Legislator Case Law & Legislation
2-21-4249/30 AI generated

2-21-4249/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-4249/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J. , M. K. ja A. K. avaldus tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse määramiseks ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-21-4249/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada osaliselt M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J. , M. K. ja A. K. avaldus tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse määramiseks ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.

Keywords

AI generated
inadequate service provision notice of defects statutory requirement fulfillment ancillary services service maintenance contract modification of provisional measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2022, xxxxx kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-4249

Tsiviilasi

M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J. , M. K. ja A. K. avaldus

tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse määramiseks ning

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: M. E. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldaja II: M. P. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldaja III: R. O. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldaja IV: K. T. ; isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldaja V: S. J. ; isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldaja VI: M. K. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xx.

Avaldaja VII: A. K. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Avaldajate lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus; e-post

birje.kalmus@lmp.ee

Puudutatud isik I: A. U. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus

Puudutatud isik II: L. K. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus

Puudutatud isik III: M. K. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus

Puudutatud isik IV: E. K. ; isikukood xxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Puudutatud isik V: xxxxxxxx; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Puudutatud isik VI: E. J. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus

Puudutatud isik VII: L. J. ; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus

Puudutatud isik VIII: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; registrikood

xxxxxxxx;

asukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxx.

Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige K. O.

Puudutatud isik IX: L. S. ; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

lepinguline esindaja: advokaat Birje Kalmus (volikiri tl 32).

Puudutatud isik X: V. B. , sünniaeg xxx xxxxxxxxx xxxx; elukoht

xxšxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J. , M. K. ja A. K. avaldus tehnovõrkude- ja

rajatiste talumiskohustuse määramiseks ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks.

2. Kohustada A. U. (U. ), L. K. (K. ), M. K. (K. ), E. K. (K. ), xxxxxxxx (K. ), E. J. (J. . ), L. J. (J. .

), xxxxxxxxxxxxxxxxxx-d, L. S. (S. ) ja V. B. (B. ) andma tahteavaldus kinnisasjale asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx)

alljärgneva sisuga reaalservituudi seadmiseks:

2.1. Servituut seatakse määruse lisas märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alale, mis on

tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“;

2.2. Servituut kohustab koormatud kinnisasja igakordseid omanikke taluma servituudialal kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx) eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikke ehitatavaid

tehnorajatisi ja tehnovõrke, nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik, valguskaabel,

elektrikaabel;

2.3. Servituut seatakse kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsete omanike kasuks;

2.4. Servituut seatakse tähtajatult;

2.5. Valitseva kinnisasja igakordsed omanikud tasuvad vastavalt krundi protsentuaalsele suurusele

proportsionaalselt

servituudialuse

ala

hoolduskulud

(xxxxxxxx–xxxxx%;xxxxxxxxx–

xxxxxx%;xxxxxxxxxx–xxxxxx% kapitaalsete ehituste kulud (nt tee sillutamine, värava ehitus)

arvete alusel;

2.6. Servituudiga koormatud maa-alal on kaevetöödeks vajalik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

korteriühistu eelnev kooskõlastus;

2.7. Valitseva kinnisasja igakordsed omanikud on kaevetööde teostamise korral kohustatud taastama

esialgse seisundi oma kulul (oma vahenditega) mõistliku aja jooksul kaevetööde lõppemisest;

2.8. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

korraldavad

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx muruala niitmise vajaduspõhiselt;

2.9. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

tagavad

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele vaba väljumise

ja liikumise hoovipoolsest majauksest;

2.10. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

kohustuvad

maksma

servituudi

talumise

eest

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele tasu 15 eurot 2

senti aastas. Iga-aastane tasu tuleb maksta hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

3. Kohustada A. U. (U. ), L. K. (K. ), M. K. (K. ), E. K. (K. ), xxxxxxxx (K. ), E. J. (J. . ), L. J. (J. .

), xxxxxxxxxxxxxxxxxx-d, L. S. (S. ) ja V. B. (B. ) andma tahteavaldus kinnisasjale asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx)

alljärgneva sisuga reaalservituudi seadmiseks:

3.1. Servituut seatakse määruse lisas märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alale, mis on

tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“;

3.2. Servituut kohustab koormatud kinnisasja igakordseid omanikke taluma servituudialal kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx) eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikke ehitatavaid

tehnorajatisi ja tehnovõrke, nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik, valguskaabel,

elektrikaabel;

3.3. Servituut seatakse kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsete omanike kasuks;

3.4. Servituut seatakse tähtajatult;

3.5. Valitseva kinnisasja igakordsed omanikud tasuvad vastavalt krundi protsentuaalsele suurusele

proportsionaalselt

servituudialuse

ala

hoolduskulud

(xxxxxxxx–xxxxx%;xxxxxxxxx–

xxxxxx%;xxxxxxxxxx–xxxxxx% kapitaalsete ehituste kulud (nt tee sillutamine, värava ehitus)

arvete alusel;

3.6. Servituudiga koormatud maa-alal on kaevetöödeks vajalik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

korteriühistu eelnev kooskõlastus;

3.7. Valitseva kinnisasja igakordsed omanikud on kaevetööde teostamise korral kohustatud taastama

esialgse seisundi oma kulul (oma vahenditega) mõistliku aja jooksul kaevetööde lõppemisest;

3.8. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

korraldavad

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx muruala niitmise vajaduspõhiselt;

3.9. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

tagavad

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele vaba väljumise

ja liikumise hoovipoolsest majauksest;

3.10. Kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed

omanikud

kohustuvad

maksma

servituudi

talumise

eest

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele tasu 6 eurot 14

senti aastas. Iga-aastane tasu tuleb maksta hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

4. Kohustada A. U. (U. ), L. K. (K. ), M. K. (K. ), E. K. (K. ), xxxxxxxx (K. ), E. J. (J. . ), L. J. (J. .

), xxxxxxxxxxxxxxxxxx-d, L. S. (S. ) ja V. B. (B. ) andma tahteavaldus resolutsiooni punktides 2

ja 3 nimetatud reaalservituutide kinnistusraamatusse kandmiseks.

5. Asendada A. U. , L. K. , M. K. , E. K. (K. ), xxxxxxxx (K. ), E. J. (J. . ), L. J. (J. . ),

xxxxxxxxxxxxxxxxxx, L. S. (S. ) ja V. B. resolutsiooni punktides 2, 3 ja 4 nimetatud tahteavaldused

käesoleva kohtumäärusega.

6. Määrata

kinnisasjale

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle kinnisasja asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx)

tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga. Juurdepääsuala on määruse lisas

märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alal, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu

servituut“.

Kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud

kohustuvad tasuma kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsetele omanikele 39,44% juurdepääsuala hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete

alusel.

Kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud

kohustuvad

maksma

juurdepääsu

eest

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele tasu 15 eurot 2

senti aastas. Iga-aastane tasu tuleb maksta hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

7. Määrata

kinnisasjale

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle kinnisasja asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(katastritunnus

nr

xxxxx:xxx:xxxx)

tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga. Juurdepääsuala on määruse lisas

märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alal, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu

servituut“.

Kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud kohustuvad tasuma kinnisasja

asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele 11,35%

juurdepääsuala hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete alusel.

Kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud

kohustuvad

maksma

juurdepääsu

eest

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsetele omanikele tasu 6 eurot 14

senti aastas. Iga-aastane tasu tuleb maksta hiljemalt iga aasta 31. detsembriks.

8. Käesoleva määruse lahutamatuks lisaks on: asendiplaan ühel lehel.

9. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult xxxxx Ringkonnakohtule xxxxx Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. M. E. , M. P. , R. O. , K. T. , S. J. , M. K. , A. K. , A. U. , L. K. , M. K. , T. L. , E. J. , L. J. ,

xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja L. S. (esialgsed avaldajad) esitasid 18. märtsil 2021 xxxxx Maakohtu xxxxx

kohtumajale hagi V. B. vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.

2. xxxxx Maakohus jättis 22. märtsil 2021 hagi käiguta ja andis esialgsetele avaldajatele 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgete nõuete esitamiseks ja hagi

aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks.

3. Esialgsed avaldajad esitasid 8. aprillil 2021 avalduse, milles palusid tuvastada V. B. kohustus anda

tahteavaldused servituudi seadmiseks xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale ning lugeda kohtulahendiga

asendatuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kokkulepe servituudi seadmiseks xxxxxxxxxx

kinnisasjale või alternatiivselt määrata juurdepääsutee ning tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustus

xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx igakordsete omanike kasuks üle xxxxxxx xx kinnisasja.

4. xxxxx Maakohus jättis 24. mail 2021 avalduse osaliselt menetlusse võtmata.

5. xxxxx Maakohus jättis 24. mail 2021 avalduse käiguta. Kohus andis esialgsetele avaldajatele 10 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o õigete avaldajate märkimiseks, selgete

nõuete esitamiseks ja avalduse aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks ning riigilõivu tasumise

täpsustamiseks või vajadusel riigilõivu tasumiseks.

6. Avaldajad esitasid 1. juulil 2021 avalduse täpsustuse. Avaldajad märkisid avaldajateks M. E. , M. P.

, R. O. , K. T. , S. J. , M. K. ja A. K. (edaspidi nimetatud ühiselt avaldajad). Avaldajad paluvad tuvastada

V. B. kohustus anda tahteavaldused servituudi seadmiseks xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale

kohtulahendiga ning lugeda kohtulahendiga asendatuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

kokkulepe servituudi seadmiseks xxxxxxxxxx kinnisasjale avalduses toodud tingimustel. Avaldajad

paluvad määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele xxxxxxxxx kinnistu igakordsete omanike

kasuks tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga üle xxxxxxxxxx kinnistu. Avaldajad

paluvad määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele xxxxxxxxxxxx igakordsete omanike kasuks

tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga üle xxxxxxxxxx kinnistu.

7. xxxxx Maakohus jättis 1. septembril 2021 avalduse käiguta. Kohus andis avaldajatele 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o taotluste ja avalduse aluseks olevate

asjaolude täpsustamiseks.

8. Avaldajad esitasid 4. oktoobril 2021 avalduse täpsustuse. Avaldajad paluvad tuvastada V. B. kohustus

anda tahteavaldused servituudi seadmiseks

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale ning lugeda

kohtulahendiga asendatuks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kokkulepe servituudi

seadmiseks xxxxxxxxxx kinnisasjale avalduses toodud tingimustel. Avaldajad paluvad lugeda

kohtulahendiga asendatuks V. B. tahteavaldus nimetatud servituudi kinnistusraamatusse kandmiseks.

Avaldajad paluvad määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele xxxxxxxxx kinnistu igakordsete

omanike kasuks tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga üle xxxxxxxxxx kinnistu.

Avaldajad paluvad määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele xxxxxxxxxxxx igakordsete

omanike kasuks tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga üle xxxxxxxxxx kinnistu.

Avaldajad paluvad rahuldada avaldus tagaseljaotsusega, kui V. B. ei vasta avaldusele kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul ja jätta menetluskulud V. B. kanda.

9. xxxxx Maakohus võttis 3. novembril 2021 avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikutele tähtaja

arvamuse esitamiseks.

10. E. ja xxxxxxxx vastasid 22. novembril 2022, et nad on avaldusega nõus. Nad ei soovi esitada

vastuväiteid. Nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. A. U. vastas 1. detsembril 2021, et ta on nõus, et advokaat Birje Kalmus esindab teda käeolevas

tsiviilasjas.

12. L. K. märkis 1. veebruaril 2022, et ta on avaldusega nõus. Tal ei ole vastuväiteid. Ta on nõus, et

xxxxxxxx xxxxxxxx omanikud rajavad üle kinnistu xxxxxxxx ja tehnorajatised. Ta ei ole vastu, et teda

esindab advokaat Birje Kalmus.

13. M. K. vastas 1. veebruaril 2022, et ta on nõus, et xxxxxxxx xxxxxxxx omanikud rajavad üle kinnistu

xxxxxxxx ja tehnovõrkude rajatise. Ta on nõus, et advokaat Birje Kalmus teda esindab.

14. L. ja E. J. vastasid 23. märtsil 2022, et nad soovivad küll loobuda avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu ning tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse eest seaduses sätestatud korras

määratavast tasust, kuid eeldavad seejuures avalduses toodud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx servituudi seadmise kokkuleppe austamist. Nad on nõus, et neid esindab advokaat Birje

Kalmus.

15. Kohus toimetas avalduse ja menetlusse võtmise määruse 27. novembril 2021 L. S. , 4. jaanuaril 2022

xxxxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liikmele K. O. ja 29. juunil 2022 V. B. kätte. Nimetatud isikud ei

esitanud kohtule neile selleks antud tähtaja jooksul vastust.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus leiab, et avaldus tuleb osaliselt rahuldada.

17. Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 järgi

tehnorajatise talumise ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu puudutavad asjad hagita menetluses.

Kohus võib TsMS § 477 lg 2 järgi vaadata hagita asja läbi ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja

arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus arutab

tehnorajatise talumise ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu puudutavaid asju TsMS § 6184 lg 1

järgi üldjuhul suuliselt ja püüab suunata menetlusosalisi kokkuleppele. Avaldajad soovisid asja

kirjalikku menetlust (tl 85 pöördel). Avaldajad ei avaldanud menetluse käigus soovi endi

ärakuulamiseks. Puudutatud isikud ei soovinud kohtu selgitustele vaatamata samuti endi suulist

ärakuulamist (tl 104). Kohus leiab, et olukorras, kus kohus selgitas menetlusosalistele kirjalikult

tähtsust omavaid asjaolusid ning kus menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, on põhjendatud

lahendada asi kohtuistungit pidamata menetlusosaliste kirjalike arvamuste alusel.

18. Füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab

poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik (TsMS § 353 lg 1). Menetlus

ei peatu TsMS § 353 lõikes 1 nimetatud juhul, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel

juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel (TsMS § 353 lg 2).

L. S. suri xxxxxxxxxxxx. L. S. andis 2. veebruaril 2021 advokaat Birje Kalmusele volikirja enda

esindamiseks seoses kinnisasjale xxxxxxxxxxxxx servituudi seadmisega. Volikiri hõlmab L. S.

kohtumenetluses esindamist. Volikiri on tähtajatu ja edasivolitamise õigusega (tl 32). Kuna L. S.

esindab menetluses lepinguline esindaja, ei too L. S. surm TsMS § 353 lg 2 järgi kaasa käesoleva

tsiviilasja menetluse peatumist. Kohtule ei ole esitatud taotlust menetluse peatamiseks. Menetluse

peatamine ei ole seega põhjendatud. Kohus toimetas 27. novembril 2021 asja materjalid L. S.

isiklikult allkirja vastu kätte. L. S. oli oma eluajal seega võimalik asjas oma isiklik arvamus esitada.

Ta ei teinud seda.

19. Kinnisasja omanik on asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 järgi kohustatud taluma tema kinnisasjal

maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või

kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või

elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste

kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole

kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

Kinnisasja omanik võib AÕS § 158 lõikes 1 sätestatud juhul nõuda teise kinnisasja omanikult

kinnisasja koormamist reaalservituudiga (AÕS § 158 lg 2). Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu

või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab

servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve (AÕS § 158 lg 3).

Avaldajad

I

-

V

on

kinnistusraamatu

väljavõtte

kohaselt

kinnisasja

asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) omanikud

(tl 59). Avaldajad VI - VII on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kinnisasja asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (katastritunnus nr xxxxx:xxx:xxxx) omanikud

(tl 60). Tegemist on xxxxx linnas asuvate elamumaadega. Avaldajate kinnisasjadel on eluhooned.

Hooneid kasutatakse elamiseks. xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks on seega vajalik, et nendel kinnisasjadel asuvaid hooneid oleks

võimalik ühendada tehnovõrkude ja -rajatistega nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik,

valgus- ja elektrikaabel. xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadel puudub vahetu

kontakt avalike tänavatega (tl 61). Nende kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud

ühendused tehnovõrkude ja -rajatistega saab seega luua üksnes naaberkinnisasjade kaudu (vt ka xxxxx

Veevärgi 25. novembri 2020 kiri, tl 17).

Avaldajad soovivad seada xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale avaldajate kinnisasjade igakordsete

omanike kasuks servituudi selleks, et tagada avaldajate kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks

vajalikud ühendused tehnovõrkude ja -rajatistega. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud puudutatud isikud (tl 58). Puudutatud isikud ei esitanud

neile selleks antud tähtaja jooksul vastuväiteid servituudi seadmise ega selle sisu kohta. xxxxx

Linnavalitsuse 17. veebruari 2004 korraldusest nr 353 nähtub, et xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx

asusid algselt ühel kinnisasjal. Majavalduste omanikud taotlesid elamute juurde iseseisvate

katastriüksuste moodustamist. xxxxx Linnavalitsuse korralduse kohaselt jäid majavalduste

moodustamise tulemusena xxxxxxxx xxxxxxxx majavalduste juurde moodustatud katastriüksused

avalikult kasutatavale teele juurdepääsuta (tl 18). xxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxx kinnisasjade

omanikud lõid oma tegevusega seega olukorra, kus kinnisasjadel xxxxxxxx xxxxxxxx puudub

võimalus naaberkinnisasju kasutamata tehnovõrkude ja -rajatistega ühenduste rajamiseks. Avaldajate

kasuks reaalservituudi seadmist tuleks seetõttu ennekõike kaaluda xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjale.

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal asuvat ala, millele avaldajad soovivad reaalservituudi seada (vt tl 19),

on võimalik kasutada kinnisasjade xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxx, xxxxx tehnovõrkude ja -rajatistega

ühendamiseks. Tegemist on teena kasutatava alaga, millel on võimalik torustike ja kaablite

paigaldamiseks kaevetoid teha. Tegemist on ka kõige lühema ühenduskohaga avaldajate kinnisasjade

ja avaliku tänava vahel (tl 61). Avaldajate kinnisasjade xxxxxxxxxxxxx kinnisasja kaudu

tehnovõrkude ja -rajatistega ühendamine on seega ilmselt ökonoomseim viis, kuidas tagada avaldajate

kinnisasjade tehnovõrkude ja -rajatistega ühendamine.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et xxxxxxxxxxxxx kinnisasjale tuleb seada reaalservituut

xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade igakordsete omanike kasuks. Reaalservituut

on AÕS § 5 lg 1 järgi asjaõigus. Kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on AÕS § 641 järgi nõutav

õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande

tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Reaalservituudi tekkimiseks on seega

vajalik asjaõigusleping ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Asjaõiguse saab

kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi kanda kinnistusraamatusse, kui selleks on

koormatava kinnisasja omaniku või koormatava asjaõiguse omaja nõusolek.

Kohus kohustab AÕS § 158 lg 2 alusel puudutatuid isikuid tegema tahteavalduse xxxxxxxxxxxxx

kinnisasjale reaalservituudi seadmiseks. Servituut seatakse määruse lisas märgitud plaanil helerohelise

värviga viirutatud alale, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“(vt asendiplaan, tl 19).

Servituut kohustab xxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordseid omanikke taluma servituudialal

xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikke

ehitatavaid tehnorajatisi ja tehnovõrke nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, sadeveetorustik, valgus-

ja elektrikaabel. Servituut seatakse tähtajatult. Kohus kohustab AÕS § 158 lg 2 alusel puudutatud

isikuid tegema tahteavalduse ülal kirjeldatud sisuga reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks.

Käesoleva kohtumäärus asendab tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8

järgi puudutatud isikute vastavasisulise tahteavalduse.

20. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja

eraldi seisvalt osalt, on AÕS § 156 lg 1 järgi õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata,

määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada

koormatava kinnisasja omaniku huve.

Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on:

•

juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine,

•

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja

•

juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille

kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse

avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise

osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lõikes 1 nimetatud tingimustel

(AÕS § 156 lg 2).

Kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxx, xxxxx linn puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (tl 61).

Menetlusosalised ei vaidle selle üle. Avaldajatel I – V on seega AÕS § 156 lg 1 järgi õigus nõuda oma

kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja.

Kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx linn puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (tl

61). Menetlusosalised ei vaidle selle üle. Avaldajatel VI – VII on seega AÕS § 156 lg 1 järgi õigus

nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja.

Avaldajad soovivad, et xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjadele oleks tagatud

juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja tähtajatult igal ajal nii

jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga. Avaldajad soovivad, et juurdepääsuala määratakse avalduse lisas

4 märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud alal kaudu (tl 93 pöördel). Avaldajate poolt soovitud

juurdepääsu asukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja osal, millel on olemasolev juurdepääsutee (tl

61). xxxxxxxxx, xxxxx linn ja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn kinnisasjade omanikud on senini kasutanud

seda teed endi kinnisasjadele pääsemiseks (tl 3 pöördel). xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnisasjadele juurdepääsu määramine üle xxxxxxxxxxxxx kinnisasja on maakorralduslikult seega

võimalik.

xxxxx Linnavalitsuse 17. veebruari 2004 korraldusest nr 353 kohaselt jäid xxxxxxxx xxxxxxxx

majavalduste juurde moodustatud katastriüksused majavalduste moodustamise tulemusena avalikult

kasutatavale teele juurdepääsuta (vt ülal p 19 ja tl 18). Kinnisasjade xxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx, xxxxx

ja xxxxxxxxxxxxxxxxx linn omanikud on oma tegevusega loonud seega olukorra, kus kinnisasjade

xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxx, xxxxx omanikel ei ole avalikult kasutatavale teele juurdepääsu.

Avaldajate kinnisasjale juurdepääsu määramisel tuleb AÕS § 156 lg 2 järgi seega lähtuda ennekõike

juurdepääsu määramisest üle xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal on

juurdepääsutee olemas ja seda kasutatakse juurdepääsuteena. Juurdepääsu määramine üle

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal oleva olemasoleva tee on avaldajate jaoks odavaim juurdepääsu

loomise variant, kuna sel juhul ei ole avaldajatel vaja kanda uue tee ehitamisega seotud kulusid.

Avaldajate naaberkinnisasjade omanike jaoks on selline lahendus samuti soodsaim, kuivõrd kõigi

kinnisasjade kasutamise viis ja välisilme jääb samaks. Avaldaja huvi juurdepääsu vastu kaalub seega

üles xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikele juurdepääsu määramisest tulenevad kitsendused.

Puudutatud isikud ei esitanud juurdepääsu asukoha ega tingimuste kohta vastuväiteid.

Kohus leiab sellest tulenevalt, et kinnisasjale asukohaga xxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx tuleb

määrata juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle kinnisasja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx.

Juurdepääsuala asukohaks tuleb määrata määruse lisas märgitud plaanil helerohelise värviga viirutatud

alal, mis on tähistatud kirjaga „krundile pääsu servituut“. Juurdepääs tuleb määrata tähtajatult igal ajal

nii jalgsi kui igasuguse sõiduvahendiga.

Selleks, et tagada juurdepääsu määramise kohtulahendi siduvus ja täidetavus kinnisasja igakordsete

omanike suhtes, on vajalik juurdepääsu suhtes märkuse kandmine kinnistusraamatusse. Märkuse

kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav

kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse (vt nt

Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 46). Kohus selgitas seda

1. septembri 2021 määruses avaldajatele. Avaldajad ei taotlenud sellele vaatamata, et kohus kohustaks

puudutatud

isikuid

tegema

tahteavalduse

juurdepääsu

talumise

kohustuse

märkusena

kinnisturaamatusse kandmiseks. Kuna kohtule ei esitatud vastavat taotlust, ei saa kohus kohustada

puudutatuid

isikuid

tegema

tahteavalduse

juurdepääsu

talumiskohustuse

märkusena

kinnisturaamatusse kandmiseks.

21. Kohus peab AÕS § 158 lg 3 ja § 156 lg 1 järgi tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise korral määrama koormatud kinnisasja omanikele

tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest tasu.

Kusjuures tasu tuleb määrata tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu talumise eest eraldi.

Hagita asjas selgitab kohus TsMS § 5 lg 3 järgi ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei ole hagita asjas TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest

ei tulene teisiti. Kohus peab hagita asjas TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus saab

jätta tehnovõrkude- ja rajatiste talumise kohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramise korral tasu seega määramata üksnes juhul, kui puudutatud isik loobub tasust (vt Riigikohtu

16. juuni 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42).

Kohus andis 3. novembri 2021 määruses puudutatud isikutele tähtaja märkimaks, kas juhul, kui kohus

määrab tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale ning

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja, soovib puudutatud

isik loobuda tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust. Kohus kohustas puudutatud isikuid esitama tasust

loobumiseks selge ja allkirjastatud tahteavalduse. Kohus hoiatas, et kui puudutatud isik ei esita

tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu eest

seaduses sätestatud korras määratavast tasust loobumiseks tähtaegselt selget ja allkirjastatud

tahteavaldust, loeb kohus, et puudutatud isik ei ole tasust loobunud ning määrab tehnovõrkude- ja

rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise korral selle eest

puudutatud isikule tasu.

L. ja E. J. olid ainsad puudutatud isikud, kes esitasid kohtule tasu kohta vastuse. L. ja E. J. märkisid,

et nad soovivad loobuda tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ja avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust, kuid eeldavad seejuures avalduses

toodud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx servituudi seadmise kokkuleppe austamist. L. ja

E. J. tasust loobumise tahteavaldus on seega seotud tingimustega, mille saabumine ei ole tagatud ega

kindel. L. ja E. J. tasust loobumise tahteavaldus ei ole ühene ega selge. Kohus loeb seega, et

puudutatud isikud ei loobunud tehnovõrkude- ja rajatiste talumiskohustuse ning avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu eest seaduses sätestatud korras määratavast tasust ning määrab tasu alljärgnevalt

kindlaks.

22. Tehnovõrkude- ja rajatiste talumise ning juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada tehnovõrkude- ja

rajatiste ning juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi

kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Tehnovõrkude- ja rajatiste talumise ning juurdepääsutasu

suurus sõltub seetõttu sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule

tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Sellised negatiivsed

tagajärjed võivad vastavalt asjaoludele olla, kas kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine,

saamata jääv tulu, koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus või juurdepääsutee

korrashoiuks vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 1. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416, p

15.4; 13. veebruari 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 19.2).

22.1. Menetlusosalised ei toonud välja asjaolusid, millest võiks järeldada, et xxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnisasja väärtus võiks tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsu talumise kohustuse määramise

tõttu väheneda. Servituudiala ja juurdepääs asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal samas kohas

olemasoleval

teel.

xxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnisasja

omanikud

kasutavad

sama

ala

ise

juurdepääsuteena. Servituudi ja juurdepääsu määramine ei muuda seega oluliselt xxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnisasja senist kasutust ega vähenda seetõttu ka xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja väärtust.

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud ei väida, et nad teenivad xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjal

asuva tee kasutamisega tulu ning et tehnovõrkude- ja rajatiste ning juurdepääsu talumise kohustuse

määramise korral jääksid nad tulu teenimise võimalusest ilma. Kohus ei arvesta tehnovõrkude- ja

rajatiste talumise ning juurdepääsutasu määramisel seega xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja väärtuse

vähenemise ega saamata jäänud tuluga.

22.2. Avaldajate kinnitusel on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja maamaks 115 eurot aastas. Avaldajad

viitavad samas maamaksuseaduse § 11 lõikes 2 sätestatud maamaksuvabastusele. Nimetatud

maksuvabastus kohaldub hooneühistule. Hooneühistu on hooneühistuseaduse § 1 lg 1 järgi

tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi)

omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade

ainukasutust. Avaldajad ei väida samas, et xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud oleksid

moodustanud hooneühistu. Kinnistusraamatu andmetel on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasi jagatud

korteriomanditeks. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud moodustavad korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 1 lg 4 järgi seega korteriühistu. Kohus palus avaldajatel välja tuua

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja maamaksu suuruse. Avaldajad märkisid selleks 115 eurot aastas.

Keegi ei vaielnud sellele vastu. Kohus lähtub seega nimetatud summast. Kinnistusraamatu andmetel

on xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja suurus 897 m2 (tl 58). Servituudi ja juurdepääsutee alla jääva

maatüki suurus on 54,02 m2 (tl 94). Servituudi ja juurdepääsutee alla jääva maa-ala maamaks on seega

maksimaalselt 6 eurot 93 senti aastas. Arvestades, et servituudi ja juurdepääsutee alla jäävat maa-ala

kasutavad nii xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade

igakordsed omanikud, on põhjendatud, et selle ala eest tasumisele kuuluva maamaksu maksavad

nimetatud kinnisasjade igakordsed omanikud võrdsetes osades, st iga kinnisasja igakordsed omanikud

maksavad maamaksust 2 eurot 31 senti aastas.

22.3. Servituudiala ja juurdepääsutee korrashoidmisega kaasnevad paratamatult kulud (hooldus,

teeremondi jms kulud). Avaldajate kinnitusel on hetkel servituudiala ja juurdepääsutee

korrashoiukohustus jagatud kõigi kolme kinnisasja omanike vahel (tl 94). Menetlusosalised ei esitanud

kohtu selgitustele vaatamata täpsemaid andmeid servituudiala ja juurdepääsutee korrashoidmisega

kaasnevate kulude kohta. Kohtul ei olnud seega võimalik täpsemalt tuvastada, missugused kulud

tekivad ja kui suured need võivad olla. Kohus leiab sellest tulenevalt, et servituudiala ja juurdepääsutee

korrashoidmisega kaasnevad kulud tuleb jagada proportsionaalselt servituudiala ja juurdepääsuteed

kasutavate kinnisasjade omanike vahel. Selline kulude jaotus arvestab väljakujunenud kulude jaotust,

seda, et kõigi kolme kinnisasja omanikud kasutavad servituudiala ja juurdepääsuteed, ning kinnisasja

omanike erinevast arvust tulenevat erinevat koormust servituudiala ja juurdepääsutee kasutamisele.

Arvestades eeltoodut ja puudutatud isikute vastuväidete puudumist, tuleb servituudiala hooldamisega

seotud kulud jagada avaldajate poolt soovitud viisil alljärgnevalt:

•

xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasjade igakordsed omanikud tasuvad

vastavalt krundi protsentuaalsele suurusele proportsionaalselt servituudialuse ala hoolduskulud

(xxxxxxxx,21%; xxxxxxxx,44%; xxxxxxx – 11,35%) ja kapitaalsete ehituste kulud (nt tee

sillutamine, värava ehitus) arvete alusel;

•

xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud on kaevetööde teostamise

korral kohustatud taastama esialgse seisundi oma kulul (oma vahenditega) mõistliku aja

jooksul kaevetööde lõppemisest;

•

xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordsed omanikud korraldavad

xxxxxxxxxxxxx muruala niitmise vajaduspõhiselt.

Arvestades eeltoodut, tuleb juurdepääsutee hooldamisega seotud kulud jagada alljärgnevalt:

• xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja igakordsed omanikud maksavad 39,44% juurdepääsuala

hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete alusel;

• xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja igakordsed omanikud maksavad 11,35% juurdepääsuala

hooldus- ja remondikuludest vastavasisuliste arvete alusel.

22.4. Servituudi ja juurdepääsu kohustuse määramine jätab xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed

omanikud osaliselt ilma servituudiala ja juurdepääsutee kasutamise võimalusest. xxxxxxxxxxxxxxxxx

igakordsed omanikud peavad edaspidi arvestama xxxxxxxx xxxxxxxx kinnisasjade omanike õigusega

kasutada servituudiala ja juurdepääsuteed servituudi ja juurdepääsu määramise tingimustes sätestatud

korras. xxxxxxxxxxxxxxxxx igakordsed omanikud jäävad servituudi ja juurdepääsu määramise tõttu

seega osast xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja kasutamisest saadavast kasust ilma. Samas ei ole

kinnisasja kasutamise võimaluse kaotamine siiski laialdane, kuna servituudiala ja juurdepääsutee

kulgeb mööda seda kinnisasja osa, mida avaldajad ise teena kasutavad. Kaotatud kasutuseelised, kuigi

väikesed, on olemas.

Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekoht olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada,

arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Kinnisasjade või nende osade

puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades

seejuures vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga

võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus

tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 19). Kaotatud kasutuseeliste väärtuse kohta ei esitanud keegi kohtule

seisukohti. Servituudiala ja juurdepääsutee on xxxxx linnas asuva kinnisasja 54,02 m2 suurune osa,

millel on tee, mida osaliselt kasutavad sellesama kinnisasja omanikud. Kohtul ei õnnestunud leida

sarnase maatüki kasutusõiguse väärtust. Kinnisvaraportaali www.kv.ee ega www.city24.ee andmetel

ei pakuta xxxxx linnas üürile ühtki sarnast maatükki.

Kohus leiab seega eeltoodust ja TsMS § 233 lõikest 1 juhindudes, et servituudi ja juurdepääsu

talumiskohustuse määramise tõttu kaotatud kasutuseeliste väärtus on vastavalt 20 eurot, s.o kokku

40 eurot aastas. Kohus arvestab siinkohal servituudi- ja juurdepääsuala suurust, asjaolu, et need asuvad

samal maa-alal, asjaolu, et seda kasutavad lisaks avaldajatele ka puudutatud isikud, asjaolu, et

servituudi- ja juurdepääsuala hooldus ja remondikulud jaotati eraldi ning servituudi- ja juurdepääsuala

kasutamise tingimusest tulenevaid kitsendusi xxxxxxxxxx kinnisasja omanikele.

22.5. Kohus määrab servituudi talumise kohustuse eest tasuks seega 21 eurot 16 senti aastas [20 +

(2,31 / 2)]. Kohus määrab juurdepääsu talumise kohustuse eest tasuks 21 eurot 16 senti aastas [20 +

(2,31 / 2)]. Kuna servituut ning juurdepääs tuleb määrata xxxxxxxxx, xxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxx

kinnisasjadele eraldi, tuleb tasu määrata mõlema kinnisasja igakordsetele omanikele eraldi.

Arvestades, et xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasjal asuvas elamus on neli korterit ja sellest tulenevalt ka

rohkem omanikke, kasutavad xxxxxxxxx, xxxxx omanikud servituudi- ja juurdepääsuala rohkem kui

xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud. xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja omanikud peaksid seega

maksma ka suurema osa servituudi ja juurdepääsu talumise tasust. xxxxxxxxx, xxxxx kinnisasja

omanikud peaksid maksma servituudi talumise tasust 15 eurot 2 senti ja juurdepääsu talumise tasust

15 eurot 2 senti, kokku 30 eurot 4 senti. xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnisasja omanikud peaksid maksma

servituudi talumise tasust 6 eurot 14 senti ja juurdepääsu talumise tasust 6 eurot 14 senti, kokku 12

eurot 28 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Asja menetleti avaldajate huvides. Servituudi ja juurdepääsu talumiskohustuse määramine võimaldab

puudutatud isikutel samas reguleerida avaldajate poolt endi kinnisasja kasutamist ja saada selle eest

tasu. Asja lahendamine oli seega ka puudutatud isikute huvides. Avaldajad pöördusid kohtusse, kuna

nad ei suutnud tuvastada V. B. kontakte selleks, et küsida tema nõusolekut servituudi ja juurdepääsu

talumiskohustuse määramiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et V. B. oleks oma käitumisega

põhjustanud avalduse esitamise vajaduse. V. B. elab xxxxxxxxx. V. B. ei ole süüdi, et avaldajad ei

suutnud teda üles otsida. Asja materjalidest nähtuvalt olid teised puudutatud isikud servituudi ja

juurdepääsu talumiskohustuse määramisega juba enne kohtusse pöördumist nõus. Kohus jätab sellest

tulenevalt menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik