2-22-11375/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-11375

Kohtuasi

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

avaldus

Euroopa

arestimismääruse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806),

lepinguline esindaja JM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 5. augusti 2022. a määrus ja saata asi maakohtule

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital Euroopa arestimismääruse saamise avalduse uueks

lahendamiseks.

3. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital riigilõivu tagastamise taotlus ning

tagastada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital arvelduskontole nr EE662200221052378572.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 (arestimismäärus) alusel 4. augustil 2022 Harju

Maakohtule Euroopa arestimismääruse saamise avalduse, milles palus arestida X (võlgnik)

Saksamaa N26 Bank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Saksamaa

2-22-11375

pangakonto) ja võlgniku teised võimalikud pangakontod selles pangas 4817 euro 25 sendi

ulatuses.

Avalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

27. detsembril 2019 määruse asjas nr 2-19-125553 (27. detsembri 2019. a maksekäsk), millega

mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhivõla 2871 eurot 41 senti, kõrvalnõuded

316 eurot 37 senti, menetluskulud 127 eurot 35 senti ja alates 28. detsembrist 2019 kuni

põhivõla täieliku rahuldamiseni sellelt viivise 0,0525% päevas selliselt, et kõrvalnõuded ei ületa

kokku põhivõlga ja sissenõutavad summad kokku 6400 eurot. Edasiulatuvalt väljamõistetud

viivis on 4. augusti 2022. a seisuga 1432 eurot 12 senti. Võlausaldaja nõudeks on ka siinselt

avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Kokku on võlausaldaja nõuded, mille tagamiseks

võlausaldaja soovib Euroopa arestimismäärust saada, 4817 eurot 25 senti (2871 eurot 41 senti

+ 316 eurot 37 senti + 127 eurot 35 senti + 1432 eurot 12 senti + 70 eurot).

Võlausaldaja avalduse alusel on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus, milles on

täitedokumendiks 27. detsembri 2019. a maksekäsk. Täitemenetlus on kestnud üle kahe ja poole

aasta, kuid selles ei ole võlausaldaja nõude katteks laekumisi toimunud. Võlgnik esitas

8. märtsil 2022 avalduse II pensionisamba osakute tagasivõtmiseks ning neile vastava raha

väljamaksmiseks (II pensionisamba raha), paludes raha kanda enda Saksamaa pangakontole.

Sellega hoidub võlgnik kõrvale kohustuste täitmisest Eestis toimuvas täitemenetluses.

Euroopa arestimismääruse järele on pakiline vajadus ja see on ainus võimalus võlgniku

Saksamaa pangakontole laekuva II pensionisamba raha arestimiseks. Täitemenetluse

alustamine Saksamaal võtaks aega kuu või kaks, millele järgneks veel ühe kuu pikkune

vabatahtliku täitmise tähtaeg. Samas makstakse võlgnikule II pensionisamba raha välja

septembri alguses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus jättis 5. augusti 2022. a määrusega avalduse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlausaldaja esitanud avalduse ennatlikult ja ta ei

saavutaks selle rahuldamise korral taotletud eesmärki, s.o II pensionisamba raha arestimist.

Võlausaldaja on taotluse esitamisel viidanud vajadusele arestida võlgniku Saksamaa

pangakontole kantav II pensionisamba raha. Võlausaldaja on põhjendanud ja esitanud tõendid

ka selle kohta, et 27. detsembri 2019. a maksekäsu alusel algatatud täitemenetlus ei ole olnud

tulemuslik ja võlgnik hoiab kohustustest kõrvale.

Samas on võlausaldaja toonud esile, et võlgniku II pensionisamba raha makstakse tema Saksa

pangakontole septembri alguses. Arestimismääruse art 24 lg 6 näeb ette, et kui Euroopa

arestimismääruse täitmise ajal ei ole arestitaval kontol või kontodel piisavalt raha, mis kataks

Euroopa arestimismääruses osutatud kogu summat, täidetakse see üksnes kontol või kontodel

kättesaadava summa ulatuses. See tähendab, et Euroopa arestimismäärus täidetakse üksnes

täitmise hetkel kontol olevate vahendite arvel, mitte etteulatuvalt. Samas, kui võlausaldaja on

juba kohtuotsuse saanud, teeb kohus määruse art 18 lg 2 järgi oma otsuse hiljemalt viienda

tööpäeva lõpuks pärast võlausaldaja taotluse esitamist, s.o siinsel juhul hiljemalt 11. augustil

2022. Pank, kellele Euroopa arestimismäärus on adresseeritud, täidab selle määruse art 24 lg 1

järgi viivitamatult pärast vastuvõtmist või täitmise liikmesriigi õiguses sätestatud juhtudel

pärast täitmise korralduse vastuvõtmist. Võlausaldajale avalduse rahuldamise korral väljastatav

Euroopa arestimismäärus saaks seega täidetud enne septembri algust. Seejuures ei ole

2-22-11375

võlausaldaja tuginenud vajadusele arestida Saksamaa pangakontol 4. augusti 2022. a seisuga

olevad vahendid.

Määruskaebus

3. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega avaldus rahuldada.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus asunud ekslikult seisukohale, et võlausaldaja

avaldus on esitatud ennatlikult. Saksamaal ei ole elektroonilist kohtumenetlust ja nende kohtud

aktsepteerivad ainult originaaldokumente, mistõttu järgneb Euroopa arestimismääruse

väljaandmisele enne võlgniku konto aresti ligi ühe kuu pikkune menetlus. See menetlus hõlmab

Saksamaa kohtule Euroopa arestimismääruse tähitud kirjaga edastamist, millele kulub vähemalt

seitse päeva, Euroopa arestimismääruse täitmise korralduse väljaandmist ja edastamist

Saksamaa kohtu poolt võlgniku pangale, millele kulub vähemalt kaheksa tööpäeva, ning

Euroopa arestimismääruse täitmist panga poolt, millele kulub tavapäraselt mitte vähem kui

kolm tööpäeva. Hiljemalt 11. augustil 2022 väljastatav Euroopa arestimismäärus saanuks seega

täidetud vahetult pärast II pensionisamba raha laekumist võlgniku Saksamaa pangakontole,

s.o kõige varem 5. septembril 2022.

Euroopa arestimismääruse tegemise eeldused on täidetud. Võlgnik on avanud konto Saksamaa

mobiilipangas, kuigi ta elab Eestis ja tema suhtes on siin pooleli vähemalt neli täitemenetlust.

See annab alust arvata, et võlgnik varjab oma vara eesmärgiga vältida kohustuste täitmist. On

reaalne oht, et Euroopa arestimismääruse tegemiseta oleks võlausaldaja nõude hilisem täitmine

takistatud või oluliselt keerulisem. Võlgnikul ei ole muud vara peale II pensionisamba raha ja

Eesti kohtutäitur ei saa võlgniku Saksamaa kontot arestida. Seejuures saab võlgnik rahalised

vahendid pangakontolt sularahas välja võtta või kanda kolmandatele isikutele tundide kui mitte

minutitega. Euroopa arestimismääruse taotlemine on võlausaldaja ainsaks õiguskaitse-

vahendiks.

Arvestades, et Eestis võlgniku suhtes algatatud täitemenetlustes ei ole kahe ja poole aasta

jooksul õnnestunud võlausaldaja nõudeid täita ja võlgniku Eesti pangakontodel ei ole liikumisi

toimunud, on tõenäoline, et võlgnik kasutab Saksamaa pangakontot igapäevasteks tehinguteks

ja seal võib olla võlgniku muid rahalisi vahendeid.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et võlausaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 I lause alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlausaldaja avalduse

uueks lahendamiseks.

6. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud õigusnormide kohaldamisel ja jätnud seetõttu

avalduse põhjendamatult rahuldamata.

7. Kolleegium selgitab

esmalt, et arestimismääruse saamise menetlust reguleerib

arestimismääruse 2. peatükk. Selle art 17 lg 1 järgi kontrollib kohus, kellele arestimismääruse

2-22-11375

taotlus esitati, kas arestimismääruses sätestatud tingimused ja nõuded on täidetud.

Arestimismääruse tegemise tingimused on sätestatud arestimismääruse art-s 7, mille esimese

lõike kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid,

mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on

pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt

võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam.

Arestimismääruse art 7 lg 2 näeb ette täiendavad tingimused juhuks, kui võlausaldaja ei ole veel

saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega

võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist. Sellisel juhul esitab võlausaldaja ka piisavad

tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt

rahuldatakse. Arestimismääruse art 8 lg 1 järgi peab võlausaldaja arestimismääruse taotlemisel

kasutama standardvormi, mis sisaldab arestimismääruse art 8 lg-s 2 sätestatud teavet.

8. Praegu on võlausaldajal 27. detsembri 2019. a maksekäsu näol kohtuotsus arestimismääruse

art 4 p 8 ja art 7 lg 1 mõttes, millega võlgnikult nõutakse nõude täitmist. Maakohus pidi seega

arestimismääruse tegemise üle otsustamisel hindama üksnes seda, kas täidetud on

arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud tingimus ja kas võlausaldaja esitas kogu

arestimismääruse art-s 8 sätestatud teabe.

Võlausaldaja tõi avalduses välja konkreetsed asjaolud, millele tuginedes ta leiab, et võlgnik

soovib sellega, et ta on palunud kanda oma II pensionisamba raha Saksamaa pangakontole,

hoiduda kõrvale kohustuste täitmisest tema suhtes võlausaldaja täitmisavalduse alusel algatatud

Eestis toimuvas täitemenetluses, ning esitas selle kohta tõendid. Maakohus on vaidlustatud

määruses sedastanud, et võlausaldaja on põhjendanud ja tõendanud, et 27. detsembri 2019. a

maksekäsu alusel algatatud täitemenetlus ei ole olnud tulemuslik ja võlgnik hoiab kohustustest

kõrvale, ning ei ole tuginenud sellele, et võlausaldaja esitatud teave oleks puudulik. Sisuliselt

ei ole seega maakohus leidnud, et arestimismääruse tegemise tingimused ja nõuded oleks

täitmata, vaid pigem vastupidist.

Eelnevat arvestades jääb arusaamatuks, millisel alusel jättis maakohus arestimismääruse

tegemata. Tuginedes arestimismääruse art 24 lg-le 6, jättis maakohus arvestamata, et

arestimismääruse 3. peatükk reguleerib arestimismääruse tunnustamist, täidetavust ja täitmist,

ega näe ette tingimusi ja nõudeid arestimismääruse tegemiseks või selle tegemise välistusi.

Seetõttu ei saanud maakohus jätta arestimismäärust tegemata arestimismääruse art 24 lg-le 6

tuginedes, isegi kui maakohtu poolt sellele sättele antud tõlgendus, et arestimismäärus

täidetakse üksnes täitmise hetkel pangakontol olevate vahendite arvel ja mitte etteulatuvalt,

peaks olema õige. Kohtu ülesanne ei ole arestimismääruse tegemise üle otsustamisel hinnata,

kas ja kui palju võib võlgniku arestitavatel pangakontodel arestimismääruse potentsiaalse

täitmise hetkel rahalisi vahendeid olla. Võlgniku pangakontol rahaliste vahendite puudumine

on võlausaldaja risk. Kolleegium lisab, et võlausaldaja on määruskaebuses väitnud ja

põhjendanud ka seda, et võlgniku pangakontol võib olla võlgniku muid rahalisi vahendeid.

9. Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt

Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a alusel edastatud teabe kohaselt, mis on

kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (https://e-justice.europa.eu/379/ET/european

_account_preservation_order?ESTONIA&member=1), on arestimismäärust pädevad tegema

üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese kui ka teise astme menetluses esitatud

teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning selle põhjal otsustama, kas anda

arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa avaldust ise lahendada, tuleb asi

saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.

2-22-11375

10. Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus võlgniku vastu on alustatud täitedokumendi

täitmiseks täitemenetlust ja võlgnik on teinud avalduse II pensionisamba raha ülekandmiseks

välisriigi pangakontole, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 114 järgi ei ole seadusandja infotehnoloogilistel põhjustel pidanud

võimalikuks kuni 1. jaanuarini 2023 väljamakse tegemist täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras arestida (vt ka 287 SE II. Muudatusettepanekute loetelu kogumispensionide seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks),

võib võlausaldaja õiguste ja huvide kaitseks olla kohaseks õiguskaitsevahendiks ka

täitedokumendi täitmise tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamine. Riigikohus on

leidnud, et kohus võib poole õigustatud huvi korral hagi tagada ka pärast täitedokumendi

jõustumist (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-14, p 12). Üheks

hagi tagamise abinõuks on TsMS § 378 lg 1 p 4 järgi teisel isikul kostjale vara üleandmise või

kostja suhtes muude kohustuste täitmise keelamine, millega võib siduda ka kohustuse anda vara

üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole.

11. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt

asja uue läbivaatamise tulemusele.

12. Võlausaldaja on määruskaebuses taotlenud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 euro

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 5 sätestab, et tasutud riigilõiv

tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi

menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Arvestades,

et menetluses osaleb ainult võlausaldaja, rahuldab ringkonnakohus riigilõivu tagastamise

taotluse.

13. Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise

taotluse tagasi, ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale

arestimismääruse artiklite 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1

Riigikohtule määruskaebust esitada. Samuti ei saa TsMS § 150 lg 8 I lause alusel

määruskaebust esitada määruse selle osa peale, millega ringkonnakohus rahuldab võlausaldaja

riigilõivu tagastamise taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik