4-22-1957/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-1957

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2021, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1957 (2302,22,006470) Kohtunik Katrin Mikenberg Väärteoasi H.G Põhja kaebus Politseija Piirivalveameti

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve-

keskuse 08.06.2022 otsusele väärteoasjas nr

2302,22,006470, millega karistati H.G liiklusseaduse ( ) 227 lg 4 alusel rahatrahviga 150 LS § trahviühiku ulatuses ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) H.G - isikukood XXX; xxxx kodanik;

elukoht: xxxx

e-post: xxxx ; töökoht: E OÜ; ; karistusregistri kohaselt

üks kehtiv väärteokaristus Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti (registrikood: 70008747 ) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, aadress: ; e-post: Pärnu mnt 139, Tallinn ppa@politsei.ee Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § ja §

132 p- 1 st -dest 133-135, maakohus

otsustas:

1. enetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning Politseija Jätta m H.G

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.06.2022 2302,22,006470 muutmata. otsus väärteoasjas nr

2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV

Pank EE777700771003813400) kohustusliku viitenumbri , märkides ära 10220225045869. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.

3.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. H.G on LS § st 127 tulenevalt kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse

- jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

4. Otsuse koopia saata ning Politseija Piirivalveametile.

H.G-le

4-22-1957

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEOETTEHEIDE H.G juhtis 15.05.2022 kell 15.38 Harjumaal Saue vallas Tallinn- -Ikla tee 43,3 km- Pärnu l suunaga Tallinna poole xxxx xxxx kiirusega 164

- 6 mootorsõidukit registreerimismärgiga +/ kilomeetrit tunnis.

90 km/h. e H.G Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on Se ga ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 68 kilomeetrit tunnis. Oma tegevusega rikkus H.G LS § nõudeid ning väärte on kvalifitseeritud LS § järgi.

15 lg 1 p 1 gu

227 lg 4

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

08.06.2022 otsusega nr 2302,22,006470 karistati

H.G LS § 227 lg järgi

rahatrahviga 600 eurot (150 trahviühikut) ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti temalt mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

2. H.G esitas mainitud otsuse peale 08.06.2022 kaebuse ja 09.06.2022 selle täpsustuse.

Menetlusalune isik palus talle määratud karistuse jõustumine edasi lükata augusti kuu lõppu, et ta saaks teha vähemalt suvised metsahindamised ja muu sellega kaasneva. Ta selgitas, et teeb iga päev üle Eesti hindamistöid ja kohtub inimestega. Juhilubadeta tal sissetulekut ei ole ja praegugi on tema palk madal, mis takistab trahvi maksmist. Auto, millega ta sõitis, oli tema aasta töö tulemus ning kuna see auto oli tema jaoks uus, siis ei se

tunnetanud ta kiirust nii nagu pidanuks. Sündmuse toimumise ajal soovis ta autodest mööduda ja ei tunnetanud sealjuures auto kiirust, sest selle autoga tundub 110 km/h sõites kiirus 70 km/h. Kaebaja selgitas, et ei soovi kohtuistungit ning rõhutas, et ei vaidlusta karistust ja selle pikkust, soovib vaid karistuse jõustumise edasilükkamist tööga seotud põhjustel.

3. Kohtuväli seaduslik alus karistuse jõustumise se menetleja hinnangul puudub kohtul kuupäeva edasi lükata, küll aga on eesmärk juba saavutatud kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisega. Kuivõrd kohus vaatab asja läbi täies ulatuses, siis peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et otsus on seaduslik – mootorsõiduki kiirust mõõdeti asjakohase ja taadeldud kiirusmõõtesüsteemiga, mille spetsialist oli läbinud vajaliku koolituse, mõõtetulemused on jälgitavalt tõendatud ning puudub alus kahelda tulemuse usaldusväärsuses.

Karistuse määramisel on järgitud Riigikohtu seisukohti ja menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Isikut on varem karistatud samalaadse teo eest, kuid see ei ole s väär uutnud mõjutada teda piirkiirust järgima. Vastupidi, riskikäitumine on suurenenud. Seega tuleb H.G-le määrata lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi e. Ehkki isikul on töökoha tõttu juhtimisõigus n vajalik, ei välista see loa äravõtmist, sest liikumispuuet tal ei ole. Samuti ei ole kaebaja väide madala sissetuleku kohta vastutust kergendav, sest see ei ole seotud süüteo toimepanemisega. Kaebaja väide kiiruse mittetunnetamise kohta ei ole asjakohane, sest taustsüsteem (puud, liiklusmärgid ja teised liikuvad sõidukid) ei saa juhile jääda märkamata. Selline juht on liikluses teistele ohtlik. Seega on kohtuvälise menetleja otsus seaduslik ja karistus põhjendatud ning puudub põhjus otsuse muutmiseks. Puudub ka võimalus otsuse jõustumise kuupäev edasi lükata. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4-22-1957

KOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Seega, olenemata kaebuses esitatud taotlusest, peab kohus kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. LS § 227 lg koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Kohus kontrollib esmalt H.G tegevuse vastavust LS § 227 lg tunnustele ning seejärel subjektiivsetele tunnustele.

4 objektiivsetele

6. kiiruskaameraga tehtud fotost ja Toimikus olevast kiirusmõõtesüsteemi paigaldusprotokollist , et 15.05.2022 kella 15.38 deti Tallinnon näha ajal mõõ Pärnu mnt neljanda tee 43,3 kilomeetril xxxx registree xxxx sõiduauto rimismärgiga sõidukiirust. Mõõtmisala lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kontrollitava sõiduki maksimaalseks kiiruseks tuvastati 164 km/h.

7. 19.02.2021 otsuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

järgi on

kiirusmõõteseade Poliscan FM1 sn953194 taadeldud ning Politseija Piirivalveameti (PPA) teatise

A. R. 4.03.2007 järgi on kiirust mõõtnud politseiametnik läbinud 1 pädeva mõõtja koolituse.

8. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest ilmneb, et kiirust ületanud sõiduk registreerimismärgiga xxxx kuulub Aktsiaseltsile Xxxx ning nimetatud firma vastuses politsei järelepärimisele selgub, et 15.05.2022 oli auto renditud H.G-le . Ka väärteoprotokollist ilmneb, et metatud , kes on tol päeval juhtis ni sõidukit H.G

isikutuvastuseks esitanud juhiloa nr xxxx tunnistas oma , ta on õigustega tutvunud ning käega antud seletuses rikkumist.

9. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et H.G juhtis 15.05.2022 kella 15.38 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn- -Ikla mnt 43,3 kilomeetril

Pärnu mootorsõidukit kiirusega 164 Tegemist on km/h. Kiirust mõõtis pädev mõõtja taadeldud kiirusmõõturiga.

asula

, kus on 9 välise teelõiguga suurim lubatud sõidukiirus

0 km/h. Kuivõrd lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse kiirusmõõturi tulem, millest lahutatakse laiendmääramatus ning

164 km/h mõõdetud kiiruse puhul on see +/-6 km/h1, ületas H.G lubatud suurimat

sõidukiirust mitte vähem kui –

68 km/h (158 km/h 90 km/h = 68 km/h). Seega rikkus menetlusalune isik H.G LS § 15 lg 1 p nõudeid ja pani toime LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo.

10. LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või -s 4

ettevaatamatusest. Praegusel juhul ilmneb toimikusse lisatud Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest, et omistati 2014 H.G-le mootorsõiduki juhtimisõigus .

aastal. H.G on kaebuses märkinud, et kasutab autot igapäevaselt tööülesannete täitmiseks. H.G sõidukit Seega on puhul tegemist pikaajalise ja pidevalt kasutava lt

juhiga, kellele ei saanud asula teel kiiruse d välisel pea kahekordne ületamine jää a märkamat Kaebaja väidab, et ei tunnetanud selle auto puhul sõidukiirust. Kohus leiab, uks. et selline väide on ennastõigustav ja ei saa vastata tõele

, sest isegi vaikse, sujuva ja palju sõidurõõmu tekitava auto puhul ei saa mööduvad puud, majad, teised nii suurel kiirusel

autod jms jääda märkamata. Toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et isik teadis 15.05.2022 rikkumine on toime pandud kiiruse ületamisest ja tahtis seda, st etteheidetud vähemalt otsese tahtlusega.

11. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab LS §

227 lg 4 koosseisule.

H.G õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1 Vt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 ja lisa 1.

4-22-1957

12. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on selgitanud, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal akse süüdlase süü saad suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71.)

13. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis on LS § 227 lg 4 järgi karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuks. Lisakaristusena on LS § 227 lg 5 p järgi võimalik sõiduki juhilt ära võtta juhtimisõigus kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on kuuest kuust kuni

H.G-le

toimepandu eest määranud põhikaristusena rahatrahv sanktsiooni keskmises i määras (150 trahviühikut ja kohaldanud lisakaristust minimaalses võimalikus määras ) (kuueks kuuks).

14. H.G süü ületas sõidukiirust

suuruse juures arvestab kohus, et menetlusalune isik vähemalt põhimaanteel pühapäevasel päeval, mil liiklus Tallinna poole

68 km/h ning seda argipäevasest tihedam. Ülemäära suure kiirusega sõidukit juhtides ohustas ta mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kaeba

ja puhtsüdamlikku kahetsust.

Avalikult kättesaadav liiklusstatistika kodulehel näitab, et 20 Transpordiameti

21. aastal maanteedel toimunud 18-st oli surmaga lõppenud ühesõidukiõnnetusest üheksas õnnetuses

üheks riskifaktoriks kiirus.2

Niisamuti 2021. aastal läbi viidud ja avalikult kättesaadav Maanteeameti küsitlusuuring näitab, et iirkiiruse ületamist üle 10 80% liiklejatest hindab p

km/h ohtlikuks.3

Järelikult on ühiskonnas ootus, et kiiruse ületamise rikkumisele ei reageeritaks karistuse mõistmisel leebelt. Toodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja karistamine sanktsiooni keskmises on määras õigustatud ning vastab H.G süü suurusele.

15. Karistusregistri andmetest lubatud nähtuvalt on H.G 2021. aastal karistatud sõidukiiruse ületamise eest. mootorsõidukiga sõidukiiruse Seega ei olnud arutatav ületamine on isiku käitumine juhuslikku laadi rikkumine, vaid kaebajale omane. Seejuures muutunud ajas ohtlikumaks, kuna varasemalt on karistatud H.G LS § 227 lg 2 järgi (lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h), käesoleval juhul heidetakse talle juba ette LS § 227 lg- 4 s sätestatud süüteo toimepanemist (lubatud sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h).

Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole teinud varasemast karistusest, mil talle määrati rahatrahv, vajalikke järeldusi ning praegusel juhul on väga suur kiiruse ületamine toimunud tipptunni ajal tiheda liiklusega teel, siis on lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine õigustatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema piisavalt mõjus, et rikkuja tunnetaks liiklusseaduse nõuetest kinnipidamise kohustust. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta.

16. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle on juhtimisõigust töö pärast, siis see vaja oma oli

kaebajale teada ka enne rikkumist. Kui kaebaja leiab, et tal on vaja töötamiseks mootorsõiduki juhtimisõigust oma liiklusalasele käitumisele esitama , siis p ta edaspidi eab

kõrgemaid nõudmisi. Käesoleval juhul ei vähenda toodud asjaolu kuidagi kaebaja süü suurust ning ei ole ka aluseks isiku karistuse muutmisele või vähendamisele.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning H.G kaebuse rahuldamata. ka Samas, nagu möönab kohtuväline menetleja oma vastuses, on

H.G eesmärk kaebuse esitamisega juba saavutatud. Menetlusalusel isikul säilis

2 Vt

https://www.transpordiamet.ee/ulevaade- -aasta-surmaga-loppenud-liiklusonnetustest 2021 .

3 Vt

https://www.transpordiamet.ee/2021-aasta-liikluses-kaitumise-ulevaade.

4-22-1957

juhtimisõigus kogu suveperioodi ning selline olukord kestab vähemalt oktoobri alguseni kuni kohtulahend jõustub.

(allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik