2-20-1824/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1824

Kohtuasi

C, Q, W ja F hagi Z vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad:

F (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

advokaat Janika Pajula

Kostja Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda F Harju Maakohtu 28.06.2022 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta F kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Teatada kostjale apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Hagejate nõuded ja asjaolud

1. C (hageja I), Q (hageja II), W (hageja III) ja F (hageja IV) esitasid 03.02.2020 Harju

Maakohtule hagi Z (kostja/isa) vastu elatise saamiseks. Ü (hageja V/ema) esitas hagi kostja

vastu abielu lahutamiseks, avalduse lastega suhtluskorra määramiseks ja osalise hooldusõiguse

lõpetamiseks.

2. Maakohus eraldas ema avalduse suhtluskorra määramiseks ja osalise hooldusõiguse

lõpetamiseks eraldi menetlusse (tsiviilasi nr 2-20-5804). Tsiviilasjas nr 2-20-1824 menetles

maakohus elatise nõudeid ja abielulahutuse nõuet.

3. Hagejad I-IV täpsustasid elatise hagi 14.02.2020. Hagejad I-IV palusid välja mõista

elatisraha igakuiselt 292 eurot lapse kohta (kokku 1 168 eurot), kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni laste täisealiseks saamiseni,

kandes

elatise

üle

iga

kuu

5. kuupäevaks

ema

arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Lisaks palusid hagejad I-IV välja

mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagiavalduse esitamisest kokku

13 048 eurot.

4. Hagiavalduse kohaselt sündis vanemate kooselust neli last. Vanemate abielulised suhted

lõppesid 27.03.2015, kui kostja kolis ühisest majapidamisest välja. Kostja polnud oma

ülalpidamiskohustusi hagejate I-IV ees täitnud sisuliselt abielu lõppemisest alates.

5. Kostja vaidles elatisele vastu ja palus hagejate I-IV nõuded jätta rahuldamata.

6. Maakohus lahutas hageja V ja kostja abielu 22.06.2022 osaotusega.

Maakohtu otsus

7. Maakohus rahuldas elatise hagid osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise:

− perioodi 03.02.2020-31.12.2021 eest hageja I kasuks 5 824 eurot, hageja II kasuks

5 824 eurot ja hageja III kasuks 5 824 eurot (resolutsiooni p-d 2.-4.);

− hageja I kasuks alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 156,78 eurot kuus

(resolutsiooni p 5.);

− hageja II kasuks alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (kuni

25.09.2026) igakuise elatisise, mis on 15% väiksem, kui on hagejale I väljamõistetav

elatis. Ajavahemikus 01.01.2022 kuni 31.03.2022 on elatise suuruseks 133,36 eurot.

Alates 26.09.2026 mõistis kohus kostjalt hageja II kasuks igakuise alammääras elatise

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 5 kuni hageja II täisealiseks saamiseni

(resolutsiooni p-d 6. ja 7.);

− hageja III kasuks alates 01.01.2022 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (25.09.2026)

igakuise elatise, mis on 15% väiksem, kui on hagejale I väljamõistetav elatis.

Ajavahemikus 01.01.2022 kuni 31.03.2022 on elatise suuruseks 133,36 eurot. Alates

26.09.2026 mõistis kohus kostjalt hageja III kasuks igakuise alammääras elatise, mis on

15 % väiksem, kui on hagejale II väljamõistetav elatis (resolutsiooni p-d 8. ja 9.);

− hagejate I, II ja III tagasiulatuva elatise nõue jäi rahuldamata (resolutsiooni p 10.).

Kohus selgitas elatise indekseerimise korda (resolutsiooni p-d 5., 6. ja 8.). Kohus määras, et

elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 5.kuupäevaks ema arvelduskontole

(resolutsiooni p 11.). Kohus jättis hageja IV elatise nõude läbivaatamata (resolutsiooni p 12.).

Poolte menetluskulud jäid nendi endi kanda. (resolutsiooni p 13.).

8. Kohus leidis, et hageja IV sai täisealiseks 27.09.2021. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste

rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käeoleval juhul oli tegemist alaealiste laste

ülalpidamise nõudega. Hageja IV sai menetluse ajal täisealiseks. Eeltoodust tulenevalt jättis

kohus hageja IV nõude läbi vaatamata.

Hageja IV apellatsioonkaebus

9. Hageja IV palus rahuldada tema määruskaebus ja tühistada maakohtu lahend osas, milles

maakohus jättis hageja IV hagi elatise saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 12.) ning

vaadata hageja IV nõue läbi. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Hageja IV seaduslik esindaja (ema) esitas kohtusse elatisenõude ajal, mil hageja IV oli

alaealine. Hagi esitati 03.02.2020 ning hageja IV sai täisealiseks 27.09.2021, s.o enam kui

poolteist aastat peale hagi esitamist. Hagis oli esitatud nõue elatise saamiseks kuni hageja IV

täisealiseks saamiseni. Kaebaja oli kohtulahendi tegemise ajal küll täisealine, kuid see ei

muutnud tema nõuet õigusvastaseks. Hagi läbivaatamata jätmine võis olla põhjendatud juhul,

kui seaduslik esindaja oleks nõudnud elatist aja eest, mil hageja IV sai täisealiseks, kuid

käesoleval juhul see nii polnud. Alaealisele lapsele nõutava elatise väljamõistmine ei saanud

sõltuda sellest, et laps saab menetluse kestel täisealiseks.

Maakohus ei küsinud peale hageja IV täisealiseks saamist ja enne hagi läbi vaatamata jätmist

tema seisukohta, kas viimane nõustub oma seadusliku esindaja tegevusega kostjalt elatise

nõudmise osas. Lisaks ei edastanud kohus hagejale IV kutset 22.06.2022 toimunud

kohtuistungile, kuigi kohtuistungil arutati elatisenõudega seonduvat. Samuti ei edastanud kohus

kaebajale tema õigusi puudutavat kohtulahendit enne, kui kaebaja oli ise peale lahendi

tegemisest teadasaamist vastava palvega kohtu poole pöördunud. Kohtuotsuse sissejuhatavas

osas ei ole hageja IV andmeid tsiviilasja nimetuses ega menetlusosaliste juures välja toodud.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et hageja IV apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §637 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja

möödumist.

11. TsMS § 630 lg 1 kohaselt võib esimese astme kohtu otsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus loeb hageja IV määruskaebus apellatsioonkaebuseks,

kuivõrd maakohus jättis hageja IV hagi läbivaatamata kohtuotsuses, mitte eraldi määrusega.

Kaebuse näol saab tegemist olla apellatsiooniga ja seda sõltumata sellest, milliseid nõudeid,

taotlusi või küsimusi maakohus otsusega lahendas.

12. Maakohus selgitas otsuse resolutsiooni juures, et pooled võivad esitada kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Maakohus selgitas, et

resolutsiooni p 12 peale (hageja IV hagi läbivaatamata jätmine) võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul alates lahendi kättesaamisest (lk 73p-74).

13. Praegusel juhul esindas hagejat IV lepinguline esindaja. Sellest teavitas kohut hagejate

lepinguline esindaja ise 29.04.2021 e-kirjaga (lk 49). E-kirjale oli lisatud ema 13.05.2021

avaldus (tlk 50), milles ema teatab, et esindaja A. Salu esindusõigus lõppes ja hagejate uueks

esindajaks on advokaat J. Pajula. Samuti oli lisatud e-kirjale advokaadi 17.05.2021

samasisuline avaldus (lk 52). Viidatud teated edastati kohtule ajal, mil hageja IV oli alaealine.

Advokaadi esindusõiguse lõppemisest hageja IV suhtes pole kohtule menetluse ajal teatatud.

Menetlusosalise saamine menetluse ajal täisealiseks ei lõpeta lepingulise esindaja esindusõigust

menetlusosalise suhtes (TsMS § 225 ja TsÜS § 125). TsMS § 226 lg 1 viimase lause kohaselt

advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Advokaat käitus menetluse ajal kui

kõikide hagejate lepinguline esindaja. Hageja IV ei pidanud peale täisealiseks saamiseni

kohtule eraldi advokaadi esindusõigust avaldama, sest sai lähtuda TsMS § 226 lg 1 sätestatud

eeldusest.

Seega esindas hagejat IV alates 29.04.2021 lepinguline esindaja – advokaat (kuni 29.04.2021

oli hagejate lepinguliseks esindajaks A. Salu).

14. Maakohus toimetas kohtuotsuse advokaadile kätte 29.06.2022 avaliku e-toimiku kaudu.

Seega sai maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse kuni 29.07.2022 (maakohtu

selgituste järgi saanuks määruskaebust resolutsiooni p-le 12. esitada kuni 14.07.2022). Hageja

IV esitas apellatsioonkaebuse 12.08.2022 sama advokaadi vahendusel.

15. Hageja IV tõi esile, et maakohus ei toimetanud talle kohtuotsust kätte isiklikult ning ta sai

otsuse kätte küsimise peale alles 28.07.2022 (kättesaamiskinnitus avalikus e-toimikus

dokument nr 28s), st selle järgi oli kaebuse esitamise tähtaeg 12.08.2022 (15 päeva

määruskaebuse esitamiseks; 30 päevase edasikaebe korral oleks tähtajaks 29.08.2022).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja IV sellise käsitlusega. Advokaadi esindusõigus polnud

lõppenud. Ringkonnakohus selgitab, et lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes seni,

kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest. Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on

esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). TsMS §

321 lg 1 järgi toimetabki kohus dokumendid kätte üldjuhul üksnes esindajale (Riigikohtu

09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15 p 10). Seega toimetas maakohus põhjendatult

kohtuotsuse kätte vaid hageja IV lepingulisele esindajale ja seda sai lugeda piisavaks. Kohus

selgitab, et TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused,

keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise

poolt. TsMS § 217 lg 6 sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks

menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates

lepingulisele esindajale kättetoimetamisest, mitte hagejale IV isiklikust kättetoimetamisest ja

seda vaatamata maakohtu rikkumistele (otsuses hageja IV ja tema nõude märkimata jätmine).

Maakohtul puudus kohustus otsust hagejale IV isiklikult kättetoimetada. Advokaadi

käitumisest (esindusõigusest teavitamine ja maakohtu otsusele kaebuse esitamine) ei saanud

järeldada, et tegelikkuses ta hagejat IV mingi ajahetkel menetluses ei esindanud. Samuti sai

advokaadilt eeldada menetlusseadustiku tundmist. Seega puudub alus lugeda tähtaja alguseks

hetke, millal hageja IV sai kohtuotsuse isiklikult kätte.

16. Arvestades eeltoodud, polnud 12.08.2022 esitatud kaebus tähtaegne. Ringkonnakohus leiab,

et kuivõrd kaebus laekus pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, siis tuleb selle

menetlusse võtmisest keelduda.

17. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja IV kanda.

Teistel menetlusosalistel menetluskulud puuduvad.

18. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale IV ja edastab teadmiseks kostjale (TsMS

§ 638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale

füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

19. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)