2-21-126077/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-126077

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi K. V. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

745,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: K. V. (isikukood:xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud 03.08.2022

avalikult [teadaanne number 1951190])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

29.10.2005 sõlmitud kliendilepingu, 09.12.2015 sõlmitud tähtajatu seadmete

kasutuslepingu, 09.03.2016 sõlmitud liitumislepingu alusel väljastatud 20.11.2018

arvest nr 11201805925730, 20.12.2018 arvest nr 12201806506692, 20.01.2019 arvest nr

01201900245244, 20.02.2019 arvest nr 02201900842723, 20.03.2019 arvest nr

03201901432177, 20.04.2019 arvest nr 04201901998138, 20.05.2019 arvest nr

05201902565949, 20.06.2019 arvest nr 06201903135645, 20.07.2019 arvest nr

07201903706864, 20.08.2019 arvest nr 08201904278616, 20.09.2019 arvest nr

09201904853958, 20.11.2018 arvest nr B18106270563, 20.12.2018 arvest nr

B18116824212, 20.01.2019 arvest nr B18127043673 tulenev võlgnevus kokku 668,69

eurot (millest 419,69 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot sissenõudmiskulud, 219,00 eurot

põhivõlalt perioodi 21.11.2018 kuni 10.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 419,69 eurot) alates 11.11.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 30.08.2022 k.a summas 61,48 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-126077

2 (6)

4. Välja mõista K. V.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 419,69 eurot) alates 31.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05%

päevas.

5. Jätta menetluskulud K. V. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 275 eurot (millest 125 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista K. V.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. V. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale K. V.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Tsiviilasi nr 2-21-126077

3 (6)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 23.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

748,26

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

27.08.2021

võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.10.2021

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Tartu Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saatis

tsiviilasja 12.10.2021 kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus jättis 13.10.2021 hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja

esitada oma nõude ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuda täiendavalt

riigilõivu ning teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 11.11.2021 hagiavalduse K. V. vastu põhivõlgnevuse 419,69

euro, sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 219,00 euro

väljamõistmiseks ja viivise alates 11.11.2021 põhinõude 419,69 euro täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 0,05% päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125

eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 29.10.2005 kliendilepingu, mille alusel

oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks.

Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. 09.12.2015 sõlmiti tähtajatu seadmete

kasutusleping, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris

seadet digiboks Arris VIP1113 ja ruuter Inteno DG200A. 09.03.2016 sõlmiti liitumisleping

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Telia

Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja

operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Telia Eesti AS on endale võetud

kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas

Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja ei ole tasunud temale Telia Eesti AS poolt

väljastatud arveid: 20.11.2018 arve nr 11201805925730, 20.12.2018 arve nr 12201806506692,

20.01.2019 arve nr 01201900245244, 20.02.2019 arve nr 02201900842723, 20.03.2019 arve nr

03201901432177, 20.04.2019 arve nr 04201901998138, 20.05.2019 arve nr 05201902565949,

20.06.2019 arve nr 06201903135645, 20.07.2019 arve nr 07201903706864, 20.08.2019 arve nr

08201904278616, 20.09.2019 arve nr 09201904853958, 20.11.2018 arve nr B18106270563,

20.12.2018 arve nr B18116824212 ja 20.01.2019 arve nr B18127043673. Telia Eesti AS

loovutas 27.11.2020 oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks

muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni hagiavalduse

koostamise kuupäevani 10.11.2021 lepingus kokkulepitud määras 0,05% päevas. Juhul kui

kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi

tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

3. Pärnu Maakohus võttis 07.06.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1951190). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 18.07.2022. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 03.08.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 17.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-21-126077

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

5. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4 alusel ning 29.10.2005 sõlmitud kliendilepingu, 09.12.2015 sõlmitud

kasutuslepingu ja 09.03.2016 sõlmitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma

talle osutatud teenuse ja seadme eest tasu. Kostja ei ole täitnud Telia Eesti AS-ga sõlmitud

lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on

nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse

kogusummas 419,69 euro väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt

tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

Tsiviilasi nr 2-21-126077

5 (6)

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Telia Eesti ja kostja on kokku

leppinud viivisemääras 0,05% päevas.

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.11.2018 kuni

10.11.2021 eest kostjalt kogusummas 219,00 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 11.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 61,48

eurot ning alates 31.08.2022 protsendina kokkulepitud määras, so 0,05% tasumata põhinõudelt

päevas.

9. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 113² lg

2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa

on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5

eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud 125 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

maksnud esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline

õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik

ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud

põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49

eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas

põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud

käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud

Tsiviilasi nr 2-21-126077

6 (6)

tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik