2-21-139409/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-139409

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-139409

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS-i hagi J. M. i vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

578,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Elisa Teleteenused AS (rk 10069659;

aadress Sõpruse pst 145, Tallinn), lepinguline

esindaja: E. C. (e-post XXX)

kostja: J. M. (ik XXX; elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus kohtu määramisel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elisa Teleteenused AS-i hagi J. M. i vastu võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista J. M. ilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks järgmine:

2.1. põhivõlg 103,24 eurot, kahjuhüvitis 208 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot ja viivis

180,99 eurot, kokku 521,23 eurot;

2.2. viivis 09.03.–12.09.2022 eest 29,26 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 0,05% päevas alates 13.09.2022 kuni

põhivõla ja kahjuhüvitise tasumiseni.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista J. M. ilt menetluskulu 230 eurot Elisa Teleteenused AS-i kasuks.

6. J. M. il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Elisa Teleteenused AS-ile

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2/6

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Elisa Teleteenused AS (endine ärinimi Aktsiaselts Starman; hageja) esitas

30.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. M. ilt (kostja) võla

väljamõistmiseks (dtl 3-4). Kohtunikuabi lõpetas 17.02.2022 määrusega (dtl 1) maksekäsu

kiirmenetluse

ja

andis

nõude

üle

Tartu Maakohtule

menetluse

jätkamiseks

hagimenetluses, sest kostja esitas vastuväite.

2. Hageja palub 08.03.2022 hagiavalduses (dtl 20-25) mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 103,24 eurot, kahjuhüvitise 208 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot, viivise

180,99 eurot ja viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates

09.03.2022 kuni võla tasumiseni. Hageja 22.04.2022 seisukoha järgi ei ole nõue aegunud

(dtl 67). 18.05.2022 esitas hageja vastuseks kohtu 04.05.2022 määrusele selgituse

(dtl 79-80).

20.02.2017 sõlmisid pooled kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendi-

ja/või müügilepingu kostjale järgmiste teenuste kasutamise võimaldamiseks: Starman Star:

M-digiTV; Ajamasin+ 15 tundi salvestamist; Starbox; TV Everywhere; DigiTV Vene;

alusühenduse tasu; digiboks (rent); DigiTV kaart (rent); modem (rent). Lepingu alusel

andis

hageja

kostjale

kasutamiseks

seadmed

koos

nende

juurde

kuuluvate

komplektiosadega.

Üldtingimuste p 9.6 kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud

tähtajaks. Kostja ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud. Seoses sellega piiras hageja

vastavalt üldtingimuste p-le 7.1.4.1 kostjale teenuse osutamist 2018. a juulis ja

septembris. Üldtingimuste p 12.2 kohaselt on hagejal õigus leping üles öelda, kui teenuse

osutamist on piiratud p 7.1.4 alusel, v.a p-de 7.1.4.4 ja 7.1.4.6 alusel, ja piiramise alus ei

ole ära langenud ühe kuu jooksul. 2018. a septembris saatis hageja kostjale hoiatuskirja

selgitustega võla ja lepingu lõpetamise kohta (postiga aadressil XXX ja meili teel aadressil

XXX). Leping loeti lõppenuks 27.11.2018.

Seadmete rendi- ja/või müügilepingu p 3 kohaselt on klient kohustatud lepingu lõppemisel

seadme tagastama seitsme päeva jooksul hageja esinduses või tellima tehniku järele

(tasuline teenus). Üldtingimuste p 12.5 kohaselt tagastab klient lepingu lõppemisel

hagejale omal kulul kõik enda valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid.

Mittetagastamisel kohustub klient hüvitama vara väärtuse hageja esitatava arve alusel.

Kostja ei ole tagastanud DigiTV kaarti 01473274534, modemit 48f7.c071.de4a ega

digiboksi B2AH1649L03108, hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg-le 1 viidates

nende väärtuse hüvitamist.

Kostjal on tasumata arved järgmiselt: teenuste eest kokku 86,21 eurot (maksetähtajad

31.07.–31.10.2018); seadmete üür kokku 17,03 eurot (maksetähtajad 30.11. ja

31.12.2018; viimane arve perioodi 01.–27.11.2018 kohta); kahjuhüvitis tagastamata

seadmete eest 208 eurot (arve väljastamine ja maksetähtaeg 27.11.2018); võlahaldustasu

kokku 14,47 eurot (maksetähtjad 31.07.–30.09.2018); viivis kokku 4,52 eurot.

Üldtingimuste p 10.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% tasumata

summalt päevas. Hageja nõuab põhinõudelt (103,24 eurot; 86,21+17,03) ja kahjuhüvitiselt

01.01.2019–08.03.2022 eest viivist 180,99 eurot.

3/6

VÕS § 1132 lg-le 1 viidates nõuab hageja kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja eest

5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 viidates nõuab hageja kostjalt sissenõudekulu 24 eurot;

Creditreform Eesti OÜ tegi inkassomenetluse käigus toiminguid kostja kontaktandmete

otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks, kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja

maksekokkulepete sõlmimiseks.

3. Kostja palub 02.04.2022 vastuses ja 05.09.2022 allkirjastamata vastulauses jätta hagi

rahuldamata (dtl 57-59, 70-72, 91). 2018. a lõpust on möödunud rohkem kui kolm aastat

ja nõue on aegunud; kostja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1,

§ 147 lg-le 3, §-le 144 ja §-le 154. Kostja üüris XXX korterit. Kostja ja korteriomanik

leppisid kokku, et lepingule hagejaga kirjutab alla kostja, aga arved tasub korteriomanik.

Võlg

tekkis

juunist

2018.

Üürileping

lõppes

2018.

a

septembris

lühikese

etteteatamistähtajaga. Kostja lahkus korterist ega maksnud enam hageja teenuse eest,

sest ei tarbinud seda. Kolimisega läks kiireks, kostja andis võtmed ära ning digiboks ja

modem jäid korterisse.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 20.02.2017 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu (teenuse

osutamise leping; dtl 26-27) ning seadmete rendilepingu (seadme kasutamise

leping; dtl 28-29);

-

kostja ei ole nõuetekohaselt tasunud hageja esitatud arveid alates 01.07.2018

arvest nr A-32455504, mille maksetähtaeg oli 31.07.2018 (dtl 34);

-

hageja ütles lepingu üles 27.11.2018;

-

kostja ei ole tagastanud DigiTV kaarti, modemit ega digiboksi.

6. Teenuse osutamise lepingu p 1 kohaselt müüb hageja kliendile kokkulepitud teenuseid

ja klient kohustub selle eest hagejale tasu maksma üldtingimustes ja hinnakirjas sätestatud

ulatuses ja korras. Seadme kasutamise lepingu p 1 I ja II lause järgi annab hageja kliendile

kasutamiseks lepingus nimetatud seadmed ja klient maksab selle eest tasu vastavuses

hinnakirja ja üldtingimustega. Lepingute osaks olevate üldtingimuste (dtl 30-33) p 9.6

kohaselt on klient kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud tähtajaks. VÕS § 108

lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Hageja esitatust (dtl 34-37, 79) nähtuvalt on kostjal tasumata teenuste eest arved nr XXX,

XXX, XXX, XXX kokku 86,21 eurot. Tegemist on tehingust tuleneva nõudega, mille

aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb

nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 II lauset (vt Riigikohtu

12.11.2008 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-95-08, p 11). TsÜS § 147 lg 1 I lause kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsÜS § 147 lg 3 II lause näeb ette, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud

isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale teenuste eest arved aastal 2018,

viimase arve tasumise tähtpäev oli 31.10.2018. Eeltoodut ja TsÜS § 135, § 136 lg-t 2 ning

§ 137 lg-t 1 arvestades algas teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg

01.01.2019 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2021 kell 24.00 (vt ka Riigikohtu 02.04.2014 otsus

kohtuasjas nr 3-2-1-162-13, p-d 29, 33).

Hageja nõuab seadmete üüri/renti 2018. a oktoobri ja novembri eest kokku 17,03 eurot,

tasumise tähtpäevad olid arve nr XXX järgi 30.11.2018 ja arve nr XXX järgi 31.12.2018

(dtl 38, 42, 79-80). TsÜS §-st 154 tulenevalt on korduvate kohustuste täitmisele suunatud

nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga

4/6

üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Õiguskirjanduses on leitud, et säte

hõlmab

eelkõige

perioodilisi

maksekohustusi

ja

tasunõudeid,

nt

üürimakseid

(vt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse. Kommenteeritud väljaanne. P. V., I. K., V. K., M. K.

(koostajad). Tallinn 2010, lk 493). Kuna kohustus muutus sissenõutavaks 2018. a, algas

aegumistähtaeg 01.01.2019 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2021 kell 24.00.

TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude

rahuldamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse

esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

30.11.2022, seega enne aegumistähtaja lõppu.

7. Hageja on esitanud 27.11.2018 kuupäevaga arved DigiTV kaardi, modemi ja

digiboksi väärtuse hüvitamiseks vastavalt summas 10 eurot, 99 eurot ja 99 eurot, kokku

208 eurot maksetähtpäevaga 27.11.2018 (dtl 39-41).

VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kuna tegemist ei ole tasunõudega, ei kohaldu TsÜS § 147 lg 3 ega aegumistähtaja

arvestamine nn täisaastate kaupa. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks

alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse

täitmist.

Hageja märgitud maksetähtpäevast lähtudes oleks seadmete väärtuse hüvitamise nõude

aegumistähtaeg alanud 28.11.2018 kell 00.00 ning möödunud TsÜS § 136 lg-id 2 ja 8,

§ 146 lg-t 1 arvestades 29.11.2021 kell 24.00 (27.11.2021 oli laupäev; vt ka Riigikohtu

24.03.2014 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-144-13, p 12). Sellisel juhul oleks nõue olnud

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks (30.11.2021) aegunud.

Vaatamata eeltoodule ning arvestades hagiavalduses viidatud seadme kasutamise

lepingu p 3, üldtingimuste p 12.5 ja lepingu lõppemise aega, on kohus seisukohal, et nõue

siiski ei ole aegunud. Üldtingimuste p 12.5 kohaselt tagastab klient lepingu lõppemisel

hagejale omal kulul kõik enda valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid

ning kohustub mittetagastamisel hüvitama hagejale seadme või kiipkaardi väärtuse

hageja esitatava arve alusel. Seadme kasutamise lepingu p 3 I lause alusel on klient

kohustatud lepingu lõppemisel seadme tagastama seitsme päeva jooksul ning II lause

näeb ette, et kui klient ei tagastada seadet, on hagejal õigus nõuda kliendilt sisse seadme

lepingu- või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt hageja esitatud nõudele. Pooled ei vaidle

selle üle, et hageja ütles lepingu üles 27.11.2018. Seadme kasutamise lepingu p-st 3

tulenevalt tekkis hagejal õigus nõuda seadmete väärtuse hüvitamist lepingu lõppemistest

seitsme päeva möödumisel, kui kostja ei tagasta selle aja jooksul seadmeid, st mitte enne

05.12.2018. Seega algas aegumistähtaeg kõige varem 05.12.2018 ega möödunud varem

kui 06.12.2021 kell 24.00 (04.12.2021 oli laupäev). Kuna hageja pöördus kohtusse

30.11.2021, ei ole ka see nõue aegunud.

8. VÕS § 1132 lg 1 I lause kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu kehtivusajal võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Sama lõike III lause kohaselt on nimetatud hüvitist võlausaldajal

õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

5/6

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulu hüvitamist ühe tasulise meeldetuletuskirja eest lepingu

kehtivusajal 5 eurot. Aja eest pärast lepingu lõppemist nõuab hageja sissenõudmiskulu

24 eurot, mis tuleneb Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluse tasust, tehtud toimingud

nähtuvad Creditreform Eesti OÜ andmebaasi väljavõttest (dtl 43). Kostja ei ole

sissenõudmiskulule ega nende aluseks olevatele asjaoludele sisulisi vastuväiteid

esitanud. Hageja nõutu ei ületa VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piirmäära. Kuna

hageja põhikohustustest tulenevad nõuded ei ole aegunud, ei ole aegunud ka

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded (TsÜS § 144).

9. VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise

korral

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi

(viivis),

arvates

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 10.1 alusel on viivise

määraks 0,05% tasumata summalt päevas.

Hageja nõuab viivist 311,24 eurolt (põhivõlg 103,24 eurot (86,21+17,03) + kahjuhüvitis

208 eurot) perioodi 01.01.2019–08.03.2022 eest (1163 päeva) kokku 180,99 eurot

(dtl 44), samuti palub mõista välja edasiulatuva viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 367 järgi. Kuna hageja põhikohustustest tulenevad nõuded ei ole aegunud, et

ole ka viivisenõue aegunud. Kostja ei ole viivisearvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Hageja viivisenõue on põhjendatud.

10. Hageja on hagiavalduses ja täiendavas selgituses arveid lahti kirjutades mh välja

toonud võlahaldustasu 14,47 eurot ja viivise 4,52 euro, kuid ei ole neid hagihinna

arvutamisel arvestanud ega kostjalt välja mõista palunud. Seetõttu kohus nende kohta

seisukohta ei võta.

11. Eeltoodust lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 103,24 eurot,

kahjuhüvitis 208 eurot, sissenõudmiskulu 29 eurot ja viivis 01.01.2019–08.03.2022 eest

180,99 eurot, samuti viivis TsMS § 367 järgi põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt 09.03.–

12.09.2022 eest 29,26 eurot ning 0,05% päevas tasumata summalt alates 13.09.2022

kuni võla tasumiseni.

12. Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

13. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hagiavalduse ja 19.08.2022 vastuse (dtl 85) järgi on hageja menetluskuluks riigilõiv

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Kostja ei ole

hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et põhjendatud riigilõiv on 175 euro asemel 125 eurot. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.11.2021. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi

hagimenetluse

tähenduses

esitatuks

alates

maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

esitamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel

riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Hagilt hinnaga

578,03 eurot tuleb kuni 31.12.2021 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 125 eurot ja

alates 01.01.2022 kehtiva lisa 1 järgi 175 eurot. Vastavalt TsMS §-le 6 tehakse tsiviilasja

menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

TsMS § 172 lg 9 III lause ja § 4842 alusel on põhjendatud määrata 20 eurot hageja

menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja on

koostanud ja esitanud hagiavalduse lisadega, samuti vastuse kostja vastusele ning

täpsustuse vastavalt kohtu 04.05.2022 määrusele. Menetlusdokumentide sisu ja mahtu

6/6

arvestades on esindaja tasu 85 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik ega ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

kokku 230 eurot (125 + 20 + 85).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

14. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda enam tasutud riigilõivu

50 eurot tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu tagastamise

koht (kontonumber ning kontoomaniku nimi ja isiku- või registrikood).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik