2-21-6336/42 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-21-6336

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Hagi ese

K. V. hagi M. H. U. i vastu ebaõige faktiväite

ümberlükkamises ja kahju hüvitamises

Tsiviilasja hind

9563.12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja K. V. (ik XXX); lepinguline esindaja R. S.

(XXX)

kostja M. H. U. (ik XXX); lepinguline esindaja

vandeadvokaat M. V. (XXX)

Menetlus

Kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta K. V. hagi Miia Utsali vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamises ja kahju

hüvitamises rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud K. V. kanda.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT

1. Hageja esitas kohtule järgmised nõuded:

1) kohustada M. H. U. i edastama hiljemalt viie päeva jooksul alates siinses

tsiviilasjas tehtava otsuse jõustumisest XXX (registrikood XXX, e-posti

aadress XXX) järgmise sisuga selgelt loetav teade ilma igasuguste täienduste

või muudatusteta: „Mina, M. H. U. (ik XXX), kinnitan, et K. V. (ik XXX) ei ole

mind seksuaalselt ahistanud. Minu varasemad väited selle kohta, et K. V.

ahistas mind, pannes oma käe mu jalale, ei vasta tõele.“;

2) alternatiivselt punktis 1 toodud nõudele: kohustada M. H. U. i edastama

hiljemalt viie päeva jooksul alates siinses tsiviilasjas tehtava otsuse

jõustumisest R. D. ile (D.) (e-posti aadress XXX) järgmise sisuga selgelt loetav

teade ilma igasuguste täienduste või muudatusteta: „Mina, M. H. U. (ik XXX),

kinnitan, et K. V. (ik XXX) ei ole mind seksuaalselt ahistanud. Minu varasemad

väited selle kohta, et K. V. ahistas mind, pannes oma käe mu jalale, ei vasta

tõele.“;

3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis kohtu õiglasel

äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest

kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni;

5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis varalise kahju eest summas 2114

eurot.

6) mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses määras viivis varalise kahju

hüvitiselt summas 2114 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku

rahuldamiseni;

7) jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud (kokku) summas 1306 eurot;

8) kohustada

kostjat

tasuma

hageja

kasuks

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Hageja on XXX töötaja ja treener ning kostja oli hageja juhendatav. 2020

avaldas kostja XXX R. D. i (XXX juhataja) isikus väite, nagu oleks hageja

kostjat 2018. aastal seksuaalselt ahistanud, pannes oma käe kostja tahte

vastaselt tema jalale. Selle väitega lõi kostja hagejast mulje kui isikust, kes

väärkohtleb oma juhendatavaid ning see rikkus intensiivselt hageja au ja head

nime tööandja ees. Hageja eitab toimunut, viidates ka sellele, et avaldamine

toimus 2 aastat pärast väidetavat juhtumit, vahepeal aga on toimunud aktiivne

koostöö.

KOSTJA SEISUKOHT

3. Kostja leiab, et kohtul tuleb käesolevas asjas otsustada küsimuse üle, kas

ahistamisjuhtumi

kogemusest

asjakohasele

isikule

või

institutsioonile

teavitamise järgselt võib teavitajat (st ohvrit) oodata tsiviilõiguslik vastutus

maine kahjustamise eest ning kohustus tasuda kahjuhüvitust olukorras, kus

ohver ei suuda juhtumi asetleidmist tõendada. Kostja väitel jagas ta temaga

juhtunut ahistamisjuhtumit XXXi kohaliku XXX filiaali juhiga ning seda

konfidentsiaalselt ja privaatselt. Kostja käitus õpilasena parimal ja võimalikul

viisil, püüdes olukorda lahendada kooliasutuse siseselt, kirjutades 24.07.2020

e-kirja teemaga „Aus ülestunnistus tegelikest juhtumitest“ kooli juhile R. D. ile.

E-kirjaga koos edastas kostja R. D. ile kui koolijuhile fotod tema poolt kirjutatud

käsikirjalisest kirjast. Kostja leiab, et kuna koolil puudub juhis, soovitus või mõni

muu dokument, kus oleks informatsioon, kuidas õpilased võiksid käituda

ahistamisjuhtumite korral, siis tegutses kostja temale kui õpilasele parimal

kohasel viisil. Kuna kooli juhtkond ei tegelenud juhtumiga delikaatselt ega

erapooletult, kutsudes kokku koosoleku ning teisi isikuid ning kus kostjat asuti

sisuliselt survestama juhtunu mahavaikimiseks, siis kujuneski välja olukord,

milles kostja tundis end ohvrina. Samuti on kostja seisukohal, et hagi kohtusse

esitamisega püütakse kostjat kui ohvrit taasohvristada.

4. Kostja leiab, et käesoleval juhul pole tegemist informatsiooni avaldamisega

kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses ehk kostja pole avaldaja, kes

tegi kolmandale isikule XXX andmed teatavaks. Ahistamisjuhtumist XXX filiaali

kooli direktorile teavitamisega pole kostja toime pannud tegu, mis oleks

käsitatav avaldamisena võlaõigusseaduse mõttes. Koolijuhi teavitamine ning siit

järelduse tegemine, et XXX koolijuhi kaudu juhtunust teatamine pole olnud

tehtud avalikustamise eesmärgil, kuna õpilasena ootas kostja, et kool hakkab

juhtunut lahendama privaatselt, konfidentsiaalselt ja delikaatselt. Kooli direktor

ega XXX ei ole nn kõrvaline kolmas isik, kellele andmed avalikustatakse.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kostja

vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja ebaõigete andmete

avaldamisega

tekkinud

mittevaralise

ja

varalise

kahju

hüvitamiseks

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja 1047 lg 1 alusel.

2. Hageja nõue tugineb kostja pöördumisele kooli juhataja poole e-kirjaga, kus ta

teatas ahistamise asjaoludest, millise tegevusega pani kostja toime ebaõigete

andmete

avaldamise

kolmandale

isikule

XXX

või

alternatiivina

teatavakstegemine konkreetsele koolijuhile. Vaidlus käib selle üle, et hageja

leiab, et väited on ebaõiged ja need on avaldatud kolmanda isikule

võlaõigusseaduse tähenduses, kostja on aga seisukohal, et tema poolt esitatud

väited vastavad tõele, kuid tegemist pole avaldamisega võlaõigusseaduse

mõttes.

3. Kohus jääb hagiavalduses esitatu juurde ning leiab, et esmalt tuleb menetluses

tuvastada, kas kostja poolt esitatud kirjas kirjutatut saab pidada VÕS § 1046 lg

1 ja § 1047 tähenduses avaldamiseks. Faktiväidete või väärtushinnangute

avaldamise all mõeldakse nende kolmandatele isikutele teatavaks tegemist.

Kohtu arvates pole oluline, kas tegemist on isikute paljususega avaldamise

puhul või ainult ühe isikuga, tähtsust omab arusaam, kas kostja poolt esitatut

kooli juhile saab pidada võlaõigusseadusjärgseks avaldamiseks. Kohtu arvates

ei oma tähtsust ka asjaolu, kas avaldamise ajendiks oli mingi kostja isiklik soov

millegi eest treenerile koht kätte näidata. Oluline on tuvastada, kas kostja

avaldas infot isikutele, keda saab lugeda võlaõiguse seisukohalt kolmandaks

isikuks.

4. Kohus leppis menetluses pooltega kokku, et teeb asjas vaheotsuse TsMS § 449

lg 2 järgi. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse

vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja

teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta

lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

5. Poolte esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja olid seotud ühe

konkreetse kooliga ning tegevusega. Hageja oli treener ning kostja oli õpilane.

Õpilane tundis, et teda on ahistatud, ning oluline pole see, milline ajavahemik

on juhtunu ning teatamise vahel, ja ta pöördus kooli juhi R. D. i poole abi

saamiseks. R. D. kui asutuse juht ja XXX esindaja teostab eelduslikult

järelevalvet töötajate tegevuse üle ning oli seega pädev otsustama, mida

saadud informatsiooniga peale hakata. Olukord eskaleerus selle peale, kui

hageja teavitas kostjat, et 2018. aasta sügisest kostja enam õpinguid XXX ei

jätka. R. D. võttis ühendust kostjaga ning andis teada, et kostja on oodatud

kooli vestlusele. Eluliselt on usutav, et kostja, saades aru, mis tegelikult juhtuma

hakkab, otsustas treeneriga toimunud vahejuhtumist anda teada koolijuhile ning

edastas e-kirja R. D. ile kohtumisele eelnenud õhtul. Kostja sõnul palus ta

koolijuhilt enne koosolekut privaatset kohtumist ning koolijuht oli sellega ka

nõus. Kostja sõnul andis R. D. mõista, et tegemist on kostja ja tema treeneri

omavahelise juhtumiga ning kool või direktor sellesse ei sekku. Antud

menetluse seisus on kohtul raske anda hinnangut koolijuhi käitumisele, kuna

konkreetseid asjaolusid selles osas ning järgnevate sündmuste puhul pole

kohus tõenduslikult uurinud, sest kohus peab vaheotsuses eelkõige võtma

seisukoha, kas hagi on üldse lubatav võlaõigusseaduse mõttes.

6. Kohus jõudis eelnevat analüüsides järeldusele, et kuna spordigümnaasiumi

puhul on tegemist haridusasutusega haridusseaduse mõttes, siis kehtivad seal

kindlad reeglid, mis reguleerivad eelkõige küll õppetöö korraldamist, kuid kus on

korraldatud ka õpetajate ja õppijate kasvatustöö ning omavaheline suhtlemine.

Koolielu juhib direktor või juht.

7. Kohus leiab, et asjaolu, kui kooli õpilane võtab ühendust kooli juhiga oma

probleemi lahendamiseks, järgides kirjutatud või kirjutamata reegleid, ei saa olla

käsitletav avaldamisena VÕS § 1047 ja § 1046 lg 1 tähenduses, sest tegemist

on haridusasutusega ja teatud subordinatsiooniga õpilaste ja õpetajate,

treenerite vahel suhete selgitamisel. Kostja ei pöördunud nt meediasse, vaid

valis kohtu arvates kõige sobivama viisi oma juhtumist rääkida just kooli

juhtkonnale. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isiklike õiguste rikkumine

õigusvastane, kui rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud

hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt ei

loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul,

kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja

kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele. Käesolevas asjas tulebki mh arvestada, et tegemist on konkreetses

organisatsioonis osalevate isikutega. Õpilane ja õpetaja või treener ei ole

kõrvalised kolmandad isikud, vaid ühe organisatsiooni liikmed, lihtsalt erinevas

staatuses. Seda saab võrrelda ka teatud allumissuhtega, mistõttu saab

järeldada, et õpilase tegevus tema suhtes toime pandud juhtumi kooli juhile

avaldamises pole tegemist avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes ning

seetõttu ei kaasne olukorrale neist sätetest tulenev õiguskaitse ka siis, kui

tegemist on ebaõige faktiväitega.

8. Kohus nõustub kostjaga, et kostja on püüdnud käituda, oma õigusi kaitsta ning

olukorda lahendada kooliasutuse siseselt nii, nagu on kirjeldatud väga mitmetes

soovitustes ja juhistes selliste olukordade lahendamiseks, kui kahtluse all on

seksuaalne ahistamine. Kostja on sellele viidanud oma vastuses (lk 41-43).

Konkreetselt XXX juhendit, kuidas käituda seksuaalse ahistamise juhtumi

korral, ei ole, vähemalt pole hageja seda tõendanud. Aluseks saaks võtta kostja

esitatud näitena Tartu Ülikooli võrdse kohtlemise juhendi ning ebavõrdse

kohtlemisega seotud kaebuste lahendamise skeemid, mis näevad ette

muuhulgas nõuanded ahistamis- ja muudest diskrimineerimis juhtumitest

teavitamiseks. Juhises on rõhutatud struktuuriüksuse juhi ja töö vahetu

korraldaja vastutust taoliste juhtumitega tegelemisel. Õpilasel tuleks juhendi

järgi ahistamisjuhtumi esinemisel pöörduda õppekava haldava struktuuriüksuse

juhi poole jne. Kui kasutada analoogiat, siis on igati loogiline, et kostja pöördus

õppeasutuse juhi poole. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete

kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, kusjuures avaldajaks on isik, kes

teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kohus on seisukohal, et kostjat

ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks ning XXX

või alternatiivselt kooli juht R. D. polnud kolmandateks kõrvalisteks isikuteks

võlaõigusseaduse mõttes.

9. Kuivõrd kohus ei tuvastanud hagi võimaliku rahuldamise esmast eeldust ehk

andmete avaldamist kõrvalistele isikutele, ei ole põhjust sisuliselt kontrollida,

kas vaidlusalune faktiväide sisaldas ebaõigeid andmeid, kas hagejat on

laimatud, samuti kas hagejale on tekkinud varaline ja/või mittevaraline kahju.

Seetõttu ei võta kohus seisukohta muude poolte seisukohtade ja tõendite osas,

mis eelnimetatud asjaolusid puudutavad.

MENETLUSKULUD

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib kohus menetluskulude jaotise

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi rahuldamata jätmist ja TsMS § 162

lg-t 1 arvestades tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

11. Kuna kohus teeb lahendi TsMS § 449 lg 2 (vaheotsus lõppotsuse tähenduses)

alusel, siis lähtub kohus TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestatust, mille kohaselt määrab

kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja

sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Donald Kiidjärv

Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2023 otsusega.