2-21-5415/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-5415

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus täisealisele isikule X eestkostja

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu; registrikood 75014267)

Puudutatud isikud:

X (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti

Q (isikukood XXXXXXXX)

Y (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.05.2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-5415

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, avaldaja) esitas 07.04.2021 Harju

Maakohtule avalduse täisealisele isikule X (puudutatud isik) eestkostja määramiseks koos

taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik osalise töövõimega ega ole oma tervislikust

seisundist tulenevalt kestvalt suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. 24.03.2021 viidi

puudutatud isik politsei ja kiirabi poolt PERHi Psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside

integratiivravi osakonda. Puudutatud isikul on diagnoositud skisofreenia. Tulenevalt

puudulikust haiguskriitikast ja raviplaani eiramisest on puudutatud isik viibinud viimase kahe

aasta jooksul kolmel korral statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil (16.12.2018– 09.01.2019;

08.03.2019–17.04.2019 ja 04.10.2019–13.11.2019. Skisofreensest protsessist on tingitud

raskused elu korraldamisel, normikohane toimimine on võimalik ainult kindlalt struktureeritud

elukeskkonnas pideva suunamise, juhendamise ja kõrvalabi toel.

1.2. Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik oma psüühilise haiguse tõttu ööpäevaringset

kõrvalabi ja juhendamist kõigis igapäevaelu tegevustes. Ta ei tule toime asjaajamistega ja ei

oska ümber käia rahaga. Tulenevalt oma seisundist ei ole puudutatud isik olnud võimeline

pidama kinni sõlmitud üürilepingutest ega tasuma üürimakseid. Nii oli puudutatud isik sunnitud

võlgnevuste ja mittekohase käitumise pärast lõpetama üürilepingud kolme üürileandjaga

viimase kolme aasta jooksul. Kuivõrd puudutatud isik ei ole iseseisvalt võimeline oma ravi- ja

elu korraldama, siis on ta sattunud ka eluohtlikkusse olukorda, nt leiti ta 2020. a suvel Helsingis

alasti prügikastide juurest, kust toimetati politsei poolt haiglasse. Puudutatud isik vajab

eestkostet edaspidise elu-, raha- ja varaküsimuste korraldamiseks kohustuste täitmisel,

lepingute lõpetamiseks või sõlmimiseks, sealhulgas ravi- ja hoolekande korraldamisel.

2. Maakohus võttis 08.04.2021 määrusega avalduse menetlusse, määras puudutatud isikule riigi

õigusabi korras esindaja ja kaasas menetlusse puudutatud isiku vanemad. Samal päeval tegi

maakohus ka määrused esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise ja kohtupsühhiaatria-

ekspertiisi läbiviimise kohta.

3. Puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostas ekspert 29.04.2021 PERHi

Psühhiaatriakliinikus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Psühhiaatri arvamuse kohaselt esineb

puudutatud isikul paranoidne skisofreenia episoodiline süveneva defektiga (F20.01), mille

tulemusena ei ole ta võimeline hoolitsema iseenda ja oma varaliste õiguste eest. Puudutatud isik

vajab eestkostet nii majanduslikes, õiguslikes kui igapäevaelu puudutavates küsimustes.

4. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas 03.05.2021 arvamuses avaldust.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus seadis 05.05.2021 määrusega puudutatud isikule viieks aastaks kõigi asjade

ajamiseks ja kõikide tehingute tegemiseks eestkoste ning määras eestkostjaks Tallinna

linnavalitsuse. Ühtlasi määras maakohus, et:

− eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava

varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides;

2-21-5415

− eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku esindamine kõigi õiguslike ja varaliste

tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine;

− eestkostja nõusolekuta võib puudutatud isik teha üksnes olmelisi pisitehinguid 200 euro

ulatuses kuus;

− eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise

kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 1. maiks;

− puudutatud isikul on valimisõigus.

Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud kulud (st

eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja ekspertiisikulu) riigi kanda.

5.1. Maakohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele ja

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-le 1 ning asus seisukohale, et puudutatud isik on piiratud

teovõimega ning tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ning perekonnaliikmete

või muude abiliste kaudu. Tuginedes puudutatud isiku lähedastelt saadud informatsioonile on

põhjendatud jätta puudutatud isikule õigus teha iseseisvalt olmelisi tehinguid 200 euro ulatuses

kuus ning jätta puudutatud isikule valimisõigus. Kuna puuduvad sobivad füüsilised isikud, kes

oleksid valmis eestkostjaks asuma, tuleb eestkostjaks määrata kohalik omavalitsus.

Määruskaebus

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse täielikult tühistada.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isik rikkunud ühtegi seadust, on

loominguliste kalduvustega 28-aastane naine, kel on vaja veel elus palju saavutada. Puudutatud

isiku sõnul tuleb ta rahaga hästi toime ja lõpetas eelmisel aastal ülikooli. Haiglas olemise

põhjuseks oli energia puudus, mis tulenes rauaaneemiast.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Avaldaja ja puudutatud isikule määratud esindaja määruskaebust ei toeta.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

9. Harju Maakohtu 25.08.2022 määrusega vabastati Tallinna linnavalitsus eestkostja ametist ja

määrati puudutatud isiku uueks eestkostjaks Y (puudutatud isiku ema).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

2-21-5415

11. Maakohus põhjendas, miks tuleb puudutatud isikule seada eestkoste ja määrata eestkostjaks

kohalik omavalitsus. Maakohus tugines õigesti kogutud tõenditele (sh eksperdi arvamusele) ja

veendus puudutatud isikut ära kuulates eeskoste seadmise vajaduses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ja juhindudes TsMS § 659 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 6 neid ei

korda.

12. Eksperdi arvamusest nähtuvalt diagnoositi puudutatud isikul psühhiaatrilise uurimise

tulemusel paranoidne skisofreenia episoodiline süveneva defektiga (F20.01). Ekspertiisi

teostamise ajal viibis puudutatud isik haiglaravil psühhiaatriakliinikus ja tema haigustaju oli

puudulik, sotsiaalne toimetulek takistatud. Arvestades puudutatud isikul esineva häire iseloomu

ja senist kulgu vajab ta kõrvalist abi tervist, elu ja juriidilist ning majandusliku heaolu

puudutavates küsimustes.

13. Kaebaja leiab, et saab iseseisvalt hakkama ja soovib seetõttu määruse tühistamist (eestkoste

lõpetamist). Kolleegium märgib, et toimiku materjalide pinnalt ei nähtu, et puudutatud isiku

eestkostevajadus oleks ära langenud. Tsiviilasjas kogutud tõenditest ja menetlusosaliste

seisukohtadest koosmõjus nähtub, et puudutatud isik vajab oma isiklike ja varaliste õiguste

kaitseks eestkostet. Avaldust toetas ka puudutatud isikule määratud esindaja. 24.08.2022

ärakuulamise protokolli kohaselt möönab seda ka puudutatud isik. Kaebuses ei ole toodud esile

selliseid asjaolusid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et puudutatud isik ei ole

suuteline iseseisvalt oma elu korraldama ja oma igapäevaste toimingutega toime tulema ning

oma huve kaitsma.

14. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus jätta isikule eestkostja määramise menetluse kulud täielikult

või osaliselt riigi kanda. Kolleegium leiab, et määruskaebemenetluse kulud on kohtuasja

olemust arvestades põhjendatud jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja

kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub

vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

15. TsMS § 532 lg 1 ning TsMS § 696 lg-d 1 ja 3 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu