2-20-6763/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tartus

Tsiviilasja number

2-20-6763

Tsiviilasi

Saka ERA OÜ ja Eesti ERA OÜ hagi Vladimir Reitmani

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades nr 095/2020/370 ja 095/2020/369 ning

täitemenetluse objektiks olevatele hoonestusõigustele

seatud hüpoteekide kustutamiseks nõusoleku andmise

kohustuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. detsembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Reitmani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

14. juuni 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Vladimir

Reitman

(sünd.

XXXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Edgar-Kaj

Velbri

Vastustajad (hagejad):

1. Osaühing Saka ERA (registrikood 10402283)

2. Osaühing Eesti ERA (registrikood 10402768)

Vastustajate esindajad vandeadvokaadid Andres Vinkel ja Ene

Soop

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 20. detsembri 2021 otsus muutmata ja Vladimir Reitmani

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Vladimir Reitmani kanda.

3. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA SENINE MENETLUS

1. Osaühing Saka ERA (hageja I) ja Osaühing Eesti ERA (hageja II; ühiselt: hagejad) esitasid

8. mail 2020 (täpsustatud 12. mail 2020) Viru Maakohtule hagi Vladimir Reitmani (kostja)

vastu.

Hageja I palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 095/2020/370 ning tuvastada

kostja kohustus anda nõusolekud hoonestusõigustele (registriosad nr 3545908, 3546208,

3546608, 3547008, 3547208, 3547408, 3547608, 3547708, 3547808, 3547908, 3548108,

3548308, 3548708 ja 3548808) kostja kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks ning asendada

kostja nõusolekud kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtuotsusega.

Hageja II palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 095/2020/369 ning tuvastada

kostja kohustus anda nõusolekud hoonestusõigustele (registriosad nr 3548908 ja 3545808)

kostja kasuks seatud hüpoteekide kustutamiseks ning asendada kostja nõusolekud

kinnistusraamatu kannete tegemiseks kohtuotsusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad 7. oktoobril 2004 Harry Raudverega hoonestusõiguse

seadmise lepingu ning seadsid endale kuuluvatele kinnistutele hoonestusõiguse eesmärgiga

rajada kaheksa aasta jooksul tuuleenergiat tootev tuulepark. 2006. aastal loovutas Harry

Raudvere hoonestusõiguse AS-le Raisner (kuni 1. jaanuarini 2014 osaühing Raisner, edaspidi

Raisner). Raisner alustas 2006. aastal Ida-Viru maakonda, Lüganuse valda, Varja külla

tuulikupargi (Varja tuulepark) planeerimist. Kostja, Raisner ja OÜ Adepte (edaspidi Adepte)

on seotud Harry Raudvere kaudu, kes on viidatud äriühingute juhatuse liige ning Varja

tuulepargi eestvedaja aastast 2004. Kostja on Harry Raudvere hea perekonnasõber. Raisner on

tuulepargi arendaja/hoonestaja, keda juhtis Adepte. Varja tuulepark pidi valmima 2012

oktoobriks, kuid ei valminud isegi 2013. aasta lõpuks.

Hagejatel tekkis alates 2012 oktoobrist õigus nõuda Raisnerilt hoonestusõiguste

tagasilangemist asjaõigusseaduse (AÕS) § 2441 lg 1 alusel. Hagejate ja Raisneri vahel toimusid

kuni 2014. a jaanuarini läbirääkimised tuulepargi võimalikkuse üle. Raisner seadis 2013

detsembris ehk kuu aega enne läbirääkimiste edutut lõppu hagejate teadmata hüpoteegid Adepte

kasuks hoonestusõigustele, mis olid läbirääkimiste esemeks. Läbirääkimiste lõppemine nähtus

Raisneri tahteavaldusest, millega edastati hagejatele Oksana Kolosova 9. jaanuari 2014 e-kiri

(I kd tl 59). O. Kolosova oli juba läbirääkimiste ajal Raisneri enamusosaniku Cash Nexus

Alliance LLP esindaja, mille mõjuisikuks, sh hüpoteekide omandamise ajal, oli kostja. Seega

osales läbirääkimistel varjatult ka kostja.

Hagejad vaidlesid Raisneriga 2014 maist kuni 2019 veebruarini hoonestusõiguste

tagasilangemise üle (tsiviilasi nr 2-14-20932). Maakohtu otsus jõustus 4. veebruaril 2019 ja

hoonestusõiguste omanikele langemine kanti kinnistusraamatusse 14. veebruaril 2019.

Kostjale loovutatud hüpoteegid olid seatud selleks, et takistada hagejaid hoonestusõigusi

kustutamast.

11. jaanuaril 2017, s.o nädal pärast seda, kui Tartu Ringkonnakohus jättis jõusse eelmärked

hoonestusõiguste omanikukannete muutmiseks (hagi tagamine tsiviilasjas nr 2-14-20932),

loovutas Adepte 48 tema kasuks seatud hüpoteeki kostjale. Loovutatud hüpoteekidest 16

koormavad neid hoonestusõigusi, mida hagejad soovivad registrist kustutada. Ülejäänud 32

hoonestusõigust kuuluvad Raisnerile.

Vahetult pärast laenulepingust tulenevate nõuete loovutamist kostjale, 11. jaanuaril 2017,

sõlmisid Raisner, Adepte ja kostja hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu

(tagatiskokkuleppe muudatuse), millega kostja omandas Adeptelt Raisnerile kuulunud

hoonestusõigustele seatud hüpoteegid.

Kostja esitas 10. veebruaril 2020 kohtutäiturile täitmisavalduse mõlema hageja suhtes.

Täitedokumendiks on Tallinna notar Annika Kuimeti 11. jaanuaril 2017 tõestatud hüpoteekide

loovutamise leping ja asjaõigusleping. Hageja I osas on täidetava nõude sisuks hüpoteegiga

tagatud nõue 1 270 000 eurot solidaarselt hagejaga II (solidaarne osa 50 000 eurot, I kd tl 20-

21). Hageja II osas on täidetava nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 50 000 eurot

solidaarselt hagejaga I (I kd tl 24-25).

Hagejad leidsid, et 3. detsembri 2013 tagatiskokkuleppe (hüpoteekide seadmine) ja selle

muutmine 11. jaanuaril 2017 on tühine heade kommete vastasuse tõttu (TsÜS § 86 lg 1) ning

registrikanne on vale. Hüpoteekide seadmise eesmärk oli hagejatele kahju tekitamine, sest

hagejatel tekkis õigus nõuda hoonestusõigusi tagasi 2012 oktoobris, st enne hüpoteekide

seadmist. Läbirääkimiste ajal hoonestusõiguste koormamine on heade kommete vastane.

Alternatiivselt on tagatiskokkulepe ja selle muudatus kostja ja Raisneri vahel tühised

abstraktsuse tõttu. Mitte ühtegi Raisneri kohustust ei ole kummaski dokumendis nimetatud.

11. jaanuari 2017 tagatiskokkuleppe muudatus on AÕS § 63 lg 3 alusel tühine, kuivõrd rikkus

hagejate eelmärkega tagatud õigusi.

Alternatiivselt väidetele hüpoteegi seadmise ja tagatiskokkuleppe tühisuse kohta, on

hüpoteegipidaja tuginemine oma õigustele hea usu vastane ehk lubamatu (TsÜS § 138 lg-d 1-

2). Kostja on sisuliselt Raisneri variaktsionär. Kostja eesmärk on kahjustada hagejaid, mitte

nõuda välja võlga.

Kostjal puuduvad hüpoteegiga tagatud nõuded. Kohtutäiturile esitatu (hagi lisad 13-27) ei

võimalda tuvastada kostja nõudeid Raisneri vastu. Nõude tekkimine ega viiviste arvestus ei ole

järgitav. Lisaks pole märgitud nõude sissenõutavaks muutumise aega.

Hoonestusõigused on asjaõigustena lõppenud (AÕS § 245 lg 1 teine lause).

Sundtäitmisele allumise kokkulepe ei kehti hagejate suhtes. Hagejad leidsid, et võlgniku

(Raisneri) ja hüpoteegipidajast võlausaldaja (Adepte ning hiljem kostja) vaheline kokkulepe

„igakordse omaniku“ sundtäitmisele allumise kohta ei lähe üle isikule, kes omandab

hüpoteegiga koormatud kinnisasja muul kui lepingulisel alusel.

Kuivõrd kostja on asunud kohtutäituri vahendusel hüpoteeke realiseerima, tuleb kostja

nõusolek hüpoteekide kustutamiseks asendada kohtuotsusega (AÕS § 349 lg 1 ja KRS § 341

lg 2 p 2).

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata.

Hagejad said hoonestusõiguste seadmisel tasu 100 000 eurot ning asusid koheselt peale tasu

saamist tuulepargi rajamist takistama, et tekitada kunstlikult hoonestusõiguste tagasilangemise

olukord. Tuulepargi ehituse rahastamiseks on Raisner sõlminud võlausaldajatega järgmised

laenulepingud (jagunevad Iberdrola Financiación S.A.-ga seotud laenud ning algselt

Adeptega seotud laenud.

Iberdrola Financiación S.A.-ga seotud laenud: (IV kd 15.09.2021 seisukoht)

-

Adepte, Hispaania äriühing Iberdrola Financiación S.A. ja Raisner sõlmisid

1. septembril 2011 laenulepingu, millega anti Raisnerile laenu 393 282,30 eurot (I kd tl

87-93). Iberdrola Financiación S.A on tema osa 360 000 eurot Raisnerile üle kandnud

kolmes jaos: 5. septembril 2011 190 000 eurot (IV kd tl 18); 12. jaanuaril 2012 45 000

eurot (IV kd tl 20); 15. mail 2012 125 000 eurot (IV kd tl 22). Intressimäär oli kuue kuu

euribor, millele lisandus 2,75%. Seega oli intressinõue 1. septembrist 2011 kuni 31.

juulini 2013 21 419,20 eurot (IV kd tl 73).

Iberdrola Financiación S.A on maailma ühe suurima taastuvenergiatootja Iberdrola S.A.

tütarettevõte. Laenulepingu sõlmimise ajal olid Adepte ning Iberdrola Financiación S.A

Raisneri osanikud. 23. augustil 2013 võõrandas Iberdrola Financiación S.A oma osaluse

Raisneris Adeptele ning loovutas laenulepingust tuleneva nõude (põhivõlg 360 000 +

kõrvalnõuded 7171,30 eurot) samuti Adeptele. Seega sai selle nõude ainsaks

võlausaldajaks Adepte.

20. novembril 2013 muutsid Adepte ja Raisner laenulepingut, sh fikseeriti intressimäär

10%-le aastas alates 1. jaanuarist 2014 (I kd tl 96-97). Ühtlasi lepiti kokku tagatisena

hüpoteekide seadmine hoonestusõigustele, mis laenulepingu muutmise lepingu

sõlmimise ajal kuulusid Raisnerile. Intressi kogunes perioodil 1. august 2013 kuni 19.

detsember 2014 39 720,82 eurot (IV kd, tl 73).

Adepte nõuded kokku Raisneri vastu olid seega 406 892,12 eurot (360 000 + 7171,30 +

39 720,82)

-

Raisner ja Adepte sõlmisid 3. detsembril 2013 hüpoteekide seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingu, millega Raisner seadis tagatiskokkuleppe p-des 1.1 kuni 1.23

nimetatud hoonestusõigustele Adepte kasuks hüpoteegid.

-

Adepte loovutas 19. detsembril 2014 nõuded Kanada äriühingule JAV International

Ventures Ltd (JAV), mille president on kostja. Nõuded on JAV edasi loovutanud Cash

Nexuse Alliance’le, kes omakorda loovutas nõuded 27. novembril 2015 kostjale.

19. detsembrist 2014 kuni täitemenetluse alustamiseni 27. märtsil 2020 oli

kõrvalnõudeid kogunenud 189 839,57 eurot (360 000 × 1 926 päeva × 10% aastas).

Kokku on kostja põhinõue algselt Iberdrola Financiación S.A. antud laenude eest seega

360 000 eurot ja kõrvalnõue 46 892,12 + 189 839,57 = 236 731,69 eurot.

-

Nõuete loovutamisel läksid uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused

intressile (VÕS) § 167 lg 3).

Lisaks eeltoodule on Raisner üle võtnud algselt Adeptega seotud kohustused:

-

Adepte ja kostja sõlmisid 3. septembril 2013 laenulepingu (I kd tl 98-99), millega anti

kostjale laenu kokku perioodil 4. september 2013 kuni 5. november 2014 80 560 eurot.

Intressimäär oli 10% aastas. 19. detsembri 2014 seisuga oli Adeptel põhinõue 80 560

eurot ja intressinõue 9038,93 eurot (IV kd tl 74). 19. detsembril 2014 loovutas Adepte

nõuded JAVile. JAV loovutas nõuded Cash Nexuse Alliance’ile, kes on need

loovutanud kostjale. Perioodil 19. detsember 2014 kuni 27. märtsil 2020 on nõude osas

kogunenud kõrvalnõudeid täiendavalt 42 481,88 eurot (80 560 × 1926 päeva × 10%

aastas). Kokku on kostja põhinõue algselt Adepte antud laenu osas seega 80 560 eurot.

Kostja kõrvalnõue on 51 520,81 eurot (9038,93 + 42 481,88).

-

Adepte ja kostja sõlmisid perioodil 1. juuni 2013 kuni 1. märts 2014 neli laenulepingut,

millega kostja laenas Adeptele kokku 371 000 eurot (lepingud I kd, tl 107-108 – 200

000 eurot, tl 113-114 – 150 000 eurot, tl 109-110 – 6000 eurot, tl 111-112 –

15 000 eurot). Kostja kandis Adeptele 6. juunil 2013 200 000 eurot, 3. septembril 2013

85 000 eurot, 9. septembril 2013 65 000 eurot, 2. detsembril 2013 6000 eurot ja

22. aprillil 2014 15 000 eurot (IV kd tl 68). Laenulepingute järgi tuli tasuda intressi 10%

aastas. Samas määras tuli tasuda ka viivist. Kostjal on intressi ja viivise nõue perioodi

6. juuni 2013 – 19. detsember 2014 eest kokku 52 076,44 eurot (IV kd tl 76).

-

Adepte ja kostja sõlmisid 19. detsembril 2014 kohustuse ülevõtmise lepingu, mille

kohaselt läks eelviidatud Adepte laenude tasumise kohustus kostja ees üle Raisnerile

(I kd tl 117-118).

-

Lisaks on 11. juulil 2014 Raisneri ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille kohaselt

andis kostja Raisnerile laenu 15 000 eurot intressiga 10% aastas (I kd tl 115-116).

Seisuga 19. detsember 2014 oli intresse kogunenud 665,75 eurot. Pärast nõuete

omandamist 19. detsembril 2014 oli kostja põhinõue algselt kostja antud laenude eest

seega 386 000 eurot (371 000 + 15 000) ja kostja intressinõude suuruseks oli 52 742,19

eurot (52 076,44 + 665,75).

-

Alates 19. detsembrist 2014 kuni 27. märtsini 2020 on 386 000 eurolt sissenõutavaks

muutunud täiendav kõrvalnõue 203 681,10 eurot (386 000 eurot × 10% ×

1926÷365 päeva).

-

Kostja põhinõue algselt kostja antud laenude eest on seega 386 000 eurot ja tema

kõrvalnõue 256 423,29 eurot (52 742,19 + 203 681,1).

Kokku oli kostja põhinõude suuruseks täitemenetluse alustamise seisuga 826 560 eurot

(360 000 + 80 560 + 386 000) ja kõrvalnõude suuruseks 544 675,79 eurot (236 731,69 +

51 520,81 + 256 423,29). Kostja kogu nõude suuruseks oli seega 826 560 + 544 675,79 =

1 371 235,79 eurot. Kostja on täitemenetluses esitanud avalduse sellest 1 320 000 euro

sissenõudmiseks (I kd tl 20-27). Kostja nõue on täies osas tõendamist leidnud. Raisner on

kostjale väljastanud võlatunnistuse (I kd tl 119).

Raisneril ei olnud kohustust enda vara koormamisest hagejaid teavitada. Adeptele ja Raisnerile

ei olnud hoonestusõiguste tagasilangemine hüpoteekide seadmise ajal ettenähtav. Pärast

hüpoteekide seadmist pidasid hagejad läbirääkimisi veel kuu aega. Hoonestusõigused langesid

hagejatele tagasi aga alles 4. veebruaril 2019, s.o 5,5 aastat hiljem.

Ebaõiged ja paljasõnalised on hagejate väited läbirääkimiste lõppemise asjaolude kohta. Kostja

ei ole Raisner aktsionär. Samuti ei ole kostja füüsilise isikuna samastatav äriühinguga Cash

Nexus Alliance.

Kostja otsustas hoonestusõiguste osas tagatise realiseerida ja enda nõuded sisse nõuda, kuna

mõistis, et hagejad astuvad mistahes samme, et tagatisvara väärtust ja tagatise realiseeritavust

piirata.

Hüpoteekide seadmine ega tagatiskokkulepe ei ole tühine. Hagejad ei ole õigustatud isikud, kes

saaksid kostja, Adepte ja Raisneri vaheliste tehingute väidetavale tühisusele tugineda. Vähemalt

üldjuhul ei saa heade kommetega vastuolus olla asjaõigusleping. Ebaõige ja tõendamata on ka

hagejate väited selle kohta, mida kostja teadis või pidi teadma. Alusetu on hagejate alternatiivne

käsitlus, justkui oleks kostja ja Raisneri tagatiskokkulepe tühine oma abstraktsuse tõttu.

Tegelikult võib tagatiskokkulepe olla tühine vaid teatud piiratud juhtudel. Nii

tagatiskokkuleppe sõlmimise kui ka selle hilisema muutmise ajal oli kohustatud isik

(Raisner) ühtlasi hoonestusõiguste omanikuks.

Ebaõige on hagejate väide, et tagatiskokkuleppe 11. jaanuari 2017 muudatus on tühine seetõttu,

et see rikub hagejate eelmärkega tagatud õiguseid. Sissenõutav hüpoteek on seatud kõigi

hoonestusõiguste puhul ettepoole hagejate poolt viidatud eelmärkest. Seega ei saanud

tagatiskokkuleppe muutmine eelmärkega tagatud õigust kahjustada. Tagatiskokkuleppe

muutmine oli vaid nõuete ja neid tagavate hüpoteekide üleandmine vastavalt VÕS §-le 167.

Võlgniku vaatest ei muutunud muu peale võlausaldaja isiku.

Kostja ei teosta enda õiguseid hea usu vastaselt.

Kostja nõuded on tagatiskokkuleppe muudatuse alusel selgelt hüpoteekidega tagatud. Hagejad

on tagatiskokkuleppe muudatuse p-i 3.1 ebaõigesti tõlgendanud. Arvestades, et samal päeval

11. jaanuaril 2017, on vahetult enne hüpoteekide üleandmist kostjale loovutatud hüpoteekide

poolt algselt tagatud võlanõuded, on ilmne, et tagatiskokkuleppe muudatuse all on silmas

peetud just nende kohustuste täitmist. Esmalt loovutas Adepte oma nõuded kostjale. Selle

tulemusena ongi kostja astunud senise võlausaldaja asemele ning saanud laenulepingu uueks

pooleks. Pärast nõuete loovutamist on määratletud hüpoteegiga tagatud nõuded. Kostja pole

hüpoteekide ulatust laiendanud ega nende sissenõudmiseks täiendavaid nõudeid omandanud.

Igal juhul tagavad hüpoteegid ka 11. juuli 2014 kostja ja Raisneri vahel sõlmitud lepingust

tulenevat nõuet, mille põhisummaks on 15 000 eurot. Leping on sõlmitud Raisneri ja Adepte

vahel. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingus on ühes kohas ekslikult jäänud

varasemast sarnasest lepingust sisse laenusaaja nimena Adepte.

Kostja on täitemenetluses nõuetekohaselt esile toonud enda nõude Raisneri vastu. Hagejatel

puudub õigus vaidlustada teiste isikute vahelisi võlaõiguslikke kokkuleppeid. 11. jaanuaril

2017 sõlmitud nõuete loovutamise lepingus on Raisner tunnistanud kohustust põhisummas 509

000 eurot. Sellele lisanduvad algselt Adeptega seotud laenud summas 386 000 eurot. 10.

detsembril 2019 on Raisner allkirjastanud saldokinnituse, mille kohaselt on Raisneri põhivõlg

kostja ees 895 000 eurot ja intressivõlg 517 121,75 eurot. Hagejatelt nõutakse vastavalt

1 270 000 ja 50 000 euro tasumist (vastavalt hoonestusõigustele seatud hüpoteekide ulatustele).

Kostja nõude kujunemine Raisneri vastu on dokumentaalselt tõendatud.

Hagejad on kohtule esitanud kostja ülesütlemisavalduse, millega on laenulepingud alates

10. detsembrist 2019 üles öeldud ning kõik lepingutest tulenevad nõuded muutusid

sissenõutavaks.

Hoonestusõigused ei ole lõppenud. Hoonestusõigused on piiratud hüpoteekidega, mistõttu ei

ole hagejatel võimalik hoonestusõiguseid lõpetada (AÕS § 642).

Kostja ei nõustu hagejatega, et tagatiskokkuleppe muudatuse p-s 4.1.2 sätestatud sundtäitmisele

allumise kokkulepe ei kehti hagejate suhtes.

Kuivõrd hüpoteegid tagavad kostja nõudeid Raisneri vastu, on alusetu ka hagejate nõue

hüpoteekide kustutamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas lubamatuks sundtäitmise hageja I suhtes täiteasjas

nr 095/2020/370 ja hageja II suhtes täiteasjas nr 095/2020/369. Maakohus määras, et kostja on

kohustatud andma nõusolekud hageja I omandis olevatele hoonestusõigustele registriosa

nr-tega 3545908, 3546208, 3546608, 3547008, 3547208, 3547408, 3547608, 3547708,

3547808, 3547908, 3548108, 3548308, 3548708 ja 3548808 ja hageja II omandis olevatele

hoonestusõigustele registriosa nr-tega 3548908 ja 3545808 kostja kasuks seatud hüpoteekide

kustutamiseks.

Kostja

nõusolekuid/tahteavaldusi

asendab

jõustunud

kohtuotsus.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus leidis, et puudub alus jätta hagi läbivaatamata.

Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejad ei saa tugineda kostja ja Raisneri vahelise tehingu

tühisusele. Maakohus viitas Riigikohtu 7. novembri 2018 määrusele tsiviilasjas nr 2-18-2982,

p 14 ning märkis, et kinnistu omanik võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada

vastuväiteid nii võlatunnistusest tuleneva nõude kui ka selle tagatiseks antud hüpoteegi

seadmise lepingu (tagatiskokkuleppe) kohta. Seda kinnitab ka TMS § 221 lg 11. Iseenesest on

õige, et käsutustehingu tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus on tehingu pooltel, kuid muu

isik saab tugineda käsutustehingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi, st asjaõiguslikku

positsiooni (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 14; 30.

novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-11, p 14). Hüpoteekide seadmine ja

tagatiskokkulepped mõjutasid hagejate õigusi (sh asjaõiguslikku positsiooni), kuivõrd hagejad

ei saanud ega saa hoonestusõigustele seatud hüpoteekide tõttu realiseerida oma õigust

omanikule tagasi langenud hoonestusõiguste kustutamiseks (AÕS § 2411, § 245 lg 1).

Hagejatel tekkis 2012. aastal õigus nõuda hoonestusõiguste tagasi kandmist (AÕS § 2441 lg 1),

st õigus nõuda nende tagasikandmist koormamata kujul. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et

vastav õigus tekkis 2019. aastal tsiviilasjas nr 2-14-20932 tehtud otsuse jõustumisega.

Eeltoodut kinnitavad pärast 2012. aastat kinnistu omanike, hoonestaja ja arendaja vahel

toimunud läbirääkimised. Vaidlust ei ole, et läbirääkimised toimusid mh hoonestusõiguste

tagasilangemise ärahoidmise eesmärgil. Järelikult pidid toonane hoonestusõiguste omanik

Raisner kui ka Adepte olema teadlikud hoonestusõiguste tagasilangemise õiguse tekkimisest

hagejatele (kinnistute omanikele). Tähtsust ei oma, et hagejad esitasid juba 2008. aastal hagi

Raisneri vastu hoonestusõiguste kinnistu omanikule tagasikandmise nõudes tsiviilasjas

nr 2-08-52101.

Asjaolu, et hüpoteegid seati läbirääkimiste ajal (tehingu tegemise aeg), ei muuda neid tühiseks,

kuid maakohtu hinnangul on tehing vastuolus heade kommetega seetõttu, et hüpoteekide

seadmise (ja hilisema muudatuse) eesmärk oli ilmselgelt luua olukord, millest tulenevalt oleks

hoonestusõiguste tagasilangemine hagejatele võimatu. Olukorras, kus läbirääkimiste esemeks

on hoonestusõiguste tagasilangemise ärahoidmine, on vaidlusaluste hoonestusõiguste

koormamine kinnistu omanike teadmata vastuolus heade kommetega. Hoonestusõigused kanti

küll hagejatele tagasi tsiviilasja nr 2-14-10932 kohtuotsuse järgselt 5,5 aastat hiljem kui

hüpoteegid seati, kuid Raisner ja Adepte olid teadlikud, et hagejate õigus nõuda

hoonestusõiguste tagasikandmist omanikule tekkis 2012. aastal, s.o pärast hoonestusõiguse

seadmise lepingu p-s 26.3 toodud tähtaja möödumist (Tartu Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas

nr 2-14-20932). Raisner ja Adepte teadsid ka, et hagejad nõuavad eelduslikult hoonestusõiguste

tagasikandmist. Isegi nõude omandamine, millele kostja viitab hüpoteekide seadmise alusena,

toimus pärast hagejate hoonestusõiguste tagasilangemise õiguse tekkimist

Hüpoteekide seadmine hagejatele tagasilangevatele hoonestusõigustele lõi olukorra, kus

hagejatel sisuliselt puudub võimalus hoonestusõigused kinnistusraamatust asjaõigustena

kustutada. Hoonestusõigused koormati olukorras, kus nende omanik oli Raisner, kuid

hoonestusõigused olid väljumas tema mõjusfäärist. Hoonestusõiguste koormamine takistab

nende tagasilangemist ja kustutamist.

Maakohtu hinnangul on heade kommetega vastuolus ja tühised nii tagatiskokkulepe

(3. detsembri 2013 notariaalne leping, I kd tl 33-48), kui ka selle muudatus (11. jaanuari 2017

hüpoteekide loovutamise leping, I kd tl 60-86), kuivõrd nende sõlmimise tegelik eesmärk ei

olnud mitte kohustuste tagamine ja nende täitmine võlgniku (Raisner) vara arvel, vaid hagejatel

tekkinud õiguse realiseerimise takistamine (AÕS § 2441 hoonestusõiguste tagasilangemise ja

kustutamise takistamine).

Arvestades käesoleva vaidluse ning varasemate kohtuvaidluste (tsiviilasjad nr-d 2-08-52102,

2-14-20932, 2-19-5655) asjaolusid ning osalejate ja asjaolude omavahelisi seoseid, ei ole

eluliselt usutav kostja väide, et ta omandas 11. jaanuari 2017 vaidlusalused hüpoteegid vaid

kinnistusraamatu kandele tuginedes. Kostja äriühing Cash Nexus Alliance osales oma esindaja

kaudu 2012-2013. a toimunud läbirääkimistel, mis on tõendatud e-kirjavahetusega (I kd tl 28-

32, 49). Seega oli kostja teadlik ka 3. detsembri 2013 sõlmitud tagatiskokkuleppe sõlmimise

asjaoludest (sh eesmärkidest ja hagejate huvide kahjustamisest). 11. jaanuari 2017

tagatiskokkuleppe muutmine (hüpoteekide loovutamine) leidis aset ajal, mil oli pooleli

kohtumenetlus tsiviilasjas 2-14-20932. Eeltoodu kogumis ei veena kohut selles, et kostja

omandas vaidlusalused hüpoteegid AÕS § 561 lg 1 alusel heauskselt.

3. detsembri 2013 tagatiskokkuleppe p 2.26 määratlus (I kd tl 43) ja 11. detsembri 2017

hüpoteekide loovutamise lepingu p 3.1 (I kd tl 83) võimaldab kostjal sõlmida Raisneriga

võlaõiguslikke lepinguid ilma, et kolmandast isikust tagatise omanikul (hagejatel) oleks

võimalik teada, mis kohustused mis ajahetkel väidetaval võlgnikul on. 3. detsembri 2013

lepingus juhtis notar Raisneri tähelepanu võimalusele sõlmida tagatiskokkulepe konkreetse

võlakohustuse täitmise tagamiseks või piiritleda vastutus krediidilepingutega (I kd tl 43). mis

viitab, et tehingu tegemise ajal ei olnud Raisneri esindaja suuteline nimetama konkreetseid

võlakohustusi või krediidilepinguid, mida hüpoteegid tagavad.

Hagejate võimalus hoonestusõigused tagasi saada koormamata kujul oli seega võimatu alates

2013. aastast (esialgsest tagatiskokkuleppest). Abstraktne kõikvõimalike nõuete tagamine

võimaldab nõudeid lõputult juurde tekitada, sh olemasolevaid suurendada. Seega piirab

käesoleval juhul tagatiskokkulepete abstraktsus kinnisasja omaniku majandusvabadust ning

koosmõjus eelpool tooduga kinnitab tagatiskokkulepete vastuolu heade kommetega

(vt ka Riigikohtu 5. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-08, p 19).

11. jaanuari 2017 tagatiskokkuleppe muutmislepingu sõlmimise ajal oli lepingust nähtuvalt

kantud lepingu objektidele (hoonestusõigustele) eelmärge hoonestusõiguste hagejate nimele

kandmise (omanikule langemise) nõude tagamiseks. See kajastus ka notariaalses lepingus ja

kostja oli sellest teadlik (näiteks lepingu p 1.41.3). Maakohus ei nõustunud hagejatega, et

tagatiskokkuleppe muutmine kahjustas otseselt hagejaid kui hoonestusõiguse eeldatavaid

omanikke. Hagejad on kantud kinnistusraamatusse hoonestusõiguste omanikena (AÕS § 2441

lg 1). Seega ei piiranud hüpoteegi seadmine eelmärkega tagatud nõuet.

Kuivõrd hüpoteekide seadmine ja tagatiskokkulepped on tühised vastuolu tõttu heade

kommetega, ei pidanud maakohus vajalikuks käsitleda hagejate väidet, et kostja tuginemine

hüpoteekidele ja tagatiskokkuleppele on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõtte

vastane käitumine ei ole eraldiseisev tehingu tühisuse alus.

Küll aga võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik esitada AÕS § 279 lg 7 sätestatud

vastuväited ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Maakohus leidis, et hüpoteekide

realiseerimiseks sundtäitmise algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega, mis on aluseks

sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Maakohtu hinnangul kinnitab kostja

väide, et ta otsustas nõuet täita just hagejate hoonestusõigustele seatud hüpoteekide arvel, kostja

soovi takistada hagejatel hoonestusõiguste kustutamist.

Hagejate hoonestusõigustele seatud hüpoteegid tagavad Raisneri kohustusi. Raisner on andnud

kostjale saldokinnituse võlgnevuse kohta (I kd tl 119), mida saab lugeda võlatunnistuseks

VÕS § 30 mõttes (deklaratiivne võlatunnistus). Raisneri kohustusi kostja ees tagavad nii

Raisneri hoonestusõigustele kui hagejate hoonestusõigustele seatud hüpoteegid. Olukorras, kus

kohustus vastutada võlgniku kohustuste eest on nii Raisneril (võlgnik) endal kui ka hagejatel,

siis heas usus käituv sissenõudja pöörab esmalt nõude võlgniku vastu, kellel on sissenõudja ees

täitmata kohustusi.

Maakohus ei nõustunud hagejatega, et hoonestusõigused on asjaõigustena lõppenud. Kuivõrd

hoonestusõigused on koormatud hüpoteekidega, ei ole võimalik hoonestusõiguseid kustutada

(AÕS § 245 lg 1). Maakohus ei nõustunud hagejatega ka selles, et sundtäitmisele allumise

kokkulepe ei kehti nende suhtes (kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise iseseisev alus).

Kostja pidi tõendama, et tal on Raisneri vastu sissenõutav nõue, mida tagavad hagejate

hoonestusõigustele seatud hüpoteegid (TMS § 23 lg 41). Maakohus nõustus, et kostja poolt

kohtutäiturile esitatust ei selgu kostja nõude tegelikku olemasolu. Täiteavalduses on kirjas

põhinõue 850 000 eurot ja intress laenudelt 517 121,75 eurot (vastavalt Raisner

saldokinnitusele), samas puudub arvestus ja teave, millest nõue koosneb (I kd tl 60-121). Kostja

on nõude arvestuse ja tõendid esitanud 8. jaanuari 2021 menetlusdokumendis ja lisades

(III kd tl 7-12, 30-59, IV kd tl 18-69, 70-78). Maakohus möönis, et esitatud arvestused ja

nendele lisatud tõendid on kohati vastuolulised, kuid esinevad ebatäpsused ei anna kohtu

hinnangul alust üheselt väita, et kostjal Raisneri vastu nõue puudub.

Maakohus nõustus, et kokku on esitatud tõendite alusel makstud 371 000 eurot. Kuivõrd

maksekorraldustes on märgitud, et laenud on ilma protsendita, pole põhjendatud ka kostja

intressiarvestus 15. septembri 2021 menetlusdokumendis. Arvestades nõuete alusena esitatud

lepingute sõlmimise aega, täitmise tähtaega, on kohtu hinnangul vähe tõenäoline, et kõik

kohustused on täitmata ning võlausaldaja(d) pole teinud midagi kohustuste täitmiseks

(sh võla sissenõudmiseks Raisnerilt).

Kuna tagatiskokkulepe ja selle muudatused on tühised, ei saa kostja nendele tugineda, sest

tühisest tehingust ei teki õiguseid ega kohustusi (TsÜS § 84 lg 1). Kui hüpoteekide registrikande

aluseks on tühised tehingud, siis on registrikanne vale. Seega tuleb kostjat kohustada andma

tahteavalduse hüpoteekide kustutamise nõusoleku (AÕS § 641, § 65 lg 1, KRS § 341 lg 1 ja

TsÜS § 68 lg 5).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub kostja jätta

hagejate kanda.

Kostja leiab, et hüpoteekide seadmine oli kehtiv. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejate endi

väitel pidasid nad veel kuu aega pärast hüpoteekide seadmist hoonestusõiguse osas

läbirääkimisi.). Hoonestaja oli hüpoteekide seadmise ajal seisukohal, et hagejatel puudub õigus

nõuda hoonestusõiguse tagasilangemist, kuna hagejad olid ise takistanud ehitusõiguse

realiseerimist. Hüpoteekide seadmise tegelik ajaline seos tuleneb hoonestajaga seotud

finantseerimislepingutest, milles oli hüpoteekide seadmise kohustus. Maakohus lähtus poolte

tänastest teadmistest ning omistas need tagantjärele hoonestajale.

Maakohus ei ole selgitanud, millest tulenevalt ta leidis, et Adepte ja Raisneri tegevus oleks

vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole selge, mille pinnalt kohus järeldas, et hüpoteekide

seadmise tegelik eesmärk ei olnud kohustuste tagamine. Kostja on tõendanud vastupidist.

Kostja on hüpoteegid omandanud, tuginedes heas usus kinnistusraamatu kandele. Oluline on,

kas kostja teadis algsete hüpoteekide seadmise väidetavat tühisust põhjustavaid asjaolusid.

Maakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et 2012-2013. a toimunud

läbirääkimise ajal oleks Cash Nexus Alliance olnud kostjaga seotud. Hagejate tõend kinnitab

vastupidist (I kd tl 52). Maakohus viitas ka e-kirjavahetusele, mille osapooleks polnud kostja.

Lisaks pärineb kirjavahetus 2014. a jaanuarist, st et see toimus pärast hüpoteekide seadmist.

Kohus pidi heausksust eeldama.

Puudub vaidlus, et algselt Adepte ja Raisneri vaheline tagatiskokkulepe on abstraktne.

Tagatiskokkuleppest nähtub, et tagatud olid vaid nõuded Raisneri ehk selleaegse kinnisasja

omaniku vastu. Põhjendamatu on maakohtu viide, et tagatiskokkuleppe hindamisel oleks

vajalik hinnata ka seda, kes saab kinnisasja omanikuks tulevikus. Käesoleval juhul ei ole

realiseerunud globaalsele tagatiskokkuleppele iseloomulikud riskid, vaid sisse nõutakse

hüpoteekide seadmisel juba tekkinud nõudeid.

Kostja ei nõustu, et hüpoteekide säilitamise ja realiseerimise soov näitab võlausaldaja poolset

pahatahtlikkust. Kuna oli teada, et hagejad hüpoteekide realiseerimise igal juhul vaidlustavad

ja kohtumenetlus võtab aega, oli majanduslikult mõistlik alustada just nendest hüpoteekidest.

Maakohus ei ole lahendanud hagejate väiteid sundtäitmisel oleva nõude tõendatuse osas, samas

on nõustunud teatud hagejate väidetega. Maakohus jättis kostja seisukohad ja tõendid

käsitlemata. Maakohus leidis ebaõigesti, et Iberdrola Financiación S.A. intressiarvestus ei ole

selge. Maakohus on esile toonud, et hagi lisa 14 kohaselt oli loovutamise hetke seisuga nõue

367 171,30 eurot. Kostja ei nõuagi täitemenetluses sellest suuremas summas nõude täitmist.

Kostja nõude täpne arvutuskäik on esitatud tema 22. novembri 2021 seisukohas.

Adepte on Raisnerile andnud laenu, millest tulenev nõue on loovutatud kostjale. Nõude summa

on 80 560 eurot. Maakohus märkis, et 19. detsembri 2014 kokkuleppe kohaselt on Adepte JAV

International Ventures Ltd-le loovutanud vaid 69 150 eurot. Tegelikult on selles kokkuleppes

formaalselt eristatud 3. septembri 2013 ja 3. jaanuari 2014 laenulepingut, mille osas loovutati

vastavalt 69 150 ja 11 150 eurot (I kd tl 98-100). Kostja on käsitlenud neid ühtse Adepte ja

Raisneri vahelise lepinguna.

Maakohus märkis, et laenusumma maksti Adepte poolt osaliselt välja pärast 3. septembri 2013

laenulepingus ette nähtud perioodi ning heitis ette maksekorralduste üldist selgitust, samas ei

ole viidanud ühelegi teisele laenusuhtele või tõendile, mis kinnitaks, et makseid ei tehtud

kõnealuse laenulepingu alusel.

Maakohus märkis, et 19. detsembri 2014 nõude loovutamise lepingus esitatud intressi ja

põhinõude arvestused ei ühti laenudega. Kostja on nõude arvestuse esitanud 15. septembri 2021

seisukohas.

Maakohus märkis, et „maksekorraldustes on märgitud, et laenud on ilma protsendita“. Hageja

on esitanud algsed laenulepingud, mille p-s 3.3 oli kokku lepitud intressimääras 10% aastas.

Kumbki pool ei ole menetluses väitnud, et lepinguid oleks muudetud. Isegi kui pooled oleks

lepingut muutnud, ei välistaks see VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivise nõudmist.

Kostja on esitanud internetipanga väljamaksed kõikide kostja nõuete osas, millest nähtub

nõuete algne tekkimine (kostja 8. jaanuari 2021 seisukoha lisad 3-32 ja 16. augusti 2021

seisukoha

lisad).

Maakohus

otsustas

põhjendamatult,

et

Eesti

Panga

kommunikatsioonispetsialisti (kes polnud maksekorraldust näinud) spekulatsioonist piisab

panga poolt digitaalallkirjastatud tõendi kõrvalejätmiseks.

Kuna hagejate nõue on tervikuna põhjendamatu, on alusetu ka otsuse see osa, milles maakohus

asendas kostja nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks kohtulahendiga.

8. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta see rahuldamata.

Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohus on arvestanud asjaoludega, mis olid olemas

hoonestusõiguse hüpoteekidega koormamise ajal. Sisulist tähendust ei oma asjaolu, et

läbirääkimised toimusid veel kuu aega pärast hüpoteekide seadmist.

Tähtsust ei ole ka asjaolul, et hüpoteegid seadnud osapooled ise ei leia, et tehingud on heade

kommete vastased. Oluline on, et Raisneril ega Adeptel ei olnud alust välistada võimalust, et

hoonestusõigused tuleb läbirääkimiste ebaõnnestumisel tagastada hagejatele. Ehitise rajamisega

polnud nende valmimise tähtajaks isegi alustatud. Väide, et vaidlusalused hüpoteegid seati just

„finantseerimislepingute“ tagamiseks, on paljasõnaline.

Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta kostja väidet, et ta on heauskne hüpoteekide omandaja.

Kostja nõustus 19. detsembril 2014 asendama maksejõulise võlgniku Adepte maksejõuetu

Raisneriga, suurendades sellega Raisneri võlakoorma kahekordseks.

Cash Nexus Alliance on äriühing, kellest pidi saama Raisneri suurosanik ja kes oma 9. jaanuari

2014 e-kirjas kinnitas selget teadmist hagejate ja Raisneri läbirääkimiste sisust. Oksana

Kolosova omab pikaajalisi suhteid kostjaga Eesti tuulepargiärides. Nii O. Kolosova, kostja kui

ka Cash Nexus Alliance olid samaaegselt 2008.-2014. a koos Harry Raudvere abikaasa Katriin

Raudverega Alikonte OÜ osanikud, mis tegeles samade tuuleparkide arendamisega nagu

Raisner. Kostja oli seejuures aastast 2008 ka Alikonte OÜ juhatuse liige koos Katriin

Raudverega. Seega saab eeldada, et kostja teadis Cash Nexus Alliance’i nimel samal ajal

peetavatest läbirääkimistest. Ainus isik, kellel oli raha tuuleparkide rajamisse investeerida, oli

kostja, kes teenis 2009. aastal Venemaal äri müügist 25 miljonit USA dollarit.

Kostja otsustas asuda Raisneri väidetava võla sissenõudmisele mitte siis, kui see muutus

sissenõutavaks, vaid aastaid hiljem. Samuti otsustas kostja nõuda võla sisse hagejate vara arvelt,

sest hagejad soovisid hoonestusõigused kustutada. Kuigi kostja käitumine oma väidetava

õiguse teostamisel on omaette hea usu vastane ja lubamatu (TsÜS § 138 lg 1 ja 2), siis kogumis

nende asjaoludega, mis leidsid aset enne hüpoteekide omandamist 2017. aastal, kinnitab kostja

käitumine hüpoteekide nn algse seadmise heade kommete vastasust.

Maakohus andis kostjale võimaluse selgitada ja täpsustada oma nõuete arvutusi, kuid sellele

vaatamata ei ole võimalik esitatud tõendite alusel tuvastada kostja nõudeid nende väidetavas

suuruses.

Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse p-s 50 Iberdrola maksete osas uued väited, mida

maakohtus ei ole esitatud. Kuid ka need uued väiteid ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

Asjaolu, et Iberdrola S.A maksekorraldus on tehtud Iberdrola Financiacion S.A laenulepingu

sõlmimisele lähedasel ajal, ei muuda seda teise ettevõtte makstud laenuks. Kostja väide, et

tegemist oli kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt on paljasõnaline ega tulene tõendist,

kuna maksekorralduses pole kirjas teise isiku eest makse tegemine.

Kui maksekorraldusega soovitakse tõendada konkreetset laenu, siis peab see ülekande

selgitusest nähtuma. Hispaania keeles on laen „prestamo“. Väljendist „con cargo alprtmo ref.

1015/55-252“ ei saa tuletada tõlget „laen“ ja number 1015/55-252 ei ole seostatav 1. septembri

2011 laenulepinguga.

Kostja laenuintresside arvestus ei vasta seaduses ega lepingus sätestatule. Intressid arvestatakse

põhisumma väljamaksest alates (sh ei muutu intress kalendriaasta alguses).

Kostja heidab ette laenulepingute mittemainimist ning lähtumist vaid kostja poolt

maksekorralduses sisalduvast tahteavaldusest (laen on antud intressita). Maakohus lähtus

õigesti maksekorraldusest, kuna selles sisalduv tahteavaldus oli hilisem. Kostja märgib alles

kaebuses, et sellisel juhul tuleb kohaldada seadusjärgset viivist.

Kuna kohus lahendas asja tuginedes vastuolule heade kommetega, ei oma laenu arvestuste ja

maksete detailne analüüs määravat tähendust. Kostjal on võimalus rahuldada oma väidetavad

nõuded Raisneri vara arvel, sest on ilmne, et Raisner vastuväiteid kostja nõudele ei esita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1p 1). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Vaidluse tuum on selles, et hagejate kinnistutele 2004. aastal seatud hoonestusõigused on

hagejale tagasilangenud AÕS § 2441 lg 1 ja tsiviilasjas nr 2-14-20932 tehtud kohtuotsuse alusel

(vastavad kanded kinnistusraamatusse on tehtud 14. veebruaril 2019), kuid hoonestusõigusi

koormavad hüpoteegid kostja kasuks. Hagejad soovivad hüpoteeke kustutada, milleks on

nõutav õigustatud isiku ehk kostja nõusolek (AÕS § 642). Kostja ei nõustu hüpoteekide

kustutamiseks nõusolekut andma, sest need tagavad tema väitel kostja nõudeid kolmanda isiku

ehk Raisneri vastu. Kostja on algatanud seetõttu hagejate suhtes täitemenetlused, milles nõuab

täitmisavalduse kohaselt hüpoteekidega koormatud vara arvel hagejalt I 1 270 000 eurot ja

lisaks hagejatelt solidaarselt 50 000 eurot. 27. märtsi 2020 täitmisteadete kohaselt on

täitedokumendiks notar A. Kuimeti 11. jaanuari 2017 notariaalne dokument nr 113, millega

Adepte loovutas hoonestusõigustele seatud hüpoteegid kostjale. Hüpoteegid seati

hoonestusõigustele Adepte kasuks 3. detsembri 2013 notariaalse lepinguga ajal, mil

hoonestusõiguste omanikuks oli Raisner (I kd lk 33).

Hagejad leiavad, et täitemenetlused tuleb nende suhtes tunnistada lubamatuks järgmistel

(alternatiivsetel) põhjendustel:

1) 3. detsembri 2013 tagatiskokkulepe (hüpoteekide seadmine) ja selle lepingu muutmine

11. jaanuaril 2017 on tühised heade kommetega vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel.

2) Hüpoteegipidaja tuginemine oma õigustele ja sundtäitemenetluse algatamine hagejate

vastu on hea usu vastane ehk lubamatu TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel;

3) Kostjal puuduvad hüpoteegiga tagatud nõuded. Kohtutäiturile esitatu alusel ei ole

võimalik tuvastada kostja nõudeid Raisneri vastu;

4) Hoonestusõigused on asjaõigustena lõppenud AÕS § 245 lg 1 teise lause alusel;

5) Raisneri ja võlausaldaja Adepte vaheline sundtäitmisele allumise kokkulepe ei kehti

hagejate suhtes.

11. Maakohus rahuldas hagi, tunnistas sundtäitmise mõlemas täiteasjas lubamatuks ning

asendas

kohtuotsusega

kostja

nõusoleku

hoonestusõigus

koormavate

hüpoteekide

kustutamiseks. Maakohus leidis, et kuivõrd täitemenetluses täidetakse notariaalselt tõestatud

sundtäitmisele allumise kokkulepet, saavad hagejad esitada kõik vastuväited täitedokumendist

tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Maakohus leidis, et tagatiskokkulepe ja selle

muudatus on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Maakohus leidis, et kuigi hagejad

ei ole nimetatud tagatiskokkulepete poolteks, on neil õigus lepingute tühisusele tugineda

seetõttu, et lepingud mõjutavad nende asjaõiguslikku positsiooni (maakohtu otsuse p 40.4).

Alternatiivselt leidis maakohus, et sundtäitmine on lubamatu ka vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS § 221 alusel sissenõudja vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga TMS § 2 lõikes 19 nimetatud täitedokumendi puhul saab

võlgnik esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

12.1. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kuigi hageja ei ole tagatiskokkuleppe ja selle

muutmise kokkuleppe pool, on hageja kinnisasja omanikuna õigustatud huvi nimetatud tehingu

kehtivuse kontrollimiseks ja tehing mõjutas otseselt hagejate positsiooni kinnisasja omanikena,

st asjaõiguslikku positsiooni (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

140-07 p-s 14). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik

vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet

ja selle raames saab võlgnik vaidlustada notariaalse lepingu kui täitedokumendi kehtivust.

AÕS § 247 lg 1 kohaselt ei või hoonestaja oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud

kinnisasja omaniku õigusi.

Tehingu sisu (sh heade kommetega kooskõla) hindamisel tuleb kohtul arvestada kõiki sellega

seotud olulisi asjaolusid kogumis. Maakohus märkis põhjendatult, et tehingu tegemine leidis

aset ajal, kui kinnistu omanike ja hoonestaja vahel toimusid läbirääkimised hoonestusõiguste

tagasilangemise ärahoidmise eesmärgil. AÕS § 2551 p 1 kohaselt kuuluvad hoonestusõiguse

sisu hulka ka omaniku ja hoonestaja kokkulepped ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise

kohta. Vastavalt 7. oktoobri 2004 lepingule oli hoonestusõiguse sisuks hoonestaja kohustus

rajada hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad tuulegeneraatorid jm nende teenindamiseks

vajalikud tehnovõrgud ja rajatised 8 aasta jooksul lepingu sõlmimise päevast, st 7. oktoobriks

2012. Hüpoteegid hoonestusõigustele Raisneri (hoonestusõiguste omanik) kohustustuste

tagamiseks Adepte (hüpoteegipidaja) ees seati pärast nimetatud tähtaega, st vaidlusalune leping

sõlmiti ajal, mil 7. oktoobri 2004 lepingust tulenev hoonestusõiguse sisuks olev tähtaeg oli

lõppenud ja pooled pidasid läbirääkimisi hoonestusõiguse sisu muutmiseks, sh rajatiste

püstitamise tähtaja pikendamiseks. 3. detsembri 2013 lepingu sõlmimisel esindas mõlemat

poolt H. Raudvere, kes ise oli ka algseks hoonestajaks 7. oktoobri 2004 lepingu aluse ja teadis

seetõttu ka hoonestusõiguse sisu.

12.2. Pooled vaidlevad selles, mis ajani toimusid läbirääkimised hagejate ning Adepte/

Raisneri vahel hoonestusõiguse sisuks olevate tähtaegade pikendamiseks.

Tsiviilasjas nr 2-14-20932 tuvastas Tartu ringkonnakohus hagejate ja Raisneri vahelises

vaidluses, et läbirääkimised kestsid kuni 13. jaanuarini 2014 (I kd lk 57) ja need olid seotud

hagejate AÕS § 2441 lg-st 1 tuleneva nõudega, s.o läbirääkimisi peeti seoses tuulegeneraatorite

jm püstitamiseks lepingus sätestatud tähtaja muutmisega, samuti püüti saavutada kompromissi

hoonestusõiguse omanikule langemise küsimuses. Ringkonnakohtus tuvastas samas otsuses, et

Raisneri selge tahe mitte jätkata läbirääkimisi ilmneb tema 14. jaanuari 2014 e-kirjast. Seega

muutus Raisneri tahe läbirääkimisi jätkata pärast tema kasuks seatud hoonestusõiguste

koormamist hüpoteekidega.

Tartu Ringkonnakohtu 25. aprilli 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-20932 (p 10) on tuvastatud,

et Raisner pidas läbirääkimisi sooviga pikendada tuulepargi valmimise tähtaega vähemalt

oktoobrini 2014. Lepingu pooli läbirääkimistel esindanud isikute e-kirjavahetusega (I kd lk 28-

30) on tõendatud, et Raisner ootas uue enamusosaniku Cash Nexus Alliance LLP seisukohta

läbirääkimistel käsitletavate teemade kohta ja soovis seetõttu 5. detsembriks 2013 kokkulepitud

kohtumist ära jätta. Seega koormati 3. detsembril 2013 hoonestusõigused hüpoteekidega ajal,

kui Raisneri uus enamusosanik ei olnud läbirääkimiste eesmärkide osas seisukohta veel

kujundada jõudnud. Raisner /Adepte esindaja R. Sõlgi 2. detsembri 2013 e-kiri (I kd lk 32)

tõendab, et enne 3. detsembri 2013 lepingu sõlmimist räägiti 18. novembril 2013 ka võlast

Adeptele, kuid hagejaid ei informeeritud kavast tagada koheselt Raisner võlg Adepte ees enne

läbirääkimiste lõppu hüpoteegiga hoonestusõigusele.

12.3. Asjaolu, et Raisner hindas hagejate seisukohti hoonestusõiguste tagasilangemisõiguse

osas ebaõigeteks (sellist seisukohta väljendas ka Cash Nexus Alliance LLP esindaja

O. Kolosova 9. jaanuari 2014 e-kirjas Raisner kontaktisikule R. Sõlgile läbirääkimistel ja soovis

selles osas kaasata erapooletu asjatundja (I kd lk 49), ei mõjuta kohtu hinnangut 3. detsembri

2013 tehingu olemusele ja eesmärkidele, sest see e-kiri tõendab just seda, et Raisner koormas

hoonestusõigused

hüpoteekidega

olukorras,

kus

ta

teadis

hagejate

seisukohta

tagasilangemisõiguse olemasolu osas, kui pooled ei jõua hoonestusõiguse lepingu muutmise

osas kokkuleppele. Raisner oli hüpoteekidega koormamiseks nõusoleku andmisel teadlik, et see

küsimus on vähemalt vaieldav. Seejuures tuleb asjaolude ja tõendite hindamisel arvestada

sellega, et vaidlusaluse lepingu poolte huvid olid täielikult ühtelangevad (neid esindas ka sama

isik), kuid vastandusid poolega, kellega peeti läbirääkimisi rajatiste ehitamise tähtaja

pikendamiseks.

Hüpoteekide seadmine 3. detsembril 2013 küll ei takistanud hoonestusõiguste tagasilangemist

kinnistu omanikule, kuid hüpoteegid jäävad hoonestusõiguse omanikule langemisel püsima

(AÕS § 2443 lg 1 p 1), takistavad hoonestusõiguste kustutamist kinnistusraamatust ja

kohustavad koormatud hoonestusõiguse omanikku vastutama võõra võla eest. See kahjustabki

kinnistu omaniku õigustatud huve. Tegemist ei ole tänase teadmisega, nagu väidab kostja

apellatsioonkaebuses (kaebuse p 11), vaid kinnistu omaniku õiguste rikkumise võimalusega

3. detsembri 2013 lepingu sõlmimisel enne läbirääkimiste positiivset lõppu hoonestaja jaoks

pidid nii Raisner kui ka tema võlausaldaja Adepte vähemalt arvestama juba hüpoteekide

seadmise lepingu sõlmimise ajal.

12.4. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades kõiki 3. detsembri 2013 tehingu

tegemisega seotud asjaolusid kogumis on tegemist tühise tehinguga selle heade kommetega

vastuolu tõttu TsÜS § 86 lg 1 alusel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 leidnud, et

tehing on heade kommetega vastuolus, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste

õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning

tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete

vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil.

Tehingu heade kommetega vastuolu tuleneb käesoleval juhul eelkõige asjaolust, et tehing tehti

ajal, mil hoonestusõiguse sisuna kokkulepitud tähtaeg tuulegeneraatorite ehitamiseks oli

möödunud ja pooled ei olnud vaatamata toimunud läbirääkimistele jõudnud kokkuleppele selle

tähtaja pikendamises. Sellises olukorras omanikule tagasilangevale hoonestusõigusele

hüpoteegi seadmine ehitise finantseerimise tagamise väitega on vastuoluline tegevus,

koormatud kinnisasja omaniku õigusi kahjustav ja vastuolus AÕS § 247 lg-s 1 sätestatuga.

Tehingu sisu hindamisel arvestas maakohus põhjendatult ka sellega, et nii 3. detsembri 2013

leping kui ka selle muutmiseks sõlmitud 11. jaanuari 2017 leping sõlmiti nn abstraktsetena, st

nõuded, mida hüpoteegid pidi tagama, ei ole lepingus määratletud. Nõustuda tuleb maakohtu

seisukohaga,

et

tagatiskokkuleppe

abstraktsus

piirab

ebamõistlikult

hüpoteekide

tagasilangemise järel hagejate kui kinnisasjade omanike majandusvabadust, sest hagejatel

puudub igasugune arusaamine, milliseid nõudeid ja millises ulatuses need hüpoteegid tagavad

ja nende teadmine saab tuleneda üksnes hüpoteegipidaja väidetest ja tema poolt esitatud

tõenditest.

AÕS § 2441 lg 1 p 1 kohaselt jääb hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestusõigust

koormav hüpoteek, mis ei kuulu hoonestajale endale, püsima, mistõttu ringkonnakohus nõustub

hagejatega, et hüpoteekide seadmise lepingu eesmärk on olnud takistada hagejal

hoonestusõigustest vabanemist ja seeläbi tekitada hagejatele kahju.

12.5. Käsutustehinguna on asjaõigusleping hüpoteegi seadmise ja pandiõiguse tekkimise kohta

õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel

põhjusel tühine. Erandina võib käsutustehing osutuda tühiseks vastuolu tõttu heade kommetega,

kui käsutustehingu eesmärk on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades

nr 3-2-1-156-12 p 11, nr 3-2-1- 80-05 p 26, nr 2-15-13695 p 20), sh kui asja käsutamise eesmärk

on teise isiku kahjustamine (3-2-1-56-09 p 12).

Ringkonnakohus leiab, et 3. detsembri 2013 lepingu sõlmimisel oli poolte tahe kinnisasja

omaniku kahjustamine, st. hoonestusõiguse omanikule langemise nõude tõrjumine, st et poolte

tahe ei olnud mitte tavapärase tagatiskokkuleppe sõlmimine, vaid kinnistu omanikule kahju

tekitamine juhuks, kui leiab aset hoonestusõiguste tagasilangemine. Seega saab ka

käsutustehingut pidada heade kommetega vastuolus olevaks.

12.6. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hoonestusõigused langesid hagejatele tagasi alles

4. veebruaril 2019 ehk 5, 5 aastat pärast 3. detsembri 2013 lepingu sõlmimist. Sel kuupäeval

jõustus küll kohtuotsus hoonestusõiguste tagasilangemise vaidluses, kuid vastavalt

AÕS §-le 2441 lg 1 tekkis hagejatel õigus hoonestusõigus enda nimele kandmiseks tuulepargi

rajamiseks kokkulepitud tähtaja möödumisel, st enne pooltevahelisi läbirääkimisi 2013-2014 ja

enne 3. detsembri 2013 hüpoteekide seadmise lepingu sõlmimist.

12.7. 11. jaanuari 2017 lepinguga loovutas Adepte tema kasuks hoonestusõigustele seatud ja

Raisner kohustusi tagavad hüpoteegid kostjale (I kd lk 60). Kostja väidab, et tagatiskokkuleppe

muutmine 11. jaanuaril 2017 ei olnud muud kui nõuete ja neid tagavate hüpoteekide üleandmine

vastavalt VÕS §-le 167, st muutus võlausaldaja isik.

Ringkonnakohus märgib, et kui loovutus tugineb tühisele tehingule, on ka loovutustehing

tühine. Kostja sai loovutuse saamisel tugineda kinnistusraamatu kandele. AÕS § 561 lg 1

kohaselt kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse

kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks,

välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse on kantud vastuväide või ta pidi teadma, et

kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged, st kehtib heausksuse eeldus.

Täitedokumendiks olev leping sõlmiti 11. jaanuaril 2017, st ajal, mil kestis tsiviilvaidlus

hagejate ja Raisner vahel

hoonestusõiguste tagasilangemise küsimuses

(tsiviilasi

nr 2-14-20932) ning kinnistusraamatusse oli 23. novembril 2016 kantud hagi tagamiseks

eelmärge hoonestusõiguste hagejate nimele kandmise nõude tagamiseks. Kostja sai

11. jaanuari 2017 lepingu sõlmimise eelselt tutvudes hoonestusõiguste sisuga teada, et talle

loovutatud

nõudeid

tagavad

hüpoteegid

olid

kinnistusraamatusse

kantud

pärast

hoonestusõiguse sisusse kuuluva tuulikute rajamise tähtaja saabumist. Kostja ei väida ja

ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kostja kinnistusraamatu seisuga enne 11. jaanuari 2017

lepingu sõlmimist ei tutvunud.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et kostja on Raisneri juhatuse liikme H. Raudvere pikaaegne

sõber, kes investeerib Eesti tuuleparkidesse vähemalt aastast 2009. See on tõendatud

H. Raudvere tütre K. Raudvere 10. juuni 2009 Delfile antud intervjuus avaldatuga (I kd lk 50).

Kohtule esitatud registriandmete kohaselt on kostja olnud perioodil 6. detsember 2016-

22. detsember 2017 ja uuesti alates 9. augustist 2019 OÜ-s Raisner 2013. aastal suurosaluse

omandanud Cash Nexus Alliance LLP suurosanik (vähemalt 75% line hääleõigus (I kd lk 52)).

Raisneri 2013 majandusaasta aruande järgi omandas Cash Nexus 18. novembril 2013 Raisneri

75%-lise osaluse väärtusega 1, 414 800 eurot.

Eeltoodud asjaoludel pidi kostja 11. jaanuari 2017 nõude loovutamise lepingu sõlmimisel

olema 3. detsembri 2013 hüpoteekide seadmise tehingu tegemise asjaoludega kursis ning

maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole omandanud vaidlusaluseid hüpoteeke AÕS § 561

lg 1 alusel heauskselt.

12.8. Ringkonnakohus märgib, et tehingute tühisuse tuvastamisel ei oma praegusel juhul

tähtsust see, millal asusid hagejad neid tehinguid vaidlustama. Hagejad on avaldanud (II kd

lk 172 pöördel), et nad said hüpoteekide seadmisest teada 2-3 aastat hiljem teises

kohtumenetluses. Raisneril oli võimalus teavitada hagejaid hoonestusõiguste koormamisest

hüpoteekidega koheselt samal ajal toimunud läbirääkimiste käigus. Raisner sellest hagejate

jaoks äratuntavast olulisest asjaolust hagejaid ei informeerinud.

12.9. Kuna 3. detsembri 2013 leping ja selle muutmise leping on tühised ja asjas on tõendatud

kostja pahausksus nõude loovutuse vastuvõtmisel, tuleb asuda seisukohale, et hüpoteeke

hagejate kinnisasjadele kostja kasuks ei ole seatud ja hüpoteegid saab kustutada. Kostja

tahteavaldust saab asendada kohtuotsusega, nagu maakohus on põhjendatult leidnud.

Sundtäitmine täiteasjades nr 095/2020/370 ja nr 095/2020/369 on lubamatu.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alternatiivselt on hüpoteekide realiseerimiseks

sundtäitmise algatamine vastuolus hea usu põhimõttega, mis on samuti sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise aluseks TMS § 221 järgi.

TsÜS § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole

lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise

suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või

seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 7. novembri

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; vt ka 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-111-04, p 25). TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka hüpoteegipidaja ja

pantija vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevate hüpoteegipidaja õiguste teostamisele.

(Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-9391, p 16.1).

Hoonestusõigustele seatud hüpoteegid tagavad Raisneri kohustusi. Hagejad ei ole Raisneriga

solidaarvõlgnikud. Vastavalt kostjaga lähedastes suhetes oleva Raisneri juhatuse liikme

H. Raudvere antud saldokinnitusele Raisner tunnistab võlga. Raisneri kohustusi tagavad ka

hüpoteegid Raisneri varale. Samas puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, et kostja on

astunud samme sundimaks põhivõlgnikku oma kohustusi täitma. Seega ei ole hagejatele teada,

kas põhivõlgniku enda vara arvel on võimalik tema kohustust täita. Kostja väited selles, et ta

alustas kõigepealt sundtäitemenetlust hagejate vastu, sest see võtab kaua aega, ei saa olla

ainukeseks mõistlikuks põhjenduseks kostja tegevusele ja võib tuua kaasa olukorra, kus nõue

Raisneri vastu üldse aegub. Hagejad on nõude aegumisele Raisneri vastu menetluses tuginenud

(vt näiteks ringkonnakohtu 14. juuni 2022 istungi protokoll lk 2). Kostja esitatud nõudeavaldus

on ebaselge ja sellest ei ole võimalik selgelt tuvastada sundtäitmisele antud põhi- ja

kõrvalnõuete suurust, nagu maakohus põhjendatult tuvastas. Selline vastuoluline kostja

käitumine tõendab, et kostja tegelikuks eesmärgiks ei ole sundtäitemenetluse kaudu Raisneri

täitmata kohustuste täitmine, vaid kostja tahe on suunatud üksnes täitemenetluse kaudu

hagejatele tagasilangenud hoonestusõiguste realiseerimisele eesmärgiga suunata need uuesti

käibesse ja takistada nende kustutamist. Kostja lähtub oma tegevuses arusaamast, et

hoonestusõiguse sisuks olev ehitamistähtaeg, mida endine hoonestaja on rikkunud, ei ole

enampakkumise tulemusel hoonestusõiguse omandanud isikule enam siduv ja seetõttu on

võimalik enampakkumise tulemusena ehitada hagejate kinnistutele ikkagi tuulepark. Seega on

hüpoteegipidaja eesmärgiks käesoleval juhul sundtäitemenetluse algatamisel hagejatele kahju

tekitamine, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

14. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas

täitedokumendi kehtetuse tõttu, ei võta ringkonnakohus seisukohta kõigi hageja alternatiivsete

seisukohtade ning neile kostja poolt esitatud vastuväidete osas.

15. Seoses hagi rahuldamise ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist

suurust kindlaks määranud, mistõttu ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes määrab kindlaks

maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks