2-21-18832/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-18832

Hagi ese

K. J. hagi M. J. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: K. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post

XXX),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat K. L.-E. (Advokaadibüroo Lillo

& Lõhmus, asukoht Ülikooli 4, Tartu linn, e-post

XXX)

•

Kostja: M. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. J. hagi M. J. vastu ühisvara jagamiseks.

2. Lõpetada K. J. ja M. J. ühisomand kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) ja jätta see K. J. ainuomandisse.

3. Kohustada M. J.t andma nõusolek ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et

registriossa nr XXX kantud kinnistu jääb K. J. ainuomandisse. Samuti

kohustada M. J.t andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXX M.

J. kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse K. J..

4. Kohtulahend asendab M. J. tahteavaldused registriosa nr XXX teise jakku

kantud ühisomaniku kande kustutamiseks ning K. J. ainuomanikuna

sissekandmiseks.

5. Kohustada K. J.t tasuma M. J.le XXX kinnistu (registriosa nr XXX)

ainuomandi saamise eest hüvitist, mis vastab enamsaadud vara väärtusele,

so 23 175,55 eurot.

6. Jätta K. J., M. J. ja AS-i SEB Pank vahel 02.11.2006 sõlmitud laenulepingust

nr XXX tulenevad kohustused (alates 05.05.2022) K. J. kanda.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Kuivõrd

menetluskulud

jäävad

poolte

endi

kanda,

jätab

kohus

menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K. J. (hageja) esitas 1. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi M. J. (kostja) vastu

ühisvara jagamiseks. Hagi ja 5. mai 2022 täpsustuse kohaselt palub hageja lõpetada

hageja ja kostja ühisomand XXX kinnistule (registriosa nr XXX) ja jätta nimetatud

kinnistu hageja ainuomandisse; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu

registriosa nr XXX teise jakku tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja

omanikuna sissekandmiseks; jätta laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused hageja

kanda; kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitis 19 759,70 eurot; alternatiivselt määrata

hüvitise

suuruseks

23 175,55

eurot.

Alternatiivselt

müüa

kinnistu

avalikul

enampakkumisel, saadud rahast tasuda kinnistu müügiga seonduvad kulud, SEB Pank

AS-le laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus ning ülejäänud raha jagada poolte

vahel nii, et kostja saab 18,46% ja hageja 81,54%. Määrata, et kui pooled ei vii avalikku

enampakkumist läbi ega võõranda nimetatud kinnistut 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest, viiakse kinnistu avalik enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Alternatiivselt palub hageja juhul, kui kohus ei arvesta ühisvara

jagamisel hageja poolt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate

kohustuste täitmisega, mõista VÕS § 69 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja 30 344,77

eurot ning tasaarvestada see hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitisega.

Poolte abielu on sõlmitud XXX ja lahutatud XXX. 12. märtsil 2003 sõlmisid pooled

abieluvaralepingu, mille kohaselt alates 12. märtsist 2003 poolte poolt omandatav

igasugune kinnis- ja vallasvara, sealhulgas väärtpaberid, arved pankades, sõidukid,

samuti varalised õigused ja kohustused jäävad omandaja lahusvaraks.

8. novembril 2006 omandasid pooled ühisomandisse XXX kinnistu (08.11.2006 kinnistu

müügileping) ning vastutavad solidaarselt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr

XXX tulenevate kohustuste täitmise eest. Laenulepingujärgseid laenumakseid on

makstud hageja pangakontolt. Hageja on tasunud perioodil 02.11.2006 kuni 02.05.2022

laenulepingu põhiosa makseid 51 903,93 eurot ja intressimakseid ja intressimakseid

39 082,22 eurot (tl 13, 17). 30.07.2020 kuni 26.04.2022 on kostja kandnud hageja

pangakontole 12 540 eurot selgitusega pangalaen. 05.05.2022 täpsustuse kohaselt on

hageja kokku osalenud laenumaksete tasumises oma lahusvara arvel 78 446,15 euro

ulatuses (hageja kontolt tasutud 90 986,15 eurot – kostja poolt hageja kontole tasutud 12

540 eurot).

Kohtu 27. jaanuari 2022 selgituskirjale vastates märkis hageja järgmist: 8. novembri 2006

müügilepingus sisalduvat kokkulepet omandada kinnistu poolte ühisomandisse, on

võimalik käsitleda abieluvaralepinguna, millega pooled leppisid erinevalt poolte vahel

kehtivast varalahususe varasuhtest kokku, et XXX hakkab kuuluma poolte

ühisomandisse. 8. novembri 2006 müügilepinguga ei muudetud 12.03.2003 sõlmitud

abieluvaralepingut ega seda, et poolte poolt omandatud muu vara ning poole nimel

võetavad varalised õigused ja kohustused jäävad vastava poole lahusvaraks. Seega on

poolte ühisvaraks üksnes XXX kinnistu.

KOSTJA VASTUS HAGILE

2. Kostja ei vaidle vastu hageja poolt välja toodud faktilistele asjaoludele, mis puudutab

abieluvaralepingu sõlmimist ning XXX ostmist ühisvarasse poolte ühiselt võetud

laenuga.

Kohtu 27. jaanuari 2022 selgituskirjale vastas kostja järgmist: abieluvaraleping sõlmiti

kostja ettepanekul hageja pikaajalise ja ebakorrektse finantsilise käitumise tõttu. XXX

kinnistu ostmisel tegi kostja ettepaneku osta kinnistu ühisomandisse. Kostja ei soovi

vaidlustada kinnistu turuväärtust, ega esitada ühisvara jagamiseks vastuhagi.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte seletused, on

seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

4. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: hageja

ja kostja abielu sõlmiti XXX ja lahutati XXX; 12. märtsil 2003 sõlmisid hageja ja kostja

abieluvaralepingu; 8. novembril 2006 sõlmisid hageja ja kostja eluhoonega kinnistu

müügilepingu, millega omandasid ühisomandisse XXX kinnistu; XXX kinnistu

ostmiseks sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenutaotlejatena 2. novembril 2006 AS-iga SEB

Pank laenulepingu nr XXX.

5. Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseadusest (PKS (1995)). Varem kehtinud PKS 1995 § 7 nägi ette, et abikaasade

varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on

sõlmitud.

Riigikohtu 28. oktoobri 2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-17756 p-s 20 on märgitud,

et erinevalt kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 59 lg-st 1, mis võimaldab kitsalt lisaks

varasuhte valimisele ja vahetamisele teha muudatusi valitud varasuhte sees PKS § 59 lg 1

p 3 kohaselt üksnes seaduses ette nähtud juhtudel, võis abieluvaraleping PKS 1995 §-de 8

ja 9 järgi hõlmata laiemaid kokkuleppeid.

Pooled omandasid XXX kinnistu abieluvaralepingu kehtivuse ajal, mistõttu tuleb

tuvastada kas pooled leppisid kokku abieluvaralepinguga kokkulepitud lahusvararežiimist

erinevalt,

s.o

omandada

kinnisasi

ühisvarasse

või

muudeti

müügilepinguga

abieluvaralepingut.

PKS 1995 § 9 lg 1 p 2 kohaselt võidi abieluvaralepinguga kindlaks määrata, milline abielu

kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara. 12. märtsi 2003

abieluvaralepingus leppisid pooled kokku, et vara, mille kumbki pool alates 12. märtsist

2003 omandab jääb tema lahusvarasse.

PKS 1995 § 10 lg 2 sätestas, et poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või

sõlmida uue abieluvaralepingu. Varem sõlmitud abieluvaraleping kehtib muutmata osas,

samuti osas, mis ei ole vastuolus hiljem sõlmitud abieluvaralepinguga. Osundatud sättest

tulenevalt oli pooltel võimalik sõlmida mitu abieluvaralepingut. See ei toonud

automaatselt kaasa varem sõlmitud abieluvaralepingu kehtivuse lõppemist.

Kohus käsitleb 8. novembri 2006 müügilepingus sisalduvat kokkulepet omandada XXX

kinnistu poolt ühisomandisse, abieluvaralepinguna, millega pooled leppisid erinevalt

poolte vahel kehtivast varalahususe varasuhtest kokku, et XXX hakkab kuuluma poolte

ühisomandisse. Eelviidatud müügilepinguga ei muudetud 12. märtsil 2003 sõlmitud

abieluvaralepingut ega põhimõtet, et poolte poolt omandatud muu vara ning poole nimel

võetavad varalised õigused ja kohustused jäävad vastava poole lahusvaraks.

Kohus on seisukohal, et poolte ühisvaraks on üksnes XXX kinnistu, väärtusega 201 000

eurot (tl 22-48). Kõik muu vara, mille pooled abielu ajal, alates 12. märtsist 2003,

omandasid, on selle poole vara, kelle nimele vastav vara omandati. Eelnevast tulenevalt

tuleb mõlema poole panuseid XXX kinnistusse käsitleda kui abikaasade lahusvara arvelt

tehtud panuseid poolte ühisvarasse.

6. Hageja esmaseks nõudeks on ühisvara jagamine selliselt, et kinnistu asukohaga XXX

jääb hagejale ja hageja maksab kostjale hüvitist kaotatud omandiosa eest.

Kohus saab lähtuda üksnes hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest ning üksnes

juhul, kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele

sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne

selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele (Riigikohtu 26. aprilli

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21) (p 13-15). Kohus selgitas kostjale, et juhul

kui ta soovib ühisvara jagamist teisel viisil kui seda on hageja taotlenud, tuleb tal esitada

selleks vastuhagi. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Kohtule ei nähtu põhjuseid, miks oleks

kinnistu jätmine hageja omandisse äärmiselt ebaõiglane. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta XXX kinnistu hageja omandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist.

7. PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kalduda kõrvale abikaasade osade

võrdsusest, kui ühisvara omandati ühe abikaasa lahusvara arvel. Kehtiva PKS § 34 lg 2

kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle

väärtus hüvitatakse ühisvara arvel.

PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades kalduda enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19

lg 2 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise

alus tekkis enne 1.07.2010 (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-31-14, p 14).

Otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 on Riigikohus selgitanud, et „PKS § 210 lg 2 järgi saab

ühisvara ka kehtiva PKS-i järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade

võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis

enne 1. juulit 2010 (vt nt Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p

14; 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 29).

Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvestamiseks lähtub samadest alustest nagu

PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest

kõrvalekaldumine. Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast

maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning

ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa

tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb

vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel (vt Riigikohtu

27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 31).“

PKS § 29 lg-st 4 kohaselt on hagejal kostja vastu nõuded tulenevalt sellest, et hageja on

kandnud oma lahusvara arvelt kinnistuga seotud laenumakseid rohkem kui kostja. Kostja

on solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale

langeva solidaarkohustuse osa eest (vt Riigikohtu 25. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas

3-2-1-164-14, p 14).

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 17.09.2021 hindamisaruande kohaselt on XXX kinnistu

turuväärtus 201 000 eurot. Kostja ei ole kinnistu väärtust vaidlustanud. Seisuga

02.05.2022 on laenulepingu nr XXX laenujääk 93 959,36 eurot (tl 94). Seega oleks

nimetatud kinnisasja väärtus ilma laenukohustuseta 107 040,64 eurot.

Selleks, et välja arvutada võrdsuse põhimõttest hageja kasuks kõrvalekalduv summa,

tuleb liita mõlema poole tasutud laenumaksed ning jagada need kahega. Selliselt saame

summa, mida kumbki pool oleks pidanud tegelikult laenumaksetena tasuma. Seejärel

saame lahutada enamtasunud ühisomaniku pool tasutud summast maha selle, mis ta oleks

pidanud tasuma. Saadud tulemus ongi summa, mille ulatuses on ühisvara jagamisel

põhjendatud ühe ühisomaniku kasuks kõrvale kalduda.

Hageja pangakontolt on kokku tasutud laenu- ja intressimakseid 90 986,15 eurot. Kostja

on tasunud enda pangakontolt laenumakseid summas 5216,61 eurot (tl 62). Kostja on

tasunud hagejale laenumaksete katteks 12 540 eurot (tl 96-100).

8. Hageja on selgitanud, et laenulepingu katteks tema kontole tasutud summadega ei

saa arvestada kuna ainuüksi makse selgituse alusel ei saa teha järeldusi, milleks ülekanne

tehti. Lisaks leiab hageja, et ka kostjal olid kohustused toetada maja ülalpidamiskulude

osas, mistõttu tuleks nimetatud maksed arvestada mitte laenu vaid maja jooksvate kulude

katteks.

Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja kontole tasutud 12 540 eurot, selgitusega

pangalaen, tuleb arvestada kostja poolseks panuseks. Asjaoludest nähtuvalt on kostja

elanud enamus ajast välismaal ning maja on kasutanud hageja. Lisaks ei ole hageja

esitanud kostja vastu vastavasisulist nõuet ühisvaral lasuvate jooksvate kulude katteks

tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule nõuet hageja poolt

saadud kasutuseelise hüvitamiseks.

Seega on asja materjalide pinnalt tõendatud, et kostja tasus laenu katteks kokku 17 756,61

eurot. Kuivõrd kostja on kokku tasunud hageja kontole 12 540 eurot tuleb seisuga

05.05.2022 lugeda hageja panuseks laenulepingu tasumisel 78 446,15 eurot (90 986,15

(hageja kontolt tehtud laenumaksed – 12 540 (kostja poolt hageja kontole tehtud kanded

laenu katteks)).

9. Liites hageja ja kostja panused saame 96 202,76 eurot (17 756,61+78446,15).

Jagades selle summa kahega saame 48 101,38 eurot, mis on summa, mida kumbki pool

oleks pidanud tegelikult laenumaksetena tasuma. Lahutades hageja poolt tasutud

summast maha selle, mis ta oleks pidanud tasuma 7(8 446,15-48 101,38= 30 344,77)

saame summa, mille ulatuses on ühisvara jagamisel põhjendatud ühe ühisomaniku

kasuks kõrvale kalduda.

Kinnisasja väärtus ilma laenukohustuseta on 107 040,64 eurot ja sellest pool, mis peaks

kuuluma kummalegi ühisomanikule on 53520,32. Seega tuleks hagejal tasuda kostjale

enamsaadud ühisomandi osa eest 23 175,55 eurot (53 520,32 – 30344,77).

10. Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes

juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele

nende osa rahas välja maksma (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 p 13). Hageja on olnud

alternatiivselt nõus tasuma kostjale enamsaadu väärtuse summas 23 175,55 eurot. Seega

rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude.

11. Lisaks on hageja palunud kohustada kostjat andma (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et XXX kinnistu jääb hageja ainuomandisse

ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnisasja

kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja.

TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega

isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatus omanikukande

tegemine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut kande tegemiseks (KRS § 34¹ lg 1).

Käesoleval juhul on kinnistusraamatu registriosa nr XXX ühisomanikena sisse kantud

hageja ja kostja. Kuivõrd kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse on põhjendatud

asendada kostja tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Seega rahuldab kohus hageja taotluse asendada kostja tahteavaldus kinnistu asukohaga

XXX (registriosa numbriga XXX) kinnisturaamatu kande muutmiseks selliselt, et

kinnistu registriosa numbriga XXX, mille omanikuna on käesoleval ajal teise jakku sisse

kantud hageja ja kostja, omanikukanne ühisomandike osas kustutatakse ning kinnistu

registriossa numbriga XXX kantakse ainuomanikuna hageja.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik.

13. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi

lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude

rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest

kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10).

Kuigi hageja on taotlenud ühisvara jagamist, on kohtu arvates ühisomandi lõpetamine

poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik