3-19-623/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKinnitada Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Justiitsministeeriumi vaheline Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et Justiitsministeerium kohustub
Legislator headnote
AI generated3-19-623/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kinnitada Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Justiitsministeeriumi vaheline Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et Justiitsministeerium kohustub
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-19-623
Haldusasi
Maaelu
Edendamise
Hoiu-laenuühistu
kaebus
Justiitsministeeriumi tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, esindaja
Jaanus Silm
Vastustaja Justiitsministeerium, esindaja AL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18.10.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Justiitsministeeriumi vaheline
kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.1. Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Justiitsministeerium lõpetavad
haldusasja nr 3-19-623 esemeks oleva vaidluse kompromissiga.
1.2. Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et Justiitsministeerium kohustub
tasuma hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse
jõustumisest
Maaelu
Edendamise
Hoiu-laenuühistu
arveldusarvele
EE461010220005062017 haldusasjas nr 3-19-623 vaidluse all oleva kahju
hüvitisena 15 000 eurot ning Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu loobub
kahjunõudest riigi vastu.
1.3. Kompromissi kinnitamisega loetakse lõplikult lahendatuks kõik Maaelu
Edendamise Hoiu-laenuühistu nõuded riigi vastu, mis tulenevad kohtunikuabi
Ülle Juhansoni poolt 18.09.2017 kinnistutelt registriosa numbritega 500136,
145436, 2245736, 2385636, 2553236 ja 3075836 ühishüpoteegi kustutamisest ning
sellest tulenevast võimalikust kahjust.
1.4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a. osas, milles pooled taotlevad
tasutud riigilõivu osalist tagastamist.
1.5. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega ühe kalendripäevani.
1.6. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-19-623 ja lõpetada
asja menetlus.
3-19-623
2(3)
3. Tagastada Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu tasutud riigilõivust 375 eurot ja
kanda
see
Maaelu
Edendamise
Hoiu-laenuühistu
pangakontole
nr
EE461010220005062017.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule ühe päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu (kaebaja) esitas Justiitsministeeriumile (vastustaja)
12.12.2019 taotluse hüvitada kahju 53 725 eurot seoses sellega, et Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna kohtunikuabi kustutas ekslikult kaebaja ja Kromosoom OÜ (pankrotis;
varem Timbergroup OÜ) vahelise laenulepingu täitmise tagamiseks Q ja X kinnistutele seatud
ühishüpoteegid, mille tõttu võõrandati kinnistud kolmandatele isikutele ja muutus võimatuks
nõude täitmine tagatiseks olnud kinnistute arvelt, ning laenu sissenõudmine võlgnikult ja
käendajalt oli osutunud perspektiivituks. Justiitsministeerium jättis 13.03.2019 vastusega nr 13-
5/1151-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vastu, mille lõplikuks
nõudeks jäi hüvitada tekitatud kahju 54 100 eurot.
3. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.10.2021 otsusega kaebuse ja mõistis vastustajalt
kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 54 100 eurot, samuti 2040 eurot kaebaja menetluskulude
katteks.
4. Vastustaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.11.2021 apellatsioonkaebuse, milles
palus tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning
kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
5. Kaebaja palus 07.12.2021 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata või alternatiivselt
rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis
25 410,53 eurot.
6. Ringkonnakohus määras 07.07.2022 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja
otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
7. Kaebaja ja vastustaja esitasid 01.09.2022 ühise taotluse kinnitada poolte vahel sõlmitud
kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Taotluse sisu oli järgmine:
„1. Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu ja Justiitsministeerium lõpetavad Tallinna
Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-19-623 esemeks oleva vaidluse
kompromissiga.
2. Pooled on kompromissi korras kokku leppinud, et Justiitsministeerium kohustub tasuma
hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse
jõustumisest Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu arveldusarvele EE461010220005062017
käesolevas haldusasjas vaidluse all oleva kahju hüvitisena viisteist tuhat (15 000) eurot ning
Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu loobub kahjunõudest riigi vastu.
3. Kompromissi kinnitamisega loetakse ühtlasi lõplikult lahendatuks kõik Maaelu Edendamise
Hoiu-laenuühistu nõuded riigi vastu, mis tulenevad kohtunikuabi Ülle Juhansoni poolt
18.09.2017 ühishüpoteegi kustutamisega kinnistutelt registriosa numbritega 500136, 145436,
2245736, 2385636, 2553236 ja 3075836 ja sellest tuleneva võimaliku kahjuga.
4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda v.a. osas, milles pooled taotlevad tasutud
riigilõivude osalist tagastamist.
3-19-623
3(3)
5. Pooled lühendavad edasikaebe tähtaega ühe (1) kalendripäevani.
6. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega.
7. Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel tagastada Maaelu Edendamise Hoiu-
laenuühistule pool kaebuselt tasutud riigilõivust s.o. 375 eurot Maaelu Edendamise Hoiu-
laenuühistu arveldusarvele EE461010220005062017.
8. Pooled märgivad, et nad on teadlikud HKMS § 43, § 152 ja § 155 lg 6 sätestatud menetluse
lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
9. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus
menetluses ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus.“
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi
jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on
õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik
täita. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi
lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. HKMS § 155 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus,
tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtulahendi.
9. Puuduvad alused jätta kompromiss kinnitamata. Kompromiss ei ole õigusvastane ega piira
kolmandate isikute õigusi ning seda on võimalik täita. Seetõttu tühistab ringkonnakohus HKMS
§ 155 lg 3 alusel halduskohtu otsuse ning lõpetab HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel haldusasja
menetluse. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6).
10. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, v.a pool kaebaja
tasutud riigilõivust. HKMS § 104 lg 6 p 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94
eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebaja
on asjas tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot. Seega tuleb kaebajale tagastada 375
eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)