2-20-14083/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14083

Tsiviilasi

A.A. ja B.B. hagi I.A. vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

A.A. nõude osas 2157 eurot 63 senti

B.B. nõude osas 2249 eurot 23 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): I.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Häli Jürimäe

Vastustajad

(hagejad):

A.A.

(isikukood:

XXXXXXXXXXX)

ja

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.L. (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.A. ning A.A. ja B.B. 11. augusti 2022. a menetlusdokumentidele ning I.A.

17. augusti 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus osas, milles maakohus mõistis

I.A. A.A. kasuks välja igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui 230 eurot

30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 61 eurot 69 senti ning

elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui 851

eurot 93 senti ning B.B. kasuks igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021 rohkem kui

235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 81 eurot 69

senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni

rohkem kui 932 eurot 27 senti. Teha uus otsus, millega jätta hagejate nõuded

eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgnev:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Mõista I.A. A.A. kasuks alates 3.detsembrist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni

(XXXXXXXXXXX) elatis 230 eurot 30 senti kuus ja ühekordne hüvitis perioodi

eest 29. septembrist 2020 kuni 2. detsembrini 2021 851 eurot 93 senti ning

tagasiulatuv elatis perioodi eest 1. juunist 2020 kuni 28. septembrini 2020 61 eurot

69 senti.

4.3. Mõista I.A. B.B. kasuks alates 3.detsembrist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni

(XXXXXXXXXXX) elatis 235 eurot 30 senti kuus ja ühekordne hüvitis perioodi

eest 29. septembrist 2020 kuni 2. detsembrini 2021 932 eurot 27 senti ning

tagasiulatuv elatis perioodi eest 1. juunist 2020 kuni 28. septembrini 2020 81 eurot

69 senti.

4.4. Jätta hagi otsuse resolutsiooni p-des 4.2-4.3 summasid ületavas osas rahuldamata.

4.5. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu

elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda A.A. ja B.B. ema

E.L. arvelduskontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „A.

ja B. elatis “).

4.6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid 28. septembril 2020 Tartu Maakohtule hagi I.A.

(kostja, isa) vastu, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise (292 eurot kuus) alates

hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti taotlesid hagejad mõista

kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest kummalegi

lapsele 673 eurot 55 senti.

Hagejad suurendasid menetluse kestel nõuet ja palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja

elatise alates 29. septembrist 2020 749 eurot 19 senti kuus ja hageja II kasuks 585 eurot 13 senti

kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Hagejad palusid kostjalt välja mõista tagasiulatuva

elatise hageja I kasuks perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020 eest 635 eurot 49 senti

ja hageja II kasuks sama perioodi eest 635 eurot 49 senti. Hagejad palusid menetluskulud jätta

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt lõppesid E.L. (ema) ja kostja kooselulised suhted 2020. a juunis.

Hagejad jäid alaliselt elama emaga. Kostja on andnud hagejatele ülalpidamist ebaregulaarselt

ja ebapiisavalt ning seega on kostja hagejate ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja I püsikulud

on keskmiselt 1498 eurot 39 senti kuus ja hagejal II 1170 eurot 26 senti kuus.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et ta ei vaidle vastu elatise maksmise kohustusele,

kuid leiab, et hagejad on esitanud nõude põhjendamatult suures summas. Käesoleval juhul

esinevad mõjuvad põhjused, mis annavad aluse elatise vähendamiseks. Kostja on tasunud alates

1. juunist 2020 laste ema kontole 1400 eurot (I kd, tl 38), samuti tasunud muid lastega seotud

kulusid 52 eurot 50 senti (laste jalanõud) (I kd, tl 28). Samuti on kostja tasunud alates 1. juunist

2020 (mil kinnistule jäid elama lapsed ja E.L.) XXXXXX talu elektriarveid summas

153 eurot 38 senti (I kd, tl 29) ja Telia arveid summas 219 eurot 88 senti (TV, internet) (I kd,

tl 30). Seega on kostja tasunud elektriarveid lastele langevas osas 102 eurot 18 senti (kolme kuu

eest) ja sideteenuste kulusid lastele langevas osas 146 eurot 58 senti (nelja kuu eest). Kostja on

andnud mõlemale lapsele ülalpidamist alates 1. juunist 2020 kokku 1701 eurot 26 senti ehk

ühele lapsele 212 eurot 65 senti kuus. Kostja märkis, et mõlemale lapsele makstakse

lapsetoetust 60 eurot kuus, mida tuleb elatise määramisel arvestada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja I kasuks välja elatise alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni

289 eurot kuus ning ühekordse hüvitise perioodi 29. september 2020 kuni 2. detsember 2021

eest 1828 eurot 22 senti ja tagasiulatuva elatise perioodi 1. juuni 2020 kuni 28. september 2020

eest 329 eurot 41 senti; hageja II kasuks elatise alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 294 eurot kuus ning ühekordse elatise perioodi 29. september 2020 kuni

2. detsember 2021 eest 1899 eurot 82 senti ja tagasiulatuva elatise perioodi 1. juuni 2020 kuni

28. september 2020 eest 350 eurot 1 sent. Maakohus määras, et jooksev elatis tuleb tasuda iga

kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval ja

elatis tuleb tasuda hagejate ema arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

Maakohus leidis, et hagejatel oli õigus oma nõuet suurendada ning kohus ei lugenud seda hagi

muutmiseks.

Hagejad on suurendatud nõudes lähtunud sellest, et hageja I ülalpidamiseks kulub kuus

1498 eurot 39 senti ja hageja II ülalpidamiseks 1170 eurot 26 senti (III kd, tl 3), millest pool

tuleks tasuda kostjal. Hagejatel tuleb oma vajaduste suurust tõendada. Hagejad esitasid 8 kuu

kalkulatsioonid ja tõendid (I kd, tl 112 kuni III kd, tl 67).

Maakohus pidas mõistlikuks toidukuluks mõlema hageja puhul 120 eurot.

Hagejal I kulub ravimitele ja hügieenitarvetele 40 eurot 40 senti ja hagejal II 40 eurot 38 senti.

Vaidlus nimetatud kulu osas puudub. Kostja on märkinud, et ka temal on samaväärsed kulud,

milline väide on kohtu hinnangul tõendamata. Kohus pidas mõlema hageja osas põhjendatuks

40 eurot kuus.

Hagejal I kulub riietele, jalatsitele ja sporditarvetele 601 eurot 64 senti kuus ning hagejal II

443 eurot 15 senti kuus. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esindaja on soetanud lastele

ebaratsionaalselt palju riideesemeid ja jalanõusid (nt 2021. a märtsist augustini hagejale I

21 paari ja hagejale II 19 paari jalanõusid). Samuti on hagejate puhul tegemist ühest soost ja

väikese vanusevahega lastega, kelle puhul saab kõne alla tulla ka mastaabisääst seeläbi, et

nooremal lapsel on võimalik kanda vanema õe rõivaid ning jalanõusid. Mõistlikuks ja

põhjendatuks kuluks riiete ning jalanõude peale saab hageja I puhul lugeda 180 eurot kuus ning

hageja II puhul 160 eurot kuus.

Hagejal I kulub õppetegevusele 255 eurot 10 senti kuus ning hagejal II 110 eurot 36 senti kuus.

Esitatud andmete alusel on tuvastatav, et hageja I alustas X Spordikoolis iluvõimlemise ja

akrobaatikaga (3x nädalas), kuutasuga 25 eurot. Hageja II käib XX tantsu eelkoolis (1x

nädalas), kestvusega 9 kuud, kuutasuga 18 eurot ning jätkab 4. aastat toimuvas XX

mängukoolis, kuutasuga 20 eurot (poolaasta tasumisega) (kokku 38 eurot). Eelnimetatud kulud

on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus luges õppe- ja arendustegevuse põhjendatud kuluks

hageja I osas 100 eurot (sh huviring ja arendavad vahendid) ning hageja II osas 130 eurot (sh

huviringid, lasteaed ja arendavad vahendid). Kostja poolt välja toodud ujumisega seonduvaid

kulusid (III kd, tl 103-104) analüüsides märkis kohus, et nende puhul pole näha, et tegemist

oleks regulaarse õppetegevusega (ujumise õpe), vaid perekondlikult ette võetud

meelelahutusega (nö spaakülastused), mida kohtu hinnangul saab pidada kostja poolt

vabatahtlikult lastega ühiselt veedetud kvaliteetajaks. Kuivõrd kostja on tuginenud asjaolule, et

osa laste vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvestas kohus kostja taotlusel

märgitud asjaoluga. Laste põhjendatud õppetegevuse kulud on seega hageja I osas 40 eurot

(100-60) ja hageja II osas 70 eurot (130-60).

Hagejal I kulub meelelahutusele 325 eurot 35 senti kuus ja hagejal II 170 eurot 24 senti kuus.

Kostja poolt esitatud tõenditega on tuvastatav, et lastele ostavad mänguasju mõlemad vanemad

ning ka isa on soetanud lastele mänguasju viimase 8 kuu jooksul summas 391 eurot (III kd,

tl 105). Kostja on käinud lastega lisaks muudele meelelahutusüritustele korduvalt Lottemaal

(III kd, tl 107-108), millega seonduv kulu oli kokku 239 eurot 10 senti. Kohus oli seisukohal,

et vanemal on soovi korral õigus käia lastega erinevatel üritustel, pidada suurejooneliselt

sünnipäevi ning osta oma lapsele sellisel hulgal mänguasju, nagu ta soovib, kuid kohus peab

teiselt vanemalt elatise väljamõistmisel lähtuma põhjendatud ja vajalikust kulust, lähtudes sh

lapse põhivajadustest ja senisest elulaadist. Kohus leidis, et põhjendatud meelelahutuse, sh

mänguasjade kuluks on hageja I puhul 50 eurot kuus ja hageja II puhul 50 eurot kuus.

Mõlema hageja transpordikulu on keskmiselt 62 eurot 95 senti kuus (503,62:8). Kohtule

esitatud kulutabelitest (I kd, tl 112 - III kd, tl 67) nähtub, et kuluna on arvestatud kütusekulu,

mis on jagatud võrdselt kolme pereliikme vahel. Kohtu arvates ei saa tänapäeval eeldada, et

kõik vajalikud liikumised peavad hagejad tegema ilma sõiduvahendita. Arvestades võrdlemisi

kõrget kütuse hinda ja asjaolu, et hagejad elavad X vallas ja nad käivad koolis/lasteaias X

linnas, on hagejate põhjendatud transpordikulu kokku 120 eurot, s.o hageja I osas 60 eurot ja

hageja II osas 60 eurot.

Kohus leidis, et hageja poolt märgitud muude kulude näol ei ole tegemist selliste

püsikulutustega, mida hagejad igakuiselt kannavad ning mida saaks arvestada elatise hulka.

Kostja on küll märkinud, et hagejate ema eramu on müügis, kuid kohus nõustus hagejate

esindajaga, et kasutuseelise mõttes pole vahet, kas lapsed emaga ühel päeval kolivad või mitte,

sest kui soetatakse samaväärne kinnisasi muus asukohas, tuleb seda samuti ülal pidada ja lapsed

saaksid sarnaselt praegusele elukohale ühele vanemale kuuluva eluaseme kasutamisest

kasutuseeliseid. Kohtu hinnangul on usaldusväärne ja kohtule esitatud tõendi (I kd, tl 96, s.o

kinnisvaraeksperdi e-kirja teel antud hinnang) alusel tuvastatav, et hagejate ja nende ema

elukoha keskmine kohalik üürihind on 475 eurot. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed ka

hagejate esindaja esitatud muud eluasemega seonduvad kulud, sh kulud kindlustusele. Mõlema

hageja eluasemekuluna (sh kasutuseelis) on perioodil 2021. a märts-august välja toodud

keskmiselt 219 eurot 98 senti kuus (1319,88:6). Kohus ümardas nimetatud summa ja pidas

kummagi hageja osas põhjendatud eluasemevajaduseks 220 eurot kuus.

Hageja I põhjendatud ülalpidamiskulud ühe kalendrikuus on alates 11. jaanuarist 2021 710

eurot ja hageja II osas 720 eurot. Enne 11. jaanuari 2021 on põhjendatud ülalpidamiskuluks

hageja I kohta kalendrikuus 552 eurot (710-158, s.o kasutuseelis) ja hageja II kohta 562 eurot

(720-158, s.o kasutuseelis).

Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2021. a kohtumääruse nr 2-20-9060 (III kd, tl 76-82) alusel on

tuvastatav, et hagejad viibivad alates 31. märtsist 2021 kostja juures paaris nädala teisipäeval,

reedest kuni pühapäevani ja paaritu nädala neljapäevast reedeni. Seega saab kohtu hinnangul

arvestada, et suhtluskorraga seonduvalt on kostjal õigus lastega veeta 12 päeva kuus. Samas on

laste põhielukoht määratud ema juurde. Ajal, mil hagejad viibivad kostja juures, kannab isa

proportsionaalselt eelkõige nende eluasemekulusid ning toidukulusid. Kuna kohtu arvutustest

lähtuvalt on mõlema hageja toidukulu põhivajadus kalendripäevas 4 eurot (120:30) ning

eluasemekulu põhivajadus ca 7 eurot (220:30), millest mõlema vanema kanda on pool, on

põhjendatud arvestada elatise maksetest maha kostja juures viibitud aeg selliselt, et elatist tuleb

kostjal mõlemale hagejale maksta 66 eurot [12 x (2+3,5)] vähem. Seega mõistis kohus kostjalt

alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni välja elatise 289 eurot kuus (355-

66) ning alates 3. detsembrist 2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 294 eurot (360-66)

kuus.

Kuivõrd vaidlust ei ole ning kohtule on esitatud ka tõend (I kd tl 72), et perioodil 31. märts

2021 kuni 2. detsember 2021 on kostja tasunud mõlemale hagejale kalendrikuus 164 eurot 66

senti, on kostja hagejale I tasunud vähem elatist 994 eurot 72 senti [s.o (8x289) – (8x 164,66)]

ning hagejale II vähem elatist 1034 eurot 72 senti [s.o (8x294) – (8x164,66)]. Perioodil 28.

september 2020 kuni 31. märts 2021, mil suhtluskorda ei olnud reguleeritud, tulnuks kostjal

tasuda elatist hagejale I ajavahemikul 28. september 2020 kuni 11. jaanuar 2021 947 eurot 60

senti (s.o 276 x 3 + 276:30 x 13 päeva) ja ajavahemikul 12. jaanuar 2021 kuni 31. märts 2021

eurot

senti

(s.o

x

+

355:30

x

päeva),

kokku

seega

1881 eurot 80 senti, ja hagejale II ajavahemikul 28. september 2020 kuni 11. jaanuar 2021 965

eurot 20 senti (s.o 281 x 3 + 281:30 x 13 päeva) ja ajavahemikul 12. jaanuar 2021 kuni

31. märts 2021 948 eurot 20 senti (s.o 360 x 2 + 360 :30 x 19 päeva), kokku seega 1913 eurot

40 senti. Perioodil 28. september 2020 kuni 31. jaanuar 2021 on pangakonto väljavõtte alusel

laekunud laste ema kontole kummagi hagejaga seonduvateks kuludeks 1048 eurot

30 senti, st hageja I osas on tasutud vähem elatist 833 eurot 50 senti (1881,80-1048,30) ja hageja

II osas 865 eurot 10 senti (1913,40-1048,30). Seega mõistis kohus kostjalt menetluse ajal

vähem tasutud elatisena hageja I kasuks välja 1828 eurot 22 senti (994,72 + 833,50) ja hageja

II kasuks 1899 eurot 82 senti (1034,72 + 865,10).

Hagejad on esitanud nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kostjalt ajavahemiku eest

1. juuni 2020 - 28. september 2020 kokku summas 1270 eurot 97 senti (s.o 2 x 635,49 eurot).

Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõtte (I kd tl 72) alusel on tuvastatav, et samal

perioodil on kostja teinud hagejate emale neli makset. Seega saab kohtu hinnangul kostja 2020.

a juuni makset (400 eurot), juulis ja augustis tehtud makseid (400+450 eurot) ja jalatsite makset

(100 eurot) pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Põhjendatud on arvestada laste osalise

ülalpidamisena 2/3 osa kostja poolt Eesti Energiale tasutud maksetest, s.o 57 eurot

11 senti [(48,33 + 37,34): 3 x 2)] ja 2/3 kostja Telia Eesti AS-ile tasutud maksetest, s.o 105 eurot

27 senti (157,91:3 x 2). Seega on põhjendatud hageja taotletud 4-kuulise tagasiulatuva perioodi

eest arvestada kostja poolt laste kulutuste eest tasutuna kokku 1512 eurot 38 senti (1350 + 57,11

+ 105,27), s.o 756 eurot 19 senti kummagi lapse kohta. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja I

oli õigustatud saama elatist 276 kuus eurot, s.t perioodi eest 1. juuni 2020 kuni 28. september

2020 1085 eurot 50 senti (s.o 276 x 3 + 276 : 30 x 28 päeva), on kostja hagejale I tasunud elatist

vähem 329 eurot 41 senti (1085,60-756,19) ning hagejale II, kellel oli õigus saada elatist kuus

281 eurot, s.t kokku 1106 eurot 20 senti (s.o 281 x 3 + 281 : 30 x 28 päeva), on kostja tasunud

vähem 350 eurot 1 sendi (1106,20-756,19). Seega tuleb nimetatud summad kostjalt hagejate

kasuks tagasiulatuva elatisena välja mõista.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 1. jaanuarist 2022 28

eurot 45 senti kuus ning tuvastada, et kostja on tasunud elatise jooksvalt kuni ringkonnakohtu

otsuse tegemiseni, muus osas jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate

kanda. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid.

Maakohus ei ole põhjendanud vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest kõrvalekaldumist ja

seda, miks jääb isa kanda ca 2/3 laste ülalpidamiskuludest ja ema kanda jääb 1/3 laste

ülalpidamiskuludest (PKS § 116 lg 1).

Maakohus on eksinud laste tegelike vajaduste ja kulude kalkuleerimisel. Alates 31. märtsist

2021 on lastel vahelduv elukoht ema ja isa juures. Lapsed on keskmiselt 13 päeva isa juures.

Hagejatel on kostja juures kõik vajalik olemas. Isal ei ole PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3

tulenevat kohustust maksta lastele täiendavalt elatist, sest isa kannab vahetult laste

ülalpidamiskulud.

Kohus ei ole põhjendanud, miks laste elustandard peaks olema A. puhul 1,5 korda suurem ja B.

puhul 2,1 korda kõrgem keskmisest (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020. a uuring).

Alates 1. jaanuarist 2022 on elatise kalkulaatori järgi kostjal kohustus maksta A.A. eest

28 eurot 45 senti (lisa 1) ja I. A. eest sama palju (lisa 2). Kostjalt väljamõistetav elatis saab olla

lapse kohta kas 28 eurot 45 senti elatise kalkulaatori järgi või maakohtu otsuses toodud laste

elustandardi järgi 53 eurot 5 senti kuus.

Toidukulude osas tuleb vanemate vahel võrdselt jagada ära nelja päeva kulu, mil lapsed on

rohkem ema juures ehk 16 eurot ja kostjale langev osa on seega 8 eurot.

Ema ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on lastele kaasa pannud ravimeid. Hügieenitarbed on

lastel ka isa juures olemas. Vanemate vahel tuleb jagada ravimikulu 40 eurot nelja päeva osas,

mil nad on rohkem ema juures ehk kostjale langev osa on 2 eurot 5 senti (40:30x4:2).

Isa on nõus kandma pool laste riiete kulust ehk 42 eurot 50 senti lapse kohta kuus. Lapsed ei

kasva sellises vanuses niivõrd hüppeliselt, et iga-aastaselt tuleb välja vahetada kogu garderoob

ja jalanõud. Tegelikkuses kannab ja saab noorem tütar kanda vanema tütre riideid ja jalanõusid.

Kostja on välja toonud E.L. poolt esitatud kuludokumentide kohta, et suure osa laste riiete,

jalanõude ja esemete kuludest on tasutud sularahas või pangakaardiga, mille omanikuks ei ole

märgitud E.L.. Isa on seisukohal, et kuivõrd kuludokumentides ei ole eristatavad hagejate kulud

ja kolmandate isikute kuludokumendid, tuleb tõendid jätta arvesse võtmata. Kostja on

tõendanud, et ta ostab samuti lastele riideid ja jalanõusid.

Kohus leidis, et õppetegevuse kulud on hageja I osas 40 eurot (100-60) ja hageja II osas

70 eurot (130-60). Seega on kostja kanda A. puhul 20 eurot ja B. puhul 35 eurot.

Maakohus ei ole arvestanud, et ka isa on kandnud laste meelelahutusega seotud kulusid. Isal on

laste meelelahutusele kulunud keskmiselt 150-200 eurot kuus (ujumised, mänguasjad jms).

Lisaks annab isa lastele taskuraha. Kostja taotleb, et laste meelelahutusega seotud kulud jäävad

kummagi vanema enda kanda.

Kostja tõi välja, et ühele lapsele langev transpordikulu on tegelikult 28 eurot kuus. Ka kostja

kannab laste transpordikulusid. Lapsed viibisid perioodil 1. september 2020 – 31. märts 2021

suhtluskorra järgi isa juures ühes kuus8-9 päeva. Alates 31. märtsist 2021 viibivad lapsed isa

juures 13 päeva kuus. Ühe lapse transpordikulu on olnud kuni 31. märtsini 2021 keskmiselt

35 eurot kuus (28 ehk ema kantud kulu + 7 ehk isa kantud kulu) ja alates 31. märtsist 2021. a

38 eurot (28+10). Seega jääb kostja kanda ühe lapse kohta transpordikulu kuni 12. novembrini

2021. a 11 eurot (28/2 – 7/2). Alates 12. novembrist 2021. a elab E.L. XXXXXXXX asuvas

elamus (lisa 1) ja laste elukoht ema juures on mõne minutilise jalutuskäigu ehk 800 m kaugusel

lasteaiast (kõrvaltänavas, XXXXXXXX) ja koolist (kõrvaltänavas, 300 m ehk 5 min kaugusel).

Kostja taotleb, et laste transpordikulusid enam alates 12. novembrist 2021 ei arvestata.

Kostja nõustub kohtu seisukohaga vajalike muude kulude kohta.

Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud isa

eluasemekuludega. Eluasemekulud isa juures on 183 eurot ühe lapse kohta kuus. Lapsed on isa

juures 13 päeva kuus ja ema juures 17 päeva kuus, seega tuleb vanemate vahel võrdselt jagada

ära nelja päeva kulu, mil lapsed on rohkem ema juures ehk 29 eurot 30 eurot (220/30x4) ehk

mõlemale vanemale langev osa on 15 eurot 46 senti. Samuti arvestades, et kuni 20. novembrini

2021 oli XXXXXX talu kasutusõigus ja kommunaalkulud keskmiselt 37 võrra lapse kohta

suuremad kui isa juures kantud elamiskulud (220-183=37), tuli kostjal hüvitada sellest pool ehk

18 eurot 50 senti kuus. Kokku lasus kostjal kohustus ühe lapse elamiskulude osas kanda 33

eurot

90 senti teisele vanemale.

Eelneva arvestuse põhjal tuleb kostjal tasuda A. ülalpidamiseks alates 21. november 2021 – 31.

detsember 2021. a 106 eurot 90 senti kuus (8+2,5+42,5+20+33,9) ja B. ülalpidamiseks 121

eurot 90 senti (8+2,5+42,5+35+33,9).

Kostja on tasunud perioodil 10. juuni 2020 kuni 28. september 2020 elatist kokku kahele lapsele

2014 eurot 88 senti ehk igakuise kandena 1700 eurot (400+400+450+450), maksnud lapse

jalatsite ja riiete kulude eest 152 eurot 5 senti (kostja vastuse lisad 1-2) ning kandnud XXXXXX

talu kulusid (57,11+105,27). Kokkuvõttes olid laste vajadused kaetud lastetoetuse arvelt ehk

ühe lapse puhul 60 euro ulatuses (584-60=524) ühes kuus ja 240 euro ulatuses 4-kuulise

perioodi vältel. 2020. a juunikuu eest laekus E.L. arveldusarvele kuni 2. juulini 2017 riiklik

lapsehooldustasu 57 eurot 54 senti ja ka seda saab arvesse võtta. Ühe vanema kanda jäi seega

4-kuulise perioodi vältel 258 eurot 40 senti kuus ((584x4)-240-57/2) ühe lapse kohta. Kostja

tasus kõike eelnevat arvestades 283 eurot 50 senti kuus ühe lapse kohta ((2014,88+253,2):2:4).

Seetõttu ei kuulu kostjalt hagi esitamisele eelneva perioodi eest tagasiulatuv elatis

väljamõistmisele.

Tagasiulatuv nõue ei ole põhjendatud. Perioodi 1. oktoober 2020 kuni 31. märts 2021 eest on

kostja tasunud elatist ühele lapsele 164 eurot 66 senti kuus ja mõlemale lapsele kokku 329 eurot

20 senti. Võttes laste kulude aluseks 584 eurot, kandis isa laste kulusid ühes kuus vahetu

ülalpidamise andmise teel 9-10 päeva jooksul kuus summas 194 eurot 60 senti. Seega oli ühe

lapse kulude suurus 3504 eurot (584x6), millest kuulub maha arvamisele emale laekuv

peretoetus (60x6=360), ühe vanema kanda jäi 1572 eurot ((3504-360):2). Isa andis vahetult

ülalpidamist 1/3 ajast (584:3x6=1168), mil lapsed oli tema juures, tegi pangaülekandeid

(164,66x6=987,96) ja isa poolne kasutuseelis XXXXXX taluga seonduvalt oli 208 eurot 89

senti (63,3x3,3). Isa poolt lastele antud ülalpidamine ületas 1572 eurot.

Kostja tasus perioodil 1. aprill 2021 kuni 30. november 2021 A. elatist kokku 1317 eurot

28 senti (164,66x8) ja B. sama palju. Laste transpordikulu on alates 21. novembrist 2021 ehk

E.L. X sse kolimisega muutunud praktiliselt olematuks. Samuti on arvestatud seda, et kui kohus

loeb laste meelelahutuskuludeks 50 eurot kuus ühe lapse kohta ja on tõendatud, et isa teeb

kulusid enam kui 25 euro eest kuus, siis ei ole põhjendatud isa poolt täiendava 25 euro

kandmine ema kontole.

Kostja palub jätta poolte menetluskulud hagejate kanda TsMS § 162 lg 1 või § 163 lg 2 alusel.

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Vanemate majanduslik olukord on võrreldes varasemaga paranenud. Isa on ostnud kinnisvara,

mida mh üürib välja tulu teenimise eesmärgil (vt 18. oktoobri 2021. a dokumendi lisad 3-8 ja

selle dokumendi p-d 2.8 – 2.13). Lisaks sellele on isa asutanud 2021. a uue ettevõtte ning liisib

igakuiselt enda igapäevases kasutuses olevat luksusautot, milleks on 2020. a rohkete lisadega

7-seeria BMW (BMW 730D XDRIVE (reg. nr XXXXXXX mille hinnad kasutatud sõidukite

turul algavad 60 000 – 70 000 eurost. Laste emale teadaolevalt on laste isa igakuine töötasu

ca 4000 eurot.

Laste ema sissetulek on umbes 1400 eurot kuus, ent seda üksnes seetõttu, et ta töötab hetkel 1,5

koormusega kahel kohal. Laste ema igakuist toimevõimet toetavad hetkel tema vanemad ehk

laste emapoolsed vanavanemad.

Elatise mõte on tagada lapsele tema igakuised baasvajadused lähtuvalt lapse elulaadist. Sellest,

et isa veedab lastega teisipäeva õhtul kolm tundi ei muutu laste vajadused. Laste ema katab

lastega seotud kulusid, mis ei sõltu nende elukohast. Näiteks ei ole elukohast sõltuvad sellised

püsikulud nagu lasteaiatasu, õppetegevusega seonduvad kulud, õppevahendid, riided, jalanõud,

sporditarbed ja treeningvahendid, huviringide tasud, ühekordsed suuremad kulutused nagu nt

koolis vajaminev suusavarustus, vanema lapse X Spordikooli iluvõimlemise treening- ja

võistlusvarustus, lasteaia lõpetamisega kaasnenud väljaminekud või kooli minek või ka aastas

korra peetavad sünnipäevad kummalegi lapsele). Laste ema hinnangul ei saa olla vaidlust selle

üle, et laste hooldamise ja nende igapäevaelus osalemise põhiraskus on selgelt tema kanda.

Kui laste isa väidab, et „ema püüab elatise arvelt enda sissetulekuid suurendada“ lasub tal

kohustus tõendada, et ema ei kasuta elatist laste huvides.

Maakohus on arvestanud kostja eluaseme- ja toidukuludega ajal, mil hagejad viibivad kostja

juures.

Laste isa püüab meelevaldselt lugeda nn tagasiulatuva elatisperioodi hulka makseid, mida ta ei

ole teinud laste emale laste kulude katteks. Kõik ülekanded, mida laste on isa teinud laste emale

lastega seoses, on täpselt ülekandes ka märgitud, mistõttu on laste isa püüd seostada 2020. a

kevad/suve kandeid lastele ülalpidamise andmisega täiesti meelevaldsed.

Laste ema ei nõustu, et perioodil 28. september 2020 – 31. märts 2021 on kohus arvestanud

elatisenõuet valesti. Kohus on õigesti tuvastanud, et laste keskmised ülalpidamiskulud olid

ühesugused terve menetluse vältel, mis on ka eluliselt usutav, sest üleüldine elukorraldus ja -

laad on lastel terve menetluse vältel olnud sarnane.

Laste ema soetas X linna hinnalisema eluaseme kui seda oli XXXXXX talu (senine eluase), ent

ei ole seetõttu kasutuseeliste suurust muutnud. Elukohavahetusega ei ole muutunud sisuliselt

ka laste transpordikulud, sest vahepealsel perioodil on tekkinud lastele juurde huviringe,

milliste sõitude tarbeks teeb kulusid üksnes laste ema.

6. Tartu Ringkonnakohus keeldus 29. juuni 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebusele

lisatud tõendite vastuvõtmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise alates 3. detsembrist

2021 rohkem kui 230 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 61

eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni

rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II kasuks igakuise elatise alates 3. detsembrist 2021

rohkem kui 235 eurot 30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise rohkem kui 81 eurot 69

senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni rohkem kui

932 eurot 27 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab hagejate nõuded

eeltoodust suuremas ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt

välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise võla. Samuti edasiulatuva elatise

mõlemale hagejale väljamõistmise suuremas ulatuses kui 28 eurot 45 senti kuus. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja

edasiulatuva elatise 28 eurot 45 senti kuus, samuti osas, milles maakohus jättis hageja I nõude

elatise väljamõistmiseks üle 289 euro kuus ja hageja II kasuks üle 294 euro kuus rahuldamata.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause kohaselt jõustunud

ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

9. Mõlemad pooled on esitanud kohtule 11. augustil 2022 uusi tõendeid. Kostja on esitanud

täiendavaid tõendeid ka 17. augustil 2022. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses

uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel. TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil

esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid üldjuhul koos apellatsioonkaebusega

ning vastustajal TsMS § 642 lg 2 järgi koos vastusega apellatsioonkaebusele. Üksnes

erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab

neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised

nõuded. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on pooled

esitanud tõendid alles kohtu määratud lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval, s.o 11. augustil

2022. Kostja on esitanud tõendeid ka pärast seda kuupäeva, s.o 17. augustil 2022. Pooled ei ole

põhjendanud, miks ei saanud tõendeid varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite

vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda

võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on

juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta

vastu võtmata.

10. Praeguses asjas on hagejad nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist PKS §-s 101 sätestatud

miinimumelatist ületavas määras. Maakohtu väljamõistetud elatis ületas hageja II osas

maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud miinimumelatise suurust. Arvestades asjaolu, et

1. jaanuarist 2022 on muutunud PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise

regulatsioon, ületab praeguseks mõlema hageja kasuks välja mõistetud elatis PKS § 101

sätestatud määra. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 sätestatud

määrast suurema elatise väljamõistmiseks tuleb tuvastada, et lapse vajadused on suuremad kui

on võimalik katta miinimumelatisega. Vaidluse korral on vajaduste suuruse tõendamiskoormis

hagejatel.

11. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja peab

hagejaid ka vahetult ülal. Kostja väitel on hagejatel vahelduv elukoht ja nad on keskmiselt 13

päeva kuus tema vahetul ülalpidamisel. Maakohus leidis, et hagejad on kostjaga koos 12 päeva

kuus. Hagejad on sellele vastu vaielnud leides, et hagejad on kostja juures kuuel päeval kuus.

Ringkonnakohus märgib, et selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedavad hagejad

kostjaga, tuleb esmalt lähtuda kehtestatud suhtluskorrast (vt ka Riigikohtu 12. mai 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 14.1). Praeguses asjas on esitatud kaks suhtluskorda. Tartu

Maakohtu 8. juuli 2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9060 kinnitatud kompromissi kohaselt

oli kostjal õigus hagejatega kohtuda augustis paaris nädalatel igal kolmapäeval, laupäeval ja

pühapäeval ja paaritutel kolmapäeviti ning alates 1. septembrist 2020 paaris nädalatel

teisipäevadel ja laupäevast esmaspäevani (mis lõpeb paaritu nädalaga). Kuivõrd kompromissis

ei olnud määratud, et hagejad pidanuks kostjaga viibima, vaid osa nimetatud päevadest, tuleb

lähtuda sellest, et lapsed olid kostjaga terved päevad. Seega olid hagejad kostja juures alates

2020. a augustist 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca 29% ajast.

Samas tsiviilasjas tehtud Tartu Maakohtu 31. märtsi 2021. a ja Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni

2021. a määrusega, mis jõustus 16. juulil 2021 muudeti kompromissiga kindlaks määratud

suhtluskorda ning alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra kohaselt viibivad hagejad

kostjaga paaris nädalatel teisipäeval ning reedel, laupäeval ja pühapäeval ning paaritutel

nädalatel neljapäeval ja reedel. Kostja võtab hagejad lasteaiast/koolist ning viib nad teisipäeval,

reedel ja pühapäeval hiljemalt kell 20.00-ks E.L. elukohta. Päevadel, mil lasteaias/koolis

õppetööd ei toimu või hagejad ei viibi muul põhjusel lasteaias/koolis, võtab kostja hagejad

teisipäeval, neljapäeval ja reedel kella 11.00-11.30 vahel hagejate alalisest elukohast. Seega ei

olnud alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi hagejad kostjaga terved päevad, vaid

laste üleandmine oli määratud kellaajaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et sellises

olukorras ei saa lugeda, et igal päeval, mil hagejad mingigi ajavahemiku kostja juures viibisid,

oleks kostja neid terve päeva ülal pidanud. Seega ei nõustu ringkonnakohus kostja ja maakohtu

arvestusega aja kohta, mil kostja hagejaid vahetult ülal peab. Suhtluskorda tuleb mõistlikult

hinnata ja vaadata, millise osa ajast hagejad tegelikult kostjaga veedavad. Suhtluskorra järgi

võtab kostja lapsed üldjuhul lasteaiast või koolist ja viib tagasi vastavalt teisipäeva, neljapäeva

või pühapäeva õhtul. Seega sisuliselt viibivad lapsed kostja juures neljapäevast reedeni

ligikaudu ühe ööpäeva ja reedest pühapäevani 2 ööpäeva. Teisipäeval ei viibi lapsed kostjaga

tervet päeva, kuid ringkonnakohtu hinnangul saab koostoimes asjaoluga, et kostja saab

päevadel, mil lapsed ei viibi koolis, võtta lapsed varem, lugeda, et lapsed viibivad kostja juures

keskmiselt veel täiendava päeva. Seega ka alates 16. juulist 2021 kehtiva suhtluskorra järgi

viibivad hagejad kostja juures keskmiselt 4 päeva kahenädalase ajavahemiku jooksul, s.o ca

29% ajast.

12. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et tulenevalt Riigikohtu

tsiviilasjas nr 2-18-6491 tehtud otsuse p-s 13.1 väljendatud seisukohast tuleks eeldada, et lastel

on vahelduv elukoht ja mõlemad vanemad peavad neid võrdselt ülal. Asjas esitatud tõenditest

ei nähtu ka, et praegusel juhul oleks tegemist viidatud Riigikohtu otsuse p-s 13.2 nimetatud

olukorraga, kus laste vahetu ülalpidamine, nende eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu

tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb

vanemate vahel enam-vähem võrdselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta kannaks

laste kulusid suuremas proportsioonis kui aeg, mil lapsed tema juures viibivad. Asjas esitatud

tõenditest nähtub hoopis, et osa laste vajadusi katab peamiselt hagejate ema.

Täpsemalt kannab hagejate ema suuremas osas laste riiete ja jalanõudega seotud kulu. Hagejad

on esitanud hulgaliselt tõendeid lastele riiete ja jalanõude ostmise kohta samas, kui kostja on

esitanud tõendeid üksnes üksikute asjade ostmise kohta (hagi vastuse lisa 2 mõlemale lapsele

üks paar jalanõusid, kostja 23. septembri 2021 seisukoha lisa 14 ujumisriided). Samuti on

hagejad esitanud tõendid, millest nähtub, et hagejate ema paneb lastele kostja juurde minekuks

riided ja jalanõud kaasa (hagejate 9. septembri 2021 menetlusdokumendile lisatud fotod ning

hagejate ema ja kostja ema sõnumivahetus, millest nähtub, et kostja ema on palunud lastele

kostja juurde minekuks riided kaasa panna). Eeltoodut saab järeldada ka kostja enda esitatud

vanemate kirjavahetusest, milles kostja on palunud lastele tavapäraseid hügieenitarbeid mitte

kaasa panna, kuid riiete ja jalanõude kohta pole sama öelnud (v. a ujumisasjad), vaid kostja

kirjadest võib samuti järeldada, et kostja juurde minekuks saavad lapsed riided ja jalanõud emalt

kaasa (kostja 23. septembri 2021 seisukoha lisad 14 ja 15). Samuti ei ole kostja väitnud, et ta

kannaks hagejate lasteaia, kooli ja huviringide kulusid.

13. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostjaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud

asjaoluga, et kostja annab hagejatele vahetult ülalpidamist ajal, kui hagejad viibivad kostja

juures. Eelduslikult kannab kostja hagejate kulud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad

kostja juures (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). See

eeldus kehtib kõigi kululiikide osas. Arvestades eelmises punktis toodut on eeldus ümber

lükatud riiete ja jalanõude kulu ning kooli, lasteaia ning huviringide kulu osas. Muude kulude

osas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja neid kulusid ei kanna, mistõttu saab eeldada,

et kostja kannab vahetult 29% muudest hagejate vajadustest. Seega peab kostja täiendavalt

elatisena tasuma 21% hagejate vajaduste suurusest (50%-29%). Maakohus on ekslikult leidnud,

et kostja kannab vahetult üksnes eluaseme ja toidukulud. Samuti on maakohus eksinud vahetult

kantavate kulude arvutamisel, lugedes kostja vahetult kantavad kulud kaks korda väiksemaks

kui maakohus ise eelnevalt laste vajadustena tuvastas (eluasemekuluna 7 euro asemel päevas

3,5 eurot ja toidukuluna 4 euro asemel päevas 2 eurot).

14. Maakohus tuvastas alates 11. jaanuarist 2021 hageja I vajaduste suuruseks 710 eurot ja

hageja II vajaduste suuruseks 720 eurot (vajadustest on juba lahutatud peretoetus 60 eurot) ning

enne 11. jaanuarit 2021 vastavalt 552 ja 562 eurot kuus (vajadustest lahutatud peretoetus ja

eluaseme kasutuseelis). Maakohus tuvastas laste toidukulu suurusena mõlemale hagejale 120

eurot, ravimite ja hügieeni kuluna 40 eurot, meelelahutuse kuluna 50 eurot, transpordikuluna

60 eurot, eluasemekuluna 220 eurot, hageja I õppetegevuse kulu 100 eurot ja hagejal II 130

eurot ning hageja I riiete ja jalanõude kuluks 180 eurot ja hagejal II 160 eurot kuus.

15. Kostja on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud,

miks ületavad hagejate vajadused oluliselt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute

keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors 2020. a uuringus toodud keskmist lapse

ülalpidamiskulu ning ka 400 eurot kuus, mis oli väidetavalt kummagi hageja vajaduseks kostja

ja hagejate ema kooselu ajal. Samas on kostja vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatud laste

konkreetsete vajaduste suurust üksnes riiete ja jalatsite kulu osas, mille kohta kostja leiab

apellatsioonkaebuses, et see peaks olema 85 eurot lapse kohta kuus, mitte 180 eurot hageja I ja

160 eurot hageja II kohta kuus, nagu tuvastas maakohus, ning transpordikulu osas, mille kohta

kostja leiab, et transpordikulu pidanuks olema ühe lapse kohta kuni 31. märtsini 2021

keskmiselt 35 eurot kuus (28 ema kantud kulu + 7 isa kantud kulu), alates 31. märtsist 2021

kuni 12. novembrini 2021, s.o ema ja laste Xsse kolimiseni 38 eurot kuus (28 ema kulu + 10

isa kulu) ning alates Xsse kolimisest 0 eurot, mitte 60 eurot, nagu tuvastas maakohus. Laste

muude vajaduste suurusele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastu vaielnud, vaid on hoopis

leidnud, et lisaks tuleks arvestada ka kostja tehtavate kulutustega, mille tulemusel on laste

vajadused maakohtu tuvastatust suuremad. Seega on kostja ise omaks võtnud, et laste vajadused

on suuremad kui 400 eurot kuus.

16. Laste vajaduste osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostja vastuväiteid laste riiete,

jalatsite ja sporditarvete kulu vajadusele. Kostja on maakohtule 23. septembril 2021 esitatud

menetlusdokumendis väitnud, et laste riide ja jalanõude kulu ühe lapse kohta on

vajadusepõhiselt 150-200 eurot kuus. Seega on kostja laste vajaduste suuruse selles vahemikus

omaks võtnud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt ei pea pool asjaolu tõendama, kui teine pool selle

omaks võtab. Maakohus ongi laste vajaduste suuruse tuvastanud kostja omaksvõetud

vahemikus. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole

nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise

kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest

asjaolust. Praegusel juhul ei ole hagejad omaksvõtu tagasivõtmisega nõustunud, samuti ei ole

kostja tõendanud, et laste riiete ja jalanõu vajadus ei oleks nii suur. Seega lähtub ka

ringkonnakohus kostja maakohtus omaks võetud riiete ja jalanõude vajaduse suurusest.

17. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osas, milles kostja vaidlustab hagejate transpordikulu

suurust. Hagejad on esitanud transpordikulu suuruse tõendamiseks väljavõtted tanklates tehtud

maksete kohta ja jaganud maksete summa kolmega, s.o pereliikmete arvuga. Maakohus on

sisuliselt selle arvestusega nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et sel viisil ei saa lapse

transpordivajaduste suurust tuvastada. Ei ole põhjust eeldada, et kõik sõidud, mis perekonnas

tehakse on tehtud laste huvides. Seega ei saa jagada terve pere kütusekulu ühe lapse vajaduse

leidmiseks lihtsalt pereliikmete arvuga. Sellest tulenevalt ei ole hagejad enda

transpordivajaduse suurust tõendanud ning lähtuda saab kostja omaksvõetud vajaduste

suurusest, st tuleb kummagi lapse vajaduseks lugeda kuni 31. märtsini 2021 35 eurot kuus,

alates 31. märtsist 2021 kuni 12. novembrini 2021, s.o X sse kolimiseni 38 eurot kuus ning

alates X sse kolimisest 0 eurot. Seega on ühe lapse vajadused maakohtu tuvastatust väiksemad

kuni 31. märtsini 2021 25 eurot kuus, 31. märtsist 2021 kuni 12. novembrini 2021 22 eurot kuus

ning alates 13. novembrist 2021 60 eurot kuus.

18. Seega saab, arvestades maakohtu tuvastatut, lugeda kuni 11. jaanuarini 2021 hageja I

vajadusteks 517 eurot kuus ning hageja II vajadusteks 527 eurot kuus, 12. jaanuarist 31.

märtsini 2021 vastavalt 675 ja 685 eurot kuus, 31. märtsist kuni 12. novembrini 2021 678 ja

688 eurot kuus ning pärast 12. novembrit 2021 vastavalt 640 ja 650 eurot kuus.

Kostja peab alates augustist 2020 hagejate toidu, ravimite ja hügieeni, meelelahutuse,

transpordi ning eluasemekuludest tasuma elatisena 21%, s.o 1. augustist 2020 kuni

11. jaanuarini

2021

igakuiselt

mõlemale

hagejale

eurot

senti

((120+40+50+35+62)×0,21) 12. jaanuarist kuni 31. märtsini 2021 97 eurot 65 senti

((120+40+50+35+220)×0,21), 31. märtsist 12. novembrini 2021 98 eurot 28 senti

((120+40+50+38+220)×0,21) ning pärast 12. novembrit 2021 90 eurot 30 senti

((120+40+50+220)×0,21). Lisaks peab kostja tasuma elatisena 50% riiete ja jalanõude ning

õppe ja huvitegevuse kuludest, s.o hageja I puhul 140 eurot kuus ((180+100)×0,5) ning hageja

II puhul 145 eurot kuus ((160+130)×0,5). Seega on igakuise elatise suuruseks hagejale I kuni

10. jaanuarini 2021 204 eurot 47 senti, 11. jaanuarist 31. märtsini 2021 237 eurot 65 senti,

31. märtsist kuni 12. novembrini 2021 238 eurot 28 senti ning pärast 12. novembrit 2021 230

eurot 30 senti ning hageja II puhul vastavalt 209 eurot 47 senti, 242 eurot 65 senti, 245 eurot

28 senti ning 235 eurot 30 senti.

19. Hagi on esitatud 28. septembril 2020 ning hagejad nõuavad kostjalt ka tagasiulatuva elatise

tasumist alates 1. juunist 2020. Maakohus on tuvastanud, et kostja tasus hagejatele alates

2020. a juunist kuni hagi esitamiseni 1512 eurot 38 senti, s.o kummalegi hagejale 756 eurot 19

senti. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Vastuseks kostja

apellatsioonkaebuse väidetele, et maakohus on jätnud arvestamata 2020. a septembri elatiseks

tasutud 450 eurot, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd see makse tehti pärast hagi esitamist, on

maakohus lugenud selle järgmise perioodi, st 28. septembrist 2020 kuni 31. märtsini 2021 eest

tasutuks. See, kas makset tuleks lugeda tasutuks aja eest enne hagi esitamist või pärast seda ei

muuda lõpptulemusena kostjalt väljamõistetava elatise võla suurust. Ka hagi vastuse lisana 2

esitatud kostja tõend hagejatele jalanõude ostmise kohta kannab 4. oktoobri 2020 kuupäeva ja

seega on põhjust arvestada seda pärast hagi esitamist tasuda tulnud elatise katteks. Nelja kuu

eest juunist septembrini 2020 pidanuks kostja tasuma hagejale I 817 eurot 88 senti (4×204,47)

ja hagejale II 837 eurot 88 senti (4×209,47). Seega on hageja I tagasiulatuva elatise nõue

põhjendatud 61 euro 69 sendi ja hageja II nõue 81 euro 69 sendi ulatuses.

20. Pärast hagi esitamist on maakohus tuvastanud, et kostja tasus pangaülekandega hagejatele

31. märtsini 2021 (maakohtu otsuses ilmselt ekslikult 31. jaanuarini 2021) elatist kokku 1048

eurot 30 senti lapse kohta ning alates 31. märtsist 2021 kuni maakohtu otsuse tegemiseni, s.o 8

kuu jooksul (kuni novembrini 2021) 164 eurot 66 senti kuus lapse kohta. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtuga, kuid leiab, et sellele tuleb lisada ka kostja tõendatud kulu

hagejale I jalanõude ostmiseks 29 eurot 95 senti ning hagejale II jalanõude ostmiseks 19 eurot

95 senti (hagi vastuse lisa 2), kuivõrd nagu eespool toodud ei ole elatise suuruse arvutamisel

arvestatud kostja vahetult antud ülalpidamisega jalanõude ostmiseks. Seega on kostja andnud

hageja I ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni maakohtu otsuse tegemiseni 2395 eurot 53

senti ning hageja II ülalpidamiseks 2385 eurot 53 senti. Kostja oleks pidanud andma hageja I

ülalpidamiseks aga 3247 eurot 46 senti (3×204,47+204,47×10÷31+2×237,65+237,65×21÷31+

7×238,28+238,28×12÷30+230,3×20÷30) ning hageja II ülalpidamiseks 3317 eurot 80 senti

(3×209,47+209,47×10÷31+2×242,65+242,65×21÷31+7×243,28+243,28×12÷30+235,3×20÷

30). Kostja on tasunud seega hagi esitamisest maakohtu otsuse tegemiseni hagejale I elatist

vähem 851 eurot 93 senti ja hagejale II 932 eurot 27 senti.

21. Maakohtu otsus tuleb seega tühistada osas, milles maakohus mõistis hageja I kasuks välja

edasiulatuva elatise rohkem kui 230 eurot 30 senti ning hageja II kasuks rohkem kui 235 eurot

30 senti, enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise hageja I kasuks rohkem kui 61 eurot 69 senti

ning hageja II kasuks rohkem kui 81 eurot 69 senti ning elatise võla aja eest hagi esitamisest

kuni maakohtu otsuse tegemiseni hageja I kasuks rohkem kui 851 eurot 93 senti ning hageja II

kasuks rohkem kui 932 eurot 27 senti.

22. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele hagi muutmise kohta märgib

ringkonnakohus, et isegi, kui lugeda hagejate nõude suurendamist hagi muutmiseks, on

maakohus sisuliselt TsMS § 376 lg 1 mõttes hagi sellise muutmisega nõustunud ning hagejate

nõuet on menetletud muudetud kujul. Nõude, et hagi muutmiseks peab olema kohtu või

vastaspoole nõusolek, eesmärgiks on vältida kohtumenetluse venitamist põhjendamatu hagi

muutmisega. Arvestades seda eesmärki ei ole ringkonnakohus üldjuhul alust olukorras, kus

maakohus on hagi muutmiseks nõusoleku andnud, asuda maakohtust erinevale seisukohale,

kuivõrd sel juhul venitaks menetlust hoopis muudetud hagi asemel algse hagi menetlemine,

mida sisuliselt ei ole maakohtus tehtud.

Väited hagejate esindaja pahatahtlikkuse kohta on hagejate nõude lahendamisel asjakohatud.

Hagejad on kasutanud enda põhiõigust enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kohtud on

hagejate vajadused tuvastanud arvestades asjas esitatud tõendeid ja poolte väiteid, sh kostja

enda omaksvõttu kulude suuruse osas. Osas, milles hagejate vajadused on jäänud tõendamata,

on hagi jäänud ka rahuldamata.

23. Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas

väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte kostja soovitud määral. Seega on ringkonnakohtu

hinnangul TsMS § 163 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda

jätmine. Ringkonnakohus nõustub menetluskulude jaotuse osas maakohtu põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin