2-20-17805/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2022

Tsiviilasja number

2-20-17805

Tsiviilasi

A.A. hagi K.K. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Katrin Paulus

Vastustaja (kostja): K.K. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Meelis Masso

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega A.A.

hagi rahuldada.

2. Välja mõista K.K.lt A.A. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.

3. Välja mõista K.K.lt A.A. kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) ajavahemiku 2.

detsember 2020 kuni 6. september 2022 eest 42,34 eurot.

4. Välja mõista K.K.lt A.A. kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 7.

septembrist 2022 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

5. A.A. apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.K. kanda.

7. Välja mõista K.K.lt A.A. kasuks menetluskulude katteks 2678,50 eurot.

8. Välja mõista K.K.lt A.A. kasuks viivis menetluskuludelt (2678,50 eurot) alates

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 2. detsembril 2020 S.K. vastu hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. S.K. palus jätta hagi rahuldamata, sest ta ei ole vaidlusalust kommentaari kirjutanud.

Kommentaari kirjutas S.K. abikaasa V.K. (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud

XXXXXX). S.K. loobus V.K. pärandist. V.K. pärijaks on K.K..

3. Hageja esitas 13. mail 2021 taotluse kostja asendamiseks ning palus menetlusse kaasata

kostjana K.K.. S.K. osas palus hageja menetluse lõpetada.

4. Maakohus asendas 11. juuni 2021 määrusega kostja S.K. uue kostja K.K.ga (kostja) ning

jättis hagi S.K. vastu läbi vaatamata. S.K. menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

5. Hageja esitas 29. juunil 2021 hagiavalduse tervikteksti, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise nimetatud

summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud koos viivisega

palus kostja jätta hageja kanda.

Hagiavalduse kohaselt vastutab kostja hageja au ja hea nime rikkumise eest Kroonika

võrguväljaandes ilmunud artikli kommentaariumis 1. oktoobril 2019 kell 12:53:14 avaldatud

alljärgneva kommentaari (ebakohane väärtushinnang) eest: „@ehh see on meie riigi supper-

pupper staarlibu“.

Eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-19-15864) tuvastati, et kommentaar tehti S.K.

IP-aadressilt. S.K. elas koos oma abikaasa V.K. ja tütrega ning nad kasutasid ühtset

internetivõrku. S.K. kinnitas, et kommentaari autor oli V.K., kelle pärijaks on kostja. V.K.

eesmärk oli hagejat alandada ja solvata. V.K. põhjustas hagejale mittevaralist kahju läbi

solvamise – kokkuvõtvalt pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu

ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

Eeltõendamismenetluses on juba antud õiguslik hinnang sellele, et vaidlusalune kommentaar

on õigusvastane ning hageja au teotav. Seega puudub selles osas vaidlus. Kostjal on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada, et väide ei ole

õigusvastane. Kui väide on õigusvastane, kuulub hagi rahuldamisele sõltumata sellest, kas tegu

on hinnangu või faktiga. Hageja ei nõua väite ümberlükkamist.

Hageja hinnangul kannab vaidlusalune kommentaar endas väärtusotsustust, mis annab hageja

isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. V.K. hinnang, nagu hageja oleks „staarlibu“ on

ebakohane. V.K. kommentaar puudutab otseselt hagejat, kuna avaldati artiklis pealkirjaga:

„FOTOD | Liibuv kleit, säraküünlad ja üllatusi täis õhtu: vaata, kuidas möödus A.A. pöörane

sünnipäevapidu“. V.K. kommentaar oli vastuseks eelmisele kommenteerijale, kes kirjutas: „ma

ei saa aru miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“. V.K. viitas oma kommentaaris ilmselgelt

hagejale, kes artikli järgi tähistas oma sünnipäeva, milles pole midagi taunimisväärset. Eesti

keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab libu halvustavalt liiderlik naisterahvas; lits,

lõbunaine. Hageja ei ole liiderlik ning ei müü oma keha ega paku intiimteenuseid misiganes

teenete eest. V.K. avaldatud hinnang maalib hagejast ebaõige ja inetu pildi. Tegemist on

vulgaarse väljendusviisiga. V.K. on eksinud ka üldise käibekohustuse vastu mitte rikkuda

hageja head nime hagejast ebaõige mulje loomise teel või hageja ebakohase sildistamise kaudu.

V.K. avaldatud ebakohase väärtushinnangu põhjal jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje

justkui hageja oleks lõbunaine. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, ei pea taluma

tema kohta avaldatud ebaõigeid andmeid.

V.K. tegevus on õigusvastane algusest peale (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Hageja laimamine on igal

juhul põhjendamatu. Kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju (VÕS

§ 1043). Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-te 1 ja 3 järgi vastutab kostja kõnealuse mittevaralise

kahju hüvitamise nõude eest. Tegemist on rahalise kohustuse täitmisega, mis läheb üle

pärijatele.

Kuna andmeid avaldati internetis, jõudsid need eelduslikult suure hulga inimesteni.

Kommentaar on internetis kättesaadav olnud juba mitmeid kuid. Riive hageja õigushüvedele

on seega intensiivne. V.K. pidi mõistma enda tegude tagajärgi. V.K. tegevus oli tahtlik.

Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi loomine tähendab olulise mainekahjuga nii

koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis. Mittevaralise kahju hüvitis kannab endas

ka tõrjuvat eesmärki.

Hageja hinnangul on õiglane mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot, millele lisandub viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Senise kohtupraktika alusel väljamõistetud

kahjuhüvitised ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad jätkavad ebaõigete andmete

avaldamist ja teiste isikute mõnitamist avalikus ruumis.

6. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja nõustus, et V.K. kommentaar sisaldab mittetõeseid andmeid, võib olla halvustav ja

solvav, mis on kahetsusväärne. Hagi esitamise eesmärk on eelkõige läbi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude takistada kostjal kontrollimata väidete esitamist faktiväidetena ning hagejale

halvustavate hinnangute esitamist. Käesoleval juhul ei ole see aga võimalik. Väärtushinnangu

omamine ja väljendamine on lahutamatult seotud konkreetse isikuga ning ei saa pärimise korral

minna üle õigusjärglasele. Kuna mittekohase väärtushinnangu saab anda üksnes konkreetne

isik, saab ka selle teo eest vastutada see isik.

Juhul, kui kohus leiab, et kostja siiski vastutab kommenteerija väärtushinnangute eest, palus

kostja arvestada hüvitise suuruse määramisel, et hageja peamine (preventiivne) eesmärk on

täidetud kommenteerija surmaga. Lisaks palub kostja arvestada, et V.K.l oli reumatoidartriit ja

vähk ning tarvitas kangeid ravimeid. Seetõttu oli tema mõttetegevus pärsitud. S.K. pärimise

peale vastas V.K., et on võimalik, et tema kirjutas hageja kohta kommentaari, kuid ei mäleta

millal ja miks ta seda tegi.

Puudub alus väita, et riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Vaidlusalune kommentaar ei

jõudnud suure hulga inimesteni. Samuti ei ole oluline, kui pikalt on artikkel internetis üleval

olnud. Hagi aluseks oleval artiklil ja teistel sarnastel on nn klikiväärtus maksimaalselt paar

päeva ning edaspidiselt kaotab see oma aktuaalsuse. Seega puudub alus mõista kostjalt välja

suur mittevaralise kahju hüvitis. Juhul, kui kohus leiab, et kohustus on üle läinud pärijale, palus

kostja vähendada kahjuhüvitist nulli euroni (VÕS § 140 lg 1).

MAAKOHTU LAHEND

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1599 eurot

koos käibemaksu ja lisanduva viivisega.

Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-19-15864 kogutud andmetega ning käesolevas menetluses

kostja asendamise aluseks olnud asjaoludega on tõendatud, et V.K. kirjutas Kroonika

võrguväljaandes hageja kohta avaldatud artikli alla kommentaari „@ehh see on meie riigi

supper-pupper staarlibu“. V.K. suri XXXXXX ning puudub vaidlus, et tema pärijaks on kostja.

Pooled vaidlevad, kas kommentaari avaldamisega tekitatud võimaliku kahju eest peaks

vastutama pärija, st kas tegemist on kohustusega, mis PärS § 130 lg 1 järgi pärijale üle läheb.

Maakohus nõustus kostjaga, et kuivõrd mittekohase väärtushinnangu saab anda konkreetne isik,

saab ka sellest tegevusest tuleneva kahju eest vastutada üksnes sellise väärtushinnangu andnud

isik. Väärtushinnangu omamine ja väljendamine ning mittekohasest väärtushinnangust tulenev

vastutus on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning ei lähe pärandi

vastuvõtmisega üle pärijale. Tegemist on sellise kohustusega, mille eest ei oleks õiglane kedagi

teist vastutama panna, ka mitte õigusjärgluse korras.

Kostja on hagiavalduses möönnud, et V.K. kirjutatud kommentaar on kahetsusväärne. Seega

kostja ei jaga V.K. vaateid, mistõttu ei ole õiglane, et kostja pärijana peaks hüvitama V.K. poolt

kirjutatud kommentaariga tekitatud võimaliku mittevaralise kahju hagejale. Samuti on hageja

nn preventiivne eesmärk saavutatud, kuivõrd kommentaari kirjutanud isik on surnud ega saa

enam hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid anda.

Ka juhul, kui hageja nõue oleks üle läinud pärijale, tuleks see jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2

kohaselt, kuivõrd hagi rahuldamine oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kostja

ei ole kirjutanud hageja suhtes ebakohast kommentaari, ei ole teda solvanud ning tal puutusid

hagejaga igasugused kokkupuuted.

Ka oleks sellisel juhul asjakohane VÕS § 134 lg 5, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Samuti on kohaldatav VÕS § 140 lg 1, mille kohaselt

kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku

suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende

majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Juhul kui kohustus oleks pärijale üle läinud, tuleks kahjuhüvitist vähendada nulli euroni,

arvestades lisaks eelnevalt märgitule seda, et kostja on sisuliselt möönnud, et V.K. kommentaar

oli halvustav ja hageja jaoks solvav. Kuivõrd tegelik kommenteerija on surnud, ei saa ta enam

hageja ees ka vabandada.

Kuivõrd maakohtu hinnangul ei ole V.K. kohustus ebakohase väärtushinnanguga tekitatud

kahju hüvitamise eest kostjale üle läinud ja hagi jääb rahuldamata, ei pidanud maakohus

seetõttu vajalikuks hagejal võimaliku kahju tekkimist ja kahju suurust analüüsida.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis nimetatud hüvitiselt. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Pooled ei vaidle, et V.K. kommentaar tekitas hagejale mittevaralist kahju ning tegemist oli

solvava ja vulgaarse kommentaariga. VÕS § 186 kohaselt ei tähenda füüsilisest isiku võlgniku

surm iseenesest, et tema kohustused automaatselt lõppeksid. Lõpevad vaid need pärandaja

kohustused, mida ei saa tema isikliku osavõtuta täita. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise

olukorraga. Tegemist on tavapärase rahalise kohustuse täitmisega, mis on pärijale üle läinud.

Hageja nõustub, et preventiivne eesmärk on saavutatud, kuivõrd V.K. ei saa hagejat enam

laimata. Preventiivne eesmärk ei realiseerunud aga kahju hüvitamise raames. Kahju on tekkinud

ja see kuulub hüvitamisele.

Hageja ei nõustu, et hagi rahuldamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja au teotati ja

tal on õigus hüvitisele isegi siis, kui kommentaator on surnud. Kui V.K. oleks elus, oleks hagi

tõenäoliselt rahuldatud. Kui V.K. oleks pärast otsuse tegemist surnud, vastutaks pärija

kohtulahendist tuleneva nõude täitmise eest.

Kostjal ei ole keelatud vabandada pärandaja kommentaari eest. Seadus ei näe ette õigust nõuda

vabandamist, mistõttu ei saa hagi rahuldamata jätmist põhjendada asjaoluga, et V.K. on surnud

ega saa vabandada. Varalise kahju nõuet ei saa vabandamisega hüvitada ka siis, kui V.K. oleks

elus.

Hageja ei nõustu, et VÕS § 140 lg 1 alusel esineks alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini.

Kostja pole taotlenud kahjuhüvitise vähendamist ega toonud välja vastavaid asjaolusid.

9. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostja jääb oma maakohtus avaldatud

seisukohtade juurde. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks V.K. eluajal. Hageja sai

esmakordselt V.K. isikust ja surmast teada S.K. hagivastusest 25. jaanuaril 2021. V.K. suri

XXXXXX. Kostja esitas taotluse VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks 17. jaanuari 2021

menetlusdokumendis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja

teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele.

Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna, mistõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu

otsuse põhjendatust ja seaduslikkus täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

11. Hageja esitas kostja kui V.K. pärija vastu mittevaralise kahju hüvitise nõude VÕS § 1045

lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel ja PärS § 130 lg 1 alusel.

Maakohus tuvastas ja asjas puudub vaidlus, et V.K. avaldas 1. oktoobril 2019 Kroonika

võrguväljaande kommentaariumis hageja kohta väite: „@ehh see on meie riigi supper-pupper

staarlibu“ (I kd, tl 17). Samuti pole käesolevaks ajaks vaidlust, et kommentaari avaldajaks oli

V.K., kes suri XXXXXX (I kd, tl 37). V.K.ga elasid samas leibkonnas tema abikaasa S.K.

(algne kostja) ja tütar. S.K. esitas tõendid selle kohta, et tema ega tütar ei olnud kommentaari

kirjutamise ajal kodus (I kd, tl 45-51). Samuti on tuvastatud, et V.K. pärijaks on kostja (I kd,

tl 72).

Kostja nõustub, et V.K. avaldatu on ebakohane väärtushinnang hageja suhtes.

Vaidluse tuum on selles, kas mittevaralise kahju nõude hüvitamise kohustus läks pärimise teel

üle kostjale ning juhul, kui läks, siis kas esineb seadusest tulenev alus kahjuhüvitise

vähendamiseks. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab ebakohase

väärtushinnangu õigusvastase avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et mittekohase väärtushinnanguga

tekitatud kahju eest saab vastutust kanda üksnes sellise väärtushinnangu andnud isik ning

selline nõue ei saa üle minna ka õigusjärgluse korras. Selline maakohtu seisukoht ei ole

kooskõlas kehtiva materiaalõigusega.

Ringkonnakohus selgitab, et deliktiõiguse sätete alusel tekkiv kahju hüvitamise kohustus ning

deliktiõiguslik muu vastutus võivad üle minna ühelt isikult teisele õigusjärgluse korras.

Füüsilise isiku surma korral on võimalik ka kahju hüvitamise nõuete ja muude kohustuste

üleminek pärandvara koosseisus.

Pärand on terviklik varakogum, mis läheb pärijale PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 järgi üle

üldõigusjärgluse põhimõttest lähtudes. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja

vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma

olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja

lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt

pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi

avanemise ajast.

Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara

arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).

Juhtudel, kui kahju põhjustanud tegu pandi toime enne õigusjärgluse teket ja kahju tekkis pärast

õigusjärglust, hakkab kahju tekitaja õigusjärglane vastutama kahju tekitaja kui õiguseellase

tegude eest. Sellistel juhtudel ei ole tegemist juba sissenõutavaks muutunud hüvitiskohustuse

üleminekuga. Õiguseellase teod loetakse õigusjärglase tegudeks. Seega ei oma tähtsust kostja

vastuväide, et hageja nõue ei olnud sissenõutav, kuivõrd hageja sai kostjast teada alles pärast

kostja surma.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vastutus mittevaralise kahju hüvitamise eest oma olemuselt

lahutamatult seotud pärandaja isikuga ning see läheb üle pärijale koos muu pärandvaraga. Seega

vastutab kostja V.K. pärijana hagejale V.K. kommentaariga tekitatud mittevaralise kahju eest.

13. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et juhul, kui hageja nõue oleks üle läinud pärijale,

tuleks see jätta VÕS § 6 lg 2 (hea usu põhimõte) alusel rahuldamata. Pärandi vastu võtnud

pärijale lähevad pärandaja õigused ja kohustused tervikliku varakogumina üle sõltumata sellest,

millist rolli pärija ise nende kohustuste tekkimisel omas. Seetõttu ei puutu asjasse, et kostja ise

hagejat ei solvanud ning tal puudusid hagejaga kokkupuuted. Hageja väitel puudusid ka V.K.l

hagejaga kokkupuuted, kuid see ei vabastaks teda vastutusest. Pärijat kaitseb pärandvara

inventuur ning vajaduse korral pärandvara pankrotiavalduse esitamine (PärS § 135 lg 4 ja §

137), mistõttu ei ole hea usu põhimõttega vastuolus praegusel juhul pärandaja vastutuse

üleminek kostjale kui pärijale.

Maakohtu otsus kuulub eeltoodut arvestades tühistamisele. Kuivõrd pooltega on asjaolusid

arutatud ja neile tõendamiskoormist selgitatud (I kd, tl 138-139 pöördel), saab ringkonnakohus

teha asjas ise uue lahendi, millega hagi rahuldab.

14. Pooled ei vaidle, et V.K. väide hageja suhtes on väärtushinnang ja mitte faktiväide.

Ringkonnakohus nõustub, et väljendis „staarlibu“ väljendub hagejale antud hinnang, mis oma

sisu tõttu on asjaomases kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja 15. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17).

Maakohus selgitas õigesti, et kostjal lasub VÕS § 1046 kohaldamiseks vajalike asjaolude

tõendamise koormus.

15. Ringkonnakohus leiab, et väärtushinnangu avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1).

Hageja on tõendanud esitatud kommentaari ja selles sisalduva Eesti keele seletava

sõnaraamatus toodud mõiste („libu“) selgitusega, et vaidlusalune väärtushinnang on hageja

mainet kahjustav, st tema au teotav. Väärtushinnang on au teotav ja hageja mainet kahjustav,

kuivõrd sellel on vastavat konteksti (kommentaar oli vastuseks eelmise kommentaatori

küsimusele, „miks täiskasvanud naine nii labaselt käitub“) konkreetses kultuurikeskkonnas

negatiivne ja halvustav tähendus.

Kostja põhjendas väärtushinnangut asjaoluga, et V.K. tarvitas haiguste tõttu kangeid ravimeid

ja oli konservatiivse maailmavaatega. Asjas on esitatud tõendid V.K. haiguste ja ravimite kohta

(I kd, tl 38-44). Tegemist ei ole aga asjaoludega, mis põhjendaksid hageja suhtes avaldatud

väärtushinnanguid. Väidet tuleb hinnata keskmise mõistliku isiku seisukohast. V.K.

kommentaar on mõistliku lugeja jaoks vulgaarne, naist alandav ja mõnitav väljend.

VÕS § 1046 lg 2 alusel tuleb kohtul kaaluda, kas isiklike õiguste rikkumise õigusvastaseks

lugemine ei kahjusta üleliia kolmandate isikute õigusi või avalikke huve. Juhul, kui hageja on

avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe

asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas (Riigikohtu 18. mai

2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495). Arvestades, et V.K. kommenteeris Kroonika

võrguväljaande artiklit, milles kajastati avalikult hageja sünnipäevapidu, võib käesoleval juhul

pidada hagejat avaliku elu tegelaseks. Samuti nähtub artiklist (I kd, tl 99), et hagejat

kirjeldatakse kui saatejuhti ja raadiohäält. Hageja on ka ise möönnud avaliku elu tegelaseks

olemist. Kaaluda tuleb VÕS § 1046 lg 2 kohaldamisel põhiseaduslikult tagatud sõna- ja

ajakirjandusvabaduse põhimõtet ning teiselt poolt avaliku elu tegelase õigust privaatsusele ja

heale nimele. Ringkonnakohus leiab, et avalikkuse huvides ega ka VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole

õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult

negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil (vt ka

Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15).

Eeltoodust tulenevalt on V.K. avaldatud väärtushinnang õigusvastane. Kostja teo

õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises

süüdi hooletuse vormis. Väärtushinnangu avaldamisega au teotamise korral võib au teotanud

isik vastutusest vabaneda juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2

järgi. Kostja ei ole seda tõendanud. Seega on asjas tuvastatud V.K. avaldatud väärtushinnangu

avaldamise õigusvastasus ja süü.

16. Ringkonnakohus nõustub, et V.K. kommentaariga (teoga) on hagejale tekitatud mainekahju.

V.K. põhjustas VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 nimetatud õigushüve kahjustamise.

VÕS § 134 lg-tes 2, 5 ja 6 tulenevalt peab kohus au õigusvastase ja süülise toetamise korral

isikule, kes nõuab sellega seoses mittevaralise kahju hüvitamist, alati mõistma rahalise hüvitise.

Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kostjal

maksta hagejale mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

Seega piisab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et V.K.,

kelle õigusjärglane on kostja, avaldas hageja suhtes tema au teostavaid ebakohaseid

väärtushinnanguid (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise

suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

Hageja palus kohtul määrata õiglane hüvitise suurus. Hageja arvates on õiglane hüvitis

1500 eurot. Kostja hinnangul 0 eurot.

VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise

raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast

rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju

tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist

seisundit.

Ebakohane väärtushinnang avaldati Kroonika veebiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga

lugejateni. Lisaks oli kommentaar pikemat aega avalikult kättesaadav. Tegemist on äärmiselt

inetu ja halvustava sõnakasutusega naissoost isiku vastu, mis jättis lugejale mulje hagejast kui

ebamoraalsest ning liiderlikust naisterahvast. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et artikli

uudisväärtus ei olnud ilmselt pikaajaline. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari

avaldamisega on hagejale tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Samuti sisaldus

väärtushinnang kommentaarides, mitte artiklis endas, mistõttu ei pruukinud see jõuda sama

suure hulga lugejateni kui artikkel ise. Hageja on esitanud hagiavalduses tõendina artikli

veebilingi, millest nähtub, et kommentaar on praeguseks ajaks kustutatud.

Ringkonnakohus lisab, et asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud nõuded ka teiste

kommenteerijate vastu (I kd, tl 57-58, tl 149-150 pöördel), st hageja on nõustunud sellega, et

talle tekitatud mainekahju eest ei vastuta üksnes V.K. ja tema pärija.

2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-2019. aastal

isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–

7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist

hageja kohta avaldatusse. Arvestada saab asjaoluga, et kostja ei ole kommentaari autor ja ta on

hagivastuses tunnistanud, et tegemist oli väga kahetsusväärse kommentaariga, mis sisaldab

mittetõeseid andmeid ja võib olla halvustav ja solvav. Kuivõrd kommentaari avaldaja on

käesolevaks ajaks surnud, puudub alus arvestada hüvitise määramisel vajadusega mõjutada

kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Puudub alus arvata, et väljamõistetav hüvitis

peaks motiveerima kostjat hageja isiklike õiguste rikkumisest hoiduma.

Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki nimetatud asjaolusid arvesse võttes õiglane hüvitis

hagejale 300 eurot, s.o. kohtupraktikas määratud hüvitise alampiiiri lähedal.

17. Kostja esitas maakohtus taotluse hüvitise vähendamiseks nullini VÕS § 140 lg 1. Maakohus

on ekslikult leidnud, et juhul, kui hagi rahuldada, esineks alus hüvitise vähendamiseks nullini.

VÕS § 140 lg 1 eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas

pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist.

Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 140 ei kohaldata mittevaralise kahju hüvitise korral,

kuivõrd mittevaralise kahju hüvitise kindlakstegemisel peab kohus nagunii algusest peale

arvesse võtma kõiki kahju tekitamisega seonduvaid asjaolusid. Muu hulgas tuleb arvestada

kahju tekitanu varalist olukorda. Kostja ei ole väitnud, et kahju maksmise kohustus seaks ta

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Lisaks pidi kostja pärandvara vastuvõtmisel

arvestama, et sellega kaasneb kohustus hüvitada pärija võlausaldajate nõuded.

Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hagi ja apellatsioonkaebus rahuldamisele ning kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 300 eurot.

18. Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue mõista kostjalt

hagi esitamisest alates välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja kaasati menetlusse hiljem läbi kostja asendamise,

loetakse TsMS § 362 lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on

kostjale hiljem kätte toimetatud. Hagi jõudis kohtusse 2. detsembril 2020. Seega tuleb kostjalt

viivis välja mõista alates viidatud kuupäevast. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 42, 34 eurot (viivitatud päevi 644).

19. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja 19. augustil 2022 esitatud uue tõendi, milleks

on www.propastop.org artikkel „Valeinfo mõju on pikem kui seni arvatud“. Hageja ei ole

põhjendanud ega põhistanud tõendi esitamist ning kostja ei ole tõendi vastuvõtmisega

nõustunud (TsMS § 652 lg 4).

20. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 2 ja § 173 lg 3).

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

21. Hageja 17. jaanuari 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud

maakohtus kokku 2099 eurot, sh eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr 2-19-15864) tekkinud

menetluskulud 500 eurot, käesolevas tsiviilasjas esindajakulud 1274 eurot (sh käibemaks) ning

riigilõiv 325 eurot.

22. Hageja tasus hagiavalduselt ekslikult riigilõivu 325 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et

hageja on ekslikult märkinud hagihinnaks 3780 eurot, st arvestanud 3500 eurole juurde aastase

viivise määraga 8%. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt. Hagihind on 3500 eurot

ning sellelt tuli maakohtus tasuda kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi riigilõivu

300 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja riigilõiv menetluskuluna põhjendatud 300 euro osas

(TsMS § 174 lg 1). 300 eurot ületavas osas on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu

tagastamist.

23. Hagejat esindas maakohtus vandeadvokaat tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

24. Eeltõendamismenetluses koosnesid menetluskulud nõupidamistest hagejaga, tõendite

kogumisest,

õiguslikust

analüüsist,

avalduse

koostamisest,

kohtuga

suhtlemisest,

telekomiettevõtete ja IP-aadresside kokkuviimisest. Hageja nõuab eeltõendamismenetluses

kostja andmete kindlakstegemise eest 500 eurot. Hageja täpsustas, et see hõlmab 450 eurot

menetluskulusid

ja

eurot

riigilõivu.

Tsiviilasja

nr

2-19-15864

nähtub,

et

eeltõendamismenetluse avaldus on esitatud mitmete (40 kommentaari) kostjate tuvastamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on 500 eurot ühe kostja tuvastamiseks menetluskuluna

ülepaisutatud, kuigi kogumis võib mitmekümne kostja tuvastamine olla ajamahukas.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul eeltõendamismenetluses põhjendatud ja

vajalik menetluskulu proportsionaalselt kommentaaride arvuga. Järelikult on põhjendatud ja

vajalik menetluskulu eeltõendamismenetluses 12,50 eurot (500÷40).

Ringkonnakohus nõustub, et eeltõendamismenetlusega seotud hageja menetluskulud on

põhimenetluses hüvitatavad menetluskulud, kuid kostja ei pea hüvitama kõigi kommentaaride

autorite kindlakstegemise kulu. Kostja ei olnud kõigi 40 kommentaari autor ning hageja pole

toonud välja muud proportsiooni (nt lõplik kostjate arv) millest lähtuda.

25. Maakohtus koosnesid hageja esindajakulud järgmistest toimingutest:

-

29. juuni 2021 hagiavalduse koostamine (3 h 20 min);

-

27. november 2021 kohtunõudele vastamine (1 h 30 min);

-

28. november 2021 vastuse koostamine (1 h);

-

29. november 2021 seisukoha koostamine (45 min);

-

10. jaanuar 2022 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 h).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja viidatud ajakulu (kokku 6 h 35 min) asja

keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus on

1586,50 eurot (300 + 12,50 + 1274), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja

menetluskulud maakohtus, mille maakohus luges põhjendatuks, olid samas suurusjärgus.

26. Hageja 22. augusti 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud

ringkonnakohtus kokku 1463,02 eurot, sh esindajakulud 1008,02 eurot (sh käibemaks) ning

riigilõiv 455 eurot.

27. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 455 eurot. Ringkonnakohus selgitas 16. märtsi

2022 määruses, et riigilõivu on tasutud 35 eurot enam ning hagejal on õigus taotleda

enamtasutud riigilõivu tagastamist. Seega on hageja menetluskuluna põhjendatud riigilõiv

summas 420 eurot (apellatsioonkaebuse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse alusel).

28. Hagejat esindas maakohtus advokaat tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohtus koosnesid hageja esindajakulud järgmistest toimingutest:

-

10. märts 2022-12. märts 2022 apellatsioonkaebuse koostamine (3 h 30 min);

-

30. juuni 2022 kohtumäärusega tutvumine (10 min);

-

19. august 2022 lõplike seisukohtade koostamine (2 h);

-

22. august 2022 menetluskulude nimekirja koostamine (20 min).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja viidatud ajakulu (kokku 6 h) ringkonnakohtus

asja keerukust ja mahukust arvestades osaliselt ülepaisutatud. Ajakulu on vaid poole tunni võrra

väiksem maakohtus kulunud ajast. Arvestades, et hageja kordas eelkõige oma varasemaid

seisukohti ja jäi oma haginõuete juurde, ei ole apellatsioonimenetluses põhjendatud ajakulu

maakohtus kulunud ajaga samas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades

põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtus kokku 4 h, s.o 672 eurot (sh käibemaks).

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud

ringkonnakohtus on 1092 eurot (420+672), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 2678,50 eurot

(1586,50 + 1092).

29. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele hageja taotlus mõista kostjalt välja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks