2-22-7181/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

05. september 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7181

Tsiviilasi

X avaldus Tilki OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalikus

menetluses

Menetlusosalised

Võlausaldaja X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Anto

Kasak

(Advokaadibüroo

Kasak

&

Lepikson,

e-post:

info@kasaklepikson.ee)

Võlgnik Tilki OÜ (registrikood 16058556, asukoht Tartu mnt

53, 10115 Tallinn, e-post: worldnetintercon@gmail.com)

seaduslik esindaja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman (asukoht Roseni 7,

10111

Tallinn,

tel:

8178,

e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Tilki OÜ (registrikood 16058556) pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Tilki OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast Tilki OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Andres Tootsman pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Tilki OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige Y (isikukood xxxxxxxxxxx).

5. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

6. Jätta menetluskulud võlgniku Tilki OÜ kanda.

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman’i tasuks 1 300 eurot.

8. Ajutise halduri tasu summas 500 eurot maksta välja võlausaldaja X poolt 24.05.2022

Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-7181, Deposiit

ajutise halduri tasu ja kulude katteks X avaldus Tilki OÜ pankroti väljakuulutamiseks /

2800081816“

tasutud

deposiidi

arvelt

OÜ

Pankrotivara

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

9. Ajutise halduri tasu summas 800 eurot mõista välja võlgniku osanikelt ajutise halduri kasuks

järgnevalt: osanikult Weerholding TÜ (registrikood 16328984) summas 600 eurot ja

osanikult W (isikukood xxxxxxxxxxx) summas 200 eurot.

10. Avaldada teade Tilki OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

Võlausaldaja X esitas 13.05.2022 kohtule avalduse Tilki OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus

võttis

pankrotiavalduse

24.05.2022

kohtumäärusega

menetlusse,

nimetas

01.07.2022

kohtumäärusega ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i ning andis võlausaldajale,

võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile aega kuni 29.07.2022, et soovi korral esitada taotlus

pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil. Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole.

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusest nähtub järgmist: võlgniku ja Xi vahel sõlmitud

tööleping kehtis kuni 22.07.2021; võlgnik jättis X´ile maksmata ja X pöördus Töövaidluskomisjoni

(TVK); 05.10.2021 mõistis TVK võlgnikult välja 8780,38 eurot; võlgnik jättis maksmata ka

vaatamata pankrotihoiatusele; juhatuse ainus liige oli võlgniku registrikaardilt eemaldatud

29.12.2021 s.o. päev pärast pankrotihoiatuse esitamist; võlgnikul puudus juhatus ja X taotles kohtult

uue juhatuse määramist; 27.04.2022 kuni 04.05.2022 oli juhatuse liikmeks K; 03.05.2022 kinnitas

juhataja K pankrotihoiatuse kättesaamist; 03.05.2022 võtsid osanikud vastu otsuse kutsuda juhatust

tagasi K ja valida juhatusse Y, kellega võlausaldajal ei õnnestunud kontakteeruda; 24.05.2022 esitas

X võlgniku vastu pankrotiavalduse; millegipärast ei ole võlgnik ise pankrotiavaldust esitanud, kuigi

võlgnikul on ka 8 927,68 euro suurune maksuvõlg ja teadaolevalt puudub võlgnikul mistahes vara.

Vastuses teabenõudele teatab võlgniku juhatuse liige Y, et nõustub tööliste nõuetega ja et ettevõttel

puudub majandustegevus ja vara ning ettevõte on maksejõuetu.

Ajutisele haldurile ei ole esitatud raamatupidamisdokumentatsioon ja puuduvad igasugused

andmed, et võlgnikul oleks mingit vara, sh puuduvad kinnistud, osalused äriühingutes ja muud

väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Pangakonto suleti 09.11.2021. Järeldus: võlgniku vara arvelt

pankrotimenetluse kulusid katta ei saa.

Võlgnevusi on kokku summas 28 378,50 eurot.

Finantsandmete analüüsi pole võimalik koostada, sest ajutisele haldurile ei ole esitatud mitte ühtki

raamatupidamisdokumenti ning juhatuse varasem liige Q ega ka osanik W ei ole vastanud ajutise

halduri päringule. Äriregistrile aastaaruannet esitatud ei ole. Maksuvõlg tekkis juba alates

10.06.2021. Majandustegevuse deklaratsioonid jäeti Maksu- ja Tolliametile esitamata alates juuli

2021. Õigeaegselt jäeti esitamata pankrotiavaldus. Seega jäeti äriühingu majandustegevuse

lõpetamisel täitmata juhatuse liikme kohustused võlausaldajate ees äriühingu kohustuste täitmisel

ning äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise korraldamisel. Majandustegevuse teadlikule st

ettekavatsetud raugetamisele (jättes võlad tasumata) viitab ka ainsa arvelduskonto sulgemine

09.11.2021. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas Tilki OÜ osakapital on üldse sisse makstud - seega

on võlgnikul 2500 euro suurune nõue osanike vastu. Võlgniku maksejõuetus pidi juhtkonnale ilmne

olema juba alates 2021 .aasta keskpaigast, kui oli tekkinud maksuvõlg ja jäeti tasumata töötajatele.

Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest teadaolevaid kohustusi on 28 378,50

eurot; olemasoleva vara kohta puuduvad igasugused andmed; seega ei ole netovara väärtus

vastavuses äriseadustiku nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või

kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub igasugune kavatsus.

Maksejõuetusele

võis

kaasa

aidata

juhtkonna

pahatahtlik

käitumine,

sest

äriühingu

majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused võlausaldajate ees

äriühingu kohustuste täitmisel ning äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise korraldamisel.

PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed

seni puuduvad. Menetluse jätkumisel tuleks kaaluda võimalusi nõude esitamiseks juhtkonna

liikmete vastu ja/või nõuda osakapitali tasumist võlgniku osanikelt. Endise juhatuse liikme poolne

eesmärgipärane tegutsemine, sh deklaratsioonide mitteesitamine, arvelduskonto sulgemine ja

tähtaegse pankrotiavalduse tahtlik esitamata jätmine on käsitletav raske juhtimisveana. Viiviste

suurenemise tõttu võlgniku maksejõuetus aina süvenes veelgi ja puudub vara isegi

pankrotimenetluse kulude katteks.

Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri

kogutud andmetel puudub vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning

täna ei ole selge, kas on võimalusi esitada nõue juhtorgani liikmete vastu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 28 378,50 eurot, kuid

vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise

iseloomuga. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu

asjaolu“. Samas leiab ajutine haldur, et maksejõuetusele võis kaasa aidata juhtkonna pahatahtlik

käitumine, sest äriühingu majandustegevuse lõpetamisel jäeti täitmata juhatuse liikme kohustused

võlausaldajate ees äriühingu kohustuste täitmisel ning äriühingu raamatupidamise ja likvideerimise

korraldamisel. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatavad.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus on teinud 01.08.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 15.08.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS 19 lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud

likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku

lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt

kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine

haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon

anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Y (isikukood xxxxxxxxxxx).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 300 eurot. Ajutine haldur on

aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu

arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub

määrata ajutise halduri töötasuks 1 300 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on

mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei

ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 1 300 eurot välja mõista riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel

ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise

ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 1 300 eurot ei kuulu hüvitamisele riigi vahenditest, kuna

tegemist ei ole võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlusega (PankrS § 23 lg 4 esimene

lause).

Kohtu hinnangul tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 500 välja mõista võlausaldaja poolt

deposiiti kantud vahendite arvelt, puuduolevas osas, s.o 800 eurot (1300-500), jätta võlgniku kanda.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on oma aruandes mh esitanud taotluse tasu hüvitamiseks võlgniku osanikelt, kuna

võlgnikul vara puudub ja ilmselt ei ole osanikud osakapitali sissemakset teinud.

PankrS § 29 lg 9 kohaselt kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab

kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning

kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus

nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse

ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku

muu vara arvelt. PankrS § 29 lg 10 kohaselt kui ajutine haldur nõuab tasu ja kulutuste hüvitamist

käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel, esitab ta selleks kohtule avalduse. Kohus lahendab avalduse

määrusega, võimaluse korral samaaegselt menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Määruse peale võivad määruskaebuse esitada ajutine haldur ja osaühingu osanik,

kelle vastu ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõue esitati.

Kohus küsis võlgniku osanikelt ajutise halduri taotluse osas seisukohta. Weerholding TÜ vastas

kohtule, et nõustub taotlusega. W ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud.

Kohus peab põhjendatuks ajutise halduri taotlust kohustada võlgniku osanikke hüvitama ajutise

halduri tasu. Kuivõrd kohus jättis ajutise halduri tasu summas 800 eurot võlgniku kanda, Äriregistri

kohaselt on võlgnik asutatud sissemakset tegemata ning ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet

rahuldada võlgniku muu vara arvelt, tuleb ajutise halduri tasu summas 800 eurot mõista välja

võlgniku osanikelt Weerholding TÜ (registrikood 16328984) ja W (isikukood xxxxxxxxxxx)

vastavalt nende osadele osakapitalist (Weerholding TÜ 75% ja W 25%). Seega ajutise halduri

kasuks tuleb Weerholding TÜ-lt välja mõista 600 eurot ja Wlt 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik