Legislator Case Law & Legislation
2-19-17639/59 AI generated

2-19-17639/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-17639/59
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas Sõnastada 25.03.2022 kohtumääruse resolutsioon kostja Skill Kapital OÜ suhtes

Legislator headnote

AI generated

2-19-17639/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas Sõnastada 25.03.2022 kohtumääruse resolutsioon kostja Skill Kapital OÜ suhtes

Keywords

AI generated
joinder of claims calculation and rates of reimbursement reasonableness mixed method of calculation legal capacity to act subjective capacity to plead
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-17639

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV

hagi MIRBER Invest OÜ (kustutatud), Skill Kapital

OÜ,

Versobank

AS

(likvideerimisel)

vastu

Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV

nõude tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Skill Kapital OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Mittetulundusühing

EESTI

SPORDISELTS

KALEV (registrikood 80028946), seaduslik esindaja AT,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm

Kostjad

MIRBER Invest OÜ (kustutatud 25.04.2022, registrikood

11970173) ja Skill Kapital OÜ (registrikood 12306112),

esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Versobank AS (likvideerimisel, registrikood 10586461),

seaduslik esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko,

lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Ann Tarkin ja

vandeadvokaadi abi Sirle Kalma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.03.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas

hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostja Skill Kapital OÜ suhtes

suuremas ulatuses kui 7 316,69 eurot.

2. Sõnastada 25.03.2022 kohtumääruse resolutsioon kostja Skill Kapital OÜ suhtes

tervikuna järgmiselt:

2.1. Rahuldada Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja Skill Kapital OÜ suhtes osaliselt.

2.2. Määrata Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV maakohtus

kantud

menetluskulude

suuruseks

kostja

Skill

Kapital OÜ

suhtes

4 682,27 eurot (esindaja kulud 4 382,27 eurot ja riigilõiv 300 eurot).

2.3. Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI

SPORDISELTS KALEV kasuks maakohtus kantud menetluskulud summas

4 682,27 eurot. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus

kostjatega MIRBER Invest OÜ (kustutatud) ja Versobank AS (likvideerimisel)

vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 3.

2.4. Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI

SPORDISELTS KALEV kasuks viivis summalt 4 682,27 eurot käesoleva

määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus

kostjatega MIRBER Invest OÜ (kustutatud) ja Versobank AS (likvideerimisel)

vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 4.

2.5. Jätta kostjate maakohtus kantud menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

2.6. Määrata

Mittetulundusühingu

EESTI

SPORDISELTS

KALEV

ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks kostja Skill Kapital OÜ

suhtes 2 634,42 eurot (esindaja kulud).

2.7. Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI

SPORDISELTS KALEV kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud

summas

2 634,42 eurot.

Eelmises

lauses

märgitu

on

kattuvas

osas

solidaarkohustus kostjaga MIRBER Invest OÜ (kustutatud) vastavalt Harju

Maakohtu 25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 7.

2.8. Välja mõista kostjalt Skill Kapital OÜ hageja Mittetulundusühingu EESTI

SPORDISELTS KALEV kasuks viivis summalt 2 634,42 eurot käesoleva

määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras. Eelmises lauses märgitu on kattuvas osas solidaarkohustus

kostjaga MIRBER Invest OÜ (kustutatud) vastavalt Harju Maakohtu

25.03.2022 määruse resolutsiooni punktile 8.

2.9. Jätta kostjate ringkonnakohtus kantud menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

2.10. Jätta menetlusosaliste Riigikohtus kantud menetluskuld rahaliselt kindlaks

määramata.

2.11. Jätta rahuldamata hageja Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS

KALEV taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kostja Skill Kapital OÜ

suhtes 474,07 euro ulatuses.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Teiste kostjate suhtes on punktis 1 viidatud määrus edasi kaebamata jõustunud.

5. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

6. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (hageja) esitas 11.11.2019 Harju

Maakohtule hagi MIRBER Invest OÜ (kustutatud, kostja I), Skill Kapital OÜ (kostja II) ja

Versobank AS (likvideerimisel, kostja III) vastu hageja nõuete tunnustamiseks Staadioni 8 OÜ

(pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses.

2. Maakohtu rahuldas 21.09.2020 hagi osaliselt, määras tunnustada hageja nõuet võlgniku

pankrotimenetluses 400 000 euro ulatuses esimese järgu nõudena ja tunnustada hageja nõuet

võlgniku pankrotimenetluses 54 980,84 euro ulatuses teise järgu nõudena. Maakohus jättis

hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.06.2021 maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooniastme

kulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Riigikohus kostjate I ja II kassatsioonkaebust

menetlusse ei võtnud ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostjate I ja II kanda.

3. Hageja esitas 17.08.2020 maakohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud olid

4 904,06 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja tasu 4 604,06 eurot 24,1 tunni eest).

Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi esindaja järgnevaid toiminguid:

a) 11.11.2019 ja 19.11.2019 hagi koostamine, sh alusdokumentide ja kohtupraktika

analüüs, konsultatsioonid ja nõupidamised kliendiga, päringute tegemine registritesse,

informatsiooni otsing internetist, lisade komplekteerimine – 8 tundi;

b) 28.11.2019 määruse analüüs – 0,1 tundi;

c) 02.12.2019 kostja III esindaja e-kirjaga tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi;

d) kohtu kostja III 17.12.2019 taotluse rahuldamisega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi;

e) kostjate I ja II 19.12.2019 taotlusega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi;

f) kostjate I ja II 19.12.2019 taotluse rahuldamisega tutvumine e-toimikus – 0,1 tundi;

g) kostjate 06.01.2020 ja 17.01.2020 vastuste analüüs ja seisukoha koostamine – 8 tundi;

h) 18.03.2020 seisukoha koostamine – 1 tund;

i) kohtukutsega tutvumine ja suhtlus kliendiga – 0,2 tundi;

j) kohtu 18.03.2020 määruse analüüs – 0,2 tundi;

k) kostjate 04.06.2020 vastuväitele analüüs ja vastuse koostamine – 1 tund;

l) kohtu 10.08.2020 määruse analüüs – 0,2 tundi;

m) kostja III 10.07.2020 seisukoha analüüs, kohtuistungi teeside koostamine,

kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga nõupidamine – 5 tundi.

Kostjad hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.

4. Hageja esitas 07.06.2021 menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule. Hageja kulud

apellatsiooniastmes oli lepingulise esindaja kulu 2 886,70 eurot (15,1 tundi) järgmiste

toimingute eest:

n) maakohtu 21.09.2020 otsuse esmane analüüs ja suhtlus kliendiga – 2 tundi;

o) e-toimikusse sisenemine ja 22.10.2020 kohtumäärusega tutvumine – 0,2 tundi;

p) 21.10.2020 apellatsioonkaebuse analüüs ja 12.11.2020 vastuse koostamine – 8,3 tundi;

q) kohtu 23.03.2021 e-kirjaga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga ja kohtule

vastamine – 0,3 tundi;

r) e-toimikusse sisenemine ja kohtukutsega tutvumine, suhtlus kliendiga – 0,3 tundi;

s) kohtu 30.04.2021 kirja analüüs, kommunikatsioon kliendiga ja kohtule 03.05.2021

vastuse koostamine, apellantide vastusega tutvumine – 0,5 tundi;

t) kohtu 10.05.2021 määruse analüüs – 0,2 tundi;

u) kohtu 10.05.2021 e-kirjaga tutvumine, kommunikatsioon kliendiga, kohtule vastuskirja

koostamine – 0,3 tundi;

v) apellantide

11.05.2021

vastuse

ja

kohtu

11.05.2021

e-kirjaga

tutvumine,

kommunikatsioon kliendiga 0,3 tundi;

w) kohtu 13.05.2021 kirja analüüs ja kommunikatsioon kliendiga – 0,3 tundi;

x) kohtuasja materjalide ülevaatus otsustamaks viimase seisukoha esitamise vajadust,

apellantide 07.06.2021 lõplike seisukohtade analüüs, 07.06.2021 menetlusdokumendi

koostamine – 2,4 tundi.

Versobank AS (likvideerimisel) apellatsioonimenetluses menetlustoiminguid ei teinud ja

menetluskulude nimekirja ei esitanud. Vastaspoole menetluskulude nimekirjadele seisukohti

apellatsiooniastmes

ei

esitatud.

Kohtutoimikust

nähtuvalt

hageja

ja

kostja

III

kassatsiooniastmes menetlustoiminguid ei teinud ja kulusid ei kandnud.

5. Hageja palus määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja selgitas, et tal oli

käibemaksukohuslase registreering, kuid reaalselt oli tal maksustatavat käivet niivõrd vähe, et

ta sai käibemaksust maha arvata üksnes ca 3%. Täpsemalt mitte 3% kogusummast, vaid 3%

20%-sest käibemaksusummast. Seega hageja nõudis kulusid koos käibemaksuga summas,

miinus 3% käibemaksust. Esindaja tunnitasu oli 160 eurot käibemaksuta (192 eurot 20%

käibemaksuga).

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas hageja avalduse osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174

lg-te 1, 4, 8, 10, § 175 lg 1, § 177 lg-te 2 ja 4, § 176 lg 4, lg 5, § 477 lg 5, § 138 lg 1, § 144 p 1,

§ 218 ning VÕS § 113 lg 1 alusel ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks maakohtus

kantud menetluskulud 4 713,02 eurot ja kohustas kostjaid tasuma sellelt summalt viivist. Kohus

mõistis solidaarselt kostjatelt I ja II hageja kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud

2693,66 eurot ja kohustas kostjaid I ja II tasuma sellelt summalt viivist. Kohus jättis hageja

taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 384,08 euro ulatuses rahuldamata.

Hageja esindaja tunnitasu määr oli 160 eurot käibemaksuta (192 eurot käibemaksuga). Kohus

leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, tuli tunnihinda pidada põhjendatuks

(Riigikohtu 03.03.2015 otsus haldusajas nr 3-3-1-82-14, p 28).

Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude nimekirja alusel kulude põhjendatust. Hageja

menetluskulud

olid

peamiselt

tekkinud

menetlusdokumentidega

tutvumisest,

menetlusdokumentide koostamisest ja kohtutele esitamisest, kliendiga suhtlusest ning

kohtuistungil osalemise ettevalmistumiseks tehtud toimingutest. Menetlusdokumentidega

tutvumine ja nende kohta kohtule seisukoha esitamine kujutas TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud

menetlusosalise õiguste teostamist ning olid seetõttu vajalikud toimingud. Samuti oli

põhjendatud ettevalmistumine kohtuistungiks. Õigusteenuse osutamiseks oli vältimatult vajalik

esindajal suhelda ka kliendiga, mistõttu oli ka suhtlusest kliendiga tekkinud ajakulu

põhjendatud ja vajalik.

Põhjendatuks ei saanud pidada ajakulu hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks,

kuivõrd erialaseid teadmisi omav esindaja peaks eelduslikult hagiavalduse esitama puudusteta.

Kohus pidas seetõttu hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatuks 7 tunni ulatuses. Kohus ei

pidanud põhjendatuks ka hageja esindaja ajakulu 2,4 tunni ringkonnakohtule esitatud

07.06.2021 menetlusdokumendi koostamiseks ja ettevalmistamiseks. Menetlusdokumendi sisu,

mahtu ja asjaolu, et hageja esindaja oli menetluse käiguga juba varasemalt hästi kursis,

arvestades, oli kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1,4 tundi. Ülejäänud osas olid

menetluskulude nimekirjad kooskõlas asja käiguga ja tehtud toimingud olid põhjendatud.

Kohus pidas kogumis hageja esindaja ajakulu maakohtus põhjendatuks 23,1 tunni ulatuses ja

ringkonnakohtus 14,1 tunni ulatuses.

Hageja taotles ka riigilõivu hüvitamist 300 eurot. Riigilõivu näol oli tegemist vajaliku ja

põhjendatud kohtukuluga (TsMS § 138 lg 2), mis tuli hagejale hüvitada.

Eelneva põhjal määras kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks maakohtus 4 713,02 eurot (23,1 x 160 = 3 696 käibemaksuta + 739,20 eurot

käibemaksu – 22,18 eurot (3% käibemaksu) + riigilõiv 300 eurot). Ringkonnakohtus kantud

vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks määras kohus 2 693,66 eurot

(14,1 x 160 = 2 256 käibemaksuta + 451,20 eurot käibemaksu – 13,54 eurot (3% käibemaksu)).

Kostja II määruskaebus

7. Kostja II palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtusse uueks

lahendamiseks.

Hageja õigusteenuse tunnitasu oli ülemäärane. Mõistlikuks õigusteenuse suuruseks oli

140 eurot käibemaksuta. Antud kohtuasi ei olnud tavapärasest keerukam, mis õigustaks

kõrgema tunnitasu tariifi kohaldamist. Samuti polnud määruses põhjendusi, miks oli antud

kohtuasi keskmisest keerukam, mis võiks kõrgemat tunnitasu õigustada. Maakohtu viidatud

Riigikohtu lahend tunnitasu suuruse osas oli tehtud halduskohtumenetluses, mitte

tsiviilkohtumenetluses. Samuti jäi viidatud kohtulahendist arusaamatuks, kas õigusteenuse

kuludele lisandus käibemaks või see sisaldas käibemaksu.

Ühtlasi oli ebaõige hagejale menetluskulud kindlaks määrata selliselt, et põhisummale lisandub

käibemaks (20% - 3) 17%. Hageja oli käibemaksukohustuslane. Seetõttu tulnuks õigusteenuse

kulud tervikuna kindlaks määrata käibemaksuta. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ja lg 3 p 1

kohaselt peab maksukohustuslane tasuma riigile käibemaksu, millest on maha arvatud teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

Igakordselt, kui hagejale õigusteenuse eest arve esitati, sai ta tema poolt muude teenuste

müügist riigile tasumisele kuuluvast käibemaksust käesoleva kohtuasjaga seonduvalt esitatud

õigusteenuse arvetes sisalduva käibemaksu maha arvata (ehk selle võrra riigile vähem

käibemaksu tasuda). Teisisõnu õigusteenuse arvetele lisatud käibemaksu puhul ei olnud

tegemist kuluga, mis tuleks hüvitada. Vastasel juhul hageja läbi menetluskulude alusetult

rikastuks, sest ühest küljest maksis ta riigile käibemaksu õigusteenuse arvetel märgitud summa

võrra vähem, kuid teisest küljest läbi menetluskulude peaks määruskaebuse esitaja selle ikkagi

17% ulatuses hüvitama. Seetõttu oli hagejale käibemaksu osas menetluskulude välja mõistmine

TsMS § 175 lg 1 nõuetega vastuolus.

Kuigi hageja märkis, et ta võib sisendkäibemaksuna õigusteenuse arvetest maha arvata 3%, ei

ole seda ühegi tõendiga tõendatud. Seega väide oli põhjendamatu ja tõendamata. Sealjuures

oleks hageja sama hästi võinud väita, et 3% asemel oli numbriks hoopis 1% või nt 2,8%.

Maakohus polnud sellele asjaolule tähelepanu pööranud, vaid luges hageja väite alusetult

tõendatuks. Samas maakohus pidanuks selle väite esitamisel välja nõudma hagejale esitatud

õigusteenuse arved ja samuti hageja poolt nende õigusteenuse arvete alusel esitatud

käibemaksudeklaratsioonid. Nende pinnalt olnuks võimalik tõenduslikult kindlaks teha, kas

hageja ka tegelikult oli talle seoses käesoleva kohtuasjaga esitatud õigusteenuse arvetest vaid

3% käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvanud.

Eeltoodust tulenevalt tuli kõik hageja menetlustoiminguid uuesti hinnata ja nende kohta

kindlaksmääratud summad ümber vaadata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale ja kostjatele I ja II tähtaja

sellele vastamiseks.

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I ajutine haldur

teatas, et kostja I oli registrist kustutatud ja kostja I ei saanud seisukohta esitada. Kostja III

avaldas, et hüvitas oma osa kuludest ning ta ei soovinud kaebuse osas seisukohta esitada.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

11. Kostja II täpsustas ringkonnakohtu nõudel määruskaebuse resolutsiooni. Kostja II palus

tühistada maakohtu määrus osas, milles kostjalt II mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud

ning teha tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta kostjalt II hageja menetluskulud välja

mõistmata. Alternatiivselt tuli asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtusse.

12. Ringkonnakohus küsis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid seoses kostja II

etteheidetega käibemaksu arvestusele. Hageja esitas kohtule täiendavad selgitused ja tõendid.

Ühtlasi teatas hageja, et ta vähendab kostjatelt nõutavat maakohtus kantud õigusabikulu

30,75 euro võrra (4 382,27 euroni) ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 59,24 euro võrra

(2 634,42 euroni). Kokku vähendas hageja kulusid võrreldes maakohtu määrusega kindlaks

määratule ja kostjatelt väljamõistetule 89,99 euro võrra.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel rahuldada

osaliselt ning maakohtu määrus tühistada osaliselt. Ringkonnakohus saab teha uue määruse,

millega määrab hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab

maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues

sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Maakohtu määrusele kaebas vaid kostja II, ülejäänud kostjad maakohtu

määrust ei vaidlustanud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 järgi

jõustunud.

Määruskaebuse põhjendamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks saab esitada uusi väiteid ja

tõendeid (TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1). Ringkonnakohus võtab kõik määruskaebemenetluses

esitatud dokumentaalsed tõendid vastu.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses

professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks või

oma õiguste kasutamist kohtus näilikuks. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette

menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

peab kohus igal üksikjuhtumil hindama menetlusosalisele hüvitatavate menetluskulude suuruse

põhjendatust ja vajalikkust. Seda on maakohus praegusel juhul ka teinud. Määruskaebuse

vastuväited ja põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks terves ulatuses ega

toimingutele tehtud ajakulu ümberhindamiseks.

15. Kaebaja hinnangul oli esindaja tunnitasu määr 160 eurot käibemaksuta (20% käibemaksuga

hind 192 eurot) liiga kõrge ning tuli lugeda mõistlikuks esindaja tunnitasu määraks 140 eurot

käibemaksuta. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16;

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-

115-13, p 25). Praegusel juhul leidis maakohus, et arvestades vaidluse keerukust oli esindaja

tunnitasu määr põhjendatud. Ringkonnakohus ei näe määruskaebuses esitatud väidetel alust

sekkuda maakohtu diskretsiooni. Näiteks, Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu ka 153 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14), 156 eurot koos käibemaksuga (26.04.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-

17, p 15) ning keerukamata vaidluste puhul 175 eurot (02.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-

5942) ja 200 eurot käibemaksuta (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p

31.4). Määruskaebuses pole esitatud selliseid väiteid, mille alusel saaks ringkonnakohus

järeldada, et maakohus ületas diskretsiooni piire ning esindaja tunnihind käibemaksuta oleks

pidanud olema, arvestades vaidluse raskusastet, 20 eurot vähem nõutust (160-140). Asjaolu, et

maakohus viitas Riigikohtu halduskolleegiumi praktikale ei muuda maakohtu seisukohta

ebaõigeks. Maakohtul polnud keelatud arvestada Riigikohtu teiste kolleegiumite praktikaga.

16. Kostja II hinnangul tuli esindaja kulud mõista välja käibemaksuta. Ringkonnakohus ei

nõustu kaebajaga selles osas.

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 328 lg 1 näeb ette, et menetlusosalise

avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kuivõrd menetlus

toimub hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), siis kuulub kohaldamisele

uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). TsMS § 229 lg 2 teise lause kohaselt võib hagita

menetluses kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas

menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama.

Praegusel juhul esitas hageja määruskaebemenetluses täiendavad selgitused ja tõendid, mille

kohaselt hageja põhitegevus on maksuvaba käibe osutamine (käibemaksuseaduse § 16 lg 1 p

3). Sellele asjaolule polnud käesoleva menetluse kestel keegi vastu vaielnud. Kuna hageja omab

nii maksustatavat kui ka maksuvaba käivet, siis on hagejal keelatud kogu sisendkäibemaksu

maha arvata ning tal on õigus sisendkäibemaksu arvata maha üksnes osaliselt. Hageja tõi juba

põhimenetluses välja (vt ka 19.11.2019 hagi tervikteksti lisad 55 ja 56), et 2018 oli hageja

maksustatava käibe ja kogu käibe suhe 2,19% ning 2019 esimeses kvartalis 3,07% ning sellest

lähtuvalt oli nõudes sisalduvat käibemaksu vähendatud 3% võrra. Käibemaksukohustuslase iga

kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhe võib olla erinev ning seetõttu võib

sõltuvalt sellest proportsioonist olla erinev ka see proportsioon, mille ulatuses on tal sellel

konkreetsel kalendriaastal õigus sisendkäibemaksu maha arvata. 2020. aastal moodustas hageja

kogukäibest maksustatav käive 16,13%.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja oma väiteid piisavas ulatuses selgitanud ja tõendanud,

mis annab aluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel osalise käibemaksuga. Kostja II

määruskaebuses esitatud vastuväited ei lükka ümber hageja esitatut.

17. Küll aga avaldas hageja määruskaebementluses, et ta vähendab kostjatelt nõutavat

maakohtus

kantud

õigusabikulu

4 413,02 eurolt

30,75 euro

võrra

(52,93–22,18)

4 382,27 euroni ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 2 693,66 eurolt 59,24 euro (72,78–

13,54) võrra 2 634,42 euroni. Kokku vähendas hageja menetluskulu suurust võrreldes

25.03.2022 kohtumäärusega kindlaks määratule ja kostjatelt väljamõistetule 89,99 euro võrra

(30,75+59,24). Hageja selgitas, et ta arvestas käibemaksu valesti.

Maakohus leidis, et hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks

maakohtus tuli lugeda õigusabikulud 4 413,02 eurot ja riigilõiv 300 eurot, st kokku 4 713,02

eurot (23,1 x 160 = 3696 käibemaksuta + 739,20 eurot käibemaksu – 22,18 eurot (3%

käibemaksu) + riigilõiv 300 eurot). Hageja ringkonnakohtus kantud vajalike ja põhjendatud

menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 2 693,66 eurot (14,1 x 160 = 2256

käibemaksuta + 451,20 eurot käibemaksu – 13,54 eurot (3% käibemaksu)).

Hageja avaldas, et ta soovis esindajakulusid maakohtus vähendada 30,75 euro võrra (4 413,02-

30,75 = 4 382,27) ja

ringkonnakohtus 59,24 euro võrra (2 693,66-59,24 = 2 634,42).

Ringkonnakohus lähtub hageja avaldatust. Arvestades, et kostja II palus välja mõista

menetluskulud ilma käibemaksuta ja hageja muutis määruskaebemenetluses käibemaksu

arvestust (04.08.2022 seisukoha p-d 24.-27. ja 04.08.2022 vea parandus arvestuses), siis tuleb

lugeda, et hageja on kostja II määruskaebuse selles osas (ehk osaliselt) omaks võtnud (TsMS §

231 lg 2). Kuna maakohtu määrus on teiste kostjate osas jõustunud (kostja I on registrist

kustutatud 25.04.2022 ja kostja III on oma osa kuludest hüvitanud), siis hageja avaldus ei saa

puudutada kostjaid I ja III.

Seega kuulub kostja II määruskaebus rahuldamisele osaliselt, st 89,99 euro ulatuses

(30,75+59,24) ja maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 7 316,69 eurot

(4713,02 + 2693,66 - 89,99).

Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata kokku

474,07 euro ulatuses (4904,06+2886,70 = 7790,76; 7790,76-4382,27-300-2634,42 = 474,07).

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

19. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)