2-22-6496/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. september 2022

Tsiviilasja number

2-22-6496

Tsiviilasi

Tecooli

Service

OÜ

kandeavaldus

registriasjas

nr Ä 50123453

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 27. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tecooli Service OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tecooli Service OÜ

(registrikood 14759314), volitatud esindaja Raigo Sõlg

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tecooli Service OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 27. aprilli

2022. a määrus nr Ä 50123453 / 6 muutmata.

3. Jätta menetluskulud Tecooli Service OÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tecooli Service OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse,

paludes kanda registrisse, et avaldaja on loobunud osa võõrandamise ja pantimise

käsutustehingu kohustusliku vormi nõudest, põhikiri on kinnitatud 14. märtsil 2022 ning

kustutada registrikaardilt juhatuse liige Yanhui Chen.

Kohtunikuabi tuvastas, et 11. aprillil 2022 esitatud kandeavalduse alusel ei saa teha

äriregistrisse taotletud kannet, sest kandeavalduses esitatud põhikirja kinnitamise kuupäev ja

osanike otsuse vastuvõtmise kuupäev ei kattu. Avaldajale määrati tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks kuni 26. aprillini 2022. Nimetatud tähtajaks kande tegemist takistavaid puudusi

ei kõrvaldatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 27. aprilli 2022. a määrusega kandeavalduse osaliselt

rahuldamata, s.o osas, milles avaldaja palus registrikaardile kanda, et osaühing on loobunud osa

võõrandamise ja pantimise käsutustehingu kohustusliku vormi nõudest ning põhikiri on

kinnitatud 14. märtsil 2022.

Äriseadustiku (ÄS) § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande

tegemisel äriregistrisse. Põhikirja muutmise otsus lisatakse kandeavaldusele. Registrisse

kantakse põhikirja kinnitamise aeg. Põhikirja kinnitamise aeg on osanike poolt põhikirja

muutmise otsuse vastuvõtmise, s.o digitaalallkirjastamise aeg (otsuse elektroonilise vormi

korral). Kanne põhikirja kinnitamise otsuse aja kohta tehakse juhatuse liikme kandeavalduse

alusel, millele lisatakse kandeavalduses märgitud kuupäeval vastu võetud põhikirja muutmise

otsus ja põhikirja uus tekst.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 33 lg 1 sätestab, et hääle andmine juriidilise isiku

organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta

sätestatut. TsÜS § 78 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm,

peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne

tõestamine või notariaalne kinnitamine. TsÜS § 80 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et tehingu kirjaliku

vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt

elektrooniliselt allkirjastatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 5 sätestab, et kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või

notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest

tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse

või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest

alates.

Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud

ärakiri. Ametlikult kinnitatud ärakiri võib olla elektrooniline. Sellisel juhul asendab kinnituse

andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne

tempel (ÄS § 38 lg 3). Eeltoodu alusel on elektroonilises vormis vastu võetud otsus vastu võetud

tahteavalduse kinnitamisest, s.o elektroonilise allkirja andmisest.

Registripidajale esitatud kandeavalduse kohaselt on põhikiri kinnitatud 14. märtsil 2022.

Osanike otsus põhikirja muutmise kohta on osanike poolt vastu võetud (digitaalselt

allkirjastatud) vastavalt 14. märtsil 2022, 15. märtsil 2022 ja 26. märtsil 2022. Seega on otsus

vastu võetud viimase digitaalallkirja andmisest, s.o 26. märtsil 2022. Seega tuli avaldajal esitada

muudetud kandeavaldus, milles põhikirja kinnitamise kuupäev vastab osanike otsuse

vastuvõtmise, s.o viimase digitaalallkirja andmise kuupäevale (26. märts 2022). Määratud

tähtaja jooksul puudust ei kõrvaldatud.

Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele (ÄS § 33 lg 5). Kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub

vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. Kui puudust tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud ei ole, jätab kohus avalduse

kandemäärusega rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lg 2).

Lähtudes eeltoodust jättis maakohtu registriosakond esitatud avalduse osaliselt rahuldamata, s.o

osas, milles avaldaja palus registrikaardile kanda, et osaühing on loobunud osa võõrandamise

ja pantimise käsutustehingu kohustusliku vormi nõudest (notariaalsest vorminõudest

loobumine on sätestatud uues põhikirjas) ning põhikiri on kinnitatud 14. märtsil 2022.

Kuivõrd registrimenetlus on formaliseeritud menetlus, siis ei ole välistatud ka pärast

kandeavalduse rahuldamata jätmist sama sisuga kandeavalduse uus esitamine (Riigikohtu

10. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-1450, p 12).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu registriosakonna määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada

kandeavaldus.

Määruskaebuse kohaselt langetab Tartu Maakohtu registriosakond vastuolulisi otsuseid, mille

puhul täiesti identseid kaasuseid lahendatakse erinevalt. Avaldaja esitas registriosakonnale

samalaadse kandeavalduse märtsis 2022. Selle kandeavaldusega sooviti põhikirja muudatuste

registrisse kandmist. Kandeavaldusele oli põhikirja kinnitamise kuupäevaks märgitud

7. veebruar 2022. a, kuid osanikud olid andnud sellele digiallkirja vastavalt 2., 3. ja 4. märtsil.

Kuigi põhikirja kinnitamise aeg on 7. veebruar 2022. a, siis äriregistris on põhikirja kehtivuse

alguse ajaks märgitud 7. märts 2022, ehk kohtunikuabi lähtus sellest, millal põhikiri sai viimase

osaniku allkirja ja millal rahuldati kandeavaldus.

Põhikirja kinnitamise kuupäeval ei ole määravat õiguslikku tähendust, vaid määrav õiguslik

tähendus on põhikirjale allkirjade andmisel ja muudatuste äriregistrisse kandmisel.

Olukord, kus kohtunikuabi tegevus ei ole suunatud olukorra lahendamisele isiku kasuks, riivab

haldusmenetluse üldpõhimõtteid, ennekõike haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2 ja § 5

lg-t 2.

Kandeavalduse täitmisel ei ole võimalik sinna lisada otsuse vastuvõtmise kuupäevana tulevikus

saabuvat kuupäeva. Selleks, et e-residendid ei peaks andma mitut allkirja mitmele

dokumendile, on mõistlik selline lahendus, et nad annavad korraga allkirja nii otsusele kui ka

kandeavaldusele. See omakorda tähendab, et kandeavaldus on selleks ajaks koostatud ning et

sellele ei saa märkida tulevikukuupäeva (aga e-residentide allkirjade kogumine võtab aega), siis

on vasturääkivused kandeavaldusel oleva kuupäeva ja viimase e-residendi digiallkirja andmise

kuupäeva vahel juba eos süsteemi sisse kirjutatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses

esitatud väide ei anna alust maakohtu registriosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.

5. Tsiviilasja materjalide kohaselt esitas avaldaja 11. aprillil 2022 registripidajale

kandeavalduse, milles palus muuhulgas kanda registrikaardile, et põhikiri on kinnitatud

14. märtsil 2022. Kandeavaldus, põhikiri ning avaldaja osanike otsus on allkirjastatud üheskoos

nn konteineris osanike poolt 14., 15. ja 26. märtsil 2022.

Avaldaja leidis määruskaebuses, et selleks, et e-residendid ei peaks andma mitut allkirja

mitmele dokumendile, on mõistlik lahendus see, et nad annavad korraga allkirja nii otsusele kui

ka kandeavaldusele. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu.

Asjakohatud on avaldaja viited varasemas kandeavalduse menetluses tehtud kannetele.

Registripidaja ei ole seotud varasemate menetlustega.

6. ÄS § 32 lg 1 sätestab, et ettevõtja on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad

ja seaduses sätestatud muud dokumendid. ÄS § 175 lg 2 teise lause järgi peab äriregistrile

esitatavale avaldusele põhikirja muutmise kohta lisama osanike otsuse põhikirja muutmise

kohta, osanike koosoleku protokolli või hääletusprotokolli ja põhikirja uue teksti.

Seega tuli kandeavaldusele lisada osanike otsus põhikirja muutmise kohta, osanike koosoleku

protokoll või hääletusprotokoll ja põhikirja uus tekst.

7. ÄS § 170 lg 1 järgi võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud

viisidel. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike

koosolekul.

Osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones

ÄS §-d 168–177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike

otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu 20. juuni

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-157-10, p 12). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul

(ÄS § 170–1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173

lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173

lg-d 6–7).

Osanike koosolekul vastu võetud otsusele ei ole seaduses ettenähtud kindlaid vorminõudeid.

Osanike otsus on osanike koosolekul vastu võetud siis, kui on toimunud hääletamine ja otsuse

poolt on antud nõutav arv hääli (Riigikohtu 2. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas

nr 2-18-9475, p-d 9.1–9.3).

Määruskaebusest tuleneb, et vältimaks e-residentide poolt mitme dokumendi allkirjastamist,

otsustas avaldaja esitada registripidajale kõik dokumendid koos, sh nii kandeavaldus, kui ka

osanike otsus, ja allkirjastada need koos (määruskaebuse p 2.4). Selline lähenemine ei ole

seadusega kooskõlas. Avaldaja ei ole ka põhjendanud, miks või kuidas oleks osanikele mitme

dokumendi allkirjastamine liigselt koormav. Selleks ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada

ainuüksi asjaolu, et tegemist on e-residentidega, kes kõik elavad ja viibivad eri riikides.

Kandeavalduse saanuks allkirjastada juhatuse liige üksi.

8. ÄS § 38 lg 3 kohaselt esitatakse registripidajale dokumendi originaal või notariaalselt või

ametlikult kinnitatud ärakiri.

Kuivõrd avaldaja enda hinnangul on mõistlik kõik dokumendid digitaalselt allkirjastada koos

(määruskaebuse p 2.4.), siis kinnitab avaldaja ka ise, et avaldaja osanike otsusele on ettenähtud

elektrooniline vorm. Avaldaja ei ole väitnud, et osanikud oleksid üldkoosoleku protokollinud

ning otsuse allkirjastanud käsitsi. Registripidajale ei ole esitatud käsitsi allkirjastatud otsuse

originaali. Seega tuleb otsuse originaaliks pidada otsus elektroonilisel kujul, s.o registripidajale

esitatud ja digitaalselt allkirjastatud otsus.

TsÜS § 80 lg 2 kohaselt peab tehing elektroonilise vormi järgimiseks olema tehtud püsivat

taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu

teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

Juriidilise isiku organi otsus kujuneb organi liikmete erinevate tahteavalduste kogumist, mis on

suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi

otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu

kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2

kolmanda lause mõttes, ehkki TsÜS § 67 lg 2 neljandas lauses seda mitmepoolse tehinguna ei

nimetata (Riigikohtu 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12). Tahteavaldus

tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada (TsÜS §-d 68–69). Seega väljendasid osanikud oma

tahte põhikirja muutmiseks vastava otsuse allkirjastamisest. Õige on registripidaja seisukoht, et

osanike otsus tuleb lugeda vastuvõetuks viimase tahteavalduse väljendamisest, s.o 26. märtsil

2022. Kuivõrd avaldaja soovis teha registrisse muudatust, mille kohaselt kehtib põhikirja uus

redaktsioon alates 14. märtsist 2022, siis keeldus kohtunikuabi põhjendatult kande tegemisest

ÄS § 33 lg 5 järgi. Ekslik on avaldaja seisukoht, et oluline on üksnes põhikirja muutmise otsuse

jõustumine ÄS § 175 lg 2 järgi. ÄS § 64 p 8 järgi tuleb registrisse kanda ka põhikirja kinnitamise

aeg. Otsust ei saa lugeda vastuvõetuks enne, kui osanikud on hääletanud.

9. Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales

üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke