa raiumiseks raiealadel, mis on vastavalt Euroopa Komisjoni

10.01.2011 otsusele, millega võetakse vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses

biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu,

Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal (Eesti keskkonnaregistri kood

RAH0000542).

Vaidlust ei ole, et 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus 615), millega on kinnitatud

Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade

nimekiri (edaspidi Natura 2000 alad), lisa 1 p 2 alampunkti 268 kohaselt on Ontika loodusala

asutatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitseks ning II

lisas nimetatud liigi laialehise nestiku (Cinna latifolia) isendite elupaikade kaitseks.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik vaidlustatud registreeringutega hõlmatud alad

on kunagi kuulunud Ontika maastikukaitseala koosseisu, kuid need arvati sellest välja Vabariigi

Valitsuse 17.04.2017 määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi

Ontika kaitse-eeskiri). Samas ei ole vaidlust selle üle, et kõik metsateatistega hõlmatud raiealad

olid metsateatiste registreerimise ajal LKS § 69 lg 2 kohaselt Natura 2000 võrgustiku alal, mis

on LKS tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt,

eriloodusala loodusdirektiivi tähenduses. See tähendab, et nende suhtes tuleb rakendada Natura

2000 aladele ette nähtud õiguslikku kaitset.

Kohus märgib, et käesoleval juhul ei oma kohtu hinnangul metsateatiste õiguspärasuse

kontrollimisel tähtsust asjaolu, et Keskkonnaministeerium kavatseb esitada Euroopa

Komisjonile taotluse Ontika loodusala piiride muutmiseks, sest kuni vastava taotluse

heakskiitmiseni ei toimu taotluses sisalduvate alade suhtes Natura 2000 alade suhtes kehtiva

õigusliku režiimi muutust. Kohus märgib, et Eesti Vabariik ei saa ainult oma tegevusega

Euroopa Komisjoni poolt kord juba Natura 2000 alade hulka määratletud aladel kehtivat

vastavat Euroopa Liidu õigusest tulenevat kaitset muuta. Seetõttu jätab kohus edasises

käsitluses kõik vastustaja vastavale kavatsusele tuginevad väited tähelepanuta.

15. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust, asjaolu, et Euroopa Komisjon on otsustanud

algatada Eesti vastus seoses metsaraiete regulatsiooniga Natura 2000 aladel rikkumismenetluse

ja kohus jätab sellele asjaolule viitavad tõendid tähelepanuta.

16. Üks käesoleva vaidluse sõlmpunkte on metsateatise registreerimiseks (raieloa

väljastamiseks) vajalike eelduste ja nõuete selgitamine raieloa väljastamiseks Natura 2000

aladel. Poolte vahel ei ole kohtu arvates vaidlust selles, et metsateatise registreerimine on

spetsiifilises vormis haldusakti (HMS § 51 lg 1) väljastamine. Küll aga on poolte vahel vaidlus,

kas metsateatise registreerimine tähendab tegevusloa väljastamist KEHJS § 3 lg 1 p 1 ja § 7

mõistes.

Kohus märgib, et Tallinna Halduskohus on oma 07.09.2020 haldusasjas nr 3-20-605 tehtud

otsuse punktis 46 käsitlenud metsateatise kui võimaliku KeHJS § 7 kohase tegevusloaga seotut

ja jõudnud järeldusele, et metsateatis üldiselt ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes. Selle

järeldusega on ilma täiendava sisulise kommentaarita nõustunud Tallinna Ringkonnakohus oma

9.02.2021 samas asjas tehtud otsuse punktis 20.

Käesoleval juhul nõustub kohus põhimõtteliselt sellise käsitlusega, kuid toob eraldi välja, et

kohtu arusaama kohaselt käsitleti eeltoodud kohtuotsustes metsateatist laiemas plaanis

arvestamata Natura 2000 alade kaitse ja õigusliku režiimiga seotud asjaolusid. Kohus nõustub

sellega, et Riigikogu ei soovinud kõiki metsateatisi ilma igasuguste piiranguteta tunnistada

tegevuslubadeks, sest see oleks sellisel juhul kaasa toonud KeHJS § 3 ja eriti selles lõikes 1

märgitud juhtudel sätestatud väga laialdase kohustuse teostada keskkonnamõju hindamist

sisuliselt kõigi raielubade väljastamise taotluste puhul. Asjaolule, et Riigikogu pidas

võimalikuks teatavate metsateatiste käsitlemist sisuliselt tegevusloana, viitab siinkohal ka

Tallinna Halduskohus oma 07.09.2020 otsuse punktis 46 märkides, et „…Arvestades,

seadusandja tahet jätta metsateatis tegevuslubade nimistust välja, kuid sätestades üle 100 ha

suuruse metsamaa raadamise selgelt olulise keskkonnamõjuga tegevusena, on ilmne

seadusandja tahe lugeda tegevusloaks üksnes sellised metsateatised, mille alusel on

kavandatud raadamist enam kui 100 hektari suurusel metsamaal.“. Sellest tõdemusest tekib

kõigepealt küsimus, kas seadusandja on pidanud võimalikuks veel mõningat tüüpi metsateatisi

sisuliselt võrdsustada tegevusloaga KeHJS mõttes.

17. Kohus leiab, et käesolevat asja silmas pidades on kaebaja õigesti leidnud, et käesoleva

vaidluse esemeks olevatel metsateatistel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju tulenevalt kõigi

nendega kavandatavate raiete asumisest Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal

ja seetõttu on vajalik ja võimalik Natura 2000 aladele väljastatavaid metsateatisi lugeda

tegevuslubadeks KeHJS § 7 lg 4 mõistes.

Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (EKo C-127-02 Waddenzee, vt näiteks p 42), mis on

Euroopa õiguse tõlgendamisega seotud küsimustes siduv ka Eestile, tuleb Natura 2000 alade

puhul keskkonnamõjude olulisust eeldada sõltumata sellest, kas kavandatud tegevus on olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks siseriikliku seaduse kohaselt (KeHJS § 6 lg 1 tähenduses või

eelhinnangut nõudvaks tegevuseks KeHJS § 6 lg 2 mõttes). Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust

on Euroopa õigusega (loodusdirektiiviga) kooskõlas olevaks tõlgenduseks KeHJS § 7 p 4

tõlgendamine selliselt, et Natura 2000 aladeks määratud aladele väljastatud raieluba on

tegevusluba KeHJS § 7 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et KehJS § 3 lg 1 p 1

toodud eeldused keskkonnamõju hindamiseks Natura 2000 alasid hõlmavate metsateatiste

käsitlemisel on täidetud ja sellel alusel oleks tulnud vaidlusaluste metsateatiste väljastamisel

keskkonnamõju hinnata sõltumata KeHJS § 6 lg 1 ja 2 toodust.

18. Kohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et eelnev tõlgendus on ekslik, tuleb

kohtu hinnangul keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale raieloa väljastamisel

(metsateatise registreerimisel) hinnata KeHJS § 3 lg 1 p 2 sätestatud erinormist tulenevalt.

Nimetatud norm näeb ette, et ainult juhul, kui objektiivne teave välistab olulise ebasoodsa mõju

Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile, saab sellest loobuda.

Kohus märgib, et kaebaja toob siinkohal ka õigustatult välja, et Natura hindamist ei pea

korraldama ainult nende projektide puhul, mis on seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsega

või selle kaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Kohus märgib, et käesoleval juhul oli

kõigi metsateatistega ette nähtud lageraie ja vastustaja ei ole neis ega ka hiljem väitnud, et raied

oleks seotud Natura 2000 alaks oleva Ontika loodusala kaitsega või oleks selle kaitse-eesmärgi

saavutamiseks vajalikud.

19. Kuna KeHJS § 3 lg 1 p 2 näeb otsesõnu ette Natura 2000 aladel keskkonnamõjude

hindamise kohustuse andes võimaluse see ära jätta ainult juhul, kui objektiivse teabe põhjal on

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja on

vaidlustatud metsateatiste menetluses vastavaid asjaolusid kaalunud ja neile tuginedes jätnud

Natura 2000 aladel ettenähtud keskkonnamõjude hindamise tegemata ning registreerinud

vaidlustatud metsataotlused.

20. Kohus leiab, et mitte ühestki vaidlustatud metsateatisest sellist kaalutlusõiguse teostamist

ei nähtu.

Vaidlusalustelt metsateatistelt nähtub ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kõik need on

registreeritud automatiseeritud haldusmenetluse raames samal päeval, kui need esitati. See

tähendab, et nimetatud haldusaktid on reaalselt antud ilma inimese vahelesegamiseta selleks

väljatöötatud arvutiprogrammi tegevuse lõppresultaadina.

21. Kohus palus endale esitada sellise arvutitöötluse aluseks olnud programmi ärireeglid, mis

vastustaja esitas kohtule 31.05.2022 (tl 139-162). Kohus lähtub nende ärireeglite tõlgendamisel

eeldusest, et esitatud ärireeglid on reaalselt aluseks nende alusel töötavale arvutiprogrammile

ja väljendavad õigesti selle sisu ja algoritmilist andmete töötlemise ja otsustamisprotsessi.

22. Käesoleva asja põhivaidlust silmas pidades märgib kohus, et sisuliselt näitavad ärireeglid,

milliseid kontrolle haldusmenetluses teostatakse ja millised on samm-sammulised otsused

sõltuvad esitatud metsateatisest ja teistest registritest automaatselt kogutud andmete põhjal kas

metsateatise (raieloa taotluse) tagasilükkamiseni, tavamenetlusse ametnikule suunamiseni või

võimaliku metsateatise osas automaatse otsuse (registreerimisotsuse) tegemiseni.

23. Kohus peab vajalikuks märkida, et valdav enamus teostatavaid kontrolle põhineb

ärireeglites selgelt defineeritud ja eelkõige arvandmetel põhinevate objektiivselt mõõdetavate

näitajate kogumisel ja etteantud kriteeriumitega võrdlemisel. Kohtu hinnangul ei võimalda

selline ärireeglistik automatiseeritud otsustamise käigus sisuliselt mingit diskretsiooni

teostamist, sest selle loogika ei võimalda sisuliselt teostada tegelikku kvalitatiivsetel näitajatel

ja hinnangutel põhinevat kaalumist võimalike erinevate lahenduste vahel. Kohus märgib, et

sellise nõude püstitamine automatiseeritud otsuselangetamise süsteemile tähendaks reaalses

elus täiesti teistsuguse kvaliteediga ja sisuliselt laias mõttes tehisintellekti kvaliteedis

programmide väljatöötamist ehk tänases ajahetkes veel teostamatut ülesannet. Seetõttu leiab

kohus, et ärireeglites näidatud lihtmenetluses automaatse otsuse tegemisel ei teostata

tegelikkuses halduse kaalutlusõigust ehk teisisõnu – nimetatud automaatse otsuselangetamise

süsteem ei saa oma piiratuse tõttu asendada kaalutlusõiguse rakendamise kohustusega

olukordades inimese (ametniku) poolt kaalutluse teostamist ja selle alusel otsuse langetamist.

Käesoleval juhul peab kohus automaatsüsteemi poolt langetatud otsuste õiguspärasuse

kontrollimisel järelikult oluliseks asjaolu, kas vastavate otsuste langetamine eeldab

diskretsiooni teostamist või mitte. Kohus leiab, et juba tulenevalt vastustaja enda väidetest, et

ta on teostanud otsuse langetamisel kaalutlust, ei ole kahtlust, et käesoleval juhul tuli

kaalutlusõigust teostada. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud, et vastustaja ei ole sisuliselt

hinnanud raiete mõju keskkonnale ja on jätnud metsateatiste registreerimisel täielikult

hindamata raiete võimaliku negatiivse mõju Ontika loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele.

Lisaks toob kaebaja välja, et vastustaja ei ole hinnanud planeeritavate raiete kumulatiivset mõju

ja viimasena kooskõla RMK seaduses sätestatud ülesandele loodusväärtuste kaitseks.

24. Kohus märgib, et ühtegi eelmises punktis toodud vajalikku kaalutlust registreeritud

raieteatistest ei nähtu. Kohus märgib, et vastustaja väited, et metsateatiste nr 50000455627,

50000455671, 50000438623, 50000451093, 50000455819 lisatud tekstiosa, milles tehakse

hoiatus võimaliku kattuvusega kaitstava loodusobjektiga, kinnitatakse vastavust MS § 41 lg 81

nõuetele ja selgitatakse kaebekorda, ei näita kohtu hinnangul kuidagi kaalutlusõiguse

teostamist. Kohus märgib, et kõik need tekstiosad lisati metsateatistele automaatselt vastavalt

programmile. Kohus viitab siinkohal selle väite kinnituseks ärireeglite lk 22 (tl 149p) punktides

4.1.1. ja 4.1.2. toodud reeglite alusel otsusele automaatselt lisatavatele hoiatustele. Selliste

hoiatuste või ka kaebekorra või otsuse seaduslikkuse kinnituse standardtekstide lisamist

otsusele arvutiprogrammi poolt ei saa kohtu hinnangul kuidagi lugeda haldusorgani poolt

kaalutlusõiguse teostamist näitavaks asjaoluks. Kohus leiab, et ühestki vaidlustatud

metsateatisest ei nähtu, et nende andmisel oleks tegelikult teostatud kaalutlusõigust.

Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole hinnanud lubatud raiete kumulatiivset

mõju ja ka nende mõju läheduses asuvatele loodusväärtustele ja Natura 2000 alale alal, mida ei

ole välja arvatud Ontika maastikukaitsealast 2017 aastal, sest see lihtsalt ei nähtu ühestki

kohtule kättesaadavast tõendist ega ka vastustaja enda väidetest. Kuigi eelmainitud 2017 a.

otsusega arvati Ontika maastikukaitsealast välja selle ja hõlmatud Natura 2000 alade kaitse-

eesmärgile mittevastavaid, ilma kaitstavate elupaigatüüpideta ja inimtegevusest tugevalt

mõjutatud looduskooslusi hõlmavad alad (selle asjaolu üle sisulist vaidlust ei ole), ei saanud

vastustaja kohtu hinnangul ilma vastavat täiendavat hindamist (uurimist) tegemata ja kaalutlust

teostamata välistada võimalust, et teostatavad raied võivad oluliselt mõjutada ka kõrval asuvaid

Natura 2000 kaitse-eesmärgiga hõlmatud looduskooslusi. Vastavate uuringute tegemise

vajadus ja nõue tuleneb ka selgelt Euroopa Kohtu otsusest asjas C-142/16 p 29, millele on

kaebaja selles kontekstis korrektselt viidanud. Samuti on Riigikohus oma otsuse nr 3-18-529

punktis 19 leidnud, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem

oluline kui otsene mõju.

Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et lähtudes esitatud ärireeglitest metsateatise väljastamisel,

ei kontrollita nende väljastamisel automaatses režiimis, kas „tööala“ võib kattuda Natura 2000

võrgustikku kuuluva loodus- ja/või linnualaga, sest vastavaid kaardikihte metsaregister ei

sisalda. Juhul , kui loodusala piirid ei ühti kaitse või hoiuala piiridega, register probleemi ei

tuvasta ja järelikult ei viida läbi ka vajalikku kaalumist mõjude kohta Natura 2000 aladele ehk

tegemist on täpselt käesoleva asja aluseks olnud faktilise olukorraga.

25. Kohus on siinkohal seisukohal, et juhul, kui vahetult Natura 2000 ala ja kaitstavate

koosluste kõrval asuvalt ligikaudu 40 ha suuruselt metsaalalt raiutakse lageraiega ligi pool (üle

15 ha) seal asuvast väidetavalt raieküpsest metsast, ei saa ilma asjaolusid täiendavalt uurimata

kuidagi välistada, et sellistel raietel võib olla oluline mõju ka Natura 2000 alal asuvatele

kaitstavatele kooslustele. Seetõttu ei oma käesoleval juhul asja otsustamise seisukohast

otsustavat tähtsust ka asjaolu, et metsateatistega hõlmatud aladel endil ei asu kaitstavaid

kooslusi ja kas nad on formaalselt veel Natura 2000 alad või mitte. Samuti tuleb sellisel juhul

kohaldada nii elupaikade direktiivi kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi

nõudeid.

26. Kohus leiab, et vaatamata vastavate täpsemate reeglite puudumisele Eesti seadusandluses

seoses Natura 2000 aladega, on Eestis kehtivat õigust võimalik tõlgendada ka kooskõlas

mainitud direktiividega. Nimelt on võimalik tõlgendada KeHJS § 3 lg 1 p 2 nii, et võimaliku

mõju korral Natura 2000 aladele tuleb vastava tegevuse (käesoleval juhul siis lageraiete)

lubamiseks igal juhul viia läbi keskkonnamõjude hindamine KeHJS § 32 sätestatud menetluse

läbi viimisega. Asjaolu, et käesoleval juhul tuleneb Eesti seadusest paratamatult sellise

hindamise mõningane menetluslik keerukus ja suur võimalik kulu, ei tähenda, et nendel

argumentidel

võiks

alternatiivsete

(eelkõige

siis

lihtsamate

ja

vähemkulukate)

keskkonnamõjude hindamise menetlusvormide puudumise tõttu Eesti seadusandluses jätta

vastava keskkonnamõjude hindamise tegemata. Niikaua, kui lihtsamaid ja odavamaid

keskkonnamõjude hindamise vorme ja menetlusi, mis on kooskõlas direktiivide eesmärgi ja

nõuetega neile, ei ole Eesti seadustes ette nähtud, tuleb lähtuda olemasolevatest menetlustest ja

need vastavalt seaduses sätestatud korrale läbi viia.

27. Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et kaalutlusõiguse teostamist näitavaid selgitusi ja

otsuse põhjendusi ei olnud võimalik tuua ära automaatses otsuselangetamise süsteemis selleks

kohaldatava elektroonilise vormi tõttu ja seetõttu võib need ära jätta. Kohus märgib kõigepealt,

et otsuselangetamise ärireeglitest nähtuvalt ei teostata käesoleval ajal automaatse

otsuselangetamise protsessis üldse kaalutlusõigust. Juba seetõttu on vastav väide sisuliselt vale.

Teiseks märgib kohus, et kui otsuselangetamiseks kasutatav automaatne süsteem võimaldaks

teostada kaalutlust, siis tuleks selle kontrollimise võimaldamiseks ette näha elektroonilises

vormis vastav osa, mis ei ole tehniliselt keerukas ülesanne nagu nähtub juba käesoleval ajal

rakendatavale vormile lisakommentaaride ja hoiatuste lisamise võimalusest. Seega ei ole

põhjendatud kaebaja väide, et metsateatise formaadist tulenevalt ei ole võimalik selles

põhjendusi ja kaalutlusi välja tuua. Kehtestatud elektroonilise metsateatise vormist ei saa

tuletada seadusliku põhjendamiskohustuse eiramise õigust. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval

juhul tegemist olukorraga, kus on võimatu või lahendatava küsimuse olemusest tulenevalt väga

keeruline kehtestada elektrooniliselt antava haldusakti vormi nii, et sellest nähtuks selle

andmisel arvesse võetud asjaolud ja teostatud kaalutlus.

28. Kohus on pärast tõendite ja eriti metsateatise väljastamise ärireeglitega tutvumist

seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaalutlusõigust otsuse langetamisel teostatud ja haldusakti

põhjendused puuduvad täielikult ning haldusorgani poolt hilisemalt antud põhjendusi ei ole

võimalik lugeda haldusakti põhjendusteks ja need ei näita kaalutlusõiguse teostamist haldusakti

väljastamise ajal. Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktide andmisel teostatud nõutud

keskkonnamõjude hindamist.

Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõik käesoleva kaebusega vaidlustatud on haldusaktid

(metsateatised) olid vastu võetud vastuolus seaduse nõuetega. Sellest tulenevalt rahuldab kohus

kaebuse ja tuvastab metsateatiste nr 50000438621, 50000438623, 50000451093,

50000455745, 50000455819, 50000456115, 50000469147, 50000455627 ja 50000455671

õigusvastasuse.

Menetluskulud

HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas

asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

Kaebajad on esitanud taotluse hüvitada neile menetluskulud 30 eurot riigilõiv ja õigusabi kulud

kokku 89 tunni ja 51 minuti eest summas 15 277,80 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale

(tl 179-185).

Kolmas isik leidis oma 01.07.2022 seisukoha punktides 2.13.-2.33 (tl 19-194 p), et paljud

kaebaja esitatud menetluskulud on põhjendamatud ja pidas põhjendatuks kaebaja õigusabi

ajakulu 39 tunni ja 8 minuti ulatuses.

Vastustaja kaeabaja menetlusekulude osas kohtumääratud tähtajaks seisukohta ei võtnud.

30. Kohus leiab, et õigustatud on kolmanda isiku poolt 01.07.2022 seisukoha punktides 2.14

(seoses varasemas kaebuses esitatud seisukohtade kasutamisega vähendada kaebuse

koostamise ajakulu 7 h 30 minituni), 2.15 (vastustaja 07.07.2021 vastuse õigusliku analüüsi

ajakulu vähendada 3 h 30 minutini), 2.16 (23.08.2021 seisukoha koostamise aja vähendamine

9 h 20 minutini (arvestatud osaliselt)), 2.18 (seisukoha koostmine vastustaja 05.11.2021

määruskaebusele, kuna seisukoha esitamist ei nähtu, siis vähendada menetluskulu 15 tundi ja

42 minutit), 2.20 (21.03.2022 kohtunõudele vastuse koostamiseks vähendada põhjendatud

ajakulu 1 h ja 10 minutini), 2.22 (28.04.22 metsateatiste otsimise ja analüüsi ning kohtule

seisukoha koostamise ajakulu vähendada 1 tunni 30 minutini), 2.24 (vähendada esindajate

kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat menetluskulu ajaliselt 2 tunni ja 17 minutini),

2.25 (03.06.2022 tõendite esitamise taotluse koostamiseks vajalikku ajakulu vähendada 1 tunni

30 minutini) ehk haldusasjas nr 3-21-1203 kantud menetluskuludest on kohtu hinnangul

põhjendatud menetluskulude hüvitamine 46 tunni ja 23 minuti osas x 143,65= 6662, 49 eurot.

Seoses haldusasjas 3-21-1203 hüvitamisele kuuluva põhjendatud ajakulu osa arvestamisega

haldusasjas nr 3-21-812 tehtud kulutustest peab kohus õigustatuks kolmanda isiku vastuväiteid

punktis 2.30 (07.05.2021 kaebuse koostamise ajakulu 2,5 tundi tervikuna on põhjendamatu) ja

järelikult on põhjendatud õigusabi kulu hüvitamine selles osas kokku 67 tunni ja 30 min /12=ca

5 h 39 min osas x 111,60= 630,54 eurot

31. Kokku tuleb kaebajale vastustajalt eelneva kokkuvõttes välja mõista 30+6662,49+630,54=

7323,03 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik