3-22-1633/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika

Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1633

Haldusasi

OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni

Arendus kaebus Tallinna Linnavalitsuse 15. juuni 2022. a

korralduse nr 569 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebajad – OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ

Tähetorni Arendus, esindajad v.adv Toivo Viilup ja

v.adv Martin Männik

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad IL ja AA

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni

Arendus määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määruse peale haldusasjas

nr 3-22-1633.

2. Jätta OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12. augusti 2022. a määrus

haldusasjas nr 3-22-1633 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega nr 569 looduskaitseseaduse

(LKS) § 9 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 28.05.2009 määruse nr 18 „Loodusobjekti kohaliku

kaitse alla võtmise menetlus“ (määrus nr 18) § 4 lg 1 ning 45 isiku ettepaneku alusel Astangu-

Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Astangu-Mäeküla kaitseala

kaitse-eesmärk on kaitsta väärtuslikke looduskooslusi ja pärandmaastikke ning tagada

3-22-1633

2(7)

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning virgestusvõimaluste säilimine ja

parandamine. Ala on väärtuslike looduskoosluste, liigilise mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide

esinemise poolest Tallinna linna unikaalseim piirkond, samuti üks Harju maakonna

rohevõrgustiku tuumaladest, kus ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. Alal esinevad

liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud, mis on elupaigaks tolmeldajatele,

kahepaiksetele, roomajatele, lindudele, nahkhiirtele ning teistele imetajatele ja taimedele.

Liigirikkuse tõttu on ala väärtuslik loodushariduslikust aspektist. Endise talumaastiku ja

militaarajaloo elemendid on väärtuslikud pärandkultuuriobjektid. Kaitseala piiritlemisel on

lähtutud vajadusest kaitsta väärtuslikke elupaiku, luua ökoloogiliselt sidusad rohekoridorid

kaitseala ümbritsevate rohealadega ning tagada nende rohekoridoride piisav laius. Astangu-

Mäeküla kaitseala kavandatav välispiir on toodud korralduse lisas 1 ning kaitseala kavandatav

pindala on 162,1 ha. Kaitse alla võtmise korral rakendatakse kohaliku kaitse all oleval maa-alal

korralduse lisaks 2 oleva kaitse-eeskirja eelnõus sätestatud piiranguid.

2. OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus esitasid Tallinna

Halduskohtule 01.08.2022 kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569

tühistamiseks. OÜ-le Favorte kuuluvad kinnistud Tähetorni tn 96 (registriosa nr 2528701;

katastritunnus 78406:605:0170; pindala 175 587 m2; sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30%

ärimaa), Tähetorni tn 90b (registriosa nr 9255701; katastritunnus 78406:605:0220; pindala

56 068 m2; sihtotstarve 100% üldkasutatav maa) ja Mäeküla tn 15 (registriosa nr 11557750;

katastritunnus 78401:101:3329; pindala 28 970 m2; 100% sihtotstarbeta maa). OÜ Favorte ja

OÜ Tähetorni Tehnopark kaasomandis on Veerme tn 1 kinnistu (registriosa nr 3323201;

katastritunnus 78401:101:3349; pindala 54 535 m2; 100% sihtotstarbeta maa). OÜ-le Tähetorni

Tehnopark kuulub Mäeküla tn 17 / Moonalao tn 22 kinnistu (registriosa nr 8692801;

katastritunnused 78401:101:5299 ja 78401:101:5300; pindala 70 924 m2 ja 38 108 m2; 100%

sihtotstarbeta maa). OÜ-le Tähetorni Arendus kuulub Rehelepa tn 19 kinnistu (registriosa nr

11367850; katastritunnus 78401:101:1955; pindala 12 114 m2; sihtotstarve 70% tootmismaa ja

30% ärimaa). Kõik need kinnistud jäävad kavandatud kaitseala piiridesse. Kinnistud asuvad

Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) järgi ehituspiirkondades, kus on ette nähtud võimalus

kinnistuid arendada, ning mitmete kinnistute suhtes on juba alustatud detailplaneeringu (DP)

menetlust (nt Tähetorni tn 96 ja 90b kinnistute DP, mille menetlus peatati Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38 LKS § 8 lg 6 alusel seoses

Astangu-Mäeküla piirkonna kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisega – vt haldusasi nr 3-21-

1675, ning Tähetorni tn 98 DP II etapp Rehelepa tn 19 kinnistu osas).

Korraldus on õigusvastane, sest põhineb ekspertiisil, mille koostaja on praeguseks vastustaja

ametnik. Samuti on riik pidanud kõnealuses piirkonnas piisavaks püsielupaiga loomist ning

kaebajatel tekkis sellest õigustatud ootus, et püsielupaigast välja jäävate DP-dega saab jätkata.

Kohaliku kaitseala moodustamiseks puudub ka sisuline vajadus ning korraldus on selles osas

põhjendamata. Kaebajatel on HKMS § 45 lg 3 kohaselt kaebeõigus, sest vaidlustatud korralduse

alusel Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine

toob vältimatult kaasa nende õigusi rikkuva haldusakti andmise, mis piirab nende omandiõigust

ja takistab DP-de menetlust ilma kohase ja õiglase hüvitise saamise võimaluseta. Kohtupraktika

kohaselt saab vaidlustada ka nt siduvat negatiivset kooskõlastust (vt Riigikohtu 10.06.2010

otsus nr 3-3-1-38-10, p 15) või keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamist (vt Riigikohtu

28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p-d 12–13). Kavandatava kaitse-eeskirja eelnõu § 6 lg 2 p 3

kohaselt on keelatud DP ja ÜP kehtestamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta ning § 6 lg 2

p 4 kohaselt on keelatud ilma kaitseala valitseja nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise või

ehitusloa kohustusega ehitisi. Sellega piiratakse oluliselt ja sõnamurdlikult kaebajate kinnistute

arendamist. Tähetorni tn 96 ja 90b DP ning Tähetorni tn 98 DP menetluste algatamisest ning

Haabersti linnaosa ÜP-st tulenevalt on kaebajatel õigustatud ootus, et nende kinnistutel saab

3-22-1633

3(7)

tegeleda arendustegevusega ning kinnistutesse võib investeerida. Olukorras, kus Tallinna linn

on LKS § 8 lg 6 alusel DP menetluse peatanud, jääb arusaamatuks, kas vastustaja annab

kaebajaid puudutava haldusakti või mitte. Ehitusloa või planeeringu menetluse peatamine

puudutab olulisel määral haldusakti andmisest huvitatud isiku huve (sh majanduslikke huve).

Isiku õiguste riive on sellisel juhul intensiivne (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2017 otsus

nr 3-15-2839, p-d 17–18).

Esialgse õiguskaitse taotluses paluti kohtumenetluse ajaks peatada Tallinna Linnavalitsuse

15.06.2022 korralduse nr 569 kehtivus, sest sellega kaasneb vältimatult, et Tähetorni tn 96 ja

90b kinnistute DP-d ei ole võimalik vastu võtta ega Tähetorni tn 98 DP menetlust Rehelepa tn

19 kinnistu osas jätkata. Seega ei oleks võimalik DP-de kehtestamine mõistliku aja jooksul. Ka

kaebajate teiste kinnistute arendamine on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021

käskkirjast nr T-9-1/21/38 tulenevalt peatatud. Seega peaksid kaebajad juba kohtumenetluse

ajal taluma ebamõistlikke piiranguid ning neile tekkivate tagajärgede hilisem heastamine ei

oleks mõistlik. Kaebajatel oleks tulevikus keeruline tõendada, kuidas oli vastustaja käitumine

vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel põhjuslikus seoses neile viivituse tõttu tekkiva kahjuga

(vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-2-1-26-14, p 14). Kaebus on perspektiivikas ja kaebajate

huvid kaalukamad väidetavast avalikust huvist Astangu-Mäeküla piirkonna kohaliku kaitse alla

võtmiseks. Keskkonnaministri 10.06.2021 määrusega nr 30 on juba võetud kaitse alla Astangu

nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaigad ning kinnitatud nende

kaitse-eeskiri. Piirkonna looduskaitselisi eesmärke tagab lisaks piisavalt Haabersti linnaosa ÜP.

Vaidlustatud korralduse alusel edasiste menetlustoimingute tegemine tooks kaebajatele kaasa

vajaduse enda õiguste täiendavaks kaitsmiseks koos sellega kaasnevate kuludega.

3. Tallinna linn palus 08.08.2022 seisukohas kaebus tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud korraldus ei riku nende

subjektiivseid õigusi. Korraldusega ei ole otsustatud kaitseala moodustamist, vaid algatatud

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-ga 9. Tegu on avatud menetlusega

ning loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu ja sellega seotud dokumentide avaliku

väljapaneku käigus on kõigil kinnistuomanikel võimalik esitada sellele oma ettepanekuid ja

vastuväiteid, millele tuleb vastata (LKS § 9 lg 8). Kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu

tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, muudetakse

vastavalt eelnõud ja korraldatakse uus avalik väljapanek (LKS § 9 lg 10). Astangu-Mäeküla

looduskoosluste kaitse alla võtmise eelnõu avalik väljapanek kestab kuni 15.08.2022, mistõttu

võinuks kaebajad menetluse algatamise vaidlustamise asemel esitada oma vastuväited kohases

menetluses. Kaebajate õigusi ei riku asjaolu, et neil tuleb asjaomases menetluses osaleda (nt

Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 10). Kuna vastustaja ei ole veel otsustanud

Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamist eelnõus ettenähtud tingimustel, puudub alus väita, et

vaidlustatud korraldus tingib vältimatult, et Tähetorni tn 96 ja 90b DP-d ei ole võimalik

kehtestada või Tähetorni tn 98 DP koostamist Rehelepa tn 19 kinnistu osas jätkata. Esialgse

õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

Vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamine ei oleks lisaks kaebajate huvides, sest see lükkaks

edasi mh kaitseala moodustamise kohta otsuse tegemise, mis omakorda takistaks lahenduste

leidmist DP-de menetlustes. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse peatamine

oleks ka vastuolus avalike huvidega ning kolmandate isikute huviga saada selgus küsimuses,

kuidas nad võivad oma kinnistuid edaspidi kasutada.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 12.08.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Loodusobjekti kohaliku tasandi kaitse alla võtmise

menetluse algatamise korraldus on menetlustoiming, mille vaidlustamisel kohalduvad HKMS

3-22-1633

4(7)

§ 45 lg-s 3 sätestatud piirangud. Menetlustoimingu lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustamise

eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kohaliku ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ei

ole ühesugused ning kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades

ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamisel tuleb arvestada ka vastanduvate huvidega. Mida

mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik

huvi objekti kaitsmise vastu. Kui objekt tahetakse võtta kohaliku kaitse alla, on vaja kontrollida,

kas esinevad LKS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldused. Neid eeldusi tuleb sisustada kohaliku tasandi

looduskaitse eesmärke silmas pidades. Maastike ja nende üksikute elementide kohaliku tasandi

kaitse alla võtmine võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklikul tasandil kaitsmine pole

hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid

(vt Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563, p-d 8–9).

Menetluse algatamise faasis ei saa kohus sedavõrd ulatusliku diskretsiooniga otsuse puhul võtta

seisukohta, kas kohaliku tasandi kaitse alla võtmine saab olla õiguspärane või mitte. Sellise

kaalumise peab kohase menetluse tulemusel läbi viima kohalik omavalitsus, sh kuulates avaliku

arutelu käigus ära huvitatud isikute arvamuse. Kaebuse kohaselt peaks kohus juba menetluse

alguses tuvastama, et menetluse algatamine oli õigusvastane, sest riiklikul tasandil ei peetud

looduskaitseala moodustamist põhjendatuks. See oleks vastuolus eelviidatud seisukohtadega.

Vaidlustatud korralduse ja sellele lisatud kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja ning asjatundjate

arvamuste põhjal ei ole alust järeldada, et ilmselgelt puudub igasugune eeldus kohaliku tasandi

kaitseala loomiseks. Menetluse algatamise keeldu ei too kaasa ka väited menetluse pikkusest ja

looduskaitseliste piirangute kehtestamise korral hüvitamismehhanismi puudumisest. Menetluse

ülemäärase kestuse argument võib olla kohane haldusasjas nr 3-21-1675, kus on esitatud mh

kohustamisnõue. Menetluses toimunud põhjendamatute viivitustega seotud kahjunõude saab

esitada eraldiseisvalt. Kuna kaebajatel ei ole menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks

kaebeõigust, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tõttu

jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus paluvad

19.08.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.08.2022 määrus ja teha uus määrus,

millega võtta nende kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada üksnes

juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ning õigusliku olukorra keerukuse

või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat

analüüsimist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 8). Pärast kaebuse esitamist on

saanud kaebajatele teatavaks, et Advokaadibüroo TRINITI on koostanud Tallinna Keskkonna-

ja Kommunaalameti tellimusel 30.12.2021 õigusliku hinnangu, mille kohaselt võib kaitseala

moodustamine õigusvastaselt riivata mh Rehelepa tn 19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning ka teiste kinnistute puhul ei ole riive õigusvastasus

täielikult välistatud. Hinnangus on leitud, et nende kinnistute omanikud võivad esitada kaitseala

moodustamise otsuse peale tühistamisnõue koos kahju hüvitamise nõudega, ning Rehelepa tn

19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive on erakordne

isegi juhul, kui riive ei oleks õigusvastane. Järelikult on vastustaja algatanud kaitse alla võtmise

menetluse olukorras, kus talle oli tellitud õigusliku analüüsi pinnalt teada, et lõplik haldusakt

rikuks intensiivselt kaebajate omandiõigust ja ettevõtlusvabadust ning ei saaks seetõttu olla

õiguspärane. Sellises olukorras on menetluse alustamine ilmselgelt lubamatu. Kaebajate õigusi

riivab lubamatult juba üksnes kohustus (vajadus) algatatud menetluses osaleda, sest sellega

kaasnevad neile märkimisväärsed kulud nii õigusnõustamiseks kui ka asjatundjate kaasamiseks

ja eksperthinnangu tellimiseks, et kummutada vastustaja eksperdiarvamus. Kuna kavandatav

3-22-1633

5(7)

Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmine tingiks vältimatult kaebajate

õigusi rikkuva haldusakti andmise, sõltumata lõpliku haldusakti sisust, siis ei pea kaebajad ära

ootama lõpliku haldusakti andmist, vaid neil on õigus vaidlustada juba menetluse alustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle kohta Tallinna linna seisukohta,

vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.

7. Tallinna Linnavalitsus algatas 15.06.2022 korraldusega nr 569 LKS §-s 9 sätestatud

menetluse Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmiseks. Ehkki menetluse

alustamine on vormistatud linnavalitsuse korraldusega, on tegemist menetlustoiminguga, mille

vaidlustamisele kohalduvad HKMS § 45 lg-s 3 toodud piirangud. Kuna menetluse alustamise

korraldus ei ole haldusakt, siis ei saa selle suhtes halduskohtule esitada ka tühistamisnõuet ega

taotleda esialgse õiguskaitse korras selle kehtivuse peatamist. Kohaseks taotluseks võiks olla nt

nõue kohustada vastustajat algatatud menetlust lõpetama või otsustama menetluse algatamise

taotluse üle uuesti (LKS § 8 lg 4). Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks anda kaebajatele

võimalust oma taotlust muuta, sest asjas ei ole niikuinii täidetud HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud

eeldused menetlustoimingu halduskohtus eraldiseisvaks vaidlustamiseks.

8. HKMS § 45 lg 3 näeb ette, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Viimati

nimetatud alternatiiv hõlmab ka juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav.

Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida

siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise

eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2021 määrus nr 3-21-2786,

p 11; 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–10). Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava

lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr

3-3-1-30-12, p 11).

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate kinnistuid hõlmavas Astangu-Mäeküla piirkonnas ei

ole riik pidanud vajalikuks või otstarbekaks moodustada ulatuslikumat kaitseala või hoiuala,

vaid piirdunud kaitsealuste liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi tagamiseks püsielupaiga

kaitse alla võtmisega (vt keskkonnaministri 10.06.2021 määrus nr 30). Astangu-Mäeküla

kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirja p 2.5.1 kohaselt jääks kaitsealune

püsielupaik (pindala kokku 32,7 ha) kogu ulatuses kavandatavale kaitsealale (pindala kokku

162,1 ha). Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kuna kohaliku ja riikliku tasandi looduskaitse

eesmärgid ei ole ühesugused (vt LKS § 4 lg 7 ja § 43; Riigikohtu 30.05.2019 otsus nr 3-17-563,

p-d 8–9), siis ei saa pelgalt asjaolust, et riik pole pidanud kaitseala moodustamist põhjendatuks,

teha järeldust, et sama ala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine on ilmselgelt

õigusvastane. Kohalikul tasandil ongi põhjust kaitsta esmajoones selliseid loodusobjekte, mida

ei ole peetud vajalikuks või otstarbekaks võtta kaitse alla riiklikul tasandil, kuid mille kaitse

alla võtmiseks esinevad kohaliku omavalitsuse hinnangul LKS § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused

(vt ka Riigikogu X koosseisu 279 SE seletuskiri LKS 7. ptk juurde).

3-22-1633

6(7)

10. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine saaks olla õigusvastane

eeskätt juhul, kui menetluse esemeks oleva loodusobjekti kaitse alla võtmine ei saaks ilmselgelt

olla õiguspärane, kuna selle kaitsmiseks puudub üldse äratuntav avalik huvi või on välja toodud

avalik huvi sedavõrd väheoluline, et ei saaks ilmselgelt olla kaalukam eraomaniku huvidest (nt

on kahtlusteta selge, et alal ei saa esineda menetluse algatamisel välja toodud kaitsealuseid liike

või nende elupaiku ning kaitset vajavaid looduskooslusi või pärandmaastikke). Isikul saab olla

kohustus taluda üksnes sellise tema õigusi puudutava haldusmenetluse läbiviimist, mille

tulemusel antava haldusakti või tehtava toimingu õiguspärasus ei ole ilmselgelt välistatud.

Praegusel juhul on menetluse algatamisel tuginetud 45 isiku poolt 2021. a märtsis esitatud

ettepanekule (LKS § 8 lg-d 1 ja 2; määruse nr 18 § 2 lg 1) ning OÜ Tirts&Tigu eksperdi LK

poolt 2021. a-l koostatud Astangu-Mäeküla kaitseala põhjendatuse looduskaitselisele

ekspertiisile (LKS § 8 lg-d 3–5; määruse nr 18 § 3 ja § 4 lg 1).

11. Vaidlustatud korralduse p-dest 3.1–3.4 ja kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjast nähtuvalt

on Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamise eesmärgiks kaitsta väärtuslikke looduskooslusi

(liigirikkad soised metsad, pangametsad ja looniidud) ja pärandmaastikke (endine talumaastik

ja militaarajaloo elemendid) ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, samuti

virgestusvõimaluste säilimine ja parandamine. Täiendavalt viidatakse, et tegemist on Tallinna

linnas unikaalse piirkonnaga ning alal ristuvad viies suunas kulgevad rohekoridorid. Kaebajad

ei ole väitnud, et alal ei esineks üldse vastustaja välja toodud kaitsealuseid liike, looduskooslusi

või pärandmaastikke, vaid kaebajate hinnangul on kavandatava kohaliku kaitseala õiguspärane

moodustamine välistatud põhjustel, et see rikub ülemääraselt kinnistute omanike omandiõigust

ja ettevõtlusvabadust, samuti õiguskindlust, ning piirkonnas esinevad looduskooslused on juba

piisavalt kaitstud püsielupaiga kaitse alla võtmisega ja Haabersti linnaosa ÜP-ga. Halduskohus

märkis õigesti, et kaebajate esile toodud asjaolusid ja asjas esinevaid vastandlikke huve tuleb

Tallinna linnal edasise menetluse käigus põhjalikult hinnata ja kaaluda. Kuna kaebajad ei ole

esitanud andmeid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et LKS § 4 lg-s 7, § 7 lg-s 1 ja §-s 43

sätestatud eeldusi kohaliku kaitseala moodustamiseks ei saa ilmselgelt esineda, puudub alus

hinnata menetluse algatamist meelevaldseks. Vastupidist ei tulene ka sellest, et kaebajad on

tõstatanud kahtluse vastustaja tellitud ekspertiisi erapooletuses ning viitavad määruskaebuse

menetluses täiendavalt vastustaja tellitud õiguslikule hinnangule, milles on peetud vähemasti

Rehelepa tn 19 ja Tähetorni tn 96 kinnistute omanike õiguste riivet ebaproportsionaalseks ja

seega õigusvastaseks. Selle üle, kas kaitseala moodustamine (sh konkreetsetes piirides) on kõiki

asjaolusid ja huvisid arvestades põhjendatud või mitte, peab esitatud seisukohti ja kogutud

tõendeid igakülgselt hinnates otsustama Tallinna linn algatatud menetluse tulemusel (LKS § 10

lg 7 p 2 ja lg 8; määruse nr 18 § 6 lg 1) ning kaebajatel on vajaduse korral võimalik antavat

haldusakti (üldkorraldust) hiljem vaidlustada. Kui menetluse kestel selgub, et loodusobjekti,

mille kaitse alla võtmine algatati, ei ole otstarbekas või võimalik kaitse alla võtta, keeldutakse

kaitse alla võtmisest (LKS § 111 lg 1). Samuti võidakse kaitseala moodustada algatamisel välja

tooduga võrreldes erinevates piirides.

12. Astangu-Mäeküla looduskoosluste kaitse alla võtmise menetluse algatamine ei riku lisaks

kaebajate mittemenetluslikke õigusi lõplikust haldusaktist sõltumata. Kaebajate õigusi ei riku

iseseisvalt asjaolu, et neil võib oma õiguste tõhusamaks kaitsmiseks esineda vajadus algatatud

menetluses aktiivselt osaleda ning kanda lisaks kulusid õigusabile ja uute tõendite kogumisele

(vrd Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 10). Kaebajatel ei ole kohustust kasutada

haldusmenetluses advokaadist esindajat või tellida täiendavaid eksperdiarvamusi. Menetletavas

asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ning selleks vajalike tõendite kogumine on

haldusorgani ülesanne. Praegune vaidlus ei ole lisaks võrreldav kaebajate viidatud haldusasjaga

nr 3-17-1739, sest vaidlustatud korraldusega ei ole kaebajatele pandud mingeid menetluslikke

kohustusi (vrd Riigikohtu 28.01.2021 otsus nr 3-17-1739, p 12). Astangu-Mäeküla kaitseala

3-22-1633

7(7)

moodustamise menetluse algatamise vältimatuks tagajärjeks ei olnud ka kaebajaid puudutavate

DP-de menetluste peatamine, sest LKS § 8 lg 6 kohaselt otsustab mh DP menetlust korraldav

haldusorgan planeeringumenetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel. DP-de menetlused peatati

praegusel juhul LKS § 8 lg 6 alusel juba pärast kaitse alla võtmise ettepaneku saamist Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalameti 04.06.2021 käskkirjaga nr T-9-1/21/38, mille OÜ Favorte on

vaidlustanud haldusasjas nr 3-21-2086 (liidetud haldusasjaga nr 3-21-1675). Nimetatud asi on

Tallinna Halduskohtu menetluses.

13. Kokkuvõttes leidis halduskohus õigesti, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused

Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 vaidlustamiseks ei ole täidetud ja kaebus

tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kuna kaebus on põhjendatult tagastatud,

jättis halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse õiguspäraselt rahuldamata.

14. Eelneva põhjal jääb OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark ja OÜ Tähetorni Arendus

määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.08.2022 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)