3-22-1574/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

05.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1574

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised

Taotleja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus anda talle riigi õigusabi Tallinna Halduskohtu

04.08.2022 määruse peale määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale.

3. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 26.08.2022 vastusele lisatud

dokumendid.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.08.2022 määruse

resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7, riigi

õigusabi seaduse § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kohaldas 28.06.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/189 X suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid: paigutas ta eraldatud lukustatud kambrisse, keelas kehakultuuriga

tegelemise, otsustas kasutada ohjeldusmeetmeid (käeraudu) ning piiras vanglasisest liikumis-

ja suhtlemisvabadust. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et X

ründas vanglaametnikku. Vangla keelas 05.07.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/195 Xl täiendavalt

kanda isiklikke riideid ja kasutada isiklikke esemeid põhjusel, et ta oli end vigastanud ning

proovinud tappa. Lubatud isiklikud esemed ja riided olid loetletud käskkirjas. Kõiki

julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni.

2. X esitas Tallinna Vanglale 10.07.2022 avalduse, milles kirjeldas, kuidas teda hoiti haigushoo

ajal kinni, ning heitis ette, et talle ei antud meditsiinilist abi. X märkis, et ta ei näe, tal on peas

3-22-1574

2(6)

haav, põlv on katki ning randmel ja sõrmedel on sinikad ja haavad. Ta palus end viia Tartusse

või haiglasse. Samuti on ta suurtähtkirjas palunud viia end meditsiiniosakonda või teise

osakonda.

3. X esitas Tallinna Vanglale 15.07.2022 avalduse, milles heitis ette, et valvurid hoidsid teda

10.07.2022 vägivaldselt haigushoo ajal kinni, teda süüdistati ning jäeti andmata meditsiiniline

abi. Ta palus algatada menetluse seoses õigusabi, kinnisest ruumist väljavõtmise, meditsiiniabi,

tugiisiku ja valvuri ründamise menetluse lõpetamisega.

4. X esitas Tallinna Vanglale 19.07.2022 avalduse, milles heitis ette, et meedikud ei

osutanud talle 18.07.2022 abi ning valvurid hoidsid teda kinni. Üle on vaatamata peahaav ja

küünarnukk, põlv ning parem roie on katki. X taotles enda Tartu psühhiaatriaosakonda saatmist.

Ta palus lahendada ka tema 10.07.2022 avaldus seoses kambris kinnihoidmise ja

jõhkrutsemisega.

5. X esitas Tallinna Halduskohtule 22.07.2022 avalduse, milles palus sekkumist ja

erakorralist õigusabi. Taotluse kohaselt hoitakse X valvuri ründamise eest 23 päeva kartseris.

Psühhooside ajal on ta vigastanud enda pead, kukkunud katki mõlemad põlved, küünarnuki ja

sõrmeliigesed. Arstiabi talle ei antud: 08.07.2022 ei puhastatud peahaava ning õhtul ei antud

ravimeid. Valvur hoidis teda 10.07.2022 haigushoo ajal kartseriruumis kinni süüdistavalt

alandades ning jättis arsti kutsumata. Järgmisel päeval fikseeris arst tervisekahjustused ja

vigastused. Ta tundis kambris olles hirmu, kui öeldi, et ravimeid ei anta.

6. Tallinna Halduskohus märkis 22.07.2022 nõudes, et avaldust tõlgendatakse esialgse

õiguskaitse taotlusena ravimite ja arstiabi osutamiseks. Vanglal tuli selgitada, kas X-l on läbitud

või pooleli kohtueelne menetlus seoses arstiabi ja ravimite andmata jätmisega lukustatud

ruumis viibimise ajal või seoses haldusaktiga, mille alusel ta lukustatud ruumis viibib, samuti

selgitada arstiabi ja ravimite tagamist.

7. Tallinna Vangla selgitas 28.07.2022 vastuses, et X ei ole täiendavate julgeolekuabinõude

ja ebapiisava arstiabiga seoses vaideid esitanud. Talle on lukustatud kambris viibimise ajal

järjepidevalt tervishoiuteenuseid osutatud ning vajalikke tervishoiuteenuseid osutatakse ka

edaspidi. Seega puudub X-l selles osas esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla hinnangul ei saa X

pöördumisi pidada vaieteks, sest nende sisuks on tervishoiuteenuse sisulised küsimused.

8. Tallinna Halduskohus jättis 29.07.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse käiguta

ja palus tal täpsustada, kas ta soovib esialgset õiguskaitset seoses täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldavate Tallinna Vangla käskkirjade või muu vangla tegevusega,

tuues sellise tegevuse välja, ning tasuda puuduv riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus.

Halduskohtu hinnangul oli avalduse eesmärk ennetada selles kirjeldatud sündmuste kordumist.

Halduskohtu hinnangul võis vangla olla jätnud tähelepanuta X vaided täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldavate käskkirjade peale. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022

avaldustest võis järeldada soovi lukustatud kambrist välja pääseda ning see eesmärk on

saavutatav nende peale vaide esitamisega. Halduskohus selgitas, et kui taotletavad esialgse

õiguskaitse abinõud ei ole seotud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, ei ole taotlus

lubatav, sest selles kohta ei ole esitatud vaiet.

9. X märkis puuduste kõrvaldamiseks esitatud vastuses, et ta soovib esialgse õiguskaitse

korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist (käskkirjade kehtivuse

peatamist). Ta soovib saada ravi Jämejala haiglas või Tartu psühhiaatriaosakonna kaudu

Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse viimist ning soovib selles osas esialgset

õigusabi. Meditsiinilise abita jätmine tähendab seda, et vangla pole andnud ühtegi tabletti, mis

teda aitaks raske haigushoo ajal. Esialgset õigusabi on vaja, et oleks tabletid, mida võtta. Dr Y

pole kuulanud, mida X räägib. Seepärast on õigusabi vaja ka psühhiaatri osas. Vastusele on

lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.

3-22-1574

3(6)

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.08.2022 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas

X esialgse õiguskaitse taotluselt tasutavast riigilõivust (resolutsiooni p 1), jättis esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, milles X taotles Jämejala haiglasse või Tartu

psühhiaatriaosakonna kaudu Jämejalga või Tallinna psühhoneuroloogiahaiglasse ravile

saatmist, tablettide andmist haigushoogude ajal võtmiseks ja psühhiaater dr Y kohustamist anda

meditsiinilist abi (resolutsiooni p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla

28.06.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/189 ja Tallinna Vangla 05.07.2022 käskkirja nr 1-22/1-2/195

kehtivuse peatamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3), samuti otsustas asendada avaldatavas

määruses taotleja nime tähemärgiga (resolutsiooni p 4).

Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav osas, milles kaebaja soovib 28.06.2022 ja 05.07.2022

käskkirjade kehtivuse peatamist. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldusi võib pidada

vaieteks

käskkirjade

peale:

nendes

on

kirjeldatud

lukustatud

kambris

tekkinud

terviseprobleeme ja soovi ta üle viia või vabastada lukustatud kambrist. Muude abinõude osas

jääb taotlus läbi vaatamata, sest nendega seoses ei ole pooleli vaidemenetlust. Viidatud

avaldustest ei nähtu, et X vaidlustab kindlat vangla haldusakti või toimingut, millega keelduti

tema ravile viimisest või tablettide võimaldamisest või kus oleks lahendatud arsti osutatud

teenusega seonduvat. Vaideks ei saa pidada taotlusi tervishoiuteenuse küsimustes.

Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul ei ole kaebajale kahjulikke tagajärgi ka

talle soodsa kohtuotsusega võimalik kõrvaldada (HKMS § 249 lg 1). Julgeolekuabinõud

piiravad kinnipeetava vabadust veelgi. X sõnul on tal psühhoosid ning ta on end vigastanud.

Abinõude kohaldamisega kaasnevat ebameeldivust ei ole hiljem võimalik kõrvaldada.

Määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Vaidemenetluse

läbimisel ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine

on siiski vastuolus avaliku huviga. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamine

võib ohustada vangla julgeolekut. Julgeolekuabinõusid kohaldati, sest kaebaja ründas valvurit,

vigastas ennast ja tegi enesetapukatse. Nii X, vanglaametnike kui kaaskinnipeetavate

turvalisuse huvides on jätkata abinõude kohaldamist. X sõnul on tal psühhoosid. See on raske

psüühikahäire, mis mõjutab isiku mõtlemist ja käitumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel

võib X olla ohuks iseendale ja teistele.

11. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.08.2022 avalduse, milles märgib, et halduskohtu

määrus rikub tema õigusi. Ta palus saata avalduse koopia ringkonnakohtule ning määrata

endale advokaadi. Riigi õigusabi taotluse esitas ta Harju Maakohtule, kes edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

12. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 11.08.2022 määruskaebusena pealkirjastatud

avalduse, mille järgi ta on esitanud lugematul arvul vaidlustusi seoses Jämejalga saatmise,

tablettide

andmise

ja

arsti

tegevusega.

Vaidlustused

on

jäänud

rahuldamata.

Julgeolekumeetmete tõttu võib avaldaja tervis ja elu olla ohus. X palub vanglalt välja nõuda

viimase kuue kuu kaebused. Enda sõnul vajab ta keskkonnavahetust ning korrektse ravi korral

ei ole ta ohtlik. Ta taotleb julgeolekumeetmete lõpetamist, ennistamist, sest ta pole saanud

advokaati, õiguskaitset meditsiiniosakonna juhataja ja dr Y suhtes seoses ravile suunamise ja

tablettide manustamisega, samuti palub ta kohustada vangla direktorit läbi vaatama vaide

ennetähtaegseks vabastamiseks ja anda esialgset õigusabi arstliku komisjoni määramiseks.

Harju Maakohus edastas ringkonnakohtule ka riigi õigusabi taotlused haldusasjas esindaja

määramiseks.

13. Tallinna Vangla lõpetas 11.08.2022 käskkirjaga nr 1-2/1-2/220 varasemate käskkirjadega

kohaldatud julgeolekuabinõud. Vangla kohaldas sama käskkirjaga siiski eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, ohjeldusmeetmena käeraudade ja

3-22-1574

4(6)

jalaraudade kasutamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Kõiki

abinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni.

14. X vaidlustab 15.08.2022 määruskaebuse järgi ka Tallinna Vangla 11.08.2022 käskkirja,

sest see annab vanglale õiguse hoida teda lukustatud kambris veel kolm kuud.

15. Tallinna Vangla palus 26.08.2022 vastuses jätta halduskohtu määrus muutmata. X esitab

vanglale hulgaliselt pöördumisi, millest enamuses viidatakse tema terviseseisundile,

rahulolematusele tervishoiuteenusega ja/või soovile saavutada vanglast vabastamine ravile

suunamisega. Halduskohtu pädevuses ei ole suunata kaebajat Jämejala haiglasse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

16. X soovib, et talle määrataks menetluses osalemiseks riigi õigusabi korras esindaja.

17. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamisega seotud kaebuste ja nendega seotud

taotluste läbivaatamine on halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30,

p

28).

Taotluse

saab

läbi

vaadata

osas,

mis

puudutab

esindaja

määramist

määruskaebemenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5, § 10 lg 1).

18. Ringkonnakohtu hinnangul on X RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline oma õigusi

kaitsma, mistõttu jääb tema taotlus rahuldamata. Isiku võimekus enda õigusi kaitsta sõltub

eelkõige vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest ja isiku käitumisest protsessis, mitte

tema õigusalastest teadmistest. Praegu ei saa vaidlust pidada õiguslikult keerukaks. Piisab, kui

tuua välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Seda saab teha eelkõige X ise, mitte

esindaja. Ta ei pea viitama õigusnormidele ega kohtupraktikale. Halduskohus on asja

lahendamisel

seotud

ka

uurimispõhimõtte

ja

selgitamiskohustusega,

mis

aitavad

määruskaebuse esitaja menetluslikku kogenematust korvata (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6).

II

19. Ringkonnakohus käsitab X 08.08.2022 avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu

04.08.2022 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale ning 11.08.2022 ja 15.08.2022 avaldusi

määruskaebuse täiendustena. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

252 lg 7). Kuna määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1), jätab ringkonnakohus

tähelepanuta ennistamise taotluse. Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja §-s 205

sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210

lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

20. Vastuseks ringkonnakohtu nõudele esitas Tallinna Vangla X arstiabi, ravimite andmise

ja ravile saatmisega seonduvad juuni- ja juulikuus esitatud avaldused ning vangla vastused

neile. Ringkonnakohus võtab 26.08.2022 vastusele lisatud dokumendid asja materjalide juurde,

sest

need

on

vajalikud

asja

õigemaks

lahendamiseks

(HKMS

§

lg

3,

§ 203 lg 2).

21. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada kohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249

lg-d 2 ja 5). Vaidemenetlus tuleb läbida ka juhul, kui kinnipeetav vaidlustab meditsiiniosakonna

osutatud raviteenuse kvaliteeti ja meditsiiniosakonna tegevust kinnipeetava ravimisel (Tallinna

Ringkonnakohtu 02.08.2022 määrus nr 3-22-490, p 16; 06.05.2022 määrus nr 3-22-527, p 11).

Taotlus on lubatav, kui vaidemenetlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajaks käib või on

alanud. Seejuures on avalduse vaideks kvalifitseerimisel määrav isiku tahe, mida haldusorganil

tuleb vajadusel täpsustada. Avaldus tuleb vaidena kvalifitseerida ka siis, kui see ei ole vaidena

pealkirjastatud või esitatud vaide blanketil, kuid isik on seal väljendanud soovi haldusakti

3-22-1574

5(6)

kehtetuks tunnistamiseks või toimingu tegemiseks (vrdl Riigikohtu 04.04.2003 määrus nr 3-3-

1-32-03, p 16).

22. Praegusel juhul ei muuda esialgse õiguskaitse taotlust lubamatuks see, et 28.06.2022 ja

05.07.2022 käskkirjades nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 11.08.2022

käskkirjaga. Kaebaja paigutati 11.08.2022 käskkirja alusel uuesti eraldatud lukustatud

kambrisse, keelati tegeleda kehakultuuriga, otsustati kasutada käe- ja jalaraudu ning piirati

vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust. Ringkonnakohus on varasemas praktikas leidnud,

et kui määruskaebemenetluse ajal tunnistatakse varasem käskkiri kehtetuks, kuid uue

käskkirjaga sisuliselt jätkatakse varasemate meetmete kohaldamist, kaebuse esitamise tähtaeg

ei ole möödunud ning samas võib eeldada isiku tahet vaidlustada uut käskkirja, võib tõhusa

õiguskaitse tagamiseks esialgse õiguskaitse taotlust lubada. Esialgse õiguskaitse korras on

kohtul võimalik kohustada vanglat ka toimingut tegema või lõpetama või keelata jätkuva

toimingu tegemine. Sellises olukorras on olemas vaidemenetlus, mille toimumise ajal oleks

esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2022 määrus

nr 3-20-2391, p 18).

23. X halduskohtule ja vanglale esitatud avaldustest võib järeldada, et tema eesmärk oli

lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ning saada arstiabi ja ravimeid. Samuti

soovis ta saavutada seda, et ta paigutataks väljapoole vanglat ravile. Seejuures ei ole tema

taotlus suunatud konkreetse arsti vastu, vaid seotud üldiselt vanglas raviteenuse saamisega. X

on avalduses küll arstid nimeliselt välja toonud, kuid tema väited seonduvad siiski senise ravi

ebapiisavusega. Eesmärgipärane on tõlgendada avaldust selliselt, et ta soovis saada piisavat ja

asjakohast ravi, sest õigusteadmisi mitteomava isikuna ei pruukinud X mõista, et tal tuleb

esitada taotlused Tallinna Vangla, mitte konkreetsete isikute vastu.

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022

vanglale esitatud avaldusi võib käsitada vaietena täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate

käskkirjade peale. Neid ei ole küll vaidena pealkirjastatud, kuid need on esitatud vaide

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul ning nendes väljendatakse soovi täiendavate

julgeolekuabinõude lõpetamiseks (eelkõige eraldatud lukustatud kambrist vabanemiseks). Vaie

tuleb lugeda esitatuks ka siis, kui see on puudustega. Ringkonnakohus siiski möönab, et kui isik

esitab vanglale palju pöördumisi ja taotlusi, võib avalduste kvalifitseerimine olla keerukas.

25. Esialgse õiguskaitse taotlus seonduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldavate

käskkirjadega ei ole põhjendatud. Taotlusest nähtuvalt oli X taotluse esitamise ajaks hoitud

lukustatud kambris 23 päeva. Pikaaegne lukustatud kambris hoidmine võib kahjustada isiku

tervist. X tervisekaardist ei nähtu siiski, et kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse ja

tervisekaitse kaalutlustega. Tervisekaardist ei nähtu vastunäidustusi lukustatud kambris

hoidmisele. X väited ja arstile videosalvestitelt nähtuv on omavahel vastuolus (vt haigusjuht nr

A8709, 07.07.2022 anamnees). Ringkonnakohtul puudub põhjus kahelda arsti väidete

usaldusväärsuses. Tervisekaardist nähtuvalt on X-le olnud lukustatud kambris viibides tagatud

meditsiiniline abi. Lukustatud kambris hoidmist õigustab ka avalik huvi. X ründas

vanglaametnikku, mistõttu võib temast tuleneda oht vangla julgeolekule. Hilisem

enesetapukatse ja enesevigastused kinnitavad, et ta võib olla ka ohuks endale.

26. Ülejäänud abinõude (ravimite väljastamine, arstiabi osutamine, ravile paigutamine) osas

ei ole taotlus lubatav. Halduskohus leidis õigesti, et X ei ole esitanud taotlustega seonduvat

vaiet vanglale. X 10.07.2022, 15.07.2022 ja 19.07.2022 avaldusi ei saa selles osas pidada

vaieteks, sest nendes ei ole viidatud ühelegi konkreetsele arsti või vangla otsusele. Vangla

selgituste kohaselt esitab X vanglale hulgaliselt pöördumisi, millest enamus sisaldab viiteid

tema terviseseisundile. Kui kinnipeetav esitab vanglale hulgaliselt avaldusi, on tal suurem

vastutus ära näidata, mida ta soovib või missugust tegevust ta vaidlustab. Ringkonnakohus

3-22-1574

6(6)

möönab, et iga juhtumi puhul tuleb arvestada konkreetse isiku võimekust selliseid avaldusi

esitada. Vajadusel on haldusorganil võimalik isiku tahet täpsustada. Haldusasja nr 3-22-527

materjalidest nähtuvalt on X seoses ravimite väljastamise, arstiabi osutamise ja ravile

paigutamisega esitanud vanglale arvukalt taotlusi, millele on vastatud. Kui selline taotlus

lahendatakse, tuleb vastusele lisada vaidlustamisviide, et isikule oleks arusaadav, et tal on

võimalik seda vastust vaidemenetluses vaidlustada. Korduvad taotlused võivad olla vaided

vangla vastuste peale, eriti kui need on esitatud vaide esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus nr 3-22-527, p 8). Praegusel juhul ei ole X

siiski viidanud ühelegi konkreetsele ravimite väljastamise, arstiabi andmise ja ravile

paigutamisega seonduvale vangla vastusele. Tema etteheited on üldised ja konkretiseerimata.

X ei saa pidada õiguslikult niivõrd kogenematuks, et ta ei oskaks konkreetseid otsuseid või

vastuseid välja tuua. Konkreetsete taotluste lahendamisel on X-l võimalik esitada vanglale vaie

ning vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtule.

27. Määruskaebuses ei saa esitada taotlusi nõuete kohta, mida halduskohtus ei esitatud.

Seepärast jätab ringkonnakohus tähelepanuta ennetähtaegse vabastamise ja arstliku komisjoni

määramisega seonduvad taotlused.

28. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

04.08.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)