2-19-9736/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9736

Tsiviilasi

A.A.i hagi E.J. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

530 eurot 64 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.J. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): E.J. (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

M.K.

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda E.J. 11. augusti 2022. a menetlusdokumendile lisatud tõendite

vastuvõtmisest.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a otsus osas, milles maakohus

suurendas E.J.lt A.A.i kasuks välja mõistetud elatist 1. jaanuarist 2022 suuremaks kui

213 eurot 44 senti ja 1. aprillist 2022 suuremaks kui 225 eurot 64 senti ning mõistis

välja elatise võla perioodi 2. juuli 2019 kuni 31. jaanuar 2022 eest rohkem kui 7053

eurot 44 senti. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada E.J.lt A.A.i kasuks

välja mõistetud elatist ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 213

euro 44 sendini kuus ning alates 1. aprillist 2022 225 euro 64 sendini kuus (209 eurot

20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte

rohkem kui 252 eurot kuus.

3. E.J. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgnev:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Suurendada Tartu Maakohtu 11. jaanuari 2010. a määrusega tsiviilasjas nr

2-09-47801 kinnitatud poolte kompromissis toodud elatise suurust ajavahemikus

2. juulist 2019 kuni 31. detsembrini 2021 252 euroni kuus, ajavahemikus

1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 213 euro 44 sendini kuus ning alates

1. aprillist 2022 225 euro 64 sendini kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46

eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30

eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust, kuid mitte rohkem kui 252

eurot kuus.

4.3. Välja mõista E.J.lt A.A.i kasuks elatise võlgnevus 7053 eurot 44 senti perioodi 2.

juulist 2019 kuni 31. jaanuarini 2022 eest.

4.4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 21. juunil 2019 Tartu Maakohtule hagi E.J. (kostja) vastu elatise

suurendamiseks.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatise kehtivas miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli

eurot

alates

1. juulist

2019

kuni

hageja

täisealiseks

saamiseni.

11. jaanuari 2010. a määrusega on tsiviilasjas nr 2-09-47801 kinnitatud kompromiss, mille

kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale elatist 128 eurot kuus. Hageja ei tule enam

toime 128 euroga kuus. Lapse kulud on 748 eurot. Kostja elatise võlgnevus on hagi esitamise

seisuga 780 eurot. Hageja leidis, et kostja pole tõendanud oma varalist seisu, millest nähtuks,

et ta ei suuda maksta hagejale elatist hagis nõutud määras. Samuti pole kostja tõendanud, et

tema teine alaealine laps jääks hagejale suurema elatise maksmise tõttu hagejast vähem

kindlustatuks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et kompromissis määratud elatis on piisav

ja puudub alus kompromissi muutmiseks. Kostja leidis, et hageja on oma kulud esitanud

põhjendamatult ja kontrollimatult. Mitmed kulud ei ole eluliselt usutavad või on ebamõistlikult

suured. Kostja oli seisukohal, et esineb alus elatise vähendamiseks tulenevalt tema

majanduslikust olukorrast. Tema sissetulek on Covid pandeemia tõttu oluliselt vähenenud.

Lisaks on kostjal teine laps, keda ta peab ülal pidama, mistõttu on alus vähendada elatist alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja leidis lõppkokkuvõttes, et elatis ei saa ületada

193 eurot 4 senti, sest hageja ei ole tõendanud, et tema kulud alates 1. jaanuarist 2022 oleksid

sellest suuremad.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2022. a otsusega hagi osaliselt, suurendas elatist ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 252 eurot kuus alates 1. veebruarist 2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni ja elatise võla perioodi 2. juuli 2019 kuni 31. jaanuar 2022 eest 7092

eurot. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja ja kostja on sõlminud tsiviilasjas nr 2-09-47801 kompromissi, mille kohaselt peab kostja

maksma hagejale elatist 127 eurot 82 senti kuus. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis

puudub võimalus hinnata, millised olid lapse vajadused 2009. a. Kuna hageja nõudis hagi

esitamise ajal miinimumelatist, mitte aga poolt tegelikest kuludest, siis lähtudes Riigikohtu

seisukohtadest ei pea kulusid miinimumelatise saamiseks tõendama (vt Riigikohtu lahendit

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 34). Praegu kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 ja 4

alusel on baassumma koos lisanduva summaga 2022. a jaanuaris-märtsis 243 eurot 44 senti.

Kuna hagejaga koos elavale vanemale laekub hageja lastetoetus (I kd, tl 159, III kd, tl 2), oleks

kostjalt väljamõistetav seadusjärgne elatis 2022. a 213 eurot 44 senti.

Kohus oli seisukohal, et hageja on piisavalt esitanud tõendeid oma kulude kohta ja kostja

etteheited nõude tõendamatusest ei ole asjakohased.

Maakohus arvestas elatise määramisel, et hageja saab lastetoetust 60 eurot kuus. Kohus leidis,

et eluasemekulud on vajalikud kulud. Kohtu hinnangul on vajalikud kulud järgmised: elekter

19 eurot 60 senti (I kd, tl 178-181), vesi ja kanalisatsioon 11 eurot 64 senti (I kd, tl 168),

prügivedu 1 euro 91 senti (I kd, tl 169-172), sideteenus 9 eurot 74 senti (I kd, tl 182-183).

Hageja esitas tõendid eluruumi kütmiseks vajalike kulude kohta: pelletid perioodil 2018

november - 2019 september, s.o 12 kuud (I kd t lk 173-178) kokku 1681 eurot, mis aastas teeb

kuu keskmiseks 165 eurot 8 senti ning ühe inimese kuluks keskmiselt 41 eurot

27 senti kuus. Kohtu hinnangul puudub kostjal teadmine, kuidas hageja tegelikult elab, mistõttu

tema seisukoht, et puudub vajadus kütta ahju, on oletuslik. Kohus luges vajalikuks küttepuude

kuluks 7 eurot 50 senti. Eluruum, mille omanik on hageja ema (II kd t lk 137), on ostetud

laenuga ja laenumakseid saab lugeda samaväärseks eluruumi kasutamise tasuga (kasutuseelis).

Laenumakse 297 eurot 37 senti on vajalik kulu, mis jagatuna pere liikmete vahel on 74 eurot

34 senti kuus. Kohus leidis, et laenukaitse kindlustus ja kodukindlustuse maksed ei kuulu

eluasemekulude hulka, sest need ei ole sõlmitud hageja huvides vaid tema ema ja ema

elukaaslase huvides. Hageja põhjendatud kulud seoses eluasemega on 166 eurot kuus.

Tõendatud on hageja sidekulud 10 eurot kuus (kõnekaardi kulu, I kd, tl 140).

Pooltel ei ole suuri vaidlusi hageja toidukulude üle. Kostja oli nõus, et toidukulud võivad olla

133 eurot kuus. Kohus luges nimetatud summa põhjendatud kuluks.

Vaidlust ei olnud hagejale vajalike riiete ja jalanõude ostmise kulude üle summas 50 eurot.

Hageja kulud hügieenile on põhjendatud summas 15 eurot kuus.

Hageja tervisekuludena on märgitud 20 eurot kuus, mis lisaks ravimitele ja vitamiinidele katab

ka hageja kulud prillidele. Kohus leidis, et prilliklaase võib olla vajalik vahetada igal aastal ja

selle vajadust peab hindama silmaarst. Prilliraamide vahetamiseks igal aastal puudub vajadus,

kui need pole lõhutud. Igal juhul tuleb prillide mõistlikuks elueaks lugeda optimaalselt

1,5 aastat, mis teeb kuu kuluks 8 eurot. Kui lisada ka muud kulud ravimitele ja vitamiinidele,

on asjakohane tervisega seotud kulu 13 eurot kuus.

Kohtu hinnangul ei saa hagejale ette heita, et ta kooli minekuks ja aeg-ajalt ka koolist tulekuks

kasutab autot. Arvestades kooli kaugust hageja elukohast, on hageja arvutuskäik 3. detsembri

2021. a menetlusdokumendi p-s 4 õige. Kohus luges põhjendatuks veel 35 km ulatuses sõite

seoses kooli ja huvitegevusega. Maakohus leidis, et põhjendatud on hageja sõidud veel 150 km

ulatuses. Kokku on põhjendatud seega 253 km sõite kuus. Kohus arvestas kütusekuluga 8 liitrit

100 km kohta, kuna see on kasutatud autode puhul üldiselt aktsepteeritav ja kütusehinnaga 1,40

eurot/liiter. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud transpordikulu 28 eurot kuus.

Arvestades hageja esitatud tõendeid (I kd t lk 145, 184-196) on kohtu hinnangul põhjendatud

kooliga seotud kulud 170-175 eurot aastas (lisaks konkreetselt tõenditest nähtuvatele

summadele arvestas kohus kummagi poolaasta peale 20 eurot, mis kulub reisidel näksi ja joogi

kaasavõtmisele jms). Samuti leidis kohus, et lapse kooliks vajalike vahendite (kirjatarbed ja

õppevahendid, kunsti- ja käsitöötarbed) kulu võib aastas olla 120 eurot, mis jagatuna aasta peale

on 10 eurot kuus. Hageja koolikohustusega seotud kulud on 24 eurot kuus.

Lähtudes hageja esitatud nimekirjast tuleb hagejale vajalikuks kuluks lugeda järgmist pere

ühiskasutuses olevte esemte ostu kulu: diivan ja tugitool (I kd, tl 197-198), dušikabiin (I kd, tl

199), prügikast (I kd, tl 198p), tolmuimeja (I kd, tl 152); mikrolaineahi, pesumasin, külmkapp

ja teler (III kd, tl 4, 15). Nimetatud esemete 10-aastase kasutusaja puhul on hageja osaks 16

eurot 51 senti. Esemed, mida hageja kasutab üksi ja mille kasutusajaks luges kohus 5 aastat on

jalgratas, voodi, madrats, kummut ja arvutilaud (I kd, tl 200, III kd, tl 7, 15, 99-100) - kulud

kuus 13 eurot 48 senti. Lühema kasutusajaga hageja kasutuses olevad esemed on koolikott -

kasutusaeg 1 aasta, seega 2 eurot 67 senti, kõrvaklapid, arvuti, mobiiltelefon (I kd, tl 150-151,

201, 153, III kd, tl 8-9) kasutusajaga 3 aastat, kulu kuus seega 15 eurot 35 senti. Kuna nii telefon

kui arvuti osteti kolme aasta jooksul kahel korral, võttis kohus kahe ostu keskmise ja jagas

kolme aastasele perioodile, sest kohtu hinnangul ei saa neid kulusid võtta kumulatiivselt. Kokku

on kulud seega 48 eurot kuus.

Muud kulud on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on huvitegevuse kulu ja

ajakirja tellimine ning mingis summad mängud või raamatuid vms (III kd, tl 31-32).

PlayStationi (I kd, tl 147-148) ja batuudi (I kd, tl 141) kulud tuleb jagada pikema aja (5 aastat)

peale ning arvestada tuleb, et peres on ka teine laps, kes neid meelelahutusesemeid kasutada

saab. Kohus nõustus, et sõprade sünnipäevadel käies tuleb kaasa viia kink. Hageja hinnangul

5×20 eurot on mõistlik ja teeb keskmiseks 8 eurot kuus. Arvestades hageja vanusega on

loomulik, et talle antakse taskuraha - põhjendatud on 40 eurot kuus. Hageja on kuluna näidanud

ka sünnipäeva pidamiseks vajalikud kulud 120 eurot aastas, s.o 10 eurot kuus. Kostja pole

sellele vastuväiteid esitanud. Kokku on meelahutuskulud seega 77 eurot 10 senti.

Kokkuvõtvalt on hageja kulud 564 eurot 10 senti (166+10+133+50+15+13+28+24+ 48+77,10).

Kui arvestada, et osa sellest on kaetud peretoetusega, on vanemate kaetavaks kuluks 504 eurot

10 senti, mis võrdse kohustuste jagunemise korral teeb kummagi vanema osaks 252 eurot

5 senti.

Hageja ema on selgitanud, et hageja ülalpidamisse on panustanud hageja ema elukaaslane, kelle

töötasu on oluliselt kõrgem – keskmiselt 1400 eurot kuus (I kd, tl 161-162, II kd, tl 200). Seega

on hageja ema panustanud enamuse oma sissetulekust hageja ülalpidamisse ja teda ennast on

samal ajal ülal peetud.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tema sissetulek on nii madal, et ta ei saa kostjale

nõutud suuruses elatist maksta. Kohtu hinnangul ei ole kostja oma sissetuleku suurust veenvalt

tõendanud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on võimalik teenida kuus siiski

arvestatavat sissetulekut, sest aprillist-juulini on kostja saanud teenida kuus keskmiselt

2900 eurot (s.o palgalehtedelt nähtav palk rahas, mis välja maksti). Kohtul on kahtlus, et kuna

kostja tegutseb läbi oma äriühingu, on tal olnud võimalik oma sissetulek suunata ettevõtte

tuluks ning see hiljem sealt muul moel välja võtta. Tegeliku sissetuleku varjamisele (august,

september) viitab see, et algselt esitas kostja oma palga kohta tõendid, millest oli näha aasta

tulu kumuleeruvalt, kuid oktoober-detsember 2021 kohta esitas ta tõendi teisel kujul - sellelt ei

nähtunud, milliseks oli kostja aastatulu novembri alguseks kasvanud. Seejuures jättis kostja

oma keskmise sissetuleku arvutamisel need kaks kuud välja. Kostja sissetuleku olemasolule

viitab kaudselt asjaolu, et kostja on menetluse kestel olnud võimeline tasuma esindajale enam

kui 7000 eurot. Kohus leidis, et asjaolu, kui kostjal pole tellimusi/tööd, ei vabasta teda lapse

ülalpidamise kohustusest. Kostja on objektiivselt võimeline tööd tegema ja sissetulekut

teenima.

Kostja esitas temaga koos elava lapse kulude kohta ülevaate - kulud olid kokku 595 eurot

85 senti. Hageja nendele kuludele vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et kulud on ilmselt vajalikud.

Seega puudub vaidlus, et kostja peab endaga koos elavat last ülal pidama 297 euro 93 sendi

ulatuses. Kostjaga koos elava lapse lastaiakulu ei saa olla nii suur nagu on näidatud seisukohas:

munitsipaallasteaia puhul oleks need maksimaalselt 300 eurot, kuid võimalik on saada toetust,

eralasteaia puhul ei saa summat käeolevalt täpselt määrata, kuid arvestades, et kostja ise nimetas

lasteaia tasuks 323 eurot ja selle kulu kandmiseks on võimalik saada toetust 175 eurot, võib

kostjale endal olla kuluks vaid ca 150 eurot. Kostjaga koos elava lapse kulud võivad olla

450 eurot kuus.

Kohus leidis, et kostja peaks suutma teenida sissetulekut vähemalt 2500 eurot. Kui arvestada,

et hageja elatise suuruseks on 252 eurot ja kostjaga koos elava lapse kulud 450 eurot, jääb

kostjale enda kulude katteks ligi 1800 eurot. Seega ei vasta tõele kostja väide, et tema sissetulek

ei ole piisav, et tagada mõlema lapse ülalpidamine.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 252 eurot alates hagi esitamisest

kuni hageja täiealiseks saamiseni. Hageja esitas hagi 2. juulil 2019. Seega on kostjal

1. veebruari 2022. a seisuga vaja tasuda elatis 31 kuu eest kokku 7812 eurot. Kostja esitas

tõendid, et ta on menetluse ajal tasunud elatist 720 eurot (III kd, tl 108-109,127). Kostjal tuleb

seega tasuda elatise võlg 7092 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 193 eurot 4 senti kuus alates 21.

juunist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palus võtta asja materjalide juurde uue

tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja.

Maakohus on tõendamiskoormist ebaõigesti jaganud. Hageja peab tõendama elatise suuruse

muutmise aluseks olevaid asjaolusid. Kohus peab hindama, milline on hageja tegelik elulaad ja

vajadused, sh vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid.

Kohus ei ole lahendanud asja erapooletult. Kui hageja oleks oma menetlusõigusi heaukselt

kasutanud, siis poleks kostja pidanud oma seisukohti korduvalt esitama ega tõendite pinnalt

arvestatud summat ümber arvestama. Kohtu etteheited, et kostja seisukohad on analüütilised ja

kostja ei tunne oma last, ei ole asjakohased. Samuti on arusaamatu etteheide, et kostja ei

osalenud kohtuistungil isiklikult. Kostjal ei olnud kohustust kohtuistungil isiklikult osaleda.

Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kostjale jääb arusaamatuks, miks või mille

alusel on kohus lugenud usutavaks, et just 10 ruumi puid on vajalik täiendavaks kütteks.

Tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kohtu järeldused seoses pelletite aastase kuluga on

vastuolulised. Kui kohus soovib lähtuda kõigist pelletite soetamise arvetest, siis tuleb aluseks

võtta 15 kuuline periood (st september 2018 kuni detsember 2019), ühe kuu keskmine kulu on

seega 112 eurot. Hageja elukohta kasutavad neli inimest, hagejale langev osa on 28 eurot 1 sent,

mitte 41 eurot 27 senti.

Dušikabiin ei ole soetatud hageja elukohta. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga.

Kohtu järeldused, et lapse kooli teekonnana tuleb arvestada 4 kilomeetrit, kuna vanem liigub

pärast koju tagasi, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Lapse transpordikuluks ei saa pidada seda,

kui vanem sõidab pärast kooli koju tagasi. Menetluses puuduvad tõendid, et lapse ema või

kasuisa sõidavad pärast lapse viimist koju. Hageja põhjendatud transpordikulu saab olla

maksimaalselt 10 eurot kuus.

Lapse meelelahutuskulud 77 eurot 10 senti on ülepaisutatud.

Maakohus ei ole selgitanud, millest tulenevalt on kohus leidnud, et hagejal kulub 20 eurot

poolaastas reisidele ja klassiõhtutele. Puuduvad tõendid, et koroonaviiruse leviku ajal oleks

väljasõite ja klassiõhtuid korraldatud. Samuti on ebamõistlik vihikute, pliiatsite, kunstitarvete

jms aastane kulu 248 eurot.

Hageja põhjendatud kulud on 446 eurot 8 senti. Kostja peab hagejale ülalpidamist andma

193 eurot 4 senti kuus.

Maakohus on vanemate varalist seisu vääralt hinnanud. Kuna ema netosissetulek on 498 eurot

40 senti, siis sellest ei piisa kahe lapse ja iseenda ülalpidamiseks. Maakohtu otsuses ei ole

arvestatud PKS § 105 lg 3 põhimõttega. Kostja sissetulek sõltub sellest, kas tal on tellimusi.

Kostja sissetulekud vähenesid 2021. a lõpus koroonapiirangute tõttu. Kostja 2021. a keskmine

ühe kuu töötasu ei ületa 1423 eurot 80 senti. Kostja igakuised kulutused on 2523 eurot 7 senti.

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud selgitamiskohustust. Elatise vaidluses ei ole vanemal

kohustus tõendada talle kuuluva äriühing käivet ega tulu, mistõttu on üllatav kohtu väljendatud

kahtlus ettevõttest tulu väljavõtmise kohta. Maakohus ei selgitanud, et kostja peaks tõendama

äriühingu tulu ja dividendidena väljavõetava summa suurust. Kostja esitas raamatupidaja poolt

antud selgituse, mis põhjusel ei saanud kostjale lõppenud aasta lõpus töötasu välja maksta.

Maakohus on vääralt tõlgendanud kostja seisukohti seoses kostjaga koos elavale lapsele elatise

tasumisega.

Hageja kasuks mõisteti 2019. a välja elatis miinimumelatist ületavas osas. Maakohus ei ole

põhjendanud, miks hageja elulaad ületas miinimumelatist. Elatis summas 252 eurot kuus ei ole

kooskõlas ka praegu kehtiva PKS §-ga 101.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

kostja kanda jätmist. Hageja esitas koos vastusega fotod dušikabiinist ja foto küttepuudest.

Puuduvad asjaolud elatise vähendamiseks. Kostjal on võimalus teha lisatööd, mille otsimist

pole kostja tõendanud.

Hageja on esitanud tõendid lapse kulude tõendamiseks. Küttematerjalide hinnad on alates

2018. a tõusnud. Hageja ema on teise lapsega kodus ja pärast lapse kooli viimist läheb koju

tagasi. Pelletite aluse hind on praegu 290 eurot. Küttepuud maksid 2018. a 35 eurot ruum ja

nüüd juba 50 eurot ruum.

Hageja esitas tõendid enda ja oma elukaaslase sissetulekute kohta, millest hageja kulud

kaetakse.

Kostja raamatupidaja poolt koostatud kirja järgi ei soovita raamatupidaja kostjal palku tõsta,

mitte nende maksmine peatada.

6. Tartu Ringkonnakohus võttis 29. juuni 2022. a määrusega tsiviilasja materjalide juurde kostja

poolt esitatud tõendi – äriühingu raamatupidaja selgitava kirja, kuid keeldus hageja

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite – fotode vastuvõtmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada alates

1. jaanuarist 2022 välja mõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, kuid mitte

rohkem kui 252 eurot kuus. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse osas.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus suurendas

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist suuremaks kui 193 eurot 4 senti kuus. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus suurendas elatise 193 euro 4 sendini, samuti

osas, milles maakohus jättis hageja nõude elatise suurendamiseks üle 252 euro kuus

rahuldamata. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause

kohaselt jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei

kontrolli.

9. Kostja on esitanud 11. augusti 2022 menetlusdokumendiga koos uusi tõendeid. TsMS § 652

kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel.

TsMS § 633 lg 4 järgi tuleb apellandil esitada apellatsioonimenetluses esitatavad uued tõendid

üldjuhul koos apellatsioonkaebusega. Üksnes erandjuhul, kui tõendid tekkisid või said

teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist saab neid hiljem esitada. Aga ka sel juhul

kehtivad tsiviilkohtumenetluses tõendite esitamise üldised nõuded. TsMS § 329 lg 1 kohaselt

tuleb tõendid esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse

kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Praegu on kostja esitanud tõendid alles kohtu määratud

lõppseisukohtade esitamise tähtpäeval. Kostja ei ole põhjendanud, miks ei saanud tõendeid

varem esitada. Sellises olukorras tooks tõendite vastuvõtmine paratamatult kaasa menetluse

venimise, kuivõrd ka vastaspoolele tuleks anda võimalus nende kohta seisukoht esitada, kuid

kohtu määratud seisukohtade esitamise aeg on juba möödas. Ringkonnakohus leiab seetõttu, et

tõendid on esitatud hilinenult ja tuleb jätta vastu võtmata.

10. Kostja heidab maakohtule ette, et maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise ning et

hageja pidanuks tõendama enda vajaduste suuruse muutumist võrreldes tsiviilasjas

nr 2-09-47801 kinnitatud kompromissi sõlmimise ajaga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Tsiviilasjas nr 2-09-47801 sõlmitud kompromissi kohaselt leppisid pooled kokku elatise

suuruses, mis oli sarnane tol ajal kehtinud miinimumelatise suurusega. TsMS § 459 lg 1

kohaselt on küll elatise suurendamise nõude eelduseks asjaolu, et oluliselt on muutunud elatise

suurust mõjutavad asjaolud, kuid selleks asjaoluks võib olla ka seaduses sätestatud

miinimumelatise suuruse muutumine (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-15, p‑d 12 ja 13). Praegu on hageja nõudnud elatise suurendamist 270 euroni, mis

oli hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 järgne miinimumelatise suurus. Seega sai

tulenevalt miinimumelatise suuruse muutumisest hageja vajaduste muutumist eeldada ning

hageja ei pidanud miinimumelatist nõudes enda vajaduste suurust tõendama.

11. Alates 1. jaanuarist 2022 on aga PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise korda

muudetud. PKS järgi arvutatava miinimumelatise suuruseks oli 1. jaanuarist 2022 213 eurot 44

senti ning alates 1. aprillist 2022 on see 225 eurot 64 senti. Seega on maakohus suurendanud

kostjalt väljamõistetud elatist suuremaks kui on alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv

miinimumelatise määr. Miinimumelatisest suuremas määras ei saa lapse vajaduste suurust

eeldada, vaid vaidluse korral peab hageja tõendama enda vajaduste suurust. Kostja on

vaidlustanud mh maakohtu tuvastatud hageja vajaduste suuruse. Kuigi iseenesest võib

maakohtuga nõustuda, et lapse vajaduste täpse suuruse tõendamine võib olla keeruline, ei anna

see alust tuvastada lapse vajaduste suurust üksnes enda siseveendumuse kohaselt, ilma

vastavate tõenditeta. Olukorraks, kus lapse vajadusi ei suudeta tõendada, ongi seaduses ette

nähtud miinimumelatis, mille saab välja mõista lapse vajaduste suurust tõendamata. Selliselt

on PKS § 101 elatise suuruse määramisel erinormiks TsMS § 233 lg-le 2, mis võimaldab kohtul

määrata nõude suurus enda siseveendumuse järgi, kui selle aluseks olevate asjaolude

väljaselgitamine on ebamõistlikult raske. Alaealise lapse elatisenõude puhul tuleb sellises

olukorras välja mõista miinimumelatis.

12. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kostja apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et

maakohus on tuvastanud hageja vajadused põhjendamatult suurena. Õige on kostja väide, et

hageja ei ole esitanud tõendeid küttepuude kulu kohta. Maakohus on seda ka ise möönnud, kuid

vaatamata sellele on tuvastanud küttepuude kuluna 7,5 eurot kuus. Põhjendatud on ka kostja

vastuväide transpordikulude tuvastamise kohta. Hageja on transpordikulu tõendamiseks

esitanud üksnes kaks kviitungit kütuse ostmise kohta, kaardirakenduse väljavõtte hageja

koolitee pikkuse kohta ning foto auto armatuurlauast mingi ajahetke keskmise kütusekulu

näidiku kohta. Maakohus on põhjendatult jätnud viimase tõendi kõrvale, kuid on vaatamata

sellele tuvastanud sisuliselt ilma tõendeid hindamata transpordikulu suuruseks 28 eurot kuus.

Kuivõrd transpordikulu suuruse kohta piisavalt tõendeid ei ole esitatud, tuleb lähtuda kostja

omaksvõetud suurusest 10 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud ka hageja meelelahutuskulude

suuruse. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu põhjendused meelelahutuskulu tuvastamise

osas on ebaselged. Maakohus on tuvastanud meelelahutuskuluna 77 eurot 10 senti kuus, kuid

maakohtu nimetatud üksikute kulude summa on üksnes 58 eurot kuus (sõprade sünnipäevad 8

eurot, taskuraha 40 eurot ja hageja sünnipäeva tähistamine 10 eurot). Seejuures ei ole hageja

ühegi nimetatud kulu kohta tõendeid esitanud. Sellises olukorras, saab hageja meelelahutuse

vajaduste suuruseks lugeda kostja maakohtus omaksvõetud (III kd, tl 105) 36 eurot 60 senti

kuus. Kuivõrd eespool nimetatud kolme kulu osas ületab maakohtu ekslikult tuvastatud

vajaduste suurus juba väljamõistetud elatise ja alates 1. jaanuarist 2022 kehtinud

miinimumelatise vahe 38 eurot 56 senti (252-213 eurot 44 senti), ei ole põhjendatud kostjalt

väljamõistetud elatist üle miinimumelatise määra suurendada. Seega tuleb maakohtu otsus

vastavas osas tühistada.

Eeltoodu ei tähenda aga seda, et elatist tuleks suurendada vähem kui miinimumelatise

suuruseni. Nagu eespool märgitud, siis miinimumelatise väljamõistmisel ei pea hageja enda

vajadusi tõendama. Seega ka olukorras, kus hageja on enda vajaduste kohta tõendeid esitanud,

kuid nendest ei nähtu, et hageja vajadused annaksid alust miinimumelatisest suurema elatise

väljamõistmiseks, ei ole sõltumata hageja esitatud tõenditest nähtuvate vajaduste suurusest alust

mõista elatis välja alla PKS §-s 101 sätestatud määra.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et hagi rahuldamise välistab

kostja väike sissetulek ning asjaolu, et kostjal on lisaks hagejale teine laps, keda kostja peab

ülal pidama. Iseenesest võib küll asjaolu, et vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise

korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps, olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, kuid selle

eelduseks on asjaolu, et kohustatud vanema sissetulek ja varanduslik seis ei võimalda mõlemat

last miinimummääras ülal pidada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud

kostja majandusliku seisundi. Maakohus on otsuses põhjalikult kostja sissetulekute suurust

analüüsinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohtu tuvastatud

sissetuleku suurus keskmiselt 2500 eurot kuus vastab ligikaudu ka kostja enda 2. augusti 2021.

a menetlusdokumendis nimetatud sissetulekute suurusele, kus kostja väited keskmise

kuusissetuleku kohta jäid sõltuvalt aluseks võetud ajavahemikust 2074 ja 2854 euro vahele (II

kd, tl 1 pöördel). Kostja väited, et tal ei olnud 2021 aasta lõpus tellimusi ja võimalus suuremat

sissetulekut teenida on vastuolus kostja apellatsioonkaebusele lisatud enda raamatupidaja

selgitusega (III kd, tl 163), millest nähtub, et detsembrikuus oli oodatust parem müük. Samuti

nähtub raamatupidaja selgitusest, et raamatupidaja soovitas kostjal palku mitte tõsta, mitte ei

soovitanud kostjal enda töötasu vähendada. Ringkonnakohus leiab seega, et kostja varaline

seisund võimaldab ka pärast hagejale elatise maksmist oma teist last hagejaga samaväärselt ülal

pidada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja head varalist seisu kinnitab ka asjaolu,

et tal on olnud võimalik tasuda praeguse kohtumenetluse ajal esindajale nüüdseks juba üle 8000

euro. Edaspidi on kostjal võimalik seni vaidlemiseks kulutatud vahendeid kasutada enda laste

ülalpidamiseks. Samuti on kostja teise lapse ülalpidamine tagatud lapse ema poolt, kelle

keskmiseks sissetulekuks on kostja nimetanud 1983 eurot 33 senti kuus ja töötasu suuruseks

2666 eurot 67 senti kuus (II kd, tl 4 pöördel). Arvestades, et kostja on nimetanud enda teise

lapse vajadusteks maksimaalselt ca 900 eurot kuus (II kd, tl 3 pöördel), on kostja ja teise lapse

ema sissetulek lapse vajaduste katmiseks piisav ning kohustus maksta hagejale

miinimummääras elatist seda ei kahjusta. Kostja väited enda kulude kohta on valdavalt

tõendamata, mh väite võla kohta Soome maksuametile. Kostja on selle kohta esitanud üksnes

enda koostatud tabeli (I kd, tl 71), mis ei ole tõend TsMS-i mõttes. Samuti tuleks kostjal täita

lapse ülalpidamiskohustus enne oma muid kohustusi.

14. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele selle kohta, et hageja ema sissetulek on nii

väike, et sellest ei piisa kostjaga samaväärselt lapse ülalpidamisse panustamiseks, märgib

ringkonnakohus, et see asjaolu ei saa olla aluseks kostjalt miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 3 ja § 105 lg 3 järgi saaks see asjaolu olla pigem aluseks kostjalt

sellest suurema elatise väljamõistmiseks. Samas ei ole hageja selle alusel nõudnud kostjalt

miinimumi ületava elatise väljamõistmist.

15. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult suurendanud elatise alates hagi esitamisest

kuni 31. detsembrini 2021 252 euroni, kuivõrd see ei ületa sel ajal kehtinud miinimumelatise

määra, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva elatise suuruse

osas. Kostja makstav elatis tuleb alates 1. jaanuarist 2022 suurendada kehtiva

miinimummäärani. Seejuures tuleb arvestades PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatud määrata elatis

muutuva suurusena. Samas ei tohi selle tulemusena elatise suurus ületada 252 eurot, kuivõrd

seda ületavas osas elatise väljamõistmata jätmist ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud

ning ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse piiridega seotud.

16. Arvestades asjaolu, et hagi on rahuldatud osaliselt, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus küll vähendas

väljamõistetud elatise suurust, kuid mitte olulisel määral. Seega on ringkonnakohtu hinnangul

TsMS § 163 lg 1 järgi jätkuvalt põhjendatud menetluskulude poolte endi kanda jätmine.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin