3-22-1641/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

01.09.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1641

Haldusasi

Sotsiaalministeeriumi

kaebus

Riigi

Tugiteenuste

Keskuse

04.05.2022

otsusele

nr

11.4-9/0428

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Menetlusosalised

Kaebaja – Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja

Marju Lepmets

Vastustaja ‒ Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindaja Katri Oja

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 02.08.2022 Sotsiaalministeeriumi kaebus Riigi Tugiteenuste

Keskuse (RTK) 04.05.2022 otsusele nr 11.4-9/0428 finantskorrektsiooni tegemise kohta.

Kaebusega taotleb Sotsiaalministeerium: 1) tühistada RTK 04.05.2022 otsus nr 11.4-9/0428

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja RTK 04.07.2022 vaideotsus; 2) kohustada vastustajat

välja maksma 04.05.2022 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-9/0428 alusel vähendatud

riigihankega viitenr 225420 seotud maksetaotluste nr 72485 ja 75422 väljamaksed täies

ulatuses.

2. Kuna kohtul tekkis kahtlus, kas haldusasi kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, pöördus kohus 17.08.2022 kohtunõudega HKMS §

120 lg 4 alusel menetlusosaliste poole, küsides nende seisukohta kaebuse menetlusse võtmise

kohta.

3. RTK leiab 22.08.2022 vastuses, et kuna vaidluse lahendamiseks on ette nähtud teistsugune

menetluskord, ei kuulu vaidlus HKMS § 4 lg 1 kohaselt lahendamisele halduskohtus.

Nii RTK kui ka Sotsiaalministeerium on valitsusasutused ning kuivõrd praeguses vaidluses ei

ole perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadusega (STS) ega muude asjassepuutuvate

seadustega kehtestatud teistsugust vaidluste lahendamise korda, siis Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 101 lõikest 1 tulenevalt kuulub vaidlus lahendamisele täidesaatva võimu

struktuuri siseselt alluvuskorras. Seda vaatamata sellele, et RTK täidab kõnealuses vaidluses

3-22-1641

2(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu

Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta,

nähakse

ette

üldsätted

Euroopa

Regionaalarengu

Fondi,

Euroopa

Sotsiaalfondi,

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi: määrus nr 1303/2013) artikkel 123 lg 1 ja STS

§ 6 tähenduses korraldusasutuse, sh rakendusüksuse rolli ning esindab selles Euroopa Liidu

(EL) huve tagamaks toetusprogrammide elluviimisel EL õigusraamistiku järgimine.

Toetusprogrammide siseriikliku rakendamise juhtimine on liikmesriigi ülesanne (määruse nr

1303/2013 artikkel 4 lg 4), mistõttu on korraldusasutuse tegevus omistatav riigile.

Üldjuhul lahendatakse taolised vaidlused poolte vahel toimuval ümarlaual konsensusliku

lahenduse leidmise teel. Olukorras, kus kulude abikõlblikkus ei ole üheselt selge, ei esitata

toetusega seotud kulusid Euroopa Komisjonile hüvitamiseks. Kui ümarlaua tulemusel leiavad

osapooled, et algselt mitteabikõlblikuks peetud kulud tuleb lugeda osaliselt või täies mahus

abikõlblikuks, siis on need võimalik esitada Euroopa Komisjonile makse tegemiseks üksnes

siis, kui kulude lisamine ja makse tegemine on sellest programmist veel võimalik. Kui see

võimalik ei ole, siis jääb selline kulu riigieelarve kanda, vajadusel fikseeritakse ümarlaua

tulemusel mitteabikõlblike kulude täpsem katteallikas. Juhul kui ümarlaual jõutakse

tõdemuseni, et finantskorrektsiooni tegemine oli õigustatud, siis jääb mitteabikõlblik kulu

riigieelarve kanda. Kohtumenetluses vaidluse lahendamisel oleks tulemus eelnevaga sama.

Seega ei ole riigi õiguste kaitse kohtumenetluse kaudu paremini tagatud, kui alluvuskorras

vaidluse lahendamisel.

4. Sotsiaalministeerium leiab 29.08.2022 vastuses, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse.

Tegemist ei ole valitsusasutuste vahelise n-ö organitüliga, mida saaks lahendada VVS § 101 lg

1 alusel alluvuskorras. Sarnases kohtuvaidluses, mille sisuks oli kaebus finantskorrektsiooni

otsusele,

jaatasid

nii

Tallinna

Halduskohus

kui

ka

Tallinna

Ringkonnakohus

Sotsiaalministeeriumi kaebeõigust (haldusasi nr 3-19-346): Ka kohtuasjas nr 3-22-511

(Sotsiaalministeeriumi kaebus RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooniotsuse nr 11.4-9/1355 ja

28.01.2022 vaideotsuse nr 11.4-9/0104 tühistamiseks koos kohustamisnõudega maksta välja

vähendatud maksetaotluste väljamaksed täies ulatuses) asus Tallinna Halduskohus 03.03.2022

menetlusse võtmise määruse punktis 5 seisukohale, et vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse.

Käesoleva haldusasja esemeks on finantskorrektsiooni otsus, mis on tehtud struktuuritoetusest

rahastatava tegevuse „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja asendushoolduse vormide

mitmekesistamine tugiteenuste ja järelhoolduse arendamise kaudu“ raames elluviidava projekti

osas. Projekti tegevused toimuvad meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“

alusel, mille elluviimine toimub vastavalt sotsiaalkaitseministri 07.06.2016 määrusele nr 44

„Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ elluviimiseks struktuuritoetuse

andmise tingimused ja kord“ (edaspidi: meetme määrus). Meetme määruse § 3 kohaselt olid

rakendusüksuse ülesanded sihtasutusel Innove. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. augustil 2019

heaks kiidetud riigireformi tegevuskavale aastateks 2019‒2023, viidi alates 1. aprillist 2020

RTK-sse üle SA Innove ja SA Archimedese struktuuritoetuste rakendusüksused. Sellest

tulenevalt on 27.03.2020 vastu võetud meetme määruse muudatus, millega muudeti määruse §

3 ja anti rakendusüksuse ülesanded alates 01.04.2020 üle RTK-le.

Meetme toetuse andmise tingimused on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 28.05.2015

käskkirjaga nr 98 „Asendushoolduse kvaliteedi parandamine“. Käskkirjaga (p 2.1.4) nähti ette

teavitustegevuste rahastamine meetme vahenditest, mille hulka kuulub ka finantskorrektsiooni

otsuse esemeks olev projekt ja sellega seotud riigihange „Hoolduspere teemalise

teavitusstrateegia

väljatöötamine

ja

üleriigilise

teavituskampaania

läbiviimine

Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 225420). Seega on projekti tegevustega alustatud ajal,

3-22-1641

3(4)

kui rakendusüksuse ülesandeid täitis SA Innove. Rakendusüksuse ülesannete üleandmine

projekti kestel ei saa mõjutada toetuse saaja olukorda ja võtta ära kaebeõigust, mis tal oli

projektiga alustades. Rakendusüksuse vahetumisel ei nähtud ühegi õigusaktiga ette

finantskorrektsiooni otsusele esitatavate kaebuste lahendamiseks teistsugust korda, mis tagaks

toetuse saajale halduskohtumenetlusega samaväärse kaitse ja kaebeõiguse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine

ei ole HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses.

6. Kohus märkis 17.08.2022 kohtunõudes: „HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda. Riigiasutuste vahelised vaidlused ei kuulu üldjuhul halduskohtu pädevusse.

HKMS eesmärgiks on vältida olukorda, kus n.-ö riik vaidleb iseendaga. Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 101 lg 1 kohaselt lahendatakse valitsusasutuste ja muude riigiasutuste

omavahelised õiguslikud vaidlused alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse

jaoks kehtestatud teistsugust korda. Nii Sotsiaalministeerium kui ka Riigi Tugiteenuste Keskus

(RTK) on valitsusasutused, seega on haldusasjas nr 3-22-1641 nii kaebajaks kui vastustajaks

riik. On küsitav, kas selline vaidlus on HKMS kohaselt lubatav. Perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seadus ega kohtule teadaolevalt ka ükski teine seadus ei sisalda regulatsiooni,

mida saaks pidada teistsuguseks korraks VVS § 101 lg 1 mõttes.“

7. Kohus jääb 17.08.2022 kohtunõudes võetud seisukoha juurde ka peale menetlusosaliste

seisukohtadega tutvumist. VVS § 101 lg 1 kohaselt lahendatakse valitsusasutuste ja muude

riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki

vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Vaidlust ei ole selles, et nii Sotsiaalministeerium

kui ka RTK on valitsusasutused (VVS § 39 lg 3, § 65 lg 3, § 67). RTK põhimääruse kohaselt

on RTK Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millel on

juhtimisfunktsioon ja mis teostab täidesaatvat riigivõimu seaduses ettenähtud alusel ja ulatuses.

RTK põhimääruse § 3 kohaselt on RTK aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri

ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.

Seega on ministri pädevuses ka RTK otsuste kehtetuks tunnistamine. VSS § 101 lg 1 mõttes

vaidluste lahendamise teistsugust korda ei ole seadustega (nt STS) kehtestatud. Sellist korda ei

tulene ka määrusest nr 1303/2013, mis jätab määruse elluviimise õigusliku raamistiku EL

liikmesriikide kujundada (art 4 lg 4). Asjaolu, et RTK täidab antud juhul rakendusüksuse rolli

ning esindab selles EL huve, ei mõjuta tema õiguslikku staatust, mis tuleneb riigisisesest

õigusest ‒ VVS-st, STS-st ja RTK põhimäärusest.

8. Kaebaja toob välja, et haldusasjades nr 3-19-346 ja nr 3-22-511 on kohtud jaatanud samadel

asjaoludel kaebeõigust. Kohus rõhutab, et haldusasjas nr 3-19-346 oli vastustajaks kaebuse

esitamise hetkel SA Innove. Tallinna Halduskohus jaatas kaebeõigust just seetõttu, et

vastustajaks ei olnud formaalselt riik, vaid eraõiguslik juriidiline isik (oluline pole, et SA

Innove on asutanud Eesti Vabariik). Ka Tallinna Ringkonnakohus tegeles 24.09.2021 otsuses

kaebeõiguse teemaga. Ringkonnakohus rõhutas, et kaebeõigust kontrollitakse kaebuse

esitamise seisuga (otsuse p 15). Seetõttu ei omanud SA Innove ülesannete üleminek RTK-le

kohtumenetluse toimumise ajal tähendust. Teisalt käsitles ringkonnakohus kaebeõigust ka

selles võtmes, justkui oleks finantskorrektsiooni otsuse teinud riigiorgan, mitte SA Innove

(otsuse p 16). Ringkonnakohus leidis, et SA Innove oli otsuse tegemisel iseseisev ning RTK-l

ja Rahandusministeeriumil puudus järelevalvepädevus SA Innove finantskorrektsiooni otsuste

üle. Ringkonnakohtu argumentatsioonist tuleneb, et SA Innove kaebeõiguse jaatamisel oli

oluline just see, et ta ei ole riigiorganiks VVS § 101 mõttes.

3-22-1641

4(4)

Haldusasi nr 3-22-511 on eelmenetluse staadiumis, mistõttu pole põhjust pelgalt kaebuse

menetlusse võtmisest teha kaugele ulatuvaid järeldusi.

9. Sotsiaalministeerium väidab, et rakendusüksuse ülesannete üleandmine projekti kestel ei saa

mõjutada toetuse saaja olukorda ja võtta ära kaebeõigust, mis tal oli projektiga alustades.

Kohus sellega ei nõustu. Kaebeõiguse olemasolu määravad kehtivad seadused. RTK õigusliku

staatuse saab kujundada seadusandja, mitte see, et RTK on üle võtnud funktsioonid, mida enne

täitis riigiorganite süsteemi mittekuuluv eraõiguslik juriidiline isik. Oluline on see, et

seadusandja ei ole loonud finantskorrektsiooni otsuste vaidlustamiseks teistsugust korda VVS

§ 101 lg 1 mõttes, mistõttu on seadusandja tahteks olnud, et antud vaidlus lahendatakse

alluvuskorras vastavalt VVS § 101 regulatsioonile. Kohus nõustub RTK seisukohtadega. Siin

ei saa lähtuda sellest analoogiast, et kui menetluse ajal muutuvad õigusnormid, kohaldatakse

menetluse alguses kehtinud õigusnorme (HMS § 5 lg 5). Käesoleval juhul tegi

finantskorrektsiooni otsuse RTK, mitte SA Innove, mistõttu pole varem kehtinud õiguslikku

olustikku võimalik ka kuidagi praegusesse aega üle kanda.

10. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee