2-21-18702/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18702

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi H. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 503,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830;

asukoht Posti tn 30, Haapsalu linn, Haapsalu linn,

Lääne maakond) esindaja Jaana Jostmann

Kostja: H. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H. S.lt Holm Bank AS kasuks 06.01.2020 kostja ja hageja vahel sõlmitud

laenulepingust nr 00291001065 tulenev võlgnevus kokku 8001,05 eurot (millest

6432,65 eurot põhivõlgnevus; 666,74 eurot intress; 767,72 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis; 118,94 eurot lepingutasu; 15 eurot võla sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista H. S.lt Holm Bank AS kasuks 27.02.2020 kostja ja hageja vahel sõlmitud

laenulepingust nr 00271002277 tulenev võlgnevus kokku 338,50 eurot (millest 254,96

eurot põhivõlgnevus; 20,51 eurot intress; 40,53 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; 7,50

eurot lepingutasu; 15 eurot võla sissenõudmiskulud).

4. Välja mõista H. S.lt Holm Bank AS kasuks 10.03.2020 kostja ja hageja vahel sõlmitud

laenulepingus nr 00681003109 tulenev võlgnevus kokku 9158,39 eurot (millest 7737,52

eurot põhivõlgnevus; 552,14 eurot intress; 705,42 eurot sissenõutavaks muutunud viivis;

148,31 eurot lepingutasu; 15 eurot võla sissenõudmiskulud).

5. Jätta rahuldamata Holm Bank AS viivisenõue H. S. vastu kogusummas 5,53 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,97% ulatuses H. S. kanda ja 0,03% ulatuses Holm Bank AS

kanda.

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 750 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv), millest 749,78 eurot mõista H.

S.lt Holm Bank AS kasuks välja.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-21-18702

2 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg

2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416

lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

Swedbank

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302

(SWIFT:

NDEAEE2X)

Luminor

Bank

AS-s

või

a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja

riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Holm Bank AS (hageja) esitas 29.11.2021 hagiavalduse H. S. (kostja) vastu, milles palub välja

mõista hageja ja kostja vahel:

 06.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr 00291001065 alusel põhivõlgnevus 6432,65 eurot,

intress 666,74 eurot, viivis 770,61 eurot, lepingutasu 118,94 eurot ja menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 15 eurot;

 27.02.2020 sõlmitud laenulepingu nr 00271002277 alusel põhivõlgnevus summas 254,96

eurot, intress 20,51 eurot, viivis 40,53 eurot, lepingutasu 7,50 eurot ja menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot;

Tsiviilasi nr 2-21-18702

3 (5)

 10.03.2020 sõlmitud laenulepingu nr 00681003109 põhivõlgnevus summas 7737,52 eurot,

intress 552,14 eurot, viivis 708,06 eurot, lepingutasu 148,31 eurot ja menetluskulu

meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 750,00 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 06.01.2020 laenulepingu nr 00291001065, mille

alusel kostja sai laenu 7000,00 eurot intressimääraga 16 %. Kostja kohustus laenu tagastama kokku

lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on alates 06.11.2020 laenulepingu graafikujärgsed osamaksed

tasumata ning tagastamata põhivõla jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 6432,65 eurot. Hageja

ütles võlgnevuse tõttu lepingu üles 05.03.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega

16% aastas ehk 0,044 % päevas, tasumata lepingutasu ning lepingu punktis 13 kokkulepitud

meeldetuletuskirjade tasu.

Hageja ja kostja sõlmisid 27.02.2020 laenulepingu nr 00271002277, mille alusel kostja sai laenu

559,00 eurot intressimääraga 17,9 %. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Kostjal on alates 10.11.2020 laenulepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata ning

tagastamata põhivõla jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 254,96 eurot. Hageja ütles võlgnevuse

tõttu lepingu üles 26.02.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 17,9% aastas ehk

0,049 % päevas, tasumata lepingutasu ning lepingu punktis 13 kokkulepitud meeldetuletuskirjade

tasu.

Hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2020 laenulepingu nr 00681003109, mille alusel kostja sai laenu

8000,00 eurot intressimääraga 12 %. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku

alusel. Kostjal on alates 10.11.2020 laenulepingu graafikujärgsed osamaksed tasumata ning

tagastamata põhivõla jääk hagiavalduse esitamise seisuga on 7737,52 eurot. Hageja ütles

võlgnevuse tõttu lepingu üles 26.02.2021. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 12%

aastas ehk 0,033 % päevas, tasumata lepingutasu ning lepingu punktis 13 kokkulepitud

meeldetuletuskirjade tasu.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta.

3. Pärnu Maakohus võttis 29.12.2021 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja

kohtumäärus isiklikult kätte 05.03.2022. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg

lõppes 21.03.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab

hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud

tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles

asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja

põhjendava osaga.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on

need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei

näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline

kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt

täitnud hagejaga 06.01.2020, 27.02.2020 ja 10.03.2020 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid

rahalisi kohustusi, mistõttu on hageja laenulepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse

Tsiviilasi nr 2-21-18702

4 (5)

(VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS §

82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis laenulepingu nr 00291001065 alusel

kostjale laenu summas 7000 eurot, laenulepingu nr 00271002277 alusel laenu 559 eurot,

laenulepingu nr 00681003109 alusel laenu 8000 eurot ning kostja kohustus tagastama laenud

vastavalt maksegraafikutele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi

kohustusi vastavalt alates 06.11.2020 ja 10.11.2020. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise

mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust

kohus rahuldab hageja nõuded põhivõlgnevuste kogusummas 14 424,83 euro (6432,65€ + 254,96€

+ 7737,52€) ja lepingutasude kogusummas 274,75 eurot (118,94€ + 7,5€ + 148,31€)

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja

on lepingu nr 00291001065 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 16% aastas,

lepingu nr 00271002277 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 17,9% aastas ja

lepingu nr 00681003109 sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 12% aastas. Kostja

intressivõlgnevus kuni laenulepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel kokku 1239,39

eurot (666,74€ + 20,51€ + 552,14€). Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 1239,39 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 45,00 euro ulatuses st iga

laenulepingu puhul 15,00 eurot. Tulenevalt VÕS § 113² lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Hageja on hagiavalduses märkinud, et laenulepingute kehtivusajal on iga

laenulepingu puhul hageja edastanud kostjale 3 tasulist meeldetuletuskirja, milledele on eelnenud

tasuta meeldetuletuskirjad. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud

lepingu nr 00291001065 puhul 15 eurot, lepingu nr 00271002277 puhul 15 eurot ja lepingu nr

00681003109 puhul 15 eurot.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu,

mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud

asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast

kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Tsiviilasi nr 2-21-18702

5 (5)

Hageja nõuab kostjalt viiviseid, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 6432,65 eurot määras 0,044%

päevas, põhivõlgnevuselt 254,96 eurot määras 0,049% päevas ja põhivõlgnevuselt 7737,52 eurot

määras 0,033% päevas. Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on lepingujärgsed

intressid kõigepealt teisendanud päevamääraks ja seejärel ümardanud. Selline arvutusmetoodika ei

ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Lepingus ei ole kokku lepitud intressi päevamäära,

vaid on kokkulepe intressi aastamäära kohta. Kohus viivise väljamõistmisel arvestab, et arvutatud

viivisesumma ei ületaks hageja poolt nõutud viivisesummat. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja viivise lepingus 00291001065 viivitatud maksete tasumata jätmise eest kokku 767,72 eurot

(11,92€ + 11,24€ + 10,49€ + 9,7€ + 724,37€); viivise lepingus 00271002277 viivitatud maksete

tasumata jätmise eest kokku 40,53 eurot (9,09€ + 8,61€ + 8,07€ + 7,49€ + 7,27€); viivise lepingus

00681003109 viivitatud maksete tasumata jätmise eest kokku 705,42 eurot (5,04€ + 4,72€ + 4,38€

+ 4,02€ + 687,26€). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas

1513,37 eurot (767,72€ + 40,53€ + 705,42€).

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750,00 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,97 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

749,78 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda

tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal

kulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik