3-22-1677/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1677

Haldusasi

X kaebus Kiili valla kohustamiseks eraldada alates

01.09.2022 lasteaiakoht

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Y

Vastustaja Kiili vald, esindaja TT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.08.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kiili valla määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Kiili valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.08.2022

määruse peale haldusasjas nr 3-22-1677.

2. Rahuldada Kiili valla määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.08.2022

määrus. Teha uus määrus, millega jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Kohtulahendi avaldamisel asendada X ja Y nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (sündinud XX.XX.XXXX) vanemad esitasid Kiili Vallavalitsusele 13.11.2020 taotluse

lasteaiakoha saamiseks Kiili Lasteaeda. Vastuseks kaebaja isa 26.07.2022 pöördumisele teatas

Kiili vald, et kaebajale ei pakuta 2022. a sügisest lasteaiakohta. Koha pakkumist peeti

tõenäoliseks siis, kui valmib uus lasteaed. 27.07.2022 e-kirjas märkis vald, et puudub seaduslik

alus teises lasteaias või -hoius käimisega seotud kulude hüvitamiseks.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 08.08.2022 kaebuse Kiili valla kohustamiseks eraldada

kaebajale alates 01.09.2022 lasteaiakoht Kiili Lasteaias.

Kaebaja vanemad on püüdnud leida kohta mõnes teises omavalitsuses asuvas lasteaias või

lastehoius (Rae vallas asuvas Vandersellide lasteaias, Väike Päike lastehoius), kuid see ei ole

õnnestunud. Kuna õppeaasta algab peagi, võib eeldada, et naabervaldades asuvates lasteaedades

ja -hoidudes on kohad täidetud. Samuti on koha saamine teistes omavalitsustes ebatõenäoline,

sest eelistatakse lapsi, kelle registreeritud elukoht on teises omavalitsuses. Liiati oleks teises

lastehoius käimine kulukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Kaebaja vastab koolieelse lasteasutuse

3-22-1677

2(5)

seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 ja § 15 lg-s 3 sätestatud tingimustele. Otsus lasteaiakoha andmise

kohta ei ole kaalutlusotsus. Lasteaiakohti on olnud puudu juba alates 2015. aastast.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks eraldada kaebajale

lasteaiakoht Kiili Lasteaias alates 01.09.2022 kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärk jääda saavutamata. Asjas

tehtav lahend ei jõustu enne õppeaasta algust. Kaebaja soovib asuda omandama alusharidust

koos eakaaslastega. Lasteaiakoha saamine alles 2024. aastal võib last traumeerida, kui ta

hakkab alusharidust omandama nooremate lastega. Kaebusel on suured edulootused, sest

vastustaja on jätnud täitmata KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamist ei takista avalik huvi. Avalikes huvides on tagada, et kaebajal on võimalik

asuda oma elukohajärgses lasteaias alusharidust omandama.

3. Tallinna Halduskohus tegi 08.08.2022 määruses menetlusosalistele ettepaneku lahendada asi

kompromissi või muu kohtuvälise kokkuleppega.

4. Kiili vald leidis kirjalikus vastuses, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ning

palus jätta see rahuldamata.

Lasteaiakoha eraldamine väljaspool järjekorda ei ole võimalik. Seepärast ei ole võimalik

sõlmida ka vastavasisulist kompromissi. Lasteaiakoha andmise kord on reguleeritud Kiili

Vallavalitsuse 11.06.2019 määruses nr 3. Kui kohti ei ole piisavalt, jagatakse need võrdse

kohtlemise tagamiseks järjekorra alusel (vt määruse nr 3 § 2 lg 5). Kohtade andmiseks

järjekorra pidamine on põhiseadusega kooskõlas (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-63-13). 10.08.2022

seisuga on Kiili Lasteaia järjekorras 168 pooleteise- kuni seitsmeaastast last, kes vajaksid kohe

lasteaiakohta. Kaebaja on järjekorras 130. kohal. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel rikutaks

kaebajast eespool oleva 129 lapse õigusi ning tagatud ei oleks võrdne kohtlemine. Määrus ei

oleks ka täidetav, sest rühmad on komplekteeritud. Määruse täitmiseks peaks vastustaja

kelleltki koha ära võtma. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa kaebaja

õigused intensiivselt riivata. Lastele, kellele vald ei suuda tagada kohta Kiili lasteaias,

kompenseeritakse eralastehoiu või lasteaiakoha tasu samadel alustel munitsipaallasteasutuse

kuludega.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.08.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning

kohustas Kiili valda tagama kaebajale alates 01.09.2022 lasteaiakoha Kiili Lasteaias.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuksid kaebaja õigustele tagajärjed, mida ei ole

ka talle soodsa kohtulahendiga võimalik kõrvaldada (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel saaks kaebaja lasteaiakoha kõige varem järgmisel õppeaastal. Tegemist

on pöördumatu tagajärjega, sest kaebaja ei saa soovitud ajal alustada koos eakaaslastega

haridusteed ning realiseerida põhiseaduslikku õigust alusharidusele.

Kaebuse perspektiiv on suur. Lasteaiakoha andmise kohustuse osas on välja kujunenud

ühetaoline kohtupraktika (vt nt kohtulahendeid haldusasjades nr 3-17-449, 3-14-52400,

3-14-422, 3-13-2038, 3-13-1859, 3-12-2314, 3-13-1457 ja nendes lahendites viidatud

kohtupraktika). Lasteaiakoha osas järjekorra pidamine on küll seadusega kooskõlas, kuid

järjekorra pidamine ei tähenda, et vald täidaks nõuetekohaselt seaduses sätestatud kohustust.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 4 sätestatud mõistliku menetlustähtaja põhimõte on

olulisem kui järjekorra järgimine ehk vastustaja tegevus on KELS § 10 lg-ga 1 kooskõlas, kui

ta annab lapsele lasteaiakoha küll järjekorra alusel, nagu sätestavad valla õigusaktid, kuid

mõistliku aja jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2014 otsus nr 3-4-1-63-13, p-d 27, 31 ja 33).

Kohtupraktikas on mõistlikuks menetlusajaks peetud kahte kuud (vt Tallinna Ringkonnakohtu

14.11.2014 otsus nr 3-13-70166, p 10). KELS § 10 lg 1 eesmärk on ühelt poolt võimaldada

lapsel saada alusharidust ning teiselt poolt vanematel korraldada elu viisil, kus nad ei ole

3-22-1677

3(5)

lasteasutuse tööajal seotud lapse kasvatamisega ega pea leidma võimalusi muul viisil lapsehoiu

korraldamiseks. Vanemate nõudeõigus ei sõltu valla rahalisest seisundist.

Vald ei ole pakkunud kaebajale võimalusi kompromissideks ning on keeldunud võimalike

alternatiivsete lahendustega kaasnevate kulude hüvitamisest (vähemalt 29.07.2022 seisuga, vt

kaebuse lisa 11). Pikad järjekorrad ei õigusta seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmist.

Lasteaiakohade puudus ei saabunud ootamatult ning tegemist on juba aastaid väldanud

probleemiga. Laste õigusi rikub valla tegevusetus, mitte asjaolu, et keegi järjekorras olijatest

pole pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Seega ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine

rikkuda kaebajast eespool olevate laste õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine poleks

vastuolus ka avaliku huviga, sest avalikkusel on huvi selle vastu, et lasteaiaealised lapsed

saaksid elukoha lähedal alusharidust.

6. Vastuseks kaebaja päringule teatas Kiili vald 30.08.2022 e-kirjas, et halduskohtu määrus ei

ole täidetav ja see vaidlustatakse. Vastuses märgitakse, et vald saab aidata kaasa lastehoiu või

eralasteaia koha leidmisel.

7. Tallinna Halduskohus hoiatas 30.08.2022 määruses Kiili valda, et esialgse õiguskaitse

määruse täitmata jätmisel võib määrata kuni 32 000 euro suuruse trahvi.

8. Kiili vald esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.08.2022 määruskaebuse, milles palub

esialgse õiguskaitse määrus tühistada. Alternatiivselt palub vastustaja muuta määruse

resolutsiooni ja asendada sõnad „lasteaiakoht Kiili Lasteaias“ sõnadega „hoiukoht lastehoius

või eralasteaias“.

Vastustaja jäi varem väljendatud seisukohale, et esialgse õiguskaitse määrus ei ole kohtade

puuduse tõttu täidetav. Määruse täitmisel rikuks vastustaja õigusakte (KELS § 7) ning teiste

järjekorras olijate subjektiivseid õigusi. Samuti tuleks kelleltki koht ära võtta. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisega otsustataks ka ette ära põhivaidlus, mis ei ole asjaolusid arvestades

põhjendatud. Samuti ei ole määruse resolutsioon kaebuse eesmärki ja poolte õigusi arvestades

proportsionaalne. Õiguspärane oleks tagada koht eralasteaias või lastehoius. Vastustaja aitab

kaasa eralasteaias või lastehoius käimisega kaasnevate kulude hüvitamisel. Lasteaiakoha

küsimustega tegeletakse vallas igapäevaselt. Hetkel on pooleli hange 180 koha loomiseks.

Puudub võimalus ennustada, kui palju lapsi lisandub ühe valda tuleva leibkonnaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7) ning määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele

määral, et see lahendada. Vastustaja ei nõustu esialgse õiguskaitse kohaldamisega,

alternatiivselt palub ta esialgset õiguskaitset kohaldada selliselt, et kaebajale tuleb tagada

hoiukoht lastehoius või eralasteaias. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda

halduskohtu 16.08.2022 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta esialgse

õiguskaitse

taotlus

rahuldamata,

või

alternatiivselt

muuta

kohaldatud

abinõu

(HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks

ringkonnakohtunik.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3.

Kokkuvõtlikult teeb kohus määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul

võib kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda raskendatuks

või võimatuks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse

kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja puudutatud isikute

õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi.

3-22-1677

4(5)

11. Vastustaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu hinnangule esialgse õiguskaitse vajadusele

ega kaebuse perspektiivile.

12. KELS § 10 lg 1 järgi loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise kuni

seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt

ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni

kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

Viidatud sättest tuleneb vallale kohustus vastav võimalus luua ning lapsele või tema vanematele

koha saamise õigus. Seejuures on sätte eesmärk kaitsta eelkõige vanemate õigust lapse

kasvatamisel ja tema hariduse üle otsustamisel (PS § 27 lg 3 ja § 37 lg 3), mitte lapse õigust

alusharidusele. Alusharidust on võimalik omandada ka kodus (KELS § 2 lg 2). Samuti aitab

koolieelse lasteasutuse võimalus vanematel ühitada paremini töö- ja pereelu (vt KELS § 1 lg

2). Eelnevat arvestades võib ringkonnakohtu hinnangul olla efektiivsem käsitada kaebajana

lapsevanemat, mitte last.

13. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustajal on KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus tagada X-

le lasteaiakoht Kiili vallas. Lasteaiakoha andmata jätmine tähendab, et vanematel võib tekkida

raskusi töö- ja pereelu ühitamise ning toimetulekuga (vt ka kaebaja 26.07.2022 e-kiri, kaebuse

lisa 11). Neid tagajärgi ei pruugi olla lihtne ka positiivse kohtuotsusega kõrvaldada. Kahjulike

tagajärgede saabumine ei pea olema kindel, kohtul tuleb määruse tegemisel arvestada ka selliste

tagajärgede saabumise ohuga.

14. Kaebuse edulootusi võib pidada kõrgeks. Kaebajal on õigus nõuda KELS § 10 lg-st 1

kinnipidamist ning lapse lisamine lasteaiakoha järjekorda ei tähenda, et vald oleks sättes

nimetatud kohustuse täitnud. Kohustuse täitmine ei sõltu konkreetse kohaliku omavalitsuse

üksuse rahalistest võimalustest. Lasteaiakoha võimalus tuleb luua mõistliku aja jooksul alates

asjaomase taotluse saamisest, milleks viimaste aastate kohtupraktikas on peetud umbes kaht

kuud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.08.2021 määrus nr 3-21-1494, p 14 ja seal viidatud

kohtupraktika).

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus huvide kaalumisel arvestanud siiski

piisavalt puudutatud isikute õiguste ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavate

tagajärgedega. Vastustaja on selgitanud, et algavaks õppeaastaks on Kiili Lasteaia rühmad

vastavalt KELS §-s 7 sätestatud piirarvule komplekteeritud ning vabu kohti ei ole. Kaebaja on

lasteaia üldjärjekorras 130. kohal, mis tähendab, et talle esialgse õiguskaitse korras lasteaia

koha andmisel jääb juba selle saanud laps kohast ilma või vabade kohtade ilmnemisel jääb

kohast ilma kaebajast järjekorras eespool olev laps. KELS § 10 lg 1 sätestab kõigile valla

territooriumil elavatele lastele võrdse võimaluse saada lasteaiakoht. Samas ei ole rühmade

suurendamine arvestades KELS §-s 7 sätestatud piirarve võimalik. Üksiti on tõenäoline, et ka

kaebajast eespool olevate laste vanematel tekib raskusi, mis kaasnevad lasteaiakohast

ilmajäämisega. Kaebaja on samas põhimõtteliselt pidanud piisavaks hoiukohta või kohta

eralasteaias (vt kaebuse lisad 12 ja 13) ning vastustaja on märkinud, et kompenseerib lastehoius

või eralasteaias käimisega seonduvad täiendavad kulud (vt vastustaja 15.08.2022 vastuse p 23,

30.08.2022 e-kiri, 30.08.2022 määruskaebuse alternatiivne taotlus). Kohtule ei ole seni esitatud

andmeid, et lasteaiakohale Kiili Lasteaias puuduvad igasugused alternatiivid, sh sobivas

asukohas. Kohtule on esitatud üksnes kahe lasteasutuse vastused. Kaebaja ei ole ka veenvalt

näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad väga rasked tagajärjed.

Seega puuduvad erandlikud asjaolud, mis õigustaksid lasteaiakoha andmist eelisjärjekorras.

16. Eelnevat arvestades tuleb Kiili valla määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu

16.08.2022 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-22-1677

5(5)

17. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamine ei tähenda, et vastustaja vabaneks kohustusest

tagada

X-le

koht

lasteasutuses.

Vastav

kohustus

tuleneb

vastustajale

KELS § 10 lg-st 1. Kui kaebaja ei leia mõistliku aja jooksul sobivat alternatiivi

munitsipaallasteaiale, sh koostöös vastustajaga, võib ta esitada uue esialgse õiguskaitse

taotluse.

18. Kaebaja eraelu kaitseks asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses füüsiliste

isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)