1-10-12867/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-12867

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2010. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri

Vissak

Kriminaalasja number

1-10-12867

Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava Vitali Dmitrijevi

tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine

Kinnipeetav

Vitali

Dmitrijev

(isikukood

37412196017;

viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx

kaitsja

Monica

Meristo

(postiaadress

Meristo

Õigusbüroo

OÜ,

Tallinna

21,

Rakvere,

e-post

meristomonica@gmail.com)

RESOLUTSIOON

Jätta Vitali Dmitrijev talle Viljandi Maakohtu 16.12.1999. a otsusega mõistetud

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve

kohaldamisega vabastamata.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus

esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.10.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali

Dmitrijevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vitali

Dmitrijev on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

2. Vitali Dmitrijev on süüdi tunnistatud Viljandi Maakohtu 16.12.1999. a otsusega KrK

§ 101 p 7, 8; § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 197 lg 2 p 2; § 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 ja § 43 lg

31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning mõisteti kuritegude kogumi eest 17

aastat vabadusekaotust. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Viljandi

Maakohtu 28.02.1995. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti

18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

3. Karistusaeg algas 08.10.1998. a ja lõpeb 07.10.2016. a.

4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis

07.10.2010. a; õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel

tekkis 08.12.2007. a.

5. Vitali Dmitrijev on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

5.1 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 10.06.1991 otsusega mõisteti KrK § 195 lg 2, § 139 lg 1

alusel vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud;

5.2 Viljandi Maakohtu 17.08.1992 otsusega mõisteti KrK § 197 lg 1 - § 15 lg 2 alusel

rahatrahv 370 krooni;

5.3 Viljandi Maakohtu 28.02.1995 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel

tingimisi vabadusekaotus 2 aastat katseajaga 3 aastat;

5.4 Viljandi Maakohtu 10.02.1998 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel

rahatrahv 14 000 krooni.

6. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Vitali Dmitrijevit vanglas distsiplinaarkorras

karistatud ühel korral, 04.06.2004 kartseriga 3 ööpäeva, katseajaga 3 kuud (omas keelatud

esemeid). Kinnipeetav õppis vangistuses, alates 10.06.2008 töötab AS-is Vanglatööstus

abitöölisena puidu- ja metallitööstuses. Vangistusest vabanemisel soovib minna elama

ema juurde Viljandisse. Enne vangistust töötas ehitajana, elatus isiklikust töötasust. Samas

on toime pannud varavastaseid kuritegusid (viimane lõppes ohvri surmaga), mis viitab

puudujääkidele

majanduslikus

toimetulekus.

Tartu

Vangla

andmetel

puuduvad

kinnipeetava suhtes rahalised nõuded; vabanemisfondis on 02.09.2010. a seisuga 13 050

krooni. Vabaduses tarvitas lahjemat alkoholi umbes 1-2 korda kuus, samas on rasked

isikuvastased kuriteod toime pannud joobes. Vabaduses kavatseb jätkata vanglas

omandatud karsket eluviisi. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht

füüsilises vägivallas ja varavastastes kuritegudes, riskikäitumise tõenäosust suurendab

alkoholi tarbimine.

7. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Vitali Dmitrijevi tingimisi ennetähtaegset vangistusest

vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna väga raske on leida töökohta, mis

on ajaliselt paika pandud; tööle ja töölt naasmise aegu ei ole võimalik täpselt fikseerida.

Selline olukord kitsendab oluliselt töölesaamise võimalusi. Töökoha leidmine on aga üks

põhikohustusest uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks. Samas peab

kriminaalhooldaja võimalikuks V. Dmitrijevi ennetähtaegselt vabastada. V. Dimitrijev

soovib vabanedes elama asuda Viljandisse. Kinnipeetava ema ja vend, kes elavad

nimetatud eluruumis toetavad V. Dimitrijevi ennetähtaegset vabastamist. Uue kuriteo ja

ohtlikkuse riskifaktorid on majanduslik toimetulek, suhtlemine endise tutvusringkonnaga,

alkohol.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Kinnipeetav Vitali Dmitrijev avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

9. Kaitsja toetas V. Dmitrijevi soovi ja leidis, et edasine karistuse kandmine vangistuses ei

ole põhjendatud.

10. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub alus käesoleval hetkel V. Dmitrijevi ennetähtaegseks

vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

11. KarS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud

karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud

elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

12. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab

kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Dmitrijevi isikut iseloomustavad

andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele

järgnenud perioodil.

V. Dimitrijev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab ta

karistust muuhulgas raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest katseajal, mille

eest on jäänud karistust kanda veel 6 aastat. Toimepandud kuritegude asjaolud viitavad

sellele, et V. Dmitrijevi saab iseloomustada kui impulsiivset ja julma isiksust.

V. Dmitrijev ei ole vangistuse tingimustes soovinud läbida mitte ühtegi programmi, mille

läbi oleks võimalik vähemalt õppida arendama probleemilahendamisoskusi. Samuti

avaldas V. Dmitrijev ka kohtus, et ta ei pea vajalikuks sotsiaalprogrammide läbimist, sest

ta on vangistuse tingimustes muutunud ja ta ei usu, et programmide läbimine võiks talle

midagi juurde anda. Kohut teeb isiku, kes on aastaid tagasi toime pannud kaks julma

tapmist, selline suhtumine äärmiselt ettevaatlikuks. Seda eelkõige seetõttu, et kui

V. Dmitrijev oskas veel põhjendada seda, miks ta julmalt tappis oma isa, siis ei osanud ta

anda mingit mõistetavat selgitust Rein Tamme tapmise asjaoludele. Seega pole kohtu

arvates V. Dmitrijev püüdnud leida oma käitumise põhjusi ja sellest tulenevalt on suurem

ka risk, et vabaduses võib ta konfliktsituatsioonides käituda sarnaselt varasemaga.

Nimetatud asjaolusid, samuti kinnipeetava seletust ning prokuröri arvamust arvestades

leiab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamine nii pikka

aega enne karistusaja lõppu oleks käesoleval hetkel ilmselt ennatlik ja seda ka

elektroonilise valve tingimustes. Kohtus avaldas V. Dmitrijev, et talle on mõistetud

toimepandud tegude eest õiglane karistus. V. Dmitrijevi ennetähtaegne vabastamine ei

oleks kohtu arvates kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega ka

ühiskonnas kehtivate normide ja tavadega ning see riivaks oluliselt teiste inimeste

õiglustunnet. Süüdimõistetu, keda on karistatud vägagi raskete, vägivallaga seotud

kuritegude eest, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda vähemalt suurem enamus

temale mõistetud karistusest.

Rutt Teeveer

Kohtunik