1-17-5828/364 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-17-5828

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. august 2022. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-5828

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

Yulia Cherniakova süüdistuses KarS § 319 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Süüdistatav

YULIA CHERNIAKOVA

Isikukood:

47007290018;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx kodakondsus: Vene Föderatsiooni kodanik;

emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; e-post:

Kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad.

Tõkend: puudub

Kaitsja

Vandeadvokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Yulia Cherniakova KarS § 319 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

5 (viis) kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui Yulia Cherniakova ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o

08.08.2022. a.

4. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista Yulia Cherniakovalt välja riigituludesse

menetluskuludena sundraha 981 eurot ja riigi õigusabi tasu 219 eurot ning jätta riigi

õigusabi tasu summas 4042 eurot ja 20 senti riigi kanda.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Yulia Cherniakoval on õigus menetluskulud

kogusummas 1200 eurot tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS

Swedbank)

või

EE401700017002872300

(Luminor

Bank

AS).

Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99917700015033. Selgitusse tuleb märkida „1-17-5828,

menetluskulud, Yulia Cherniakova“.

7. Maksegraafiku mittetäitmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Yulia Cherniakovat süüdistatakse järgnevas.

01.08.2013 esitas Yulia Cherniakova Lõuna Ringkonnaprokuratuuri (asukohaga Tartu linn

Kalevi 1) e-posti aadressile info.louna@prokuratuur.ee enda poolt digitaalselt allkirjastatud

teadvalt vale kuriteokaebuse (Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.01.2014 registreerimisnumber

LÕRP-9/13/113) selle kohta, et Xxxxx xxxxx võltsis dokumenti ning kasutas võltsitud

dokumenti. Kuriteokaebuse kohaselt esitas Xxxxx xxxxx tsiviilasja nr 2-12-22821 menetlemise

käigus Tartu Maakohtule tõendina Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr

000232I KV l, millel on Yulia Cherniakova allkiri, kuid Yulia Cherniakova ei ole seda orderit

allkirjastanud.

Tegelikkuses on Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassa väljamineku orderi nr 000232-1 KVI

allkirjastanud Yulia Chemiakova.

10.01.2014 kell 15.53 esitas Yulia Cherniakova e-posti aadressilt xxxxxxxxxxxxx Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

(asukohaga

Tartu

linn

Kalevi

1)

e-posti

aadressile

info.louna.@prokuratuur.ee enda poolt digitaalselt allkirjastatud teadvalt vale kuriteokaebuse

(Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10.01.2014 registreerimisnumber LÕRP-9/14/15) selle kohta,

et Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ ning advokaat Xxxxx xxxxx võltsisid

dokumenti

ning

kasutasid

võltsitud

dokumenti.

Kuriteokaebuse

kohaselt

edastas

Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ 05.12.2013 Yulia Cherniakovale 05.04.2013

kuupäevaga advokaadibüroo ja Yulia Cherniakova vahelise kliendilepingu lõpetamise ja

menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti, millel on Yulia Cherniakova allkiri, kuid

Yulia Cherniakova ei ole seda akti allkirjastanud.

Tegelikkuses on Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ ning Yulia Cherniakova

vahelise 05.04.2013 kuupäeva kandva kliendilepingu lõpetamise ja menetlusdokumentide

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud Yulia Cherniakova.

2. Sellega pani Yulia Cherniakova süüdistuse kohaselt toime KarS 319 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo s.o teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise

isiku poolt.

3. Prokurör leiab, et süüdistus on põhjendatud ja palus kohtuvaidlustes Yulia Cherniakova süüdi

tunnistada ja karistada.

4. Yulia Cherniakova kaitsja Rein Napa leidis, et asjas on kõrvaldamata kahtlused, mis tuleks

tõlgendada Yulia Cherniakova kasuks ja teha tuleks õigeksmõistev otsus. Süüdistatava ütluste

kohaselt võib Xxxxx xxxxx kassa väljaminekuorderil ja OÜ Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja

Partnerid kliendilepingu lõpetamise aktil olla küll tema allkiri, kuid tema ei ole sellistele

dokumentidele oma allkirja andnud ja seega ei ole nende dokumentide väidetavad originaalid

autentsed. Kaitsja esitas süüdistatava poolt püstitatud kahtluse kontrollimiseks, so süüdistatava

väidetele kinnituse saamiseks või nende kummutamiseks juba 1. augustil 2017 koostatud

kaitseaktis taotluse dokumendiekspertiisi määramiseks, et esitada eksperdile lahendamiseks

küsimused, mis pidanuksid andma hinnangu tema kaitsealuse väidetele, ehk siis pidanuks

ekspertiisi käigus selguma, kas nimetatud orderil ja aktil esineb tunnuseid, mis viitavad nende

dokumentide

kokku

monteerimisele

erinevate

võimalike

tehniliste

(foto-,

video-

paljundusseadmed jms) või mehhaaniliste (kokku- või pealeliimimine vms) võimaluste abil ja

toel. Kuivõrd kohus ei ole kaitsja palutud ekspertiisi ei eelmenetluses ega ka kohtuliku uurimise

käigus (kaitsja kordas oma taotlust) läbi viinud, ongi tekkinud kõrvaldamata kahtlused.

5. Yulia Cherniakova etteheidete nimekiri on pikk. Suur osa etteheidetest puudutavad

kohtueelset menetlust ja kohtu eelmenetlust ning nende osas on kohus oma seisukohad

kujundanud ega pea mõistlikuks neid uuesti lahkama hakata. Ka kohtumenetlus, täpsemalt

kohtuliku uurimine ei ole toimunud Yulia Cherniakova meele järgi. Ta on esitanud mitmeid

taandamistaotlusi, st ta on püüdnud korduvalt taandada oma kaitsjat, prokuröri kui ka

kohtunikku. Kõik need taotlused on jäänud tagajärjetuks. Kõige enam heidab Yulia

Cherniakova kohtule ette seda, et kohus ei vii kohtulikku uurimist läbi Yulia Cherniakova

reeglite järgi, vaid lähtub Eesti kriminaalmenetluse seadustikus kirjapandust. Nii ei ole Yulia

Cherniakova nõus, et ta ei saa käituda kohtus nii nagu heaks arvab, segada mistahes ajal

menetlusosalistele vahele, röökida ja ropendada. Ka ei ole Yulia Cherniakova nõus, et ta ei saa

endale sobivalt menetlusosalistele küsimusi esitada. Ta ei ole nõus, et kohtunik teda katkestab

ja seab tema sõnavõttudele ajalisi piiranguid; ei võta vastu asjasse mittepuutuvaid dokumente

ja asitõendeid; laseb kannatanutel ja tunnistajatel kohtusaalis valetada; ei algata kriminaalasja

kohtueelse menetluse läbiviijate ja prokuröride suhtes jne. Ka nendele etteheidetele on kohus

jooksvalt reageerinud – selgitanud oma seisukohti nii taandamistaotluste lahendamiste

määrustes kui ka kohtuistungitel. Ühtlasi on kohus selgitanud Yulia Cherniakovale seda, et ta

ei saa kohtu jooksvaid menetluslikke otsuseid vaidlustada enne kui apellatsioonimenetluses.

Oma viimases sõnas kordas Yulia Cherniakova suuresti oma varasemaid etteheiteid

menetlustele ja kuivõrd kohus on nendele vastanud oma määrustes ja jooksvalt kohtuistungitel

(kantud kohtuistungi protokollidesse) ei pea kohus vajalikuks kohtuotsust koormata oma

seisukohtade üle kordamisega. Yulia Cherniakoval on võimalik oma etteheiteid

edasikaebemenetluste raames erinevate määruste ja kohtuistungi protokollide põhjal sisustada.

6. Kohus leiab, et Yulia Cherniakova on talle etteheidetavad teod toime pannud ja teda tuleb

selle eest karistada.

7. Vaidlust ei ole selles, et Yulia Cherniakova süüdistuses nimetatud aegadel ja viisil Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kaks dokumenti saatis, mille ta pealkirjastas kui kuriteokaebused. Yulia

Cherniakova neid fakte ei eita ja asjas kogutud dokumentaalsed tõendid neid fakte ka

kinnitavad. Kohtule on esitatud koopiad 01.08.2013 ja 10.01.2014 kuriteokaebustest. Nendest

nähtuvalt esitas Yulia Cherniakova 01.08.2013 ja 10.01.2014 e-posti teel Tartus Kalevi tn 1

asuvale Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kaebused, mille prokuratuur on esitamisega samal

päeval vastu võtnud.

8. Kohtu jaoks on veenvalt tuvastatav seegi, mida Yulia Cherniakova tegelikult nendes

kuriteokaebustes kirjutas ja mõtles. Mõlema kuriteokaebuse tekste analüüsides saab üheselt

järeldada: Yulia Cherniakova väidab, et tema ei ole teatud dokumente allkirjastanud, need on

võltsitud ja neid on kasutatud ja ta märgib ära sellegi, kes neid kasutanud on. Seega on

01.08.2013 ja 10.01.2014 prokuratuurile esitatud pöördumised on nii vormi kui ka sisu poolest

kuriteokaebused. Lisaks sellele on Yulia Cherniakova ka mõlemad esitatud dokumendid

pealkirjastanud kuriteokaebustena ning ennast on ta käsitlenud kaebuste esitajana. Tuleb

nõustuda süüdistajaga, et Yulia Cherniakova edastas oma 01.08.2013 ja 10.01.2014 kaebustes

prokuratuurile teavet kuritegude toimepanemise kohta, viidates seejuures ka konkreetsetele

toimepanijatele, s.o Xxxxx xxxxxile ning Xxxxx xxxxxele.

9. Teade, milles teist inimest süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus KrMS § 195 lg 2 järgi.

Järelikult esitas Yulia Cherniakova kaks kuriteokaebust.

10. Kohus on veendunud ka selles, et Yulia Cherniakova valetas nendes kuriteokaebustes

teadlikult.

11. Esmalt Xxxxx xxxxx 02.12.2011 kassaorderist. Yulia Cherniakova väidab, et tema ei ole

seda dokumenti allkirjastanud. Asjas teostatud ekspertiis väidab vastupidist. Ekspertiisiakti nr

14E-DK0118 kohaselt on orderil olev Yulia Cherniakova allkiri kirjutatud Yulia Cherniakova

poolt. Ekspert on andnud arvamuse kategooriliselt jaatavas vormis.

12. Kohtus andsid ütlusi ka kannatanu Xxxxx xxxxx ja tunnistaja Xxxxx xxxxx. Mõlema ütluste

kohaselt allkirjastas Yulia Cherniakova orderi isiklikult, tehes seda nende mõlema juuresolekul

ning nende mõlema nähes. Kohtus ütlusi andes kinnitasid kannatanu ja tunnistaja sedagi

(prokurör näitas neile vaidlusalust kassaorderit), et Yulia Cherniakova allkirjastas just nimelt

selle kassaorderi, mis saadeti ekspertiisi ja mille koopia lisas Yulia Cherniakova oma

kuriteokaebusele.

13. Kohus on veendunud, et ekspertiis viidi läbi originaaldokumendi alusel. Nii nagu märgib

õigesti prokurör, on dokumendi originaali liikumine ekspertiisiasutusse jälgitav. Xxxxx xxxxx

kinnitas kohtus, et tema andis orderi originaali tunnistajana ülekuulamise käigus 20.06.2014

üle

uurijale.

Edasi

on

tuvastatav,

kuidas

kriminaalasja

menetlenud

uurija

NxxxxxxxxxxxxxxPxxxxxxxxxkoostas 01.10.2014 ekspertiisimääruse käekirjakirjaekspertiisi

korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse vaidlusaluse kassaorderi originaali. 29.10.2014

koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus kassaorderi ning 06.11.2014 tagastas

uurija Nxxxxxx Pxxxxxxxxxkassaorderi originaali üleandmise-vastuvõtmise akti alusel Xxxxx

xxxxxle.

14. Kahtlusi ei jäta õhku ka ekspertiisiakt ise, milles sõnaselgelt sedastatakse, et ekspertiisiks

on esitatud A4 formaadis valgele paberile musta trükitekstiga koostatud dokument, millel on

käsikirjaline tekst ja allkiri kirjutatud sinise värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga).

Dokumendil on vasakus ülanurgas klammerdusjäljed ja diagonaalne murdejoon. Nõustuda

tuleb prokuröriga, et ekspertiisi läbi viies ei oleks saanud ekspertidele jääda märkamatuks, et

määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud dokumendi koopa või faksi teel

edastatud dokument ja juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia või faksi teel

liikunud dokumendi põhjal, nähtuks see asjaolu ka sõnaselgelt ekspertiisiaktist. Ekspert on

üksikasjalikult täheldanud üles dokumendi väljanägemise (dokumendi ülaservas olevaid

klammerdus- ja murdejälgi) ning sellest saab teha järelduse, et nad uurisid originaaldokumenti.

15. Ka Advokaadibüroo Xxxxx xxxxx ja Partnerid OÜ 05.04.2013 kliendilepingu lõpetamise

ja menetlusdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti kohta väidab Yulia Cherniakova

kuriteokaebuses, et tema ei ole seda akti allkirjastanud, dokument olla võltsitud.

Kohtumenetluses väitis süüdistatav, et dokument on kuidagi kokku monteeritud.

16. Taas tuleb tõdeda, et ekspert on teisel arvamusel ja kohus usub eksperti mitte Yulia

Cherniakovat. Ekspertiisiakti nr 14E-DK0117 kohaselt on advokaadibüroo aktil olev Yulia

Cherniakova allkiri kirjutatud Yulia Cherniakova poolt ja arvamus on antud kategooriliselt

jaatavas vormis. Eksperdi kategooriliselt jaatavas vormis antud arvamust kinnitavad kannatanu

Xxxxx xxxxxe kohtus antud ütlused akti allkirjastamise kohta - 05.04.2013 kohtuistungi

alguses Tartu Maakohtu kohtusaalis, kus arutati Yulia Cherniakova tsiviilasja, nad selle

dokumendi allkirjastasid. Xxxxx xxxxx seega kinnitas kohtus, et Yulia Cherniakova allkirjastas

selle akti tema juuresolekul ning tema nähes. Ka Xxxxx xxxxxele näitas prokurör Yulia

Cherniakova poolt kuriteokaebusele lisatud akti ning kannatanu kinnitas, et tegemist on

koopiaga sellest dokumendist, mille Yulia Cherniakova tema nähes allkirjastas. Oma sõnade

kinnituseks esitas kannatanu kohtule ka originaaldokumendi, mille palus kohtuotsuse

jõustumisel talle tagastada.

17. Selle originaaldokumendi liikumine ekspertiisiasutusse on tuvastatav. Xxxxx xxxxxe

kohtus antud ütluste kohaselt andis tema akti originaali ülekuulamise käigus 19.06.2014 üle

Nxxxxxx Pxxxxxxxxxe. 01.10.2014 koostas Nxxxxxx Pxxxxxxxx ekspertiisimääruse

käekirjakirjaekspertiisi korraldamiseks ning andis eksperdi käsutusse kõnealuse akti originaali.

28.10.2014 koostatud ekspertiisiaktiga tagastas ekspertiisiasutus originaalakti uurijale ja

04.11.2014 tagastas uurija akti originaali üleandmise - vastuvõtmise akti alusel Xxxxx

xxxxxele.

18. Taaskord kirjeldab ka selle dokumendi kohta ekspertiisi koostanud ekspert üksikasjalikult

dokumenti, mida ta uuris: ekspertiisiks on esitatud A4 formaadis valgele paberile koostatud

dokument, millel on sinine ja must trükitekst ja kaks allkirja on kirjutatud lillakas-sinise

värvainega kirjutusvahendiga (pastapliiatsiga). Mingitki moodi ei oleks ekspertidele saanud

jääda märkamatuks, et määrusest nähtuva originaali asemel on ekspertiisi saadetud koopia.

Nõus prokuröriga - juhul kui ekspertiis oleks viidud läbi dokumendi koopia põhjal, nähtuks see

asjaolu sõnaselgelt ka ekspertiisiaktist.

19. Seega on täidetud KarS § 319 lg 1 objektiivne koosseis. Yulia Cherniakova on esitanud

tõendikogumile, mille pinnalt luges kohus eelnevalt kuriteo toimepanemise tuvastatuks, rohkelt

vastuväiteid (sh peab ta kannatanute ja tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks) ja

dokumentaalseid tõendeid. Tõsi, kohus peab reeglina kaitseväidete osas seisukoha võtma, aga

ennekõike siis, kui on alust arvata, et need vastuväited või tõendid püstitavad kõrvaldamata

kahtluse süüdistatava süüs. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus süüdistatava

süüdiolekus tõlgendada teatavasti tema kasuks. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei

tähenda siiski seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtta süüdistatava

jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad

toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja

haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii

ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2019. a otsus nr 1-18-86, p 58 koos viidatud

praktikaga).

20. Järelikult ei tõstata mitte igasugune kaitseversioon põhjendatud kahtlusi isiku süüs, vaid see

kaitseversioon peab olema usutav ja haakuma teiste tõenditega. Käesoleval juhul ei haaku

kaitseversioon teiste tõenditega ja kohus jätab Yulia Cherniakova esitatud asjakohatud tõendid

ja vastuväited tõendikogumist ja seega ka kohtuotsuse analüüsist välja. Seda on võimalik teha

abstraktselt, sest asjakohatus on ilmselge. Ei saa olla lubatav olukord, kus süüdistatav esitab

lehekülgede viisi asja mittepuutuvaid dokumente ja vastuväiteid ja kohus hakkab neid üksipulgi

otsuses lahkama, ülejäänud tõendikogumiga võrdlema ja siis neid ühe kaupa tõendikogumist

välja heitma.

21. Subjektiivne koosseis nõuab otsest tahtlust KarS § 16 lg 3 mõttes. Kuivõrd tuvastamist

leidis, et Yulia Cherniakova allkirjastas kassaorderi ning advokaadibüroo akti, siis

kuriteokaebustes vastupidist väites tegutses ta selgelt eesmärgiga süüdistada teisi inimesi

kuritegude toimepanemises ehk siis ta tegutses kohtu arvates kavatsetult. Tema eesmärk oli teisi

kahjustada ja selle ta mõneks ajaks ka saavutas, sest Lõuna Ringkonnaprokuratuur alustas

kriminaalmenetlused ja politsei viis läbi menetlustoiminguid inimestega, keda Yulia

Cherniakova alusetult süüstas.

22. Kuivõrd õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad tuleb Yulia Cherniakova

süüdi tunnistada KarS § 319 lg 1 järgi.

23. KarS § 319 lg 1 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Prokuröri arvates tuleks karistuse mõistmisel arvestada järgmisi asjaolusid: Yulia Cherniakova

esitas valesid kuriteokaebusi kahel korral. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud. Karistusregistri andmetel ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud.

Arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid, kuriteo toimepanemisest möödunud aega ning

võimalust mõjutada Yulia Cherniakovat edaspidiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kuivõrd Yulia Cherniakova on kohtus korduvalt rõhutanud oma rasket majanduslikku olukorda

ja rahaliste vahendite puudumist, ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega,

kuna selle tasumiseks puuduvad tal võimalused. Seega jääb üle teine karistuse alternatiiv, so

vangistus. Kuivõrd Yulia Cherniakovat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on karistuse

eesmärgid saavutatavad läbi KarS § 73 kantava katseaja. Kokkuvõttes palus prokurör

tunnistada Yulia Cherniakova süüdi KarS § 319 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 kuud

vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Yulia

Cherniakova suhtes täielikult täitmisele, kui Yulia Cherniakova ei pane 1 aasta pikkuse katseaja

kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

24. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab, et

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega. Kui KarS-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid,

kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas

omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17,

p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi

ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-

12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr

3-1-1-52-13, p 19).

25. Seega tuleb esmalt otsustada, kas karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise

karistusega. On oluline arvestada nii üld- kui eripreventiivsete karistuse eesmärkidega. Ühest

küljest kinnistada karistusnormide kehtivust ja ühiskonnas kehtivad kokkuleppeid, teisalt

mõjutada konkreetset inimest edasiselt õigusrikkumistest hoiduma.

26. Yulia Cherniakovat rahalise karistusega mõjutada ei ole võimalik, ka ei täidaks see

üldpreventiivseid eesmärke. Ta ei tööta, elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekutest. Seega

mõjutaks rahalise karistuse mõistmine pigem tema abikaasat kui teda ennast.

27. Järelikult tuleb mõista Yulia Cherniakova karistuseks vangistus, vangistuse keskmine määr

on kuus kuud. Prokurör leidis, et Yulia Cherniakova süü on keskmisest väiksem ja teda saab

karistada sanktsioonimäära keskmise lähedase karistusega – viie kuulise vangistusega, mille

saab jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata.

28. Kohus nõustub selle karistusettepanekuga. Yulia Cherniakova süü on keskmisest pisut

väiksem, ta on varem karistamata ja süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

29. Käesolevas kriminaalasjas on menetluse kuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), mis

vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on 981 eurot; ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 2) summas

564 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud (KrMS § 175 lg 1 p 4) summas 3697,20 eurot,

kokku on menetluskulud 5242,20 eurot.

30. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

hüvitamisele süüdimõistetu poolt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates

arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda ja kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

31. Yulia Cherniakova elatub sotsiaalabist ja abikaasa sissetulekust. Eeltoodust tulenevalt on

mõistlik määrata, et Yulia Cherniakova peab tasuma sundraha ja osa menetluskuludest, kokku

1200 eurot ja see kuulub tasumisele ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Ülejäänud menetluskulu summas 4042,20 eurot jääb riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing

kohtunik