4-10-3182/14 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-10-3182

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. november 2010 Tartu

Väärteoasja number

4-10-3182

Kohtukoosseis

Kohtuistungisekretär

Maarika Kuusk, Ago Kutsar, Mati Kartau

Margit Mägi

Väärteoasi

M.K. `u väärteoasi LS § 7419 lg 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Kohtla-Järve kohtumaja) 22. septembri 2010

otsus

Kaebuse esitaja

M.K.

isikukood: xxxxxxxxx

elukoht: XXX

Kohtuväline menetleja

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1; 153; 154 jätta Viru

Maakohtu 22. septembri 2010 kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-10-3182 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu

kantseleis 24. novembril 2010 kell 16.00.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 25.

novembrist 2010.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu

Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 25. novembrist

2010.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 22. septembri 2010 otsusega tuvastati M.K. u süü LS § 7419 lg 2 järgi ning

karistati arestiga 10 päeva.

Lisakaristusena võeti M.K. ult LS § 7119 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5

kuuks.

Ida Prefektuuri poolt koostatud väärteoprotokolli nr 8233/94964 kohaselt juhtis M.K.

22.09.2010 kella 03:18 ajal Ida-Virumaal Jõhvi linnas Kaare tn 115 mootorsõidukit VAZ

21093, registreerimismärgiga XXX ning tema väljahingatavas õhus mõõdeti alkomeetriga

alkoholisisaldus 0,74+/- 0,05 mg/l, lõpliku mõõtetulemusena 0, 69 mg/l. Sellega tuvastati juhi

organismis alkoholi üle LS § 20 lg 4 lubatud piirmäära.

Kirjeldatud teoga rikkus M.K. LS §-s 20 lg 4 sätestatut, pannes toime väärteo liiklusseaduse

§ 7419 lg 2 tunnustel, mille eest seadus näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut

või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani.

Maakohus, hinnates toimikus olevaid tõendeid kogumis, leidis, et on tõendatud M.K. u poolt

LS § 20 lg 4 rikkumine.

Karistuse mõistmisel arvestati, et M.K. ut on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki

joobes juhtimise eest nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega.

Maakohus leidis, et lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 5 kuuks on

põhjendatud, kuna vaatamata isiku varasemale korduvale karistamisele samalaadsete

süütegude eest pole M.K. neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja

hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on

avalikkuse huvides ülekaalukam kui M.K. ule enesele ajutiselt kujuneda võivad

ebamugavused.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

M.K. esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse temale mõistetud

lisakaristuse osas, millega võeti LS § 7119 lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5

kuuks.

Apellatsiooni kohaselt on määratud lisakaristus - juhtimisõiguse äravõtmine - liiga karm

karistus. LS §-s 7419 lg 3 on öeldud, et kohus või kohtuväline menetleja võib lisakaristusena

võtta ära juhtimisõiguse, kuid seadus ei kohusta seda tegema. Apellant leiab, et

juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab tema igapäevaseid töökohustusi ja sellest sõltub

perekonna materiaalne seisund. Apellant leiab, et kui ei ole võimalik ennistada juhtimisõigust,

siis võiks vähendada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega minimaalseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Apellant kohtuistungile ei ilmunud ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta.

Kohtuväline menetleja saatis avalduse, milles palus asja arutada ilma temata ja karistuse osas

jääb ta maakohtus esitatud seisukohtade juurde.

Ringkonnakohus arutas apellatsiooni ilma M.K. u ja kohtuvälise menetleja osavõtuta, sest

nende ilmumine vastavalt VTMS §-le 40 lg 2 p 7 ja 8 ei olnud kohustuslik.

Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.09.2010 otsuses esitatud motiivid ja järeldused

mõistetud lisakaristuse osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta

rahuldamata. Vastavalt VTMS §-le 153 lg 4 p 1 kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

muutmata, ei pea ta maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama.

Väärteoasjas olevast karistatuse õiendist (lk 11-16) nähtub, et M.K. ut on varem korduvalt

karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest nii rahalise karistuse, tingimisi vangistuse kui

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Lisakaristuse mõistmisel maakohus õigustatult märkis,

et mootorsõiduki joobes juhtimine kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele ja

seda isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi.

Maakohus leidis, et lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine on põhjendatud,

kuna vaatamata isiku varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest pole

M.K. neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese

kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides

ülekaalukam kui M.K. ule enesele ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib, et kuigi kohtuväline menetleja

taotles lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks (lk 17 pöördel), kohaldas maakohus

seda vähemas määras - 5 kuuks.

Määruskaebuse põhjendused ei ole nii kaalukad, et annaks alust lisakaristuse tühistamiseks

või selle tähtaja vähendamiseks.

Ago Kutsar Maarika Kuusk Mati Kartau