2-22-6599/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6599

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi V. R. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

13 753,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Mustamäe tee 16) lepinguline esindaja Dmitri

Santašev

Kostja: V. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista V. R.lt OK Incure OÜ kasuks 01.07.2020 V. R. ja Bigbank AS vahel

sõlmitud krediidilepingust nr SL18-01-1554583 tulenev võlgnevus kokku 3150,57

eurot (millest 2403,66 eurot põhivõlgnevus, 150,07 eurot intress, 590,84 eurot põhivõlalt

perioodi eest 20.11.2020 kuni 04.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot

lepinguhaldutasu).

3. Välja mõista V. R.lt OK Incure OÜ kasuks 01.07.2020 V. R. ja Bigbank AS vahel

sõlmitud krediidilepingust nr SL19-01-1614578 tulenev võlgnevus kokku 10 501,46

eurot (millest 7804,93 eurot põhivõlgnevus, 544,98 eurot intress, 2145,55 eurot põhivõlalt

perioodi eest 20.11.2020 kuni 04.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis, 6,00 eurot

lepinguhaldutasu)

4. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viiviste nõue V. R. vastu kogusummas 1,37 eurot.

5. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ sissenõudmiskulude nõue V. R. vastu kogusummas

100,00 eurot.

6. Jätta menetluskulud 99,26% ulatuses V. R. kanda ja 0,74% ulatuses OK Incure OÜ

kanda.

7. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 910 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 903,27 eurot mõista V. R.lt OK Incure OÜ

kasuks välja.

Tsiviilasi nr 2-22-6599

2 (5)

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. R. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus

puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada

ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaeg

uuesti

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41).

Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates

teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada,

loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 42).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. OK Incure OÜ esitas 04.05.2022 hagiavalduse V. R. vastu krediidilepingust nr SL18-01-

1554583 tuleneva põhivõlgnevuse 2403,66 euro; intressi 150,07 euro; viivise 590,95 euro;

sissenõudmiskulude 50,00 euro; lepinguhaldustasu 6,00 euro väljamõistmiseks ning

krediidilepingust nr SL19-01-1614578 tuleneva põhivõlgnevuse 7804,93 euro; intressi 544,98

euro; viivise 2146,81 euro; sissenõudmiskulude 50,00 euro; lepinguhaldustasu 6,00 euro

väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 910 eurot ja

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja V. R. 01.07.2020

laenulepingu nr SL18-01-1554583, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti

2403,66 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega,

Tsiviilasi nr 2-22-6599

3 (5)

mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 20.11.2020. Lepinguga lepiti kokku aastases

intressimääras 16,90% aastas ja hageja palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi

päevamäärast 0,0463%.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (laenuandja) ja kostja V. R. 01.07.2020

laenulepingu nr SL19-01-1614578, millega laenuandja võimaldas kostjal kasutada krediiti

7804,93 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja oli täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksegraafikujärgse maksega,

mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles 07.10.2020. Antud nõue on loovutatud OK Incure

OÜ-le 29.09.2021. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 18,90% aastas ja hageja

palub kostjalt välja mõista viivis lähtudes intressi päevamäärast 0,0518%.

Kohtu nõudel hageja 26.02.2022 teatas, et jääb sissenõudekulude juurde. Hageja hinnangul

seaduses ei ole sätestatud, et sissenõudmiskulude nõude hüvitamine peab tulenema lepingu

tingimusest. Ainuke eeldus seisneb selles, et poolte vahel peab olema sõlmitud leping ning

pärast lepingu lõppemist ehk ülesütlemist on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist, kui need tekivad. Sissenõudmiskulude nõue ei sisalda üksnes meeldetuletuskirjade

saatmist, vaid ka helistamist ja muid toiminguid, et võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks.

Juhul,

kui

kohus

leiab,

et

hageja

sissenõudmiskulude

nõue

on

ebaproportsionaalne, siis palub hageja kostjalt välja mõista sellist sissenõudmiskulude hüvitist,

mis on kohtu hinnangul ning arvestades hageja poolt tehtud toiminguid objektiivne.

2. Pärnu Maakohus võttis 24.05.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte 14.06.2022. TsMS § 394 lg 5 ja § 62 lg 2 järgi saabus

kostjale hagile vastuse esitamise tähtaeg 28.06.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud

ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja on esialgselt võlausaldajalt omandanud nõude loovutamise teel laenulepingust

tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 järgi laenuandja kohustub

andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

Tsiviilasi nr 2-22-6599

4 (5)

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 01.07.2020 sõlmitud

laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja kooskõlas

VÕS § 399 lg 1 p 1 ja 2 alusel krediidilepingud üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Bigbank AS andis

krediidilepingute nr SL18-01-1554583 ja SL19-01-114578 alusel kostjale krediiti kokku

10 208,59 eurot ning kostja kohustus saadud raha tagastama maksegraafikute alusel igakuiste

maksetena. Kostja ei ole täitnud BigBank AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõuded põhivõlgnevuste 2403,66 euro ja

7804,93 euro ja lepinguhaldustasude 6 euro ja 6 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Bigbank

AS ja kostja on lepingu nr SL18-01-1554583 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise

määras 16,90 % aastas ja lepingu nr SL19-01-1614578 sõlmimisel kokku leppinud intressi

maksmise määras 18,9 % aastas. Kostja intressivõlgnevused kuni krediidilepingute

ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel vastavalt 150,07 eurot ja 544,98 eurot. Kohus

rahuldab hageja nõuded intresside väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja on esitanud nõuded kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

100,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud

VÕS § 1132 lg 2 p 3. Kohus selgitas hagejale, et VÕS § 1132 lg 2 p 3 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn

2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132 alusel saab

toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid,

mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise

sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded

summas 100,00 eurot.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

Tsiviilasi nr 2-22-6599

5 (5)

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2403,66 eurot määras

0,0463% päevas ja põhivõlgnevuselt 7804,93 eurot määras 0,0518% päevas. Kohus ei nõustu

hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgsed intressid kõigepealt teisendanud

päevamääraks ja seejärel ümardanud. Selline arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja

poolt kehtestatuga. Lepingus ei ole kokku lepitud intressi päevamäära, vaid on kokkulepe

intressi aastamäära kohta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised võttes aluseks

lepingutes kokkulepitud intresside aastamäärad. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks lepingu

nr SL18-01-1554583 täitmisega viivitamise eest viivise summas 590,84 eurot ja lepingu SL19-

01-1614578 täitmisega viivitamise eest viivise summas 2145,55 eurot perioodi eest 20.11.2020

kuni 04.05.2022. Sissenõutavaks muutunud viivise summad vastavalt 0,11 eurot ja 1,26 eurot

jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

99,26 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 903,27 eurot kostja kanda ja

6,73 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik