3-22-222/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-222

Haldusasi

Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo

20.01.2022 otsuse nr 6-1/4-1 tühistamiseks ja Rahapesu

Andmebüroo kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Favorte Fondijuhtimise OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Eneli

Nõmm

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 884 eurot (sh käibemaks).

Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.10.2022. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 16.08.2021 Rahapesu Andmebüroole (RAB) tegevusloa

taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks ning tasus samal kuupäeval taotluse eest riigilõivu

summas 3 300 eurot. RAB võttis taotluse 23.08.2021 menetlusse ning teostas taotluse

menetlemisel tegevusi, sealhulgas väljastas 17.09.2021 Favorte Fondijuhtimise OÜ juhatuse

liikmetele korrektse ärialase maine küsimustike formularid ning viis 30.09.2021 juhatuse liikme

Rainer Hinnoga läbi vestluse.

3-22-222

2(7)

2. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 04.10.2021 avalduse taotluse tagasivõtmiseks ning

12.11.2021 taotluse tegevusloa taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks riigilõivuseaduse

(RLS) § 12 lg 1 alusel.

3. RAB keeldus 20.01.2022 otsusega nr 6-1/4-1 riigilõivu tagastamisest põhjendusel, et kuna

RAB on tegevusloa taotluse läbivaatamist alustanud, siis puudub alus riigilõivu tagastamiseks.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 27.01.2022 Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebus RAB

20.01.2022 otsuse nr 6-1/4-1 tühistamiseks ja 12.11.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks

ettekirjutuse tegemiseks.

5. Kohus võttis 01.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahapesu

Andmebüroo.

6. RAB esitas kirjalikud seisukohad kaebuse suhtes 02.03.2022. Kaebaja esitas sellele täiendava

seisukoha 09.03.2022.

7. Kohus määras 15.07.2022 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. RAB on õigustamatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

9. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS sätestatud määras tasutav summa

lõivustatud toimingu tegemise eest. Riigilõivu eesmärgiks on riigi tehtava avalik-õigusliku

toimingu kulutuste täielik või osaline hüvitamine (vt ka Riigikohtu 22.12.2000 otsuse asjas nr 3-

4-1-10-00, p 24). Lõivustatud toiminguks oli vaidlusalusel juhul RLS § 269 p 1 kohaselt kaebaja

tegevusloa taotluse läbivaatamine. Mistahes taotletavat toimingut (otsust kaebaja taotluse

läbivaatamise tulemusena, et kas anda kaebajale tegevusluba või selle andmisest keelduda)

kaebaja taotluse alusel RAB ei teinud.

10. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu

tagastamist RLS § 15 alusel, kusjuures riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel

selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebaja tasus riigilõivu 16.08.2021, seega ei olnud

riigilõivu tagastamise taotlemise seisuga RLS § 12 lg 1 toodud tähtaeg möödunud. Seega

formaalseid aluseid riigilõivu tagastamisest keeldumiseks ei esine.

11. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise

taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Käesoleval juhul esitas kaebaja taotluse RahaPTS §

70 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt RahaPTS § 71 tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise

või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Vaidlus puudub,

et käesoleval juhul ei ole RAB kaebaja taotluse alusel otsust tegevusloa andmise ega sellest

keeldumise kohta teinud, st RAB ei ole taotlust RLS § 15 lg 2 p 4 tähenduses läbi vaadanud.

Asjaolu, et RAB võib olla taotlust menetlenud, ei ole samaväärne taotluse läbi vaatamise ehk

sisulise lahendamisega ning see ei õigusta RLS § 15 lg 2 p 4 alusel riigilõivu tagastamisest

keeldumist.

12. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 05.03.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-

17128, et hagejal on õigus nõuda RLS § 15 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tagastamist isegi siis, kui

kohus võttis hagi menetlusse, kuid hageja loobus hagist enne vastava kohtumääruse kättesaamist.

Analoogiliselt oli ka kaebajal käesoleval juhul õigus võtta taotlus tagasi enne RAB poolt

taotletava toimingu tegemist ning seega ka õigus RLS § 15 lg 1 p 4 alusel tasutud riigilõivu

tagastamiseks. Kui tõlgendada RLS § 15 lg 1 p 4 RAB poolt väljapakutud viisil, siis muutuks säte

üldse sisutühjaks, sest haldusorganile võivad kaasneda kulud juba pelgalt esitatud taotluse

3-22-222

3(7)

avamisega. On ilmselge, et riigilõivu tasumise eesmärk ei ole taotlejaid karistada ning ka

riigilõivu õigustamatu tagastamata jätmine ei saa teenida sellist eesmärki.

13. Kontaktisiku vastavuse hindamine on vaid üheks tegevusloa kontrolliesemetest (RahaPTS §

72 lg 1 p 2). RAB ei ole väitnud ega esitanud tõendeid, et ta oleks hinnanud kaebaja taotluse puhul

kõiki RahaPTS § 72 lg 1 ja lg 2 nimetatud asjaolusid. Kui RAB oleks teinud kaebaja taotluse osas

sisulise otsuse, mis väidetavalt oli juba kaebaja poolt esitatud taotluse tagasivõtmise ajaks

„vormistamisel“, oleks ta pidanud vastavas otsuses kahtlemata HMS § 54 kohaselt hindama ja

motiveerima kõiki tegevusloa andmise kontrolliesemeks olevaid asjaolusid. Seda ta kaebaja poolt

taotluse tagasivõtmise tõttu ei pidanud tegema, mis taaskord õigustab kaebajale riigilõivu

tagastamist RLS § 15 lg 1 p 4 alusel.

14. Alternatiivselt isegi juhul, kui nõustuda RAB käsitlusega, mille kohaselt oli RAB 12.11.2021

seisuga kaebaja taotluse sisuliselt menetlema, siis puuduks ikkagi alus keelduda riigilõivu

tagastamisest täies ulatuses. Nimelt sätestab RLS § 15 lg 2 sõnaselgelt, et kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud

menetluskulu, kusjuures kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata,

arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud

riigilõivust. Käesoleval juhul ei ole RAB tuginenud viidatud regulatsioonile ega väitnud, et RAB-

il kaasnes kaebaja taotluse menetlemisega seoses menetluskulu, kuid isegi juhul, kui seda eeldada,

siis ei oleks õigustatud riigilõivu tagastamisest keeldumine enam kui 25% ulatuses.

15. Tallinna Halduskohus on leidnud 25.01.2019 kohtuotsuse nr 3-18-2263 punktis 9, et … on

põhimõtteliselt väär vastustaja seisukoht, et riigilõivu ei saa tagastada, kuna vastustaja oli juba

alustanud taotluse menetlemisega/läbivaatamisega. RLS § 15 lg 1 p 4 ja § 15 lg-t 2 tuleb

tõlgendada koos riigilõivu eesmärgiga. RLS § 2 järgi on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja

RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Selles lahendis

leidis halduskohus, et riigilõivu tasutakse relvaloa väljastamise (või selle väljastamisest

keeldumise otsuse, st sisulise otsuse tegemise) eest, mitte pelgalt taotluse menetlemise eest ning

kui kaebaja võttis relvaloataotluse enne relvaloa väljastamist (menetluse lõpptulemuse

saavutamist) tagasi, siis ei ole lõivustatud toimingut tehtud ja kaebajal on õigus taotleda selle eest

tasutud riigilõivu tagastamist. Halduskohus selgitas ühtlasi, et selleks, et isikud oma

läbimõtlemata taotluste ja käitumisega haldussüsteemi üle ei koormaks ning osaleks (vähemalt

osaliselt) haldusmenetluse kulude kandmises, võimaldab RLS § 15 lg 2 vähendada taotlejale

tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui

selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata

veerand riigilõivu summast. Analoogiliselt võeti ka käesoleval juhul kaebajalt riigilõivu kaebaja

taotluse läbivaatamise eest ja kas tegevusloa andmise otsuse või selle andmisest keeldumise eest,

mitte pelgalt taotluse menetlemise eest. Kuna kaebaja võttis esitatud taotluse tagasi, on tal õigus

RLS § 15 lg 1 p 4 alusel riigilõivu tagastamisele. RAB saaks alternatiivselt pidada kinni kaebaja

poolt tasutud riigilõivu maksimaalselt 25% ulatuses ja oleks seega pidanud tagastama kaebajale

tasutud riigilõivust mitte vähem kui 2 475 eurot.

Vastustaja seisukohad

16. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.

17. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse

tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kaebaja tegevusloa taotluse oli RAB 23.08.2021 menetlusse

võtnud ning sisuliselt läbi viinud ka ettevõtte kontrollieseme asjaoludele (RahaPTS § 72)

vastavuse hindamise. Sealhulgas oli RAB edastanud kaebaja juhatuse liikmetele korrektse

ärialase maine küsimustikud ja saanud ka nendele küsimustikele vastused. Samuti oli RAB läbi

viinud kaebaja juhatuse liikme ja kontaktisiku Rainer Hinnoga vestluse. Vestluse käigus selgus,

et Rainer Hinnol puuduvad kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused,

mistõttu oleks sellele järgnenud RAB-i poolt tegevusloa väljaandmisest keeldumise otsus.

3-22-222

4(7)

RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kohaselt on üheks tegevusloa andmise eelduseks see, et ettevõtte

kontaktisik peab vastama RahaPTS-is sätestatud nõuetele. Enne otsuse tegemist võttis aga

kaebaja ise esitatud tegevusloa taotluse tagasi. Seega oli vastustaja kaebaja poolt taotluse

tagasivõtmise hetkeks juba sisuliselt taotluse läbivaadanud ja menetlusega peaaegu lõpuni

jõudnud jõudes järeldusteni, et esinevad tegevusloa väljaandmisest keeldumise alused.

Arvestades eeltoodut ei ole vastustaja keeldunud riigilõivu tagastamisest otsitud põhjendustel

ning kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikkunud. Tegevusloa taotluse menetlemise käigus

tehtud toiminguid on selgitatud kaebajale ka vaidlustatud otsuses.

18. RLS § 269 p 2 kohaselt tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

alusel väljastatava finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest riigilõivu 3300 eurot. Lõivustatud toiming, mille eest kaebaja on riigilõivu

tasunud on tegevusloa taotluse läbivaatamine. Vastustaja selgitab, et riigilõiv tasutakse mitte

üksnes positiivse või negatiivse otsuse tegemise eest, vaid just nimelt menetluse läbiviimise eest.

Vastustaja oli kaebaja poolt esitatud taotluse sisuliselt läbivaadanud ning hinnanud tema vastavust

RahaPTS-is sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Muu hulgas oli vastustaja läbi viinud ka

ettevõtte juhatuse liikme ja kontaktisikuga vestluse isiku sobivuse hindamiseks. Vestluse

läbiviimisel selgus, et isik RahaPTS-is sätestatud nõuetele ei vasta, millest teavitati vestlusel ka

isikut ennast. Kui RAB tuvastab enda poolt läbiviidud menetluse käigus, et ettevõte tegevusloa

väljaandmise eelduseks olevatele kontrollieseme asjaoludele ei vasta on ta kohustatud tegevusloa

väljaandmisest keelduma tuginedes majandusetegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p-le

2. Enne kui RAB jõudis vastava keelduva otsuse vormistamiseni, võttis ettevõtja enda poolt

esitatud tegevusloa taotluse tagasi. Seega sisuliselt oli vastustaja tegevusloa taotluse menetlemise

juba läbiviinud ning negatiivse otsuse tegemisega oleks ka tegevusloa taotluse menetlus

lõppenud. Arvestades eeltoodut on ekslik kaebaja seisukoht, et RAB ei ole tema poolt esitatud

taotlust sisuliselt üldse justkui läbi vaadanudki.

19. Ka riigilõivu osaline tagastamine ei saa kõne alla tulla olukordades, kus RAB on sisuliselt

tegevusloa taotluse juba läbi vaadanud, kuid enda suhtes keelduva otsuse tegemise vältimiseks

võtab tegevusloa taotleja enne RAB-i poolt otsuse vormistamist taotluse tagasi. Vastustaja

hinnangul võiks riigilõivu tagastamine osaliselt olla kaalutletav ja põhjendatud RLS § 15 lg-s 2

sätestatud juhtudel, kui tegevusloa taotluse menetlus oleks alles algusjärgus ning haldusorgan ei

oleks jõudnud omaltpoolt veel kõiki menetlustoiminguid läbi viia. Olukordades, kus

põhimõtteliselt on sisuline menetlus läbiviidud ning tegevusloa taotluse väljaandmise keeldumise

otsus on jäänud üksnes vormistamata, ei ole riigilõivu tagastamine ka osaliselt enam põhjendatud.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning riigilõivu seaduse muutmise

seaduse eelnõuga 8 SE tõsteti finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatava tegevusloa taotluse

läbivaatamise riigilõivu määr 3300 euroni. Eelviidatud eelnõu seletuskirjas on toodud, et kõrgema

riigilõivuga tegevusload on kehtestatud teenuste pakkumisele, kus on kõige suuremad riskid

rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. Riskide maandamiseks on vajalik põhjalikumalt

kontrollida kontrollieseme nõuete täitmist, mis tingis ka vajaduse riigilõivu tõstmiseks. Eeltoodu

viitab samuti sellele, et lõivustatud toiming on seotud RahaPTS-is kehtestatud kontrollieseme

nõuete täitmise põhjaliku kontrolliga. Vastava kontrolli oli vastustaja kaebaja tegevusloa taotluse

menetlemisel läbi viinud. Tegemist ei olnud olukorraga, kus vastustaja oleks alles alustanud

taotluse sisulise menetlusega, vaid vastupidi tegemist oli olukorraga, kus vastustaja oli jõudnud

taotluse sisulise menetlemisega põhimõtteliselt lõppjärguni, tuvastades menetluse käigus

ettevõtte osas kontrollieseme asjaoludele mittevastavuse.

20. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma lahendis 3-4-1-59-142 muu

hulgas avanud ka riigilõivu kehtestamise eesmärke seoses kaebuste esitamisega kohtutele. Kohtu

seisukohtadest nähtub, et riigilõivudega kaasneva õiguste riive esmane legitiimne eesmärk on

menetlusökonoomika, mis seisneb selles, et riik suunab isikuid mitte esitama põhjendamatuid või

pahatahtlikke kaebusi. Vastustaja leiab, et ka finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud

3-22-222

5(7)

tegevusloa taotluse menetlemisel kehtib põhimõte, et isik, kes esitab tegevusloa taotluse peaks

juba eelnevalt olema hinnanud enda nõuetelevastavust seaduses sätestatud tingimustele.

Menetlusökonoomikaga kooskõlas olevaks ei saa pidada tegevust, kus tegevusloa taotleja tuleb

ja katsetab oma nõuetelevastavust läbi tegevusloa taotluse menetlemise. RahaPTS § 70 lg 3

kohaselt on tegevusloa taotleja kohustatud enda nõuetelevastavust seaduses sätestatud

tingimustele ise läbi esitatavate andmete ja dokumentide tõendama. Tegevusloa taotlejad ei tohiks

oma läbimõtlemata taotluste esitamisega ja käitumisega olla haldussüsteemile koormaks ning

peaksid kandma kõik kulud, mis on haldusasutusele kaasnenud tema taotluse läbivaatamisega

seonduvalt. RAB on oma 20.01.2022. a otsuses nr 6-1/4-1 selgitanud, milliseid

menetlustoiminguid on ta kaebaja tegevusloa taotluse menetluse kestel läbi viinud. RAB-i poolt

läbiviidud menetlus ei lõppenud keelduva otsuse tegemisega üksnes seetõttu, et kaebaja võttis

enda poolt esitatud taotluse enne tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

22. RLS § 15 lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu

tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. RLS § 15 lg-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud

menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse

riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust.

23. RLS § 269 lg 1 p 2 järgi tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

alusel väljastatava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu finantseerimisasutusena

tegutsemiseks 3300 eurot. Asjas puudub vaidlus, et RAB tegi taotluse läbivaatamise menetluses

toiminguid, kuid enne taotluse läbivaatamise tulemusena lõpliku otsuse tegemist võttis kaebaja

tegevusloa taotluse tagasi. Vaidlustatud otsuses on välja toodud, et RAB võttis 23.08.2021 kaebaja

tegevusloa taotluse menetlusse ning alustas tegevusloa taotluses esitatud vajalike dokumentide

olemasolu kontrollimisega. 17.09.2021 edastas RAB kaebaja juhatuse liikmetele korrektse

ärialase maine küsimustikud ning 30.09.2021 viis RAB läbi vestluse kaebaja juhatuse liikme ja

kontaktisiku Rainer Hinnoga, et hinnata kontaktisiku sobivust ning juhatuse liikme korrektset

ärialast mainet. Nõustun vastustajaga, et RAB oli alustanud tegevusloa taotluse sisulist

menetlemist ning kontrollieseme asjaolude hindamist ja analüüsimist. Küll aga on selge, et

kaebaja võttis 04.10.2021 oma tegevusloa taotluse tagasi, mis tähendab, et taotluse läbivaatamine

ei päädinud lõppotsustusega ning taotlust lõppastmes sisuliselt läbi ei vaadatud.

Menetlustoimingute läbiviimist haldusmenetluse käigus ei saa võrdsustada taotluse sisulise

läbivaatamisega, mille tulemuseks praeguses asjas oleks olnud kas tegevusloa väljastamine või

sellest keeldumine.

24. Vastustaja põhjendab vaidlusaluses otsuses, et riigilõivu tagastamiseks RLS § 15 alusel

puudus alus seetõttu, et RAB oli alustanud taotluse läbi vaatamise ja menetlemisega. Väär on

vastustaja seisukoht, et olukorras, kus taotluse läbivaatamisega on juba alustatud, ei saa riigilõivu

taotluse esitajale taotluse tagasivõtmise korral tagastada. Selline tõlgendus muudaks riigilõivu

tagastamist puudutavad sätted sisutühjaks, kuna riigilõivu tagastamine oleks võimalik üksnes

väga piiratud juhtudel (olukorras, kus taotluse osas on alustamata igasugune menetlus).

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaks seevastu on, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks

põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata

(Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). Ka kohtumenetluses on riigilõivu

tagastamine põhjendatud kohtumenetluse kestel enne asja sisulist läbivaatamist ehk enne lahendi

tegemist. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt tagastanud riigilõivu RLS § 15 lg 1 p-le 4

tuginedes asjades, mis on juba menetlusse võetud ning milles menetluse kestel on

apellatsioonkaebus tagasi võetud enne selle läbivaatamist kohtumenetluses (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 15.08.2007 määrus nr 2-05-1467 ja 02.05.2008 määrus nr 2-07-34970). Seega

3-22-222

6(7)

üksnes menetluse alustamine ning menetlustoimingute tegemine ei välista riigilõivu tagastamist

RLS § 15 lg 1 p 4 alusel. Seega leidis vastustaja ekslikult, et riigilõivu tagastamiseks puudub alus.

25. Eeltoodust tulenevalt on väär ka vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, mille kohaselt ei ole

asjakohane hinnata RLS § 15 lg-s 2 sätestatud võimalust osaliselt riigilõivu tagastada. Olukorras,

kus vastustaja hinnangul on haldusmenetlus jõudnud lõppfaasi, oleks RLS § 15 lg 2 kohaldamine

asjakohane. RLS § 15 lg 2 kannabki eesmärki, et isikud oma läbimõtlemata taotluste ja

käitumisega haldussüsteemi üle ei koormaks ning osaleks (vähemalt osaliselt) haldusmenetluse

kulude kandmises. Seetõttu on seaduses sätestatud võimalus vähendada taotlejale tagastatavat

riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste

kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand

riigilõivu summast. Vaidlustatud otsusest ja vastustaja vastusest kaebusele selguvad üksnes

haldusmenetluse käigus tehtud menetlustoimingud, kuid ei nähtu, kui suured kulud on

vastustajale kaebaja taotluse läbivaatamisega kaasnenud. Iseenesest ei ole võimatu, et kulud on

kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada.

Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada. Praegusel juhul seda vaidlustatud

otsuses tehtud ei ole. Kaebajale RLS § 15 lg 2 alusel riigilõivu osalise tagastamise võimaluse

kaalumata jätmine on oluline viga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse

ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist.

26. Eelnevast tulenevalt tuleb RAB 20.01.2022 otsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja

taotlust uuesti läbi vaatama.

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

otsus on tehtud vastustaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.

28. Kaebaja taotleb menetluskulu 1204,80 eurot koos käibemaksuga väljamõistmist. Kaebaja

menetluskuluks on taotluses märgitud lepingulise esindaja kulu 1204,80 eurot ja riigilõiv 40 eurot.

Kulude tõendamiseks on esitatud arved kogusummas 1244,80 eurot (sh käibemaks) ja õigusabi

sisu kirjeldus, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 6,2 h ulatuses hinnaga 160 eurot/h.

Esitatud arvetelt nähtub, et osutatud õigusabi sisuks oli vaidlustatud otsuse analüüs ja kliendiga

suhtlemine 0,5 h, kaebuse koostamine ja edastamine 1,5 h, vastustaja kirjaliku vastuse analüüs ja

õigusliku positsiooni kujundamine 1 h ja seisukoha koostamine vastustaja vastuväidete osas 2,7

h, menetluskulude taotluse koostamine 0,5 h ning kantseleikulud.

29. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude taotlusele vastu ja palub 26.08.2022 seisukohas

menetluskuluna välja mõista maksimaalselt 712 eurot, leides, et õigusabikulu suurus on osaliselt

põhjendamatu. Vastustaja leiab, et vaidlus ei olnud õiguslikult keeruline ja kaebajal ei olnud vaja

täiendavalt materjale läbi töötada. Kantseleikulud on põhjendamatud, kuna nende vajalikkus ja

põhjendatus on jäänud selgitamata. Mõistlikuks ajakuluks peab vastustaja 3,5 tundi ehk 672 eurot

(koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv.

30. Kohus arvestab menetluskulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109

lg 6). Asja mahtu ja keerukust arvestades pean mõistlikuks ajakuluks kaebajale õigusabi

osutamisel kokku 4,5 tundi, millele vastab summa 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot). Taotluses

ei ole selgitatud, milles seisneb kantseleikulu, mistõttu need kulud pole kontrollitavad ja jäävad

välja mõistmata. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõista. Kaebajale on juba kohtumenetluse kestel 01.02.2022 kohtumääruse alusel tagastatud

enamtasutud riigilõiv summas 20 eurot, seega kuulub väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot. Kokku

mõistan kaebaja kasuks välja menetluskulu 884 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-22-222

7(7)

Maret Hallikma