2-22-2815/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

8. september 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-2815

Tsiviilasi

M. A. ja M. A. hagi R. A. vastu elatise suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M. A. , isikukood: XXX; elukoht: XXX

Hageja II: M. A. , isikukood: XXX; elukoht: XXX

Hagejate seaduslik esindaja: I. A. , isikukood: XXX;

elukoht: XXX

Kostja: R. A. , isikukood: XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: P. M., e-post: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M. A. ja M. A. hagi R. A. vastu elatise suurendamiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on M. A. (hageja I) ja M. A. (hageja II) hagi R. A. (kostja)

vastu elatise suurendamiseks.

Kohus kinnitas 25. oktoobril 2021 tsiviilasjas nr 2-21-13263 kompromissi, mille kohaselt

kostja maksab kummalegi hagejale elatist 130 eurot kuus. Tänaseks on selgunud, et 130

euro suurune elatis ei ole piisav, kuna: 1) lapsed on kasvanud, nende riided ja jalanõud

vajavad uuendamist. Samuti vajavad nad igapäevaselt rohkem, mitmekesisemat ning

tervislikku toitu; 2) kõik hinnad on tõusnud (eriti elekter ja autokütus), kuid kostja ei osale

enam laste transportimises. Kuna lapsed on XXX diagnoosiga, on oluliselt suurenenud

nende transportimise vajadus. Kooli ja trennide kõrval on vajalik ka iganädalane logopeedi

ja psühholoogi külastus. Puudest tulenevalt on tungivalt vajalik sporditegevus. M. spordib

viis korda nädalas, M. kuus korda nädalas; 3) hagejate ema sissetulek on haiguse tõttu

vähenenud. 2022. aasta algul tekkis hagejate emal XXX. Veebruari algul põdes hagejate

ema koos poegadega läbi XXX. Nõrkusehoogude tõttu ei ole hagejate emal võimalik

palgatööd teha. Alates 19. jaanuarist 2022 on hagejate ema olnud töövõimetu. XXX

ravikuuri pikkuseks on vähemalt 8 kuud. XXX diagnoositi hagejate emal 2012. aastal.

XXX päris terveks saada ei ole võimalik; 4) muutunud on miinimumelatise arvestamise

kord; 5) kostja on alustanud kohtuasja kaasomandi lõpetamiseks, mis toob kaasa vajaduse

uue eluaseme üürimiseks ja suurendab laste ülalpidamise kulusid oluliselt; 6) suurenenud

on kostja sissetulekud. 14. märtsil 2022 teises kohtuasjas esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja juba enne eelistungit riigilõivule ja õigusabile kulutanud 1290

eurot. See ei oleks olnud võimalik 700 euro suurusest sissetulekust, millest 260 eurot kulub

laste elatiseks ja 150 eurot laenu tasumiseks.

Kompromissi sõlmimise ajal oli hagejate ema regulaarne sissetulek kokku XXX eurot

kuus, sh töötasu XXX eurot, peretoetus 120 eurot, puudetoetus 138,08 eurot, isa poolt

lastele makstav elatis 200 eurot. Uue hagi esitamise ajal oli hagejate ema regulaarne

sissetulek kokku 640,86 eurot, sh haigustoetus 252,78 eurot, peretoetus 120 eurot,

puudetoetus 138,08 eurot, isa poolt lastele makstav elatis 260 eurot. Veebruaris laekus

hagejate ema kontole 300 euro suurune broneeringutasu, mis on ettemaks 2022. aasta

veebruaris sündinud kutsika ostmiseks.

Hagejate ema ei pea tõukoeri kutsikate tootmise ja müümise eesmärgil. See on hagejate

ema hobitegevus, mis sai alguse enne abiellumist. Ei vasta tõele, nagu oleks hagejate ema

saanud 2021. aastal kutsikate müügist tulu 5800 eurot. Ei vasta tõele, nagu oleks hagejate

ema 2022. aastal teeninud kutsikate müügist 483,33 eurot kuus või kutsikate pealt kokku

11 200 eurot. Veebruaris sündis ühel koeral üks kutsikas ja märtsis teisel koeral seitse

kutsikat. Veebruaris sündinud kutsika müüs hagejate ema aprillis 1000 euro eest. Teise

pesakonna kutsikatest ükski veel uues kodus ei ole. Kolme kutsika suhtes on hagejate ema

ostjatega jõudnud kokkuleppele hinnas 1000 eurot kutsika kohta, kuid üleandmine ja nende

eest raha kättesaamine jääb juulikuusse (seni peab neid edasi hooldama). Ühe kutsika peab

hagejate ema andma tasaarvelduseks isase koera omanikule. Üks kutsikas läheb

verevahetuse eesmärgil nö vahetuskoeraks. Üks kutsikatest on laste suur lemmik ning jääb

müümata.

Koerad on hagejate ema lahusvara, mille ta abiellu kaasa tõi, nagu ka neist sündinud

kutsikad. Osa koertest on nn rendikoerad, kes ei kuulu päriselt hagejate emale. Hetkel peab

hagejate ema kuut täiskasvanud tõukoera (+ kahte endale jäävat kutsikat). Kostja ei ole osa

võtnud ühestki tööst ega kulust, mis kutsikate sündimise võimalikuks on teinud. Kui kohus

leiab, et koerte pidamine mõjutab kostjalt nõutavat elatise suurust, tuleb arvestada

tegelikult saadavat müügihinda ja koerte pidamisega kaasnevaid kulusid. Paarituseks saab

koera kasutada siis, kui keegi koerakasvatajatest (emase omanik) selleks soovi avaldab.

Paaritamise eest tasu saamine sõltub sellest, kui palju selle tulemusena kutsikaid sünnib.

Tasu suurus hagejate emal on 150 eurot pesakonna ühe kutsika kohta. Hagejate ema ainus

paaritusvõimeline koer on 2017 sündinud isane. Tema eest on hagejate ema saanud

paaritustasu ühel korral 2020. aastal.

Vastab tõele, et hagejate ema ostis selle aasta märtsis 7000 eurot maksva auto. Eelmise

auto kasutusiga oli lõplikult läbi saanud. Hagejate ema võttis selleks väikelaenu, mida

maksab tagasi kuue aasta jooksul 139 euro suuruste kuumaksetega. Kuna kostja viis ära

rattaraami, ostis hagejate ema uue rattaraami 150 euro eest. Mõlemad pojad käivad triatloni

võistlustel ja M. kolm korda nädalas jalgrattatrennis.

Ei vasta tõele, nagu oleks abieluline ühisvara hagejate ema teenistuses. Kostja on pärast

kooselu lõppemist ära viinud Mercedes Benz sõiduauto, Volkswagen Multivan bussi,

rattaraami, autoboksi, murutraktori, robotniiduki, televiisori, jalgratta, mootorsae,

murutrimmeri, elektrisae, kõik elektritööriistad.

Laste puuetega kaasnevad väljaminekud. Prillid maksid 200 eurot. Igakuine rohukarp

maksab 13 eurot, ravikreemi tuub maksab 23 eurot (kulub kaks tükki kuus). Logopeedi

teenuse eest on neljal korral makstud 33,15 eurot. Puude tõttu tuleb poisid hoida sportlikus

tegevuses. Maksta tuleb trennide, laagrite ja võistlustel osalemise eest.

Hagejad paluvad suurendada kompromissi kinnitamisega kindlaksmääratud elatist ja

mõista alates 23. veebruarist 2022 kostjalt välja elatis seaduses ettenähtud alammääras.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hagejate ema peab kodus tõukoeri kutsikate tootmise

ja müümise eesmärgil. Hagejate ema kinnitas varasemas elatise väljamõistmise

menetluses, et tegeleb koerandusega, millest tuleb lisasissetulek. Hagejate ema seletuse

järgi sai ta 2021. aastal kutsikate müügist tulu 5800 eurot, s.o 483,33 eurot kuus, millele

lisandub isaskoera paaritumistasu. Kostjale teadaolevalt sündis 2022. aastal kokku 8

kutsikat. Kui võtta aluseks keskmine hind 1400 eurot kutsika kohta, on hagejate ema sellel

aastal teeninud lisa 11 200 eurot. Kui varasema elatise menetluse ajal oli hagejate ema

kasutada suhteliselt eakas, kuid toimiv Volkswagen Passat, siis alates märtsist 2022 on

hagejate ema käsutada 2015. aasta väljalase OPEL, turuväärtusega ca 8000 eurot. Autole

on ostetud uus jalgrattaraam. See ei kinnita hagejate ema väiteid halvenevast

majanduslikust olukorrast.

Kuna põhiosa koertest on soetatud abielu ajal, koerakari on taastootev, siis on kutsikate

müügist saadud tulu näol tegemist ühisvaraga, mille jagamiseks ei ole kostja nõuet

esitanud. Seega tuleb pool kutsikate müügist saadud tulust (s.o 483,33:2=241,66 eurot

kuus), lugeda kostja panuseks hagejate ülalpidamisse. Kui arvestada kostja poolt makstavat

elatist 260 eurot kuus + kutsikate müügist saadud raha 241,66 eurot kuus, siis on kostja

tegelik panus hagejate ülalpidamisse 501,66 eurot kuus, mis teeb ühe lapse kohta 250,83

eurot kuus.

Hagejate vanemate ühisvara on jagamata ning kogu ühisvara on hagejate teenistuses.

Poolte ühisvaraks on kostja ja I. A. ½ mõttelistes osades kaasomandisse kuuluv kinnisasi,

millest hagejad saavad igakuiselt kostja arvelt kasutuseeliseid, hagejate elukohaks oleva

kinnisasja tagatisel võetud eluasemelaen, mida on ka kostja teenindanud ning tõukoerte

kari, mis toob igal kuul sisse vähemalt 480 eurot.

Hagejate puue on hagis tegelikkusest raskemaks räägitud. Hagejate XXX-ga seoses ei

lisandu erilisi väljaminekuid, mida ei kataks riigilt saadav toetus.

Hagejate ema ei ole haigestumise kohta esitanud ühtegi tõendit. Hagejate ema haigused ei

seganud tal endale uuemat autot muretseda ja tegeleda kostja järel nuhkimisega.

Kostja on õigusteenuste eest kandnud üle raha vaid ühel korral. Kõik ülejäänud

kohtuasjadega seotud ülekanded on teinud kostja eest tema elukaaslane. Kostja sissetulek

on võrreldes varasema menetluse ajaga suurenenud 100 euro võrra, kuid samal määral on

suurenenud ka tema kulutused üldise elukalliduse tõusu tõttu. Üldises plaanis on kostja

majanduslik olukord sama, mis see oli varem.

Kostja maksab endiselt pangalaenu hagejate ja nende ema elukohaks oleva kinnisasja eest.

Kostja on sunnitud elama üüripinnal. Kostja eluaseme kulud (üür + elekter) on 300 eurot

kuus. Kostjat aitab majanduslikult tema elukaaslane.

3. Eelistungil 6. juunil 2022 selgitas kohus, et hagejatel lasub kohustus tuua välja ning

tõendada asjaolud, mis on muutunud alates elatise osas kompromissi kinnitava määruse

jõustumisest. Kohus võttis asja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-21-13263 materjalid.

Kohus andis pooltele tähtaja viimase kuue kuu kontoväljavõtte ja muude tõendite

esitamiseks. Kohus määras jätkata asja arutamist kirjalikus menetluses.

4. Lõplikes seisukohtades toovad hagejad välja, et elatise suurust ei tohiks mõjutada: 1) kostja

poolt tehtavad pangalaenu tagasimaksed, sest selle eest nõuab kostja teises kohtuasjas

hagejate emalt rahalise kompensatsiooni väljamõistmist; 2) Mattiase hoiuarvele igakuiselt

makstav 10 eurot ei ole kasutatav ülalpidamiseks, sest maksed lähevad hoiukontole, mille

Mattias saab kätte alles tema täiskasvanuks saamisel; 3) raha, mille on isa arvele kandnud

tema praegune elukaaslane, sest seda ei ole laste huvides kasutatud; 4) muruniiduki

järelmaks, sest niiduk on kostja käes.

5. Kostja märgib lõplikes seisukohtades, et koerte pidamine oli tema ja hagejate ema ühiseks

tuluallikaks kogu 15-aastase kooselu ajal. Need koerad, keda hagejate ema täna peab, on

soetatud tema ja kostja abielu ajal ning hagejate emal ei ole olnud kunagi ühtegi rendikoera.

Ühisvara on hagejate vanemate vahel jagamata, seega saavad hagejad siiani kostjalt

elatisena ka seda, mida saadakse kutsikate müügist. Laste puuete toetuse kannab riik iga

kuu nende ema arvele, et ta saaks soetada lastele vajalikud ravimid. Logopeedi teenus on

lapsele rehabilitatsiooni plaani alusel tasuta ning prillid ei ole puue. Hagejate ema väitis,

et oli haiguslehel ega saanud tööd teha, samal ajal nägi kostja tema autot seismas 3-4 päeval

nädalas Tartus tema poolt renditud õmblustoa akende all. Hagejate ema pangaväljavõtted

kinnitavad, et ta sai haigushüvitist samal ajal kui talle maksti õmblustööde eest tasu.

Kindlasti maksti talle töö eest ka sularahas, sest tegemist on ühe inimese ettevõttega.

Käesoleva menetluse ajal on hagejate ema soetanud lisaks uuele autole ka uue robotniiduki,

kaks komplekti kalleid aiamööbleid ja aknapesuaparaadi.

6. Hagejate repliigi kohaselt on tõukoerad hagejate ema hobi ning kostja ei ole sellesse

panustanud. Panused majapidamisse on ostetud hagejate ema pensionikonto sulgemise

rahade eest. Hagejate ema auto parkimine Loomemajanduskeskuse hoovis on tasuta.

Lapsed käivad trennides, kokkuhoiu mõttes ei ole mõistlik edasi-tagasi sõita.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma

alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p

18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus

hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-12, p 13; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega

koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või

ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana

või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.

Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

9. I. A. ja R. A. ühised lapsed M. A. ja M. A. on sündinud vastavalt 26. augustil 2008 ja 14.

novembril 2010 (rahvastikuregistri väljavõte, tl 27-29 pöördel).

10. Tartu Maakohtu menetletud tsiviilasjas nr 2-21-13263 esitasid hagejad kostja vastu nõude

elatise välamõistmiseks kehtivas miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kummalegi hagejale

(tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1-5). Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrusega tsiviilasjas

nr 2-21-13263 kinnitati M. A. ja M. A. ning R. A. vahel sõlmitud kompromiss, millega

pooled leppisid kokku, et R. A. tasub alates 1. novembrist 2021 nii M. kui M. A.

ülalpidamiseks elatist 130 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni, kokku 260 eurot

kuus (tl 2-2 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja täidab kohtumäärust ning tasub

hagejatele 260 eurot kuus.

11. Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13263 jõustus

edasikaebeõigusest loobumise tõttu samal kuupäeval. Neli kuud hiljem, s.o 23. veebruaril

2022, esitasid hagejad kohtule hagi väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimumelatise

määrani, kuna kostja ei olnud vabatahtlikult nõus elatist suurendama (kirjavahetus, tl 3-4).

Hagejad taotlevad väljamõistetud elatise suurendamist kuni kehtiva elatise alammäärani,

kuna hagejate vajadused on kasvanud, hagejate seadusliku esindaja sissetulek on vähenenud

ning kostja sissetulek suurenenud. Kostja vaidleb hagiavalduses esiletoodud asjaoludele

vastu ning leiab, et annab elatist piisavas ulatuses.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue

hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist

ka tagasiulatuvalt.

Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool

üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad.

13. Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2021 kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on

elatise suuruse määramisel aluseks olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui elatise

väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise

aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal

kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda

need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et

kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks

tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud

(vt 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-9-17, p 37.1)

14. Hagejad tuginevad elatise suurendamise põhjendamisel esmalt sellele, et hagejate

vajadused on kasvanud ning elukallidus on tõusnud.

Tsiviilasjas nr 2-21-13263 esitatud hagiavalduses (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1-2) on

hageja I vajadustena loetletud kulutused kokku summas 890 eurot, sh eluasemekulud 100

eurot, toit 200 eurot, transport 180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid 80 eurot,

hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot,

laagrid 50 eurot, võistlused 50 eurot, trenn 50 eurot. Hageja II vajadustena on loetletud

kulutused kokku summas 820 eurot, sh eluasemekulud 100 eurot, toit 150 eurot, transport

180 eurot, sidekulud 40 eurot, tervishoid 80 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, koolikohustuse

täitmiseks 50 eurot, riided ja jalanõud 40 eurot, laagrid 50 eurot, võistlused 50 eurot, trenn

50 eurot. Hagejad tõid tsiviilasja nr 2-21-13263 menetluses esile mh ka hagejate diagnoose

(XXX), huviharidust ja logistikat (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 10-11, 64-65 pöördel, 66

pöördel), s.o samu kuluartikleid, millele hagejad tuginevad elatise suurendamist nõudes.

Käesolevas menetluses ei ole hagejad esitanud kokkuvõtlikku loetelu kummagi hageja

igakuiste vajaduste kohta. Hagejate 21. juuni 2022 menetlusdokumendis toodud kulutuste

analüüsist jaanuari kuni juuni 2022 kohta järeldab kohus, et hageja I igakuised kulutused

on sel ajal olnud järgmised: sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -riietele

67,17 eurot, võistlustel osalemise tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot,

koolitarbed 4,71 eurot, taskuraha 10 eurot, rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, prillid 34,73 eurot,

kodu küte 16,03 eurot, auto kütus 62,26 eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko ja

liikluskindlustus 19,68 eurot, pesumasina järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot,

elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43 eurot, kokku 465,23 eurot. Hageja II igakuised

kulutused on sel ajal olnud järgmised: sporditreeningutele 58,83 eurot, sporditarvetele ja -

riietele 67,17 eurot, võistlustel osalemise tasu 32,25 eurot, spordilaagrite tasu 7,92 eurot,

koolitarbed 4,71 eurot, taskuraha 10 eurot, rõivad ja jalatsid 35,81 eurot, logopeed 22,10

eurot, kodu küte 16,03 eurot, auto kütus 62,26 eurot, auto liisingmakse 46,53 eurot, kasko

ja liikluskindlustus 19,68 eurot, pesumasina järelmaks 10,44 eurot, prügivedu 1,98 eurot,

elekter 16,46 eurot, toidukulu 40,43 eurot, kokku 452,60 eurot. Tõenditena on hagejad

esitanud elektrienergia, prügiveo, sporditegevuse, sideteenuse ja logopeediteenuse arved (tl

11-20, 117-120) ja hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte (tl 95-115).

Eeltoodust järeldub, et hagejate igakuiste vajaduste kogusumma ei ole varasema menetluse

ajaga võrreldes tõusnud, vaid hoopis langenud – hageja I puhul 890 eurolt 465,23 euroni

ning hageja II puhul 820 eurolt 452,60 euroni. Samuti on kohus seisukohal, et hagejad ei

ole käesolevas menetluses toonud esile ega tõendanud laste vajaduste osas selliseid

asjaolusid, mis ei oleks hagejatele olnud teada juba 25. oktoobri 2021 kompromissi

sõlmimise ajal. Elukalliduse tõus on asjaolu, mida hagejate seaduslik esindaja pidi

kompromissi sõlmimise ajal loogiliselt ette nägema ning sellega kompromissi sõlmimisel

arvestama. Vaatamata asjaolule, et juba üksnes kulutus transpordile (180 eurot kuus) või

sporditegevusele (150 eurot kuus) ületas kompromissi sõlmimise ajal kokkulepitud elatise

summa (130 eurot kuus), otsustas hagejate seaduslik esindaja hagejate nimel siiski

kompromissi

sõlmida.

Laste

tervisest

tulenevad

erivajadused

ning

kulutused

sporditegevusele olid seega hagejatele teada juba varasema menetluse ajal.

Isegi kui praeguseks on lisandunud vajadus külastada psühholoogi ja logopeedi (tl 117-

120), laekub puudest tingitud kulude katmiseks hagejate seaduslikule esindajale igakuine

sotsiaaltoetus 138,08 eurot (hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõte, tl 95-115).

Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest (tl 70-74), et kostja on jaanuaris, veebruaris

ja märtsis 2022 lisaks igakuisele elatisele kandnud ka täiendavaid hagejate

sporditegevusega seotud kulutusi, kokku summas 275 eurot, ning mais 2022 kandnud

hagejale I ja juunis 2022 hagejale II üle 30 eurot. Seega on kostja lisaks elatise maksmisele

enda kanda võtnud ka täiendavaid kulutusi.

Kohus ei pea kostjapoolseks täiendavaks ülalpidamiseks siiski kostja poolt hageja I arvele

tehtavat igakuist 10 euro suurust makset selgitusega „hoius“, kuna avanemata hoiuse arvel

ei ole võimalik last jooksvalt ülal pidada. Ka hagejate elukohaks oleva, kuid hagejate

vanemate kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga seotud pangalaenu tasumist ei saa pidada

hagejate ülalpidamiseks, vaid tegemist on eelkõige hagejate vanemate investeeringuga

kinnisvarasse. Kohus jätab tähelepanuta ka poolte erinevad väited hagejate vanemate

ühisvara kohta, kuna sel ei ole asja lahendamisel määravat tähendust.

15. Järgnevalt kohus kontrollib, kas vanemate varaline seisund on varasema menetlusega

võrreldes muutunud.

Hagejate seaduslik esindaja nimetas tsiviilasjas nr 2-21-13263 oma töötasu suuruseks 600

eurot, samuti sai hagejate seaduslik esindaja lastetoetusi ja puudega lapse toetust (tsiviilasja

nr 2-21-13263 tl 1 pöördel). Hagejate seadusliku esindaja 1. veebruari kuni 1. oktoobri 2021

pangakonto väljavõttelt (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 41-62) nähtub igakuise peretoetuse

summana 120 eurot ja sotsiaaltoetusena 138,08 eurot. Sama pangakonto väljavõte tõendab,

et hagejate seadusliku esindaja töötasu suurus oli sel perioodil kõige rohkem 686,85 eurot,

kuid lisaks laekus hagejate seadusliku esindaja pangakontole ka nt Kastre Vallavalitsuse

huvitegevuse toetus, tulumaksu tagastus, Eesti Haigekassa töövõimetushüvitis, väljamakse

Eesti Töötukassalt, sularaha sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt, kokku

12 306,06 eurot. Jagatuna 8 kuuga tegi see hagejate seadusliku esindaja keskmiseks ühe kuu

sissetulekuks 1538,26 eurot kuus, millele lisandus peretoetus, sotsiaaltoetus ja kostja poolt

tasutud elatis.

Käesolevas menetluses 1. jaanuari kuni 21. juuni 2022 kohta esitatud hageja seadusliku

esindaja pangakonto väljavõttest (tl 95-115) ilmneb, et pere- ja sotsiaaltoetuse summad ei

ole muutunud. Hagejad väidavad, et muutunud on hagejate seadusliku esindaja sissetulek,

kuna haigestumise tõttu ei ole hagejate seaduslikul esindajal võimalik töötada. Asjaolu, et

hagejate seaduslik esindaja viibib alates 19. jaanuarist 2022 haiguslehel, on tõendatud

kohtule esitatud töövõimetuslehega (tl 116). Hagejate seadusliku esindaja pangakontolt

nähtub, et hagejate seaduslik esindaja on alates märtsist 2022 saanud Eesti Haigekassalt

töövõimetushüvitist algselt 272,58 eurot ning seejärel aprillist kuni juunini 327,10 eurot

kuus. Samas nähtub hagejate seadusliku esindaja pangakontolt, et tema kontole on laekunud

ka sotsiaal- ja huvitegevuse toetus Kastre Vallavalitsuselt, tulumaksu tagastus, sularaha

sissemaksed ja ülekanded erinevatelt eraisikutelt, kokku summas 8510,30 eurot. Jagatuna 6

kuuga teeb see hagejate seadusliku esindaja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 1418,38

eurot kuus, millele lisandub peretoetus, sotsiaaltoetus ja kostja poolt tasutud elatis. Kohus

ei arvesta hagejate seadusliku esindaja sissetuleku hulka laenuna saadud 7000 eurot, kuna

see on koheselt tasutud sõiduauto ostmiseks, ega pensioni väljamakset üle 3000 euro, kuna

see on ühekordne sissetulek, mille sihtotstarve on hageja seadusliku esindaja enese

kindlustamine pensionipõlveks. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekunud

ülekannete selgitused on sageli nt „kleit“, „samet“, „kostüüm“, „õmblustöö“, mis annab

alust arvata, et vaatamata haigestumisele on hagejate seaduslik esindaja siiski jätkanud

õmblusteenuse osutamist ning teeninud sellest tulu. Eeltoodu lükkab ümber hagejate väite

selle kohta, et hagejate seaduslik esindaja ei ole tervise halvenemise tõttu võimeline töötama

ning tema majanduslik seis on seetõttu halvenenud. Hagejate seadusliku esindaja

pangakonto analüüs tõendab, et hagejate seadusliku esindaja keskmine sissetulek on

võrreldes eelmise menetluse ajaga vähenenud ainult 119,88 euro võrra. Kohtu hinnangul ei

ole tuvastamist leidnud, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek oleks eelmise

menetlusega võrreldes niivõrd palju vähenenud, et õigustaks väljamõistetud elatise summa

muutmist.

Tsiviilasjas nr 2-21-13263 väitis kostja oma töötasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub

autokompensatsioon 100 eurot, kokku 700 eurot kuus (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 21, tl 66-

66 pöördel). Kostja pangakonto väljavõttelt 1. märtsi kuni 31. augusti 2021 kohta nähtub,

et kostja on tõesti töötasu ja autokompensatsioonina saanud 700 eurot kuus ning lisaks on

kostja kontole laekunud ka tulumaksu tagastus, üksikud ülekanded ja üks sularaha

sissemakse, kokku 5350,68 eurot (tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 23-31). Jagatuna 6 kuuga tegi

see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 891,78 eurot kuus. Käesolevas menetluses on

kostja väitnud oma töötasu suuruseks kokku 800 eurot kuus, sh autokompensatsioon (tl 50

pöördel, tl 67). Kostja pangakonto väljavõttelt 1. veebruari kuni 12. juuni 2022 kohta (tl 70-

74) nähtub, et kostja sissetuleku on moodustanud töötasu summas 800 eurot kuus,

tulumaksu tagastus, haiguspäevade tasu, Eesti Haigekassa hüvitis ja üksikud ülekanded,

kokku 4416,70 eurot. Jagatuna 5 kuuga teeb see kostja keskmiseks ühe kuu sissetulekuks

käesolevas menetluses 883,34 eurot kuus. Seega ei ole kostja sissetulek tõusnud, vaid veidi

vähenenud.

Kostja sissetulekut ei saa hinnata selle järgi, milline on olnud tema poolt kohtule esitatud

menetluskulude nimekiri teises tsiviilasjas (tl 40). Menetluskulusid ei pea menetlusosaline

kandma isiklikult. Kostja on kinnitanud, et tema on 1290 euro suurusest menetluskulust

tasunud 125 eurot (mis kajastub ka tema pangakonto väljavõttel, tl 71) ning ülejäänud

ulatuses on menetluskulu tasunud tema elukaaslane. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale,

et kostjal võib olla sissetulekuid, mida ta kohtule ei ole avaldanud. Kohtu hinnangul ei ole

tuvastamist leidnud, et kostja sissetulek oleks eelmise menetlusega võrreldes muutunud.

16. Hagejad on elatise suurendamise vajadust põhjendanud ka sellega, et kostja on alustanud

kohtuasja kostjale ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluva kinnisasja kaasomandi

lõpetamiseks, mis toob kaasa vajaduse uue eluaseme üürimiseks ja suurendab sellega laste

ülalpidamise kulusid. Pooled ei vaidle selle üle, et 1) pärast lahkuminekut jäid hageja

seaduslik esindaja koos lastega elama hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale

kaasomandis kuuluvale kinnistule; 2) kinnistu ostmiseks võetud laenu on pärast

lahkuminekut tasunud kostja; 3) kostja on pärast 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimist

esitanud kohtusse hagi hagejate seadusliku esindaja vastu kinnisasja kaasomandi lõpetamise

nõudes; 4) kohtumenetlus kaasomandi lõpetamise vaidluses on pooleli ning hagejad elavad

jätkuvalt samal kinnistul. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikest 1 tulenevalt on

kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg 1 kehtis sellisena

ka 25. oktoobri 2021 kompromissi sõlmimise ajal. Kostjale ei saa ette heita kaasomaniku

õiguste teostamist. Käesoleval hetkel ei ole kohus kaasomandi lõpetamise osas veel lahendit

teinud ning teada ei ole, kas ja kuidas see mõjutab hagejate elukohale tehtavaid kulutusi.

Kohus ei saa kohtuotsust rajada oletustele ning väljamõistetud elatise summat muuta

asjaolude tõttu, mis ei ole saabunud. Kui hagejate eluasemekulud kasvavad oluliselt

suuremaks kui varasemas menetluses väidetud 100 eurot kuus kummagi hageja puhul

(tsiviilasja nr 2-21-13263 tl 1 pöördel), on hagejatel alles siis õigus taotleda sel põhjusel

elatise suurendamist. Praegusel hetkel ei ole hagejad tõendanud sellist eluasemekulude

suurenemist.

17. Väljamõistetud elatise suurendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2022

on muutunud PKS § 101, s.o alaealise lapse elatise alammäär on lahti seotud Vabariigi

Valituse poolt kehtestatud palga alammäärast ning kehtestatud on uued põhimõtted elatise

arvutamiseks. Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 võimaldab arvutada igale

lapsele

individuaalse

miinimumelatise.

Miinimumelatise

arvutamiseks

on

justiitisministeerium välja töötanud elatiskalkulaatori. Hagejad on elatiskalkulaatori abil

arvutanud hageja I elatise miinimumiks 213,44 eurot ning hageja II elatise miinimumiks

181,42 eurot (tl 10). Varasema menetluse ajal oli elatise miinimum 292 eurot kuus. Hagejad

ei ole selgitanud, kuidas hagejate puhul elatise miinimumi vähenemine õigustab elatise

suurendamist.

18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejad ei ole suutnud esile tuua ega tõendada, et

oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud ning et need asjaolud on tekkinud

pärast tsiviilasja nr 2-21-13263 arutamise lõpetamist (TsMS § 459). Seetõttu tuleb

hagiavaldus jätta rahuldamata.

Hagejate seaduslik esindaja oleks 25. oktoobril 2021 kompromissi sõlmides pidanud

rohkem mõtlema kompromissi sõlmimise tagajärgedele. Riigikohus on 9. juunil 2017

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud otsuse punktis 37.4 leidnud, et kompromissi sõlmimine ja

kinnitamine muutuks mõttetuks, kui sellega rahulolematu pool saaks kompromissi

vaidlustamata juba järgmisel päeval tulla uue hagiga kohtusse seda muutma. Selliselt antaks

pooltele sisuliselt kompromissist põhjendamata taganemisõigus ning vähendataks

motivatsiooni üldse kompromissi sõlmida.

19. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta I. A. taotluse istungiaja muutmiseks (tl 53-54

pöördel) ja Transpordiameti vastuse (tl 57-57 pöördel), kuna neil ei ole asjas tähtsust. Kohus

jätab tähelepanuta ka hagejate lõplikele seisukohtadele lisatud tõendid (tl 132-135) ja kostja

lõplike seisukohtade sisse sobitatud fotod (tl 139-141), kuna need on esitatud pärast

eelmenetluse lõpetamist, seega hilinenult.

Menetluskulud

20. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik