2-19-15843/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15843

Kohtuasi

X hagi Fausto Capital OÜ ja Eesti Evangeelse

Luterliku

Kiriku

Rapla

Maarja-Magdaleena

Koguduse

vastu

kinkelepingust

taganemiseks,

kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse

andmiseks ja hüvitise saamiseks või kinkelepingu

tühisuse

tuvastamiseks,

kinnistusraamatu

kande

muutmise

tahteavalduse

andmiseks

ja

hüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6391 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Ardi Šuvalov

Kostja I Fausto Capital OÜ (registrikood 11939341),

lepinguline esindaja Juhan Raudam

Kostja II Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-

Magdaleena

Kogudus

(registrikood

80209174),

lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostjate poolel Rapla vald

(Rapla Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja

Tuulikki Laesson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 29.11.2021 otsus tühistada.

2-19-15843

2. Saata asi osaliselt, Fausto Capital OÜ vastu esitatud nõuete osas samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

3. Jätta hagi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse

vastu läbi vaatamata.

4. Fausto Capital OÜ taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks jätta

rahuldamata.

5. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Kõrvaldada iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel kaasatud

Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu) asja menetlusest.

7. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.

8. Rapla valla (Rapla Vallavalitsuse kaudu) maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse kostjat I puudutavas osas ja menetlusosaliste menetluskulude rahalise

suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 10.10.2019 Pärnu Maakohtule Fausto Capital OÜ (kostja I) ja Eesti

Evangeelse Luterliku Kiriku Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse (kostja II) vastu hagi, milles

palus kohustada kostjaid seoses 31.05.2012 notariaalsest lepingust (kinkeleping) taganemisega

tagastama hagejale viimase katastriüksusest nr 66904:001:0202 (registriosa nr 44737)

kinkelepingu alusel kostjatele eraldatud ja kostjate kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga

liidetud (registriosa nr 1530737; katastriüksus) 0,07 ha ja 0,19 ha suurused maaüksused

(maaüksused), ning asendada kostjate tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks

selliselt, et maaüksused eraldatakse kostjate kinnistust ja liidetakse hageja katastriüksusega.

Alternatiivselt palus hageja tuvastada kinkelepingu tühisuse osas, millega hageja loovutas

maaüksused kostjatele, jäädes maaüksuste tagastamise ja kostjate tahteavalduste asendamise

nõude juurde. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Seoses sellega, et hageja oli hagis märkinud kostjate katastriüksuse numbri valesti, hageja

võõrandas enda katastriüksuse nr 66904:001:0202 ning kostja II võõrandas oma mõttelise osa

kinnistust, muutis hageja oma nõudeid. Hageja palus 27.11.2020 hagi muutmise avalduses

kohustada kostjat I tagastama hagejale kinkelepingu alusel saadud maaüksustest 5/100 suuruse

osa ning 95/100 kaasomandi osa tagastamise võimatuse tõttu mõista kostjalt II hageja kasuks

2-19-15843

välja hüvitise 6071,45 eurot. Hageja palus asendada kostja I tahteavalduse kinnistusraamatu

kande muutmiseks selliselt, et kostja I kinnistu mõttelisest osast (registriosa nr 1530737;

katastriüksused nr 66904:001:0294 ja 66904:001:0295) eraldatakse 5/100 mõttelist osa

maaüksustest ning moodustatakse hageja omandisse uued katastriüksused. Alternatiivselt palus

hageja tuvastada kinkelepingu tühisuse osas, millega hageja loovutas maaüksused kostjatele,

jäädes maaüksustest 5/100 suuruse kaasomandi osa tagastamise ja kostja I tahteavalduse

asendamise nõude ning kostjalt II hüvitise saamise nõude juurde.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja, Rappeli Keskus OÜ ja kostja II

31.05.2012 kinkelepingu, millega hageja loovutas Rappeli Keskus OÜ-le ja kostjale II enda

kinnisasjast Suve tänavas tasuta 0,07 ha ja 0,19 ha suurused maaüksused, mis ühendati Rappeli

Keskus OÜ ja kostja II kaasomandis oleva kinnistuga. Seejuures omandas kostja I 5/100 ja

kostja II 95/100 mõttelist osa maaüksustest. Lepingupooled leppisid kokku, et maaüksuste

loovutamisele kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) kinkelepingu sätteid.

1.2. Maaüksuste loovutamine toimus vastavalt hageja, kostjate ja Rapla valla (kolmas isik

kostjate poolel; kolmas isik) vahel 22.08.2011 sõlmitud notariaalsele eellepingule (eelleping).

Eellepingu järgi on maaüksuste loovutamine seotud Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringu

kehtestamise ja rakendamisega Rappeli Keskus OÜ poolt. Hageja hindas loovutatavate

maaüksuste väärtuseks 6391 eurot. Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 otsusega nr 80

Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringu, mille eesmärk oli kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike

tingimuste seadmine ja taristu, sh vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamine Suve tänavasse.

Kostja I huvi oli seega omandada hageja maaüksused selleks, et kostja I saaks välja ehitada

taristu Rapla Põhjakeskuseni mööda Suve tänavat. Hageja ja Rappeli Keskus OÜ juhatuse liige

Q leppisid suuliselt kokku, et hageja loovutab maaüksused tasuta, kuid hageja seadis

maaüksuste loovutamise tingimuseks, et Rappeli Keskus OÜ ehitab samal ajal Suve tänavale

vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamisega hageja Suve tänava 9, 11 ja 13 kinnistutele

liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kinkelepingu sõlmimisega nõustus Rappeli

Keskus OÜ hageja seatud tingimusega. Rappeli Keskus OÜ läks hiljem üle kostjale I.

1.3. Hageja loovutas maaüksused tasuta kostjatele, kuid kostja I ei täitnud enda võetud

kohustust. Hageja sattus pärast kinkelepingu täitmist olukorda, milles ta ei ole suuteline ennast

mõistlikult ülal pidama. Hageja on töötu ja tema ainus sissetulek on töövõimetoetus. Rapla Vesi

AS-i 2019. a suvel antud suulise hinnangu järgi kulub hagejal Suve 9 ja 13 kinnistute

liitumispunktide projekteerimiseks ja väljaehitamiseks ligi 15 000 eurot. Hageja taganes seega

13.08.2019 avaldusega kinkelepingust. Kinkelepingus sisalduv kokkuleppe, millega on sellest

taganemine välistatud, on tühine.

1.4. Kui kinkelepingust taganemine ei ole kehtiv, tugineb hageja kinkelepingu tühisusele selle

vastuolu tõttu heade kommetega. Kinkeleping on eraisikust hagejale äärmiselt ebasoodne ja ta

rikastas oma kogenematusest äriühingust kostjat I. Hageja ei saanud kinkelepingust mingit

kasu, kuid seda sai kostja I. Kostja I ei oleks ilma maaüksuste loovutamiseta saanud Rapla

Põhjakeskust välja ehitada. Hageja ei saanud aga enda kinnistutele Suve tänavalt mahasõite ega

liitumispunkte ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, sh nendele kinnistutele, mille hageja on

vahepeal võõrandanud. Lisaks kulgeb kostja I rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrk Suve tänava

all ja kuna selle liitumispunktid jäid välja ehitamata, sõltub hageja Suve tänava kinnistute

liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kostja I suvast. Eelneva tõttu ei suurendanud

kostja I rajatud taristu hageja kinnistute väärtust. Samas peab hageja taluma Rapla

Põhjakeskuse tagahoovi, prügikaste ja möödasõitvaid kaubaautosid.

2-19-15843

1.5. Kinkelepingust taganemise või selle tühisuse tõttu peavad kostjad neile loovutatud

maaüksused hagejale tagastama. Kuivõrd kostja II võõrandas enda kaasomandi osa 13.08.2020

tasuta kolmandale isikule, ei ole temalt võimalik talle kuulunud mõttelist osa maaüksustest kätte

saada. Seetõttu nõuab hageja kostjalt II talle kuulunud maaüksuste mõttelise osa hariliku

väärtuse hüvitamist. Põhjendatud on lähtuda eellepingus märgitud maaüksuste väärtusest

6391 eurot. Kostjale II kuulunud mõttelise osa suurust arvestades kujuneb temalt nõutava

hüvitise suuruseks 6071,45 eurot (95 ÷ 100 × 6391). Arvestades, et katastriüksus, millest

maaüksused eraldati, ei kuulu enam hagejale, saab kostja I poolt tagastatavast maaüksuste osast

moodustada uute katastritunnustega transpordimaa üksused. Hageja on hiljem nõus loovutama

need kolmandale isikule avalikuks kasutamiseks. Hageja nõuded ei ole aegunud.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja I on täitnud kõik eel- ja kinkelepingust tulenevad kohustused. Väär ja tõendamata

on hageja väide, et hageja ja kostja I vahel on veel mingid (suulised) kokkulepped.

2.2. Pooled võisid kinkelepingus kokku leppida selles, et sellele ei kohaldu kinkelepingust

taganemist reguleerivad VÕS-i sätted. Seetõttu ei saanud hageja kinkelepingust taganeda. Igal

juhul esitas hageja taganemisavalduse pärast selleks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ja

tema nõuded on aegunud.

2.3. Hageja ei ole tõendanud, et ta on olukorras, kus ta ei suuda end mõistlikult ülal pidada,

ning et ta sattus sellesse olukorda juba 2012. a kinkelepingu sõlmimise tõttu. Vastupidi,

hagejale kuulub arvestatav hulk kinnisvara. Need koosnesid kinkelepingu sõlmimise ajal

26 katastriüksusest ja nende pindala oli kokku 8,3 ha. Kinkelepinguga vähenes nende pindala

kõigest 0,26 ha võrra. Kinkelepingu tingimused olid hagejale soodsad, sest kostja I ehitas selle

tulemusena omal kulul välja Suve tänava, mis ühendas hageja kinnistud avalikult kasutatava

teega. See tõstis ka hageja kinnistute väärtust ja hoidis kokku hageja kulusid. Vähemalt kaks

Suve tänava äärset kinnistut kuuluvad siiani hagejale, s.o Suve tn 9 ja 13 kinnistud. Lisaks

nendele kinnistutele kuulus hagejale Suve tänaval 2012. a veel seitse kinnistut. Hageja on seega

pärast kinkelepingu sõlmimist võõrandanud seitse talle Suve tn ääres kuulunud kinnistut. Suve

tänava taristu valmimine oli seetõttu hagejale vajalik ja kasulik. Hageja ei ole kinnisvara

valdkonnas kogenematu eraisik, vaid arvestatav kinnisvaraomanik ja -arendaja, sh on ta juba

14 aastat olnud Marlon Kinnisvara OÜ juhatuse liige.

2.4. Nii nagu hageja kinnistu suuruse vähenemine 0,26 ha võrra ei muutnud teda suutmatuks

ennast mõistlikult ülal pidada, ei aitaks kinkelepingust taganemine ja kinnistu piiride muutmine

viia selleni, et ta suudaks seda teha. Hageja kinnistust eraldatud maaüksused on ühendatud Suve

tänava katastriüksusega, mille sihtotstarve on transpordimaa ja mis on faktiliselt avalikus

kasutuses. Kinnistute piiride muutmisel kuuluks hagejale väike osa Suve tänava

transpordimaast, millel ei oleks hagejale mingit majanduslikku väärtust. Hageja ei saaks seda

ala oma toimetuleku parandamiseks võõrandada, kuid võtaks endale tänava hoolduse ja

korrashoiuga seotud lisakohustusi. Seejuures on kostjale I loovutatud maaüksuste osa väärtus

kõigest ligi 300 eurot. Lisaks on hageja öelnud, et loovutaks hagi rahuldamise korral

tagastatavad maaüksused tasuta kolmandale isikule.

2.5. Hageja eesmärk tundub olevat saada enda kinnistutele liitumine ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga. Hageja peaks seega kaaluma hoopis muude nõuete esitamist.

2-19-15843

3. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja ei saanud kinkelepingus kokkulepitu tõttu sellest taganeda. Igal juhul esitas ta

taganemiseavalduse pärast selleks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ja tema nõuded on

aegunud. Hageja on kinnitanud, et sai liitumispunktide välja ehitamata jätmisest teada 2012. a

või 2014. a ning 2015. a sai hageja teada ka nende väljaehitamiskulu suurusest.

3.2. Hageja ei ole esile toonud ühtegi kostja II poolset kinkelepingu rikkumist. Lisaks ei ole

hageja tõendanud, et väidetav kostja I kohustus sai kinkelepingu osaks.

3.3. Hageja ei olnud kinkelepingu sõlmimisel kogenematu ning see ei ole tehtud hageja jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samuti ei ole tõsiseltvõetav hageja väide, et ta ei ole

kinkelepingu täitmise tõttu võimeline ennast mõistlikult ülal pidama. Hagejal on kinnisvara

valdkonnas arvestatav kogemus ja talle kuuluvad mitmed kinnisasjad. Kinkelepingu sõlmimine

mõjutas hageja majanduslikku seisundit positiivselt. Detailplaneeringujärgne taristu, sh teed ja

tehnovõrgud, suurendasid nii hagejale praegu kuuluvate kui ka vahepeal müüdud kinnistute

väärtust, kuivõrd kõigile neile on juurdepääs tagatud mööda maaüksustele ehitatud teid,

s.o mööda Risti või Suve tänavat. On üldteada, et avalikult teelt juurdepääsu omava kinnistu

turuhind on oluliselt kõrgem. Hageja saavutas kinkelepinguga selle, et ta ei pidanud oma

kinnistutele ise juurdepääsuteed ehitama ega seda hooldama.

3.4. Hagi rahuldamise korral ei oleks hagejal siiski võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Hageja on eellepinguga võtnud kohustuse anda kinnistu kolmandale isikule ning andnud

nõusoleku kanda selle kohustuse tagamiseks kinnistusraamatusse kolmanda isiku kasuks

eelmärke. See kohustus läks üle kostjatele. Kostja II võõrandaski 13.08.2020 lepinguga

kinnistust endale kuulunud mõttelise osa tasuta kolmandale isikule. Kostjal I on see kohustus

veel täitmata, kuid selle peaks täitma ka hageja, kui ta saaks kostja I osa maaüksustest tagasi.

Hageja on ka kinnitanud, et on nõus maaüksused loovutama kolmandale isikule avalikuks

kasutamiseks. Hageja eesmärk tundub olevat saada enda kinnistutele liitumine ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooniga. Kinkelepingust taganemine ei aita sellele kaasa.

Kolmanda isiku seisukoht

4. Kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata, nõustudes kostjate seisukohtadega.

Hageja on kinkelepinguga nõustunud ja rakendanud õigusaktides ettenähtud õigust välistada

kinkelepingust taganemise võimalus. Hageja ei ole teinud kinkelepingut enda jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel ning hageja ei ole kinnisvara valdkonnas kogenematu isik. Kehtiva

detailplaneeringuga on vaidlusalused maaüksused määratud avalikuks teeks ning kolmandale

isikule tasuta üleantavaks. Kolmanda isiku kasuks on maaüksuste osas kinnistusraamatusse

kantud ka tasuta võõrandamise nõuet tagavad eelmärked. Seejuures on kolmandal isikul soov

maaüksused omandada. Hageja esitas taganemisavalduse pärast selleks seaduses ettenähtud

tähtaja möödumist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 29.11.2021 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 500 eurot, kostja I kasuks välja

menetluskulud 1200 eurot ning kostja II kasuks välja menetluskulud 2397,12 eurot koos

kohustusega tasuda kostja II kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2-19-15843

5.1. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja loovutas kinkelepinguga kostjatele 0,07 ha ja 0,19 ha suurused maaüksused, mis

ühendati kostjate kaasomandis oleva kinnistuga;

-

maaüksuste loovutamine on seotud Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringu kehtestamise

ja rakendamisega arendaja kostja I poolt;

-

Rapla Vallavolikogu kehtestas 25.08.2011 valla üldplaneeringut järgiva Rapla

Põhjakeskuse detailplaneeringu Rapla linnas paiknevatel kinnistutel ning nende

kinnistutega külgnevatel Suve tänava, Risti tänava, Tallinn-Rapla-Türi tee ja Alu tee

maa-aladel;

-

Rapla Põhjakeskuse detailplaneeringu eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks

vajalike tingimuste seadmine, mis tähendab mh planeeringuga haaratud kinnistute

krundipiiride muutmist, juurdepääsuteede lahendamist ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamist;

-

kostjad andsid kolmandale isikule 28.10.2016 üle Suve tänava pikkusega 245 m ja

laiusega 6,5 m, Risti tänava ning Suve ja Risti tänavate tänavavalgustuse;

-

kostja II võõrandas 13.08.2020 lepinguga enda 95/100 suuruse mõttelise osa kinnistust

tasuta kolmandale isikule.

5.2. Hageja kinkelepingust taganemisele tuginevad nõuded ei ole põhjendatud ega kuulu

rahuldamisele.

5.2.1. Hageja vande all antud seletuste ning hageja ja kostja I vahelise 2014. ja 2015. a

e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja I jättis täitmata oma kohustuse ehitada liitumispunktid

hageja Suve 9, 11 ja 13 kinnistute ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hageja

seletas vande all, et hageja kohtus kostja I juhatuse liikme Q-ga õlletoas, kus hageja nõustus

kooskõlastama kaubanduskeskuse detailplaneeringu juhul, kui ta saab Suve 9, 11 ja 13

kinnistutel vee nulliga, ning et kostja I juhatuse liige aktsepteeris seda tingimust. Seda kinnitab

ka nendevaheline 2014. ja 2015. a e-kirjavahetus, mille teemaks on liitumispunktide ehitamine

hageja maaüksuste ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kostja I juhatuse liige ei

ilmunud vaatamata kohtupoolsele kohustamisele mõjuva põhjuseta 2.09.2021 istungile, kus

kohus soovis teda vande all üle kuulata hageja ja kostja I vahelise kokkulepe sõlmimise

asjaolude suhtes. Sellega keeldus ta vande all seletuse andmisest, mistõttu loeb kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 270 lg 1 alusel tõendatuks hageja vande all väidetu

kokkuleppe sõlmimise kohta. Arvestades, et vaidlusaluste maaüksuste loovutamise kohta

kostjatele sõlmiti 2012. a ka asjaõigusleping ja tehti kanne kinnistusraamatusse, muutus hageja

ja kostja I notariaalselt tõestamata kokkulepe asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 2 alusel

tagasiulatuvalt kinkelepingu osaks. Kuivõrd kostja I ei ehitanud tasuta välja kokkuleppes

lubatud liitumispunkte, rikkus ta hagejaga sõlmitud kokkulepet.

5.2.2. Kinkelepingu p 2.1.8, millega lepiti kokku, et kinkelepingule ei kohaldu kinkelepingust

taganemist reguleerivad VÕS §-d 267, 268 ja 270, on vastuolus VÕS § 106 lg-ga 2 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 145 lg-tega 1 ja 3, ning seega TsÜS § 87 alusel tühine.

VÕS §-d 267, 268 ja 270 on imperatiivsed ning kannavad kinkija ja kingisaaja kaitse eesmärki.

Kinkelepingu pooled on nende sätete kohaldamise välistamisega jäetud ilma võimalusest

taganeda kinkelepingust ka tahtliku rikkumise korral. Eelnev ei too kaasa kinkelepingu

ülejäänud osade tühisust, sest see oleks sõlmitud ka tühise osata.

5.2.3. Samas ei ole hageja kinkelepingust kehtivalt taganenud. Hageja esitas kostjatele

taganemisavalduse 13.09.2019, mille kostja I sai kätte samal päeval. Kinkija saab VÕS § 270

lg 1 alusel kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada

2-19-15843

saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Tegu on õigustlõpetava tähtajaga. Hageja võttis

18.02.2021 eelistungil omaks, et Suve tänava alla jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks

olevad magistraaltrassid ehitati valmis 2012. a ning selleks ajaks pidid olema valmis ehitatud

ka kokkulepitud liitumispunktid. Kostja I müüs tehnorajatised 9.10.2014 AS-le Rapla Vesi ega

ehitanud enne seda liitumispunkte valmis. Kostja I andis hagejale 2015. a e-kirjavahetuses

teada, et hagejal tuleb edaspidi liitumispunktide ehitamise osas suhelda AS-ga Rapla Vesi ning

et kostja I ei saa pärast tehnorajatiste müüki enam liitumispunkte ehitada. Kostja I tegi hagejale

27.06.2015 e-kirjaga uue pakkumuse, mille järgi tuli hagejal asjad joonde ajada hoopis

AS-ga Rapla Vesi ja pumpla osas tasu eest kostjaga I. Hageja pidi seega hiljemalt 27.06.2015

aru saama, et kostja I ei ehita tasuta liitumispunkte, ning sai lepingust taganeda kuni 27.05.2016.

Hageja esitas taganemisavalduse 13.08.2019, mil tal ei olnud enam õigust kinkelepingust

taganeda. Seetõttu ei ole hagejal ka õigust kinget alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda.

5.3. Rahuldamisele ei kuulu ka hageja alternatiivsed nõuded, mis tuginevad kinkelepingu

tühisusele heade kommete vastasuse tõttu.

5.3.1. Kinkeleping ei ole tühine TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel, sest vastastikused kohustused

tulenevad tasulistest lepingutest ja kinkeleping ei ole tasuline leping.

5.3.2. Kinkeleping ei ole tühine ka TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel, sest see ei ole tehtud hageja jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja kohustus sellega loovutama 0,07 ha ja 0,19 ha

suurused maaüksused koguväärtusega 6391 eurot. Kostja I kohustus tasuta ehitama

liitumispunktid hageja kolme kinnistu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning

omal kulul Suve tänava, mis ühendas hageja kinnistu avalikult kasutatava teega, mida hageja

saab tasuta kasutada. Kostja I arvestuse järgi kulus tal tänavavõrgu ehitamisele 191 464 eurot

ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamisele 104 400 eurot. Tänavavõrgu ehitamine andis

hageja kinnistule juurdepääsu ja tõstis selle väärtust. Kui kostja I ei oleks seda teinud, oleks

hageja pidanud tänava ise välja ehitama ja kandma sellega seoses märkimisväärseid kulusid või

leppima enda kinnistule juurdepääsu puudumisega.

5.3.3. Samuti ei esinenud hagejal kinkelepingu sõlmimisel raskeid subjektiivseid asjaolusid,

millest kostjad pidid teadlikud olema. Hageja ei sõlminud kinkelepingut erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhte tõttu ega kogenematusest, samuti ei olnud ta ähvarduse ega vägivalla

mõju all. Kinkeleping oli selle sõlmimise seisuga hageja jaoks soodne ja hageja väljendas

kinkelepingu sõlmimisel oma tegelikku tahet. Hagejale kuulus selle sõlmimise ajal ja kuulub

ka praegu arvestatav hulk kinnisvara ning tal on kinnisvaravaldkonnas ka arvestatav kogemus.

Hageja saavutas kinkelepingu sõlmimisega olukorra, kus ta ei pidanud ise teid välja ehitama

ega hooldama. Hageja sai detailplaneeringust otsest kasu.

5.3.4. Eelnevat arvestades ei ole kinkeleping TsÜS § 86 lg 2 p-de 1 ega 2 alusel tühine. Lisaks

on hageja alternatiivsed nõuded TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Hageja pidi hiljemalt

27.05.2016 aru saama, et kostja I ei ehita talle liitumispunkte tasuta, seega algas nõuete

aegumistähtaeg 28.05.2015 ja lõppes 27.05.2018.

5.4. Maakohus lisas, et ei nõustu kostja II seisukohaga, et kuna kostjal II ei olnud hagejaga

suulisi kokkuleppeid ja kostja II ei ole 31.05.2012 lepingut rikkunud, ei olnud hageja õigustatud

kostja II vastu hagi esitama. Hageja esitas hagi AÕS § 70 ja VÕS § 63 lg-t 1 arvestades

põhjendatult nii kostja I kui ka kostja II vastu, sest hageja soovib nõuda tagasi kinkelepinguga

kostjate ühisomandisse loovutatut.

2-19-15843

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

6.1. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pidi hiljemalt 27.05.2015 aru saama, et kostja I ei ehita

liitumispunkte välja ja hageja ei saa tasuta liitumist, ning tegi seetõttu väära järelduse, et

viimane päev kinkelepingust taganemiseks oli 27.05.2016. Maakohus jättis seejuures mitmed

hageja väited hindamata või eksis nende hindamisel.

6.2. Pumpla ning maa, mille alla jäävad AS-le Rapla Vesi üle antud tehnorajatised, kuulusid ja

kuuluvad jätkuvalt kostjale I, mistõttu sai hageja eeldada, et AS Rapla Vesi arvestab hageja ja

kostja I kokkulepetega. Hageja ja kostja I e-kirjavahetusest ei nähtu, et hageja ei saa vett nulliga.

Kostja I ei teinud hagejale 27.05.2015 e-kirjas uut pakkumist ning ta ei ole seda kunagi ka

väitnud. Kostja I 27.05.2015 e-kirjast tuleb aru saada nii, et AS Rapla Vesi on kinkega seotud

kokkuleppest teadlik ja täidab selle. Hageja võis eeldada, et kostja I andis AS-le Rapla Vesi üle

ka tehnorajatistega seotud kohustused, sh kinkega seotud kokkulepped. Kostja I ei väitnud

e-kirjavahetuse käigus kordagi, et ta ei tunnista kinkega seotud kokkulepet või et see ei kehti

pärast tehnorajatiste üleandmist AS-le Rapla Vesi. Maakohus jättis arvestamata hageja poolt

kostjale I saadetud 24.04.2019 e-kirja, millest on näha, et hageja eeldas selle saatmise ajal

kinkega seotud kokkuleppe täitmist.

6.3. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kinkeleping ei olnud vastastikune ja tasuline. Kui hageja

ja kostja I kokkuleppe muutus kinkelepingus osaks, muutus kinkeleping vastastikuseks ja

tasuliseks.

6.4. Maakohus leidis ekslikult, et kinkeleping ei ole ebaproportsionaalne. Pooled ei tuginenud

kordagi sellele, et nad leppisid kokku selles, et kostja I ehitab välja Suve tänava, mis ühendab

hageja kinnistud teega. On ka üldteada, et Suve tänavalt ei ole juurdepääsu hageja Suve tänava

kinnistutele. Lisaks leidis maakohus ekslikult, et hageja loovutas kostjatele maaüksused

koguväärtusega 6391 eurot. Maaüksuste loovutamiseta ei oleks kostja I saanud

kaubanduskeskust välja ehitada. Maakohus pidanuks hindama kinkelepingu proportsionaalsust

selle sõlmimise aja seisuga, mitte tagasivaates. Kinkelepingu sõlmise ajal said kostjad tasuta

maaüksuste omanikuks ja hageja sai kostjalt I suulise lubaduse. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks on välistatud, et kostja I tegi tehingu kasutades ära hageja kogenematust. Kui hageja oleks

kogenud, ei oleks ta nii olulist kokkulepet suuliselt sõlminud ega peaks kohtus õigust nõudma.

6.5. Kostja I ei esitanud erinevalt maakohtu märgitust aegumise vastuväidet. Maakohus ei

saanud seega hageja nõudeid kostja I vastu aegumise tõttu rahuldamata jätta. Kostja II esitas

aegumise vastuväite pärast 4.06.2020 istungit, kus kohtunik avaldas, et hageja nõue võib olla

aegunud. Sellega rikkus maakohus kohtumenetluse võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtet.

6.6. Maakohus jättis kontrollimata hageja alternatiivsete nõuete aegumise TsÜS § 146 lg 4,

§ 149 ja § 150 alusel. Maakohus kvalifitseeris hageja alternatiivse nõude alusetu rikastumise

nõudena ja leidis, et see on TsÜS § 151 lg 1 alusel aegunud. Maakohtu abstraktne viide on

ebatäpne, sest alusetu rikastumise sätted hõlmavad mitmeid aluseid. Alusetust rikastumisest

tulenev õigussuhe on seaduses reguleeritud õigussuhe. Kostja I rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Kui tal oleks olnud plaanis neid täita, oleks ta liitumispunktid ehitanud välja samal ajal Suve

tänava taristu ehitamisega. Kostja II vastu suunatud rahaline nõue on kahju õigusvastasest

tekitamisest tulenev nõue. Maakohus ei põhjendanud, miks on see nõue aegunud.

2-19-15843

6.7. Samuti ei hinnanud maakohus esitatud asjaolude alusel aegumise peatumist TsÜS § 162 ja

§ 167 alusel. Kostja I märkis 5.05.2014 e-kirjas hagejale, et kinnistud asuvad praegu hallis

tsoonis, kus hagejaga ei saa tehingut teha ja ka AS Rapla Vesi ei vormista seda ära. Sellega

algas aeg, mil hageja ei nõudnud kokkuleppel kostjaga I viimaselt kinkega võetud kohustuse

täitmist. Maakohus ei tuvastanud, kuna see aeg lõppes. See ei lõppenud kostja I 27.05.2015

e-kirjaga. Hageja sai alles 2019. a suvel teada, et Suve tänava kinnistute liitmine ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga maksab 15 000 eurot. Hageja taganes seega kinkelepingust õigeaegselt.

6.8. Kostja I tuginemine nõuete aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja I on

hagejale pidevalt lubanud, et vastutasuks maaüksuste loovutamise eest saab hageja oma

kinnistutele vee nulliga ka pärast tehnorajatiste üleandmist AS-le Rapla Vesi. Maakohus seda

ei hinnanud.

6.9. Asjas on tõendatud, et kinkelepingust taganemise eeldused olid täidetud. Alternatiivselt on

kinkeleping tühine. Eraisikust hageja rikastas kinkelepinguga juriidilisest isikust kostjat ja sai

vastu suulise kokkuleppe, et juriidiline isik on talle tulevikus kasulik. Tehing on seega

eelduslikult tehtud hageja kogenematusest ja tema jaoks ebasoodsatel tingimustel ning

kohustuse väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

7. 5.08.2022 menetlusdokumendis tõi hageja esile, et apellatsioonimenetluse ajal on ka kostja I

võõrandanud oma osa kinnistust kolmandale isikule, mistõttu palub hageja I mõista hagejalt

välja hüvitise 319,55 eurot. Samuti märkis hageja, et tugineb nõuetes kostja II vastu

kinkelepingu tühisusel TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel selle vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja

loovutas oma maaüksused kostjale II kogenematusest äärmiselt ebasoodsatel tingimustel

(tasuta). Hageja hinnangul kaasas maakohus kolmanda isiku menetlusse ekslikult.

Vastustajate ja kolmanda isiku seisukoht

8. Kostjad ja kolmas isik vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata

ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palusid nad jätta hageja kanda.

9. Kostja I 20.07.2022 menetlusdokumendi kohaselt ei kuulu kinnistu enam kostjale I. Kinnistu

ainuomanikuks on kolmas isik. Seetõttu ei ole hageja apellatsioonkaebust võimalik rahuldada.

Apellatsioonkaebus tuleks jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata.

10. Kostja II leiab 5.08.2022 menetlusdokumendis, et hageja soovitud eesmärki ei ole hagiga

võimalik saavutada. Hageja ei ole väitnud ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II

oleks rikkunud tal hagejaga olevat õigussuhet.

11. Kolmanda isiku 5.08.2022 menetlusdokumendis kohaselt on kolmas isik alates 21.03.2022

kinnistu ainuomanik. Kolmandal isikul ei ole vastuväiteid, kui ringkonnakohus kõrvaldab

kolmanda isiku asja menetlusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel tervikuna

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata osaliselt, kostja I vastu

esitatud nõuete osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Hageja nõuded kostja II vastu jäävad läbi

vaatamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

2-19-15843

(I)

(1.)

13. Esmalt käsitleb ringkonnakohus menetluses olevaid haginõudeid.

14. Hageja on oma nõudeid menetluses korduvalt muutunud. Hageja maakohtus viimati

täpsustatud nõuded sisalduvad tema 4.03.2021 menetlusdokumendis (II kd tl 70–73). Seoses

hageja nõuetega kostja I vastu selgitas ringkonnakohus 5.07.2022 kirjas, et hageja ei esitanud

nõudeid registriossa nr 1530737 kantud kinnistu teise kaasomaniku (s.o kolmas isik) vastu.

Hageja esimese alternatiivina esitatud nõude rahuldamine eeldanuks, et kinnistu

katastriüksustest 66904:001:0294 ja 66904:001:0295 eraldatakse kostjale I kuuluvast

kaasomandiosast 5/100 mõttelist osa suurustega 0,07 ha ja 0,19 ha. Kostja I nõusolekut asendav

kohtulahend ei asenda teisi võimalikke tahteavaldusi, mis on kinnistusraamatusse kande

tegemiseks vajalikud. Esitatud kujul ei olnud hagejal võimalik saavutada hagiga taotletud

eesmärki, sest kinnistusraamatus kannete tegemiseks oli vajalik ka kinnistu teise kaasomaniku

nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹).

15. Samuti on maakohus jätnud välja selgitamata, kas maatükkide tagastamine hagejale oli

üldse võimalik, arvestades, et kinnistu õiguslik ja faktiline seisund on kinkelepingu sõlmimise

järel oluliselt muutunud – muu hulgas on kinnistul välja ehitatud tee. Selle tõttu võis ka kinnistu

väärtus olla muutunud (suurenenud). Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust

taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267

punktides 1–3 ettenähtud juhtudel (VÕS 268 lg 1). Kinkelepingust taganemise puhul tuleb

tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028–1036

sätestatut. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Kui saadu väljaandmine

ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku

väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS § 1032 lg 2). Kuivõrd hageja taotles

kostjalt I esmase nõudena maatükkide tagastamist, tuli maakohtul hagejale selgitada, et

maatükkide väljaandmine ei pruugi olla võimalik ja selgitada hagejale (alternatiivse) hüvitise

maksmise nõude esitamise vajadust.

16. Kohtu ülesandeks eelmenetluses on muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja

selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Seaduse

kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte

väidetega (vt nt Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16764/92, p-d 10 ja 11;

22.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-16650/41, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Nõude

kvalifitseerimisel tuleb kohtul ka selgeks teha, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama

(vt Riigikohtu 2.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15). Toimikust ei nähtu, et

maakohus oleks istungitel või kirjalikult hageja nõuete kvalifitseerimise kohta seisukoha

võtnud või selgitanud pooltele sellest tulenevat tõendamiskoormist. Sellele, et hageja nõuded

ei võimalda hagiga taotletavat eesmärki saavutada, samuti kostja I vastu (alternatiivse) nõude

esitamise vajadusele oleks maakohus pidanud eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama ning

andma võimaluse nõuete täiendavaks selgitamiseks. Sellega jättis maakohus täitmata

eelmenetluse ülesanded. Nende rikkumiste tõttu esineb alus maakohtu otsuse tühistamiseks

TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel ja asja kostjat I puudutavas osas uueks läbivaatamiseks maakohtule

saatmiseks.

2-19-15843

(2.)

17. Pärnu Maakohtu 4.06.2020 istungil esitas hageja taotluse kostja I juhatuse liikme Q vande

all ülekuulamiseks, mille maakohus rahuldas (I kd tl 190–190 pöördel, ajamärk 00:16:00).

Kostja I vaidles taotlusele vastu (I kd tl 190p, ajamärk 00:23:19). 18.02.2021 toimunud

kohtuistungil oli Q kohal, kuid teda üle ei kuulatud (II kd tl 40–42). Samal istungil selgitas

maakohus hagejale hagi perspektiivi ja talle määrati tähtaeg, mille jooksul pidi hageja mh järele

mõtlema, kas ta jääb hagi juurde. Järgmine kohtuistung pidi kokku lepitama pärast hagejale

määratud tähtaja möödumist.

18. 22.06.2021 küsis kostja I lepinguline esindaja Juhan Raudam maakohtult, kas kostja I

juhatuse liige peab järgmisele istungile tulema (II kd tl 90). Toimikust ei nähtu, et maakohus

oleks kostja I lepingulisele esindajale vastanud. Samuti ei nähtu toimikust, et kostja I juhatuse

liikmele Q-le (või W-le) oleks saadetud kutse 2.09.2021 toimunud kohtuistungile, kuigi

sarnaselt tunnistaja kohtuistungile kutsumisega, on ka vande all üle kuulatava juhatuse liikme

istungile kutsumise kohustus kohtul, mitte poolel (TsMS § 252 koostoimes §-ga 269). Kuna Q

2.09.2021 kohtuistungile ei ilmunud, soovis kostja I loobuda taotlusest kuulata Q vande all üle

(II kd tl 108). Maakohtul ja kostjal I jäi aga tähelepanuta, et tegemist oli hageja tõendiga (vt I

kd tl 190–190 pöördel, ajamärk 00:16:00), millest kostja I ei saanud loobuda. Kostja I juhatuse

liikme vande all ülekuulamisest loobumisega nõustus ka hageja (II kd tl 108). Sellega väljendas

hageja tõendist (s.o kostja I juhatuse liikme Q vande all antav seletus) loobumist (TsMS § 242).

Tõendist loobumise tõttu ei olnud maakohtul alust TsMS § 270 kohaldamiseks. Vaatamata

sellele, et tegemist oli hageja tõendiga, millest hageja lisaks ka loobus, on maakohus otsuse

p-s 9 tuginenud kostja I juhatuse liikme W poolt 2.09.2021 kohtuistungile ilmumata jätmisele

ja lugenud TsMS § 270 lg 1 alusel hageja väite kostjaga I suulise kokkuleppe sõlmimisest

tõendatuks (II kd tl 134–134 pöördel). Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus rahuldas

hageja taotluse kuulata üle kostja I juhatuse liige Q, mitte kostja I juhatuse liige W, millele

maakohus otsuse p-s 9 viitas. Seega ei saanud W kohtuistungile ilmumata jäämine samuti anda

alust TsMS § 270 lg 1 kohaldamiseks. Toimikust ei nähtu sedagi, et maakohus oleks juhatuse

liikme ilmumata jäämise järelmeid enne nende rakendamist pooltele selgitanud.

19. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui

jättis kostja I juhatuse liikme Q kohtuistungile nõuetekohaselt kutsumata ja luges hageja väite

kostjaga I suulise kokkuleppe sõlmimisest tõendatuks TsMS § 270 lg 1 alusel olukorras, kus

juhatuse liikme vande all antav seletus oli hageja, mitte kostja I tõendiks, millest hageja pealegi

loobus. Hageja ja kostja I väidetav kokkulepe, et kostja I ehitab hageja Suve tänava 9, 11 ja 13

kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid, oli poolte keskne vaidlusküsimus,

mille tõendatus mõjutas otseselt asja lahendamise tulemust. Nii oli ka maakohtu rikkumistel

määrav mõju asja lahendamise tulemusele, sest kostja I vaidles menetluses selgesõnaliselt vastu

hageja väitele, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt pidi

kostja I välja ehitama hageja Suve tn 9, 11 ja 13 kinnistutele liitumispunktid ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Seetõttu tingivad maakohtu rikkumised maakohtu otsuse tühistamise

apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata TsMS § 656 lg 2

teise lause alusel.

(3.)

20. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt

rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p 5 ja

lg 2 teise lause kohaselt aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese

2-19-15843

astme kohtule saatmiseks. Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb

saata asi uuesti arutamiseks kostjat I puudutavas osas eelmenetluse staadiumis. Kostjat II

puudutava menetlusliku otsustuste teeb ringkonnakohus otsuse järgnevates punktides.

21. Hageja

on

5.08.2022

menetlusdokumendis

toonud

esile,

et

kostja

I

on

apellatsioonimenetluse ajal võõrandanud oma osa kinnistust kolmandale isikule, mille tõttu

taotleb hageja kinnistu tagastamise võimatuse tõttu kostjalt I hüvitise 319,55 eurot

väljamõistmist. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb tühistada ja saata kostjat I puudutavas osas uueks

läbivaatamiseks maakohtule, tuleb maakohtul otsustada hagi muutmise lubatavuse üle.

22. Menetlusökonoomiast lähtudes ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid –

neile hinnangu andmine ei mõjuta apellatsioonkaebuse lahendamise tulemust.

(II)

23. Hageja esitas kostja II vastu hüvitise nõude 6071,45 eurot, tuginedes nii kinkelepingust

taganemisele kui ka kinkelepingu tühisusele TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi (II kd tl 72, p-d 12 ja 14

ning hageja 5.08.2022 menetlusdokumendi lk 2 kolmas lõik).

24. Hageja tugines maakohtu menetluses sellele, et tal oli kostjaga I kokkulepe, mille kohaselt

pidi kostja I ehitama Suve tänavale vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamisega hageja Suve tänava

9, 11 ja 13 kinnistutele liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hageja väitel ei

täitnud kostja I endale võetud kohustust. Hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et kostja II

oleks rikkunud 31.05.2012 sõlmitud lepingut või muid hageja ja kostja II vahel sõlmitud

kokkuleppeid. Ringkonnakohus leiab, et hageja esile toodud põhjendustel ei ole hageja õiguste

rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades

hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja esineb TsMS § 423 lg 2 p-s 1 toodud alus hagi läbi

vaatamata jätmiseks. Kostja I kinkelepingu väidetav rikkumine ei saa tingida kinkelepingust

taganemist kostja II suhtes. Kinkelepingust tekkisid hagejal kostjaga I ja kostjaga II

eraldiseisvad õigussuhted.

25. Juhuks, kui kohus leiab, et kostja I ei ole jätnud täitmata kinkega seotud tingimust, tugines

hageja kinkelepingu tühisusele TsÜS § 86 lg 2 p 2 järgi (II kd tl 71, p 4.1 ja hageja 5.08.2022

menetlusdokumendi lk 2 kolmas lõik), esitades kostja II vastu rahalise nõude alusetu

rikastumise sätete alusel (II kd tl 71p, p 9). Hageja väitis, et rikastas oma kogenematusest

kostjat I, kui kinkis kinnistust eraldatud maaüksused äriühingule äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel, s.o tasuta (vt samas, p 4.3). Hageja väitel on tema ja kostjate tehingujärgsete

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.

26. Kinkelepingu põhitunnuseks on kokkulepe, millega kinkija annab tasuta teisele isikule üle

mingi hüve, võtab selle kohustuse vabatahtlikult ja soovib teist lepingupoolt tasuta rikastada

(vt Riigikohtu 1.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-16, p 13.1 teine lõik). Õiguslikult ei ole

võimalik käsitlus, mille kohaselt on kinkeleping tühine pelgalt seetõttu, et selle alusel anti tasuta

teisele isikule mingi hüve. See on kinkelepingu olemuslik sisu. Ka see, et hageja on väidetavalt

rikastanud kostjat I, ei tingi õiguslikku alust nõuda kostjalt II hüvitise maksmist. Hageja on

ekslikult lähtunud eeldusest, et kinkelepingust tekkis tal kostjatega ühine õigussuhe. Neil

põhjendustel on hageja hüvitise maksmise nõue kostja II vastu õiguslikult perspektiivitu ka

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel – hageja hagiga hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik

saavutada.

27. Kuigi hageja on formuleerinud oma hüvitise maksmise nõude kostja II vastu kahe

eraldiseisva nõudena (II kd tl 72, p-d 12 ja 14), on tegemist siiski ühe nõudega. Kuivõrd hageja

2-19-15843

esitas kostja II vastu sooritusnõude, ei olnud hagejal eraldi vaja esitada nõuet kinkelepingu

tühisuse tuvastamiseks kumbagi kostja suhtes. Hageja nõue(d) kostja II vastu jääb (jäävad) läbi

vaatamata.

(III)

28. Ringkonnakohus märgib, et kolmas isik on kostja II taotlusel Pärnu Maakohtu 9.03.2020

määrusega kaasatud vääralt iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostjate poolel.

29. TsMS § 216 lg 1 võimaldab poolel, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks

võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju

hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda

isiku sellise nõude esitamist tema vastu, kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus

menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse

kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kuna praegusel juhul ei ole tegemist ühegi

TsMS § 216 lg-s 1 sätestatud olukorraga, on kolmas isik kaasatud menetlusse põhjendamatult,

mistõttu kõrvaldab ringkonnakohus TsMS § 216 lg 5 alusel kolmanda isiku menetlusest.

(IV)

30. Kostja I taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata. Hageja

teatas 5.08.2022 menetlusdokumendis, et soovib nõuda kostjalt I maaüksuste tagastamise

asemel rahalist hüvitist 319,55 eurot.

(V)

31. Kui menetlusosaliste paljususe korral lõpeb menetlus ühe menetlusosalise suhtes ja see isik

ei ole edaspidi enam selle menetlusega seotud, tuleb tema menetluses osalemise kulud jaotada

lahendis, millega menetlusosalise suhtes menetlus lõpetatakse (Riigikohtu 1.06.2022 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-12037, p 24 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuivõrd kostja II ja kolmanda

isiku osas lõpeb menetlus ringkonnakohtu otsuse jõustumisega, määrab ringkonnakohus TsMS

§ 173 lg 1 esimese lause järgi kindlaks ka nendega seotud menetluskulude jaotuse.

32. Kostja II menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda, sest kostja II suhtes

jääb hagi läbi vaatamata. Kuna hageja ei taotlenud kolmanda isiku menetlusse kaasamist, jäävad

kolmanda isiku menetluskulud TsMS § 167 lg 2 esimese lause järgi tema enda kanda. See ei

välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel

(TsMS § 167 lg 2 teine lause). Ülejäänud osas (s.o hageja ja kostja I vaheline) menetluskulude

jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu kindlaks määrata sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest.

33. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest

ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing