3-22-1629/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1629

Haldusasi

MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti

29.07.2022 korralduse nr 1-3/22/384 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja MTÜ Eesti Suurkiskjad, esindaja EL

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja SL

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.08.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keskkonnaameti määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.08.2022 määrus ja teha asjas uus määrus, millega

jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet kehtestas 29.07.2022 korraldusega nr 1-3/22/384 jahiseaduse (JahiS)

§ 22 lg 2 alusel 2022/2023. jahiaastaks pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eesti

Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise

maakondade (13 ohjamisala) vahel vastavalt korralduse lisale 1. Küttimismahust kinnipidamise

tagamiseks kehtestati sama käskkirjaga karujahi registreerimise ja karu küttimisest teavitamise

kord. Käskkirja kõrvaltingimusena kehtestas Keskkonnaamet õiguse käskkirjaga kehtestatud

küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

Suurkiskjate kaitse- ja ohjamise kavas aastateks 2022–2031 (tegevuskava) ühe olulise

eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis igal aastal vähemalt 70 sama-aastaste

poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata

jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste

vähendamiseks (p 7.2.1). Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja

küttimissoovitus 2022” (ulukiseire aruanne) andmetel on 2021. aastal karu pesakondade

3-22-1629

2(9)

arvukuseks hinnatud 851. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased

15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru

tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem kui kunagi varem teadaolevalt. Samas 2022. a

kevadel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahjustuste hulk mõnevõrra vähenenud.

Ulukiseire aruandes on tehtud ettepanek määrata pruunkaru esialgseks küttimismahuks

2022/2023. jahiaastal Eestis maksimaalselt kokku 90 isendit. Ettepaneku tegemisel on

arvestatud pruunkaru asustustihedust, juurdekasvu näitajaid, arvukuse muutust viimase nelja

aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2021. ja 2022. a kahjustuste paiknemist

ja ulatust. Arvestades vajadust suunata pruunkarude küttimist eelkõige kahjustuskolletesse,

jäetakse osa küttimismahust (kuni kuus isendit) jahihooaja alguseks reservi, et kehtestada see

vajadusel täiendavate karukahjustuste esinemise korral. Kuna 2/3 kahjustustest toimub

tavaliselt enne jahihooaja algust, on karujahi tingimused seatud selliselt, et perioodil 01.08.–

31.08.2022 oleks võimalik küttida kõikides kahjustuste piirkondades.

2. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Keskkonnaameti 29.07.2022 korralduse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse

vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamiseks.

Karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed meetmed

on kasutusele võetud. Üldine luba 90 karu küttimiseks ei ole kooskõlas loodusdirektiivi2

eesmärkidega. Pruunkaru on loodusdirektiivi järgi rangelt kaitstud liik (direktiivi lisa IV).

Vaidlustatud korralduses ei ole näidatud, et tegemist on direktiivi art 16 lg-s 1 lubatud erandiga.

Loodusdirektiivi art 16 lg-s 1 sätestatud erandeid ei või rakendada populatsiooni üldiseks

piiramiseks ega isegi mitte kahjusid tekitava populatsiooni üldiseks piiramiseks. Nii on leidnud

ka Euroopa Kohus asjas C-342/05. Tegevuskavas puudub juhendav raamistik selle kohta,

kuidas karude küttimine saaks toimuda loodusdirektiiviga kehtestatud rangete eritingimuste

alusel, nt kuidas kütitavaks valitud isendid tuleb seostada juba tekitatud konkreetsete kahjudega

ja kuidas küttimisotsuse tegijad peaks eelnevalt kaaluma alternatiivseid lahendusi letaalsete

meetmete vältimiseks iga isendi puhul eraldi.

Korralduses viidatud tegevuskava ei põhine teaduslikult tõendatud andmetel. Näiteks ei ole

ühegi liigi puhul välja arvutatud, kui suur peaks olema Eesti asurkond, et need liigid oleksid

jätkusuutlikud pikas perspektiivis. Karu populatsiooni soodsat seisundit ei ole piisavalt

tõendatud. IUCN-i punases nimestikus on karu ametlik hinnang praegu „ohuväline“ ehk liik ei

ole ohustatud. Loodusdirektiivi esmane eesmärk on tagada liigi soodne seisund. Liigi seisundit

ei saa kahtlusteta soodsaks hinnata juhul, kui osa kriteeriumidest on jäetud andmete puudumisel

või ressursside nappusel hindamata. Osade indikaatorite hindamise tegemine (või vajalike

andmete kogumine selle jaoks) on ette nähtud alles tegevuskavas. Eesti teadlased kinnitavad,

et karude kohta ei ole piisavalt teaduslikke tõendeid. Hinnang karu arvukuse kohta põhineb

Eestis jahimeestelt saadud infol.

Karude

küttimisega

ei

järgita

ettevaatuspõhimõtet.

Baasasurkondade

sihtväärtused

tegevuskavas on tuletatud umbmääraselt, seostamata sihtväärtusi adekvaatsete soodsa seisundi

teaduslike analüüsidega. Keskkonnaagentuuri andmete järgi on kütitud karude keskmine vanus

aasta-aastalt vähenenud ning kütitud isendite hulgast on kadunud vanad loomad. Seega luuakse

praeguse küttimispraktikaga hoopis tingimusi kahjustuste tekitamiseks (noored loomad on

altimad mesitarusid ründama, vanade karude küttimisega lõhutakse senine struktuur ja uued

noored karud asustavad territooriume). Kõik loendatud loomad ei pruugi olla pärit Eestist, vaid

osa neist võib olla ka sissevool Venemaalt.

1 Ilmselt on mõeldud sama-aastaste poegadega pesakondi, mida ulukiseire aruande kohaselt oli 2021. aastal 91.

2 Euroopa Liidu nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta.

3-22-1629

3(9)

Karude tekitatud kahju mesinikele on võimalik vähendada elektrikarjuse paigaldamisega.

Paljud mesitarud on paigaldatud metsa või selle lähedusse, meelitades selliselt karusid ligi.

Karude põhjustatud kahjustused ei ole seotud vaid karude arvukusega, vaid ka keskmise

õhutemperatuuri ja metsaraiega. Metsaraiete vähendamine aitaks ära hoida karude tekitatavaid

kahjusid. Kaheldav on väide, et küttimine tekitab karudes inimpelglikkust, sest karud ei ole

karjaloomad ja ühe karu küttimine jahimehe söödaplatsil ei pane teisi karusid inimesi kartma.

3. Keskkonnaamet palus 05.08.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata ja puudub kahjuliku tagajärje saabumise oht.

Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid ja veenvaid selgitusi selle kohta, kuidas ja millised

pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed tooks kaasa esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus siseriikliku õigusega ega ka

loodusdirektiiviga. Loodusdirektiivi art 16 lg 1 sätestab erandi, mille kohaselt on karu jaht

lubatud mh juhul, kui see on vajalik loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ning

looduslike elupaikade säilitamiseks; eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-,

veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks või rahva tervise ja

elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel,

sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite

andmisest. Erand kajastub siseriiklikus õiguses keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32

„Jahieeskiri” (jahieeskiri) § 5 lg-s 1. Vaidlustatud korraldusega ei ohustata karu populatsiooni

soodsa kaitsetaseme säilitamist tema looduslikul levialal. Karu arvukus ja levik on üldist

tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga

heaks. Karujaht on lubatud perioodil, mil see liiki kõige vähem kahjustab. Näiteks ei tohi

vaidlustatud korralduse alusel karujahti pidada karude jooksuajal, taliuinaku ega ka poegade

sündimise ajal. Karujaht perioodil 1. augustist kuni 31. oktoobrini aitab vähendada kahjustusi,

võttes maksimaalselt arvesse liigi bioloogilisi iseärasusi ning on seetõttu kõige enam liiki

säästev.

Euroopa Kohus märkis kohtuasjas C-342/05, et loodusdirektiivi art 16 lg 1 ei esita seal ette

nähtud erandite kohaldamise eeltingimusena olulise kahju eelneva ilmnemise nõuet. Järelikult

on erandi alusel ennetavalt karude küttimise lubamine liiki kõige vähem häirival perioodil

kooskõlas nii loodusdirektiivi kui ka viidatud Euroopa Kohtu lahendi seisukohaga.

Tegevuskavas eesmärgiks seatud pruunkaru arvukus tagab liigi pikaajalise säilimise. Kaebaja

on eksitavalt väitnud, et praegune küttimise eesmärk on vähendada karude arvukust

tegevuskavas seatud piirini. Tegevuskavas ei ole määratletud karude arvukuse ülempiiri.

Tegevuskavas toodud karude arvukus on miinimum, millest arvukus ei tohi madalamaks minna,

ning seda jälgitakse küttimisotsuste tegemisel. 90 isendi küttimine ei ohusta tegevuskavas

toodud eesmärke ega asurkonna soodsat seisundit ning on seatud eesmärgiga säilitada karu

praegune arvukus. Karu arvukus ja levik on olnud tõusutrendis viimased 15 aastat ja asurkonna

seisundit võib Eestis pidada väga heaks. Tegevuskava ja Keskkonnaagentuuri analüüsi alusel

leitud küttimismaht on oluline populatsiooni hea kaitsestaatuse tagamiseks, kahjude

ärahoidmiseks ja sotsiaalsete probleemide vähendamiseks. Vastavalt loodusdirektiivile on

vaidlustatud korraldusega kehtestatud erand piiratud (ajaliselt, arvult, piirkonniti). Erandi

rakendamise edasilükkamine võib kahjustada asurkonna kaitse eesmärke eelkõige põhjusel, et

reguleerimise periood jääb lühemaks, mistõttu väheneb võimalus tabada soovitud hulk isendeid

ning kasvab kahjustuste tõenäosus.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.08.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning

peatas vaidlustatud korralduse kehtivuse kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni.

3-22-1629

4(9)

Kaebaja on valitsusväline keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 31

lg 1 p 1 tähenduses, kelle kaebeõigus tuleneb sama seaduse § 30 lg-st 1 ja kelle huvi

põhjendatust või õiguste rikkumist eeldatakse. Kaebaja on pöördunud kohtusse, et kaitsta

avalikku huvi, milleks on karude arvukuse säilitamine nende ökoloogilist funktsiooni

arvestavalt, aga samas ka võimalikust inimestele tekitatavast ülemäärasest kahjust hoidumine.

Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebuse eduväljavaateid olematuks pidada.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kui kohus leiab asja hilisemal läbivaatamisel, et

vaidlustatud korraldus oli õigusvastane, ja tühistab haldusakti, siis ei ole võimalik mingil moel

taastada olukorda, kus mitte ühtegi pruunkaru ei oleks kütitud. Vaidlustatud korralduse

kehtivuse peatamata jätmisel tekiksid pöördumatud tagajärjed.

Karude tekitatavaid kahjusid ei saa ette ennustada. Karude kahjustused mesitarudele võivad

olla tingitud sellest, et nende omanikud ei ole kasutusele võtnud ohjavaid meetmeid (ei ole

paigaldanud elektrikarjuseid ja on asetanud tarud metsa lähedusse). Mesitarude hävitamisega

tekitatud kahju saab hüvitada rahaliselt. Kohus nõustub kaebajaga, et keskkonnaasjades tuleb

eelkõige

lähtuda

ettevaatuspõhimõttest,

sest

keskkonnale

tekitatud

kahjudel

on

laiemaulatuslikud tagajärjed ja nende kõrvaldamine ei ole lihtne. Kui asja lahendamise käigus

selgub, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane, on vastustajal võimalik praegusel aastal

küttimata jäetud karude arvuga arvestada järgmise aasta küttimismahu kindlaksmääramisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Keskkonnaamet palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.08.2022

määrus ja uue määrusega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Karu seire põhineb suures osas jahimeeste tehtavatel vaatlustel (2021. aastal üle viie tuhande

vaatluse), mida analüüsib Keskkonnaagentuur. Jahimehed ei anna karu arvukuse kohta

hinnanguid, vaid esitavad ainult algandmeid. Suur enamus vaatlusandmetest esitatakse

infosüsteemi JAHIS kaudu ning paljudele neist on lisatud ka tõestusena rajakaamera pildid. Kui

üksikisendeid ei ole võimalik saadavate andmete põhjal kokku lugeda, siis karu pesakondade

kohta saab usaldusväärse info, mistõttu esitataksegi seire peamise tulemusena igal aastal

erinevate sama-aastaste poegadega emakarude arv ja paiknemine. Sellest arvust tuletatakse

karude üldarvukus. Selline meetod on Eestis kasutusel juba 2003. aastast ning sama

rahvusvaheliselt tunnustatud meetodit kasutavad karu arvukuse hindamisel ka näiteks Rootsi ja

Soome. Selle meetodiga leitakse arvukuse miinimumväärtus, kuna kõiki poegadega emakarusid

ei pruugi vaatlustel olla nähtud.

Eesti on esitanud vastavalt loodusdirektiivi art 17 nõuetele Euroopa Komisjonile regulaarselt

aruandeid. 2019. a hinnangu järgi on karu levila, populatsioon, elupaik ja tulevik hinnatud

soodsaks ning arvukuse trend positiivseks. Loodusdirektiivis toodud eesmärkide täitmiseks on

tegevuskavas ette nähtud, et Eestis ei tohi karude arvukus igal aastal langeda alla 70 sama-

aastaste poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus selle pesakondade arvu juures oleks

ca 650 isendit). Kuni 2022. aastani kehtinud tegevuskava kohaselt tuli säilitada vähemalt 60

sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis tähendab, et kaitse eesmärgid seati varasemast

rangemaks. Viimasel 10 aastal, mil aastane karude küttimissurve olnud ca 10%, on karude

arvukus igal aastal suurenenud. Näiteks 2012. aastal oli Eestis sama-aastaste poegadega karu

pesakondi 62, 2021. aastal aga 91 (keskmine poegade arv pesakonnas 2,48). 2021. aastal hinnati

karude arvukuseks 900–950 isendit. Eeltoodust järeldub, et karu asurkonna arvukus ja levik on

väljendanud tõusutrendi viimased 15 aastat ja asurkonna seisundit Eestis võib hinnata soodsaks.

Arvestades vaidlustatud korraldusega sätestatud rangeid tingimusi, säilib 90 isendi küttimisel

karu praegune arvukus ja soodne seisund. 90 karu on ligikaudne asurkonna juurdekasvu suurus

või veidi alla selle. Sama proportsiooni on rakendatud karu küttimisel viimase 15 aasta jooksul

3-22-1629

5(9)

ning selle juures on karu arvukus kasvanud. Järelikult ei esine kahjuliku tagajärje tekkimise

ohtu ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Viimase 10 aasta jooksul on lõhutud mesitarude arv Eestis kasvanud ligi 10 korda. Näiteks

2021. aastal lõhkusid karud vähemalt 881 mesitaru ning kahjustasid ligi 1200 silorulli; 2011.

aastal kahjustasid karud vastustajale teadaolevalt 87 mesitaru ning rüüstasid 40 silorulli. Seega

on karude arvukuse tõus korrelatsioonis nende tekitatud kahjude suurenemisega. Lisaks on

kasvanud Keskkonnaametile esitatud teadete hulk karude asulate lähedal või asulates sees

liikumisest. Keskkonnaamet on toetanud mesitarude ümber elektritarade paigaldamist:

vahemikus 2017–2021 on 97 mesilasgrupi ümber hüvitatud kokku 30 403 euro ulatuses

kiskjakindlate aedade rajamist. Lisaks on Keskkonnaamet 2016. aastast väljastanud kuus

eriluba karude küttimiseks väljaspool jahihooaega. Nendest suudeti realiseerida kolm, mis

puudutasid tiheasustusalade lähedal liikuvaid karusid. Looduslikumas maastikus tegutsevaid

nuhtlusisendeid ei suudetud loa perioodil tabada. Eesti karu asurkonna suurus on juba sedavõrd

suur, et alternatiivsed meetmed ei ole piisavad kahjude täielikuks ärahoidmiseks ja karude

inimpelglikkuse säilitamiseks.

Halduskohus on jätnud sisuliselt hindamata esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavad

tagajärjed ning kaalumata erinevad huvid. Asjaolu, et kaebajal on avalikes huvides kaebuse

esitamise õigus, ei tähenda seda, et vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine oleks avalikes

huvides. Kohus on jätnud täiesti tähelepanuta vastustaja väite, et korraldusega määratud

küttimismahu ulatuses karude küttimine on vajalik lisaks majanduslikule kahjule ka sotsiaalsete

probleemide (inimesed tunnevad ennast karude käitumisest ohustatuna) vähendamiseks. Looma

tekitatud kahjud peab hüvitama riik (Keskkonnaameti kaudu), mistõttu on karude küttimine

vajalik ka avalike vahendite säästmise huvides. 2021. aastal maksti pruunkaru tekitatud kahjude

kompenseerimiseks välja üle 250 000 euro. Seejuures ei maksta hüvitist juhul, kui vara kaitseks

ei ole rakendatud kaitseabinõusid (keskkonnaministri 10.09.2008 määruse nr 40 „Looma

tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord

ning kahjustuste vältimise abinõule tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord“ § 9

lg 4). Halduskohus oleks esialgset õiguskaitset kohaldades pidanud ette nägema ka seda, et

piirkonniti suurenevad karude põhjustatud kahjud veelgi ning vastustajal tuleb anda rohkem

erilube karude küttimiseks väljaspool jahihooaega, s.o kevadel ja suvel. See võib tuua kaasa

olukorra, kus häiritakse ka teiste liikide sigimis- ja poegade eest hoolitsemise perioodi.

Asjas tehtav kohtuotsus ei saaks jõustuda enne käimasoleva jahiaasta lõppu, mistõttu peab

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju. Praegusel juhul sellist ülekaalukat vajadust ei esine.

6. MTÜ Eesti Suurkiskjad palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Rajakaamerate salvestiste põhjal tehtud loendusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna puudub

kindlus, et sama pesakonda pole arvestatud korduvalt. Eestis kasutatavat arvukuse hindamise

meetodit ei saa võrrelda Rootsi ja Soomega, kus on tehtud karude arvukuse määramiseks

oluliselt rohkem uuringuid kui Eestis. Vastustaja väidetud karude juurdekasvu võivad suurel

määral moodustada Venemaalt tulnud karud. Tegevuskavas seatud arvukuse piirmäär ja tänane

karude arvukuse hinnang võimaldaks ligi kolmandiku karude eemaldamist loodusest.

Vastustaja üritab karude arvukuse vähendamise kaudu vähendada nende tekitatavaid

kahjustusi. Loodusdirektiivi artiklis 16 toodud erandeid võib rakendada üksnes siis, kui

tapmisele pole rahuldavaid alternatiive, millega saaks täita sama eesmärki. Vaidlustatud

haldusaktis ei ole välja toodud, milliseid alternatiivseid meetmeid on iga kahjujuhtumi puhul

rakendatud ja miks need ei ole olnud tõhusad. Seega ei ole Keskkonnaameti käskkiri kooskõlas

loodusdirektiiviga.

3-22-1629

6(9)

Terioloogiateaduri Egle Tammelehe väitel ei võrdu kahjustuste suurus karude arvukusega ning

letaalsed viisid ei ole kõige tõhusamad kahjustuste vältimiseks. Mesinikud saavad tarusid

karude eest tõhusalt kaitsta elektrikarjuse paigaldamisega. PRIA andmetel on mesinikud

hakanud rohkem tarusid metsa viima ning kontrollimiste tulemusel on ilmnenud, et tarusid ei

kaitsta. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ajal saab karude tekitatavaid kahjusid

vähendada mitteletaalsete meetmete abil. Olukorras, kus ennetusmeetmeid pole rakendatud, ei

välista 90 karu küttimine kahju tekitamist teiste karude poolt.

Vastustaja väide, et inimesed tunnevad ennast karudest ohustatuna, ei ole tõsiseltvõetav. Selle

kohta ei ole tehtud sotsiaalmajanduslikku uuringut. Samuti on paljasõnaline vastustaja väide, et

karude küttimine tekitab neis inimpelglikkust. Jahimehed panevad karude küttimiseks üles

söödaplatsid, millel on pigem vastupidine mõju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus

nõustub

halduskohtuga,

et

MTÜ

Eesti

Suurkiskjad

on

keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses ning tema kaebeõigus tuleneb KeÜS

§ 30 lg-st 2. Kaebaja põhikirja p 2.1 järgi on MTÜ eesmärk Eesti suurkiskjate (karu, ilves, hunt)

kaitse, nende liikide jätkusuutliku arvukuse tagamine Eestis ja elupaikade säilitamine. Tegemist

on selgelt keskkonnakaitselise eesmärgiga (loodusliku mitmekesisuse kaitse) ja vaidlustatud

haldusakt on sellega otseselt seotud, mistõttu tuleb kaebaja huvi põhjendatust või õiguste

rikkumist eeldada (KeÜS § 30 lg 2). MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebeõigust on ringkonnakohus

jaatanud ka haldusasjas nr 3-20-2368 (04.01.2021 määruse p 7), milles oli vaidluse all hundi

küttimismahu kehtestamine 2020/2021. jahiaastaks. Kuna kaebajal on kaebeõigus, siis on tal

õigus taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 249 lg 5).

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla

ilmselgelt perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad aga esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab

kohus HKMS § 249 lg‑te 1 ja 3 järgi hindama kaebuse eduväljavaateid ning määruse

ettenähtavaid tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu

27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset

kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu

11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

9. Kaebaja arvates on vaidlustatud korraldus õigusvastane, kuna see on vastuolus

loodusdirektiivi art 16 lg-ga 1. Kaebuse kohaselt ei ole vastustaja näidanud, et küttimisele

puuduvad muud alternatiivid. Kaebaja on seadnud kahtluse alla küttimise tõhususe karude

tekitatavate kahjustuste ärahoidmisel. Samuti leiab kaebaja, et korraldusega kehtestatud

küttimismaht ei ole määratud teaduslikele andmetele tuginedes, sh pole piisavalt tõendatud karu

soodne seisund.

10. Loodusdirektiivi järgi on pruunkaru ühenduse tähtsusega liik, mis vajab ranget kaitset ja

mille kaitseks tuleb moodustada kaitsealad (direktiivi lisad II ja IV). Liigi kaitsestaatust

loetakse soodsaks, kui liigi populatsiooni dünaamika andmed näitavad, et liik on oma

looduslikus elupaigas elujõuline püsinud pikema aja jooksul ja liigi looduslik levila ei ole

vähenemas ega ei vähene ka lähitulevikus ning selle liigi populatsiooni pikaajaliseks

säilimiseks on olemas piisavalt suur elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene (direktiivi

art 1 punkt i). Loodusdirektiivi art 12 lg 1 järgi võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et

kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul

3-22-1629

7(9)

levilal, keelates mh kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid.

Direktiivi art 16 lg 1 järgi võib liikmesriik teha teatud juhtudel direktiivi artiklite 12, 13 ja 14

ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi, kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei

ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist

nende looduslikul levilal.

11. Eestis korraldatakse karu küttimist loodusdirektiivi art 16 lg 1 punkti b alusel, s.o eriti

oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga

seotud kahjude ärahoidmiseks. Vastavalt jahieeskirja § 5 lg-le 1 võib karule, välja arvatud

poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu

tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Jahiaasta on ajavahemik 1.

märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani (JahiS § 8). Kuivõrd 2022/2023. jahiaasta

kestab karu puhul 01.08.–31.10.2022, on selge, et esialgse õiguskaitse jätkuva rakendamise

korral saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi (osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist,

sest ilmselgelt ei ole võimalik asjas tehtava kohtuotsuse jõustumine enne käimasoleva jahiaasta

lõppu. Sellistel asjaoludel peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas

vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr

3-3-1-59-14, p 19).

12. Tegevuskavas3 (p lk 62–63) on püstitatud üldine eesmärk säilitada igal aastal vähemalt 70

alla aasta vanuste poegadega pesakondade (asurkonna üldsuurus vähemalt 650) olemasolu enne

jahihooaja algust. Karule võib pidada jahti karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste

vältimise ja inimpelglikkuse säilitamise eesmärgil.

13. Vastustaja on pruunkaru küttimismahu kehtestamisel tuginenud ulukiseire aruandele.4

Seirearuande sissejuhatusest nähtuvalt on küttimisettepaneku aluseks hinnang liigi asurkonna

jahihooaja eelsele seisundile, mis põhineb erinevate meetoditega kogutud andmete (nt

küttimisstatistika,

ruutloendus,

jahimeeste

hinnang

arvukusele,

ulukivaatlused,

ulukikahjustused, kütitud isendite info) võrdleva analüüsi põhjal tuvastatud muutustele

asurkonna seisundis (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) ja prognoositud

juurdekasvul. Seirearuande (lk 75–76) kohaselt on karu arvukus ja levik olnud tõusutrendis

viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Sama-aastaste poegadega

emakarude arvuks saadi 2021. aastal 91 ning karude üldarvuks hinnati 900–950. Hinnang

põhineb peamiselt jahimeeste esitatud vaatlusandmetel. 2021. aastal5 esitati teave kokku 5365

karu vaatlusjuhtumi kohta, sh 532 sama-aastaste poegade vaatlust ja 570 üheaastaste poegade

vaatlust. Lisaks kaasati vaatlusandmete analüüsi ka 2022. a 1. märtsist 31. maini tehtud 1812

karu vaatlust. 2019. aastal saadi kokku 94 sama-aastaste poegadega pesakonda ning 2020. aastal

89. Vaatluste arv on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt suur, et nende analüüsimisel saadud

tulemust usaldusväärseks pidada. Arvestades, et arvukuse hindamise aluseks on väikeste

poegadega pesakonnad, kelle keskmine kodupiirkonna suurus on täiskasvanud isastest

tavaliselt oluliselt väiksem (tegevuskava lk 25), on vähetõenäoline, et tulemust mõjutaks

olulisel määral Venemaalt (lühiajaliselt) Eestisse tulnud karud. Ulukiseire aruandes on viidatud

ka Lätis ilmnenud karu arvukuse kasvule (lk 78). 2020. aastal kütiti kokku 92 karu ning 2021.

aastal 85 karu. Küttimissurve oli veidi alla 10%, mida peetakse lähedaseks asurkonna

potentsiaalsele juurdekasvumäärale (lk 80). Aruandes on järeldatud, et 2020. ja 2021. aastal

oluliselt kasvanud küttimissurve on peatanud karu populatsiooni edasise kasvu, kuid pole

toonud kaasa arvukuse märgatavat langust (lk 82). Asjaolu, et karu kohta on võrreldes hundi ja

3 Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad.

4 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_11072022.pdf.

5 Ulukiseire aruandes on lk 76 esimese lause alguses märgitud 2020. aastal, kuid ilmselgelt on mõeldud 2021.

aastat.

3-22-1629

8(9)

ilvesega vähem teaduslikku alusinfot ning osade täpsemate uuringute tegemine on kavandatud

alles aastate 2022–2031 tegevuskavas, ei anna põhjust pidada hinnangut senisele arvukusele

ebaadekvaatseks.

14. Ulukiseire aruandes on tehtud ettepanek küttida 90 karu ning jahihooaja vältel täiendavate

probleemisendite ilmumisel veel kuni kuus karu. Kvoodi jaotusel maakondade vahel on

arvestatud karu asustustiheduse, juurdekasvunäitajate, arvukuse muutusega viimase nelja aasta

jooksul, eelnevate aastate küttimismahu ja -struktuuri ning 2022. aasta kevadperioodil tekitatud

kahjustuste paiknemise ja ulatusega. Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade

vahel

on

arvesse

võetud

pruunkaru

kahjustuste

esinemist

jahipiirkondades

ja

jahindusnõukogude esitatud ettepanekuid (lk 82–83).

15. Eelneva põhjal ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et karu arvukuse hinnang ja

küttimismahu määramine ei põhine teaduslikel meetoditel. Karu küttimismahu määramisel on

arvestatud vajadusega säilitada liigi praegune soodne kaitsetase. Korralduse lisas 1 on iga

ohjamisala (maakonna) puhul määratud, kuidas jaguneb küttimismaht jahipiirkondade vahel.

Karusid ei ole 2022/2023. jahiaastal lubatud kvoodi alusel küttida nendes piirkondades, kus

asurkond on kergemini haavatav (Harjumaa lääneosas Nissi ja Padise jahipiirkondades ning

Läänemaa põhjaosas Linnamäe, Nõva, Palivere, Riguldi, Risti ja Variku jahipiirkondades).

Korralduse kohaselt on lubatud küttida eelkõige piirkondades, kus karude arvukus on suurem

ning on esinenud karude tekitatud kahjustusi (eelkõige mesitarude rüüstamisi) või on

kahjustuste tekkimine tõenäoline. Vastustaja on viidanud kahjustuste arvu suurenemisele

viimastel aastatel. Seega on tuvastatav küttimismahu seos juba aset leidnud ja eeldatavate

kahjujuhtumitega. Lisaks kahjustuste ennetamisele on arvestatud karu inimpelglikkuse

säilitamise vajadusega piirkondades, kus karu arvukus on suurem. Küttimine aitab säilitada

populatsiooni inimpelglikkust seeläbi, et eelduslikult kütitakse esmajärjekorras julgemad

isendid (teadaolevad või tõenäolised kahju tekitajad), keda on kergem tabada. Seda kinnitab mh

määruskaebuses esitatud teave karude küttimiseks väljaspool jahihooaega alates 2016. aastast

väljastatud erilubade (kokku kuus) kohta, millest on realiseeritud vaid pooled, sest jahimehed

suutsid loa kehtivuse ajal tabada just tiheasustusaladel või nende läheduses liikuvad

nuhtlusisendid, kuid mitte looduslikumal maastikul tegutsevaid isendeid.

16. Vastustaja on toonud välja, et aastatel 2017–2021 on hüvitatud 97 mesilasgrupi ümber

kiskjakindlate aedade rajamist kokku 30 403 euro ulatuses. Tegevuskavast nähtuvalt on

kiskjatõrjeaiad kahjustuste ärahoidmisel tõhusad (lk 45–46). Keskkonnaministri 10.09.2008

määruse nr 40 „Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud

ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise

täpsustatud ulatus ja kord“ § 9 lg 1 järgi võetakse hüvitise määramisel arvesse, kas taotluse

esitaja on oma vara kaitseks kahju tekitavaid loomi peletanud või nende juurdepääsu takistanud

ning kas eeldatava kahjustuse vastu kasutatud meetodid või vahendid on olnud sobilikud ja

nende kasutamisel on looma vigastamist välditud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse

pruunkaru tekitatud mesitaru kahjustuse korral lõike 1 nõuded täidetuks, kui mesitaru asus

asustatud hoonele lähemal kui 100 meetrit. Kui kaitseabinõusid pole rakendatud, siis hüvitist ei

maksta (määruse § 9 lg 3). Seega pole alust järeldada, et mesilaste pidajatel puudub piisav

motivatsioon rakendada kaitsemeetmeid. Ka tegevuskavas on rõhutatud vajadust analüüsida

suurkiskjate põhjustatud kahjustuste hindamise, ennetusmeetmete, ohjamise, hüvitiste ja

toetuste tõhusust, operatiivsust ja õiglust (lk 64). Seega ei põhine karude kaitse ja ohjamise

korraldus ainult küttimisel.

17. Ehkki osa kahjustusi võib olla tingitud sellest, et mesitarud on paigutatud metsa või selle

lähedusse ning pole rakendatud tõhusaid kaitsemeetmeid, pole ringkonnakohus seni asjas

esitatud materjalide põhjal veendunud, et ühteaegu nii kahjustuste ärahoidmiseks kui ka karu

inimpelglikkuse säilitamiseks on mitteletaalsed alternatiivid piisavad. On tõenäoline, et

3-22-1629

9(9)

küttimine suurema karu arvukuse ja kahjustuste hulgaga piirkondades aitab koosmõjus muude

kaitsemeetmetega neid eesmärke saavutada.

18. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebuse eduväljavaated ringkonnakohtu hinnangul kuigi head

ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine sedavõrd tungivat vajadust, mis kaaluks üles

karude ettenähtud mahus küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju avalikule huvile (riigi

rahaline kulu looma tekitatud kahjude hüvitamiseks) ja kolmandatele isikutele (karu tekitatud

kahjusid kannatavad mesinikud ja põllupidajad).

19. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Keskkonnaamet on vaidlustatud käskkirja andnud

muutmisreservatsiooniga,

mis

jätab

vastustajale

võimaluse

andmete

täpsustumisel

küttimismahtu vajaduse korral jahihooaja keskel ka vähendada. Keskkonnaameti avaldatud

operatiivsete küttimisandmete6 kohaselt oli 09.08.2022 seisuga (s.o halduskohtu määruse

tegemise ajaks) kütitud 25 isendit. Keskkonnaameti kehtestatud võrdlemisi suur küttimismaht

peaks eelduslikult vähendama JahiS § 23 lg 4 alusel antavate erilubade väljastamise vajadust.

Esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise korral võiks seevastu prognoosida vajadust väljastada

erilubasid senisest oluliselt rohkem ja see omakorda tingiks karude senisest suurema küttimise

väljaspool jahihooaega, mida ei saa pidada bioloogiliselt põhjendatuks.

20. Eelneva põhjal tuleb Keskkonnaameti määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 09.08.2022

määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab MTÜ Eesti

Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/kuttimisandmed.