2-21-10154/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-10154

Tsiviilasi

StelMarS OÜ hagi ALVA Teenused OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

ALVA Teenused OÜ apellatsioonkaebus, hind 14 380

eurot 42 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja StelMarS OÜ (registrikood 14558935), esindaja

TP

Kostja ALVA Teenused OÜ (registrikood 11608182),

esindajad IN ja/või LK

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.03.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

3. Välja mõista ALV Teenused OÜ-lt StelMars OÜ kasuks apellatsioonimenetluse

kulude katteks 337 eurot 50 senti.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. StelMarS OÜ (hageja/töövõtja) esitas 28.06.2021 Harju Maakohtule hagi ALVA Teenused

OÜ (kostja/tellija) vastu 13 315,20 euro saamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja viivis

põhisummalt hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja

palus jätta menetluskulud kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist.

2. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel nõrkvoolutöid. Hageja esitas teostatud

tööde eest kostjale tasumiseks järgmised arved: 30.06.2020 arve nr 20-024 (maksetähtaeg

27.07.2020) 6 746,40 euro tasumiseks, millest kostja jättis tasumata 1 500 eurot; 31.07.2020

arve nr 20-028 (maksetähtaeg 27.08.2020) 7 070,40 euro tasumiseks ja 31.08.2020 arve nr 20-

031 (maksetähtaeg 27.09.2020) 4 744,80 euro tasumiseks. Kokku võlgnes tellija töövõtjale

teostatud tööde eest 13 315,20 eurot. Pooled pidasid e-kirja ja telefoni teel läbirääkimisi. Tellija

ei vaielnud vastu võla olemasolule, kuid selgitas mittetasumist ettevõtte keerulise finantsilise

olukorraga, mis ei võimaldanud võlga tasuda. Kostja ei pidanud võimalikuks tasuda rohkem

kui 50% võlgnevusest. Töövõtja teatas ettepaneku ebasobivusest ja läbirääkimiste lõppemisest.

Tellija polnud kordagi peale arvete esitamist ega hilisemas suhtlemises arveid vaidlustanud ega

heitud ette, et töid tegelikult ei teostatud. Selline väide esitati esimest korda kohtumenetluses.

Pooled pidasid tehtud tööde kohta tunnitabelit. Kõikides tunnitabelites oli selgelt kirjas, millise

kalendrikuu eest need olid koostatud.

Pooltevaheline praktika oli selline, et igal uuel kalendrikuul esitas hageja kostjale tunnitabeli

eelmisel kalendrikuul teostatud töötundide osas, see tunnitabel allkirjastati ja hageja esitas

kostjale arve eelmise kalendrikuu viimase kuupäevaga. Perioodil juuni-august 2020 teostatud

tööde kohta koostatud tundide tabelid esitati kostjale kinnitamiseks. Kostjale oli kõikide

objektide lõikes sellest piisanud ja kostja ei soovinud kirjaliku üleandmise akti sõlmimist. Ka

järgnevalt esitas hageja kostjale igakuuliselt teostatud tööde eest tasumiseks arved. Kostja

polnud teostatud tööde mahte ega nende alusel esitatud arveid mitte kordagi vaidlustanud.

Tellija polnud ka ühelgi korral väitnud, et 2020 või 2021 arvetel kajastatud tööde kirjeldus

„nõrkvoolutööd“ oleks ebapiisav, töid ei oleks teostatud või esineks mingi muu probleem

seoses teostatud töödega. Pooltevahelises praktikas kajastati arvetel tööde kirjeldusena

„nõrkvoolutööd“ ning selline kirjeldus oli kostja jaoks piisav.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Vastavalt kohtupraktikale polnud arve

tõendiks selle kohta, et hagejal on õigus nõuda kostjalt raha tehtud tööde eest. Hageja pidi

tõendama kokkuleppe olemasolu, selle sisu ja asjaolusid, millest tulenevalt oli hagejal õigus

nõuda kostjalt raha ning millises summas. Hageja tugines, et kostja tunnistas nõuet. Samas

poolte kirjavahetusest nähtus vastupidine - kostja nõuet ei tunnistanud. Kostja pakkus hagejale

pool summast põhjusel, et hageja teostatud tööd olid vastuvõtmiseks esitamata ja akteerimata

tööde mahu ja kvaliteedi puuduste tõttu. Töövõtja ei esitanud tellijale vastuvõtmiseks mingeid

töid ja lahkus objektilt töid vastuvõtmiseks esitamata.

Hageja väljastas arved meelevaldselt, viitamata tööde arvestusele ega ühelegi aktile või täitmise

dokumendile. Arvest polnud võimalik aru saada, millele tuginedes oli hageja arvutanud ja

arvele märkinud tasutava summa. Arvestust tööde üle hageja ei pidanud. Kostja pidas

hinnanguliselt õiglaseks ja piisavaks tehtud tööde eest poolt summast, mida hageja nõudis.

Seoses tööde puudustega sattus kostja viivitusse peatöövõtja ees ja kandis seeläbi arvestatavat

kahju. Sõltumata sellest, et kostja kandis objektiga kahju, oli ta heast tahetest pakkunud hagejale

õiglast tasu, kuid hageja lükkas selle pahauskselt tagasi.

Hageja poolt viidatud tunnitabeleid ei allkirjastatud kostja nimelt selleks volitatud isik ning

kuna need tabelid allkirjastati pärast arvete esitamist, siis ei saanud need olla esitatud arvete

aluseks. Antud juhul ei olnud selge, milliste tööde aluseks olid esitatud tunnitabelid. Hageja

väited pooltevahelise praktika kohta, et tellijale piisas tunnitabelist, ei vastanud tõele. Töövõtjal

tuli tööd üle anda.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 13 315 eurot 20 senti ja

kohustas maksma võlgnetavalt summalt viivist alates 28.06.2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni

seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskulude hüvitise 1 364 eurot 25 senti ja kohustas kostjat maksma sellelt summalt viivist

seadusjärgses määras ja ulatuses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 ning § 635 lg 1 kohaselt sõlmisid pooled 2020

juunikuus suulise elektritööde teostamise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja

teostama nõrkvoolutööd Haapsalu põhikooli ehitusobjektil. Hageja esitas teostatud tööde eest

kostjale kolm arvet, millest kostja tasus ühe arve osaliselt. Kohtul tuli VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7

ja § 637 lg 4 (Riigikohtu 28.06.1988 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-89) kohaselt kindlaks teha,

kas hageja tasunõue muutus sissenõutavaks ja kas kostja esitas nõudele selliseid vastuväiteid,

mis välistaksid nõude maksmapaneku.

Kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele (VÕS § 635 lg 1 ja § 637). Kohtu

hinnangul ei olnud kostjal põhjust saadud töö eest tasumisest keelduda. Hageja täitis oma

lepingulised kohustused. Kostja väiteid selle kohta, et tööd polnud kokkulepitud mahus ja

kvaliteedis teostatud, kohus veenvaks ei pidanud. Kostja ei teinud käesolevas menetluses

tõeseid avaldusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 328 lg 1). Hageja teostas kostjale

viimase tellimusel töid ka 2021 märtsis ja aprillis. Hageja esitas tööde eest kostjale arved, mis

jäid samuti tähtaegselt tasumata. Ühestki tõendist et nähtunud, et kostja oleks esitanud

pretensioone tööde kvaliteedi või koguse osas. Kohus ei pidanud usutavaks, et kostja tellis

hagejalt 2021 uuesti samasisulisi nõrkvoolu töid, kui eelmised olid teostatud oluliste

puudustega ja üle andmata. Eeltoodust tulenevalt olid alusetud kostja väited selle kohta, et

kokkulepet tööde osas ei sõlmitud ja hageja ei teinud töid tunnitabelites märgitud ulatuses.

Hageja esitas kostjale tööd üleandmiseks, ühelegi puudusele kostja ei viidanud, objekt oli

valmis ehitatud. Poolte e-kirjavahetusest nähtus, et kostjal puudusid pretensioonid tööde osas.

Küll aga puudusid kostjal rahalised vahendid oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt

tuli vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 20-024, 20-028,

20-031 tasunõue muutus sissenõutavaks (TsMS § 230 lg 1, VÕS § 638, § 644 lg 1, § 115 lg 1

ja § 119 lg 2, Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14). Kostjal oli

võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest. Seega

tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 13 315 eurot 20 senti. Kostjal tuli tasuda

hagejale viivist VÕS § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 ning TsMS § 367 alusel.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta

mõlemas kohtuastmes menetluskulud hageja kanda.

Maakohus hindas asjaolusid meelevaldselt, tõlgendas asjaolusid hageja huve eelistades ning

jaotas vääralt tõendamiskoormuse, samuti rikkus kohtulahendi põhjendamise kohustust. Kohus

luges kõik hageja paljasõnalised väited õigeks, kuid ei seostanud neid väiteid tõenditega.

Hageja ei esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, st hagi oli tõendamata. Maakohus jättis

tähelepanuta kostja selgituse, et ta tunnistas võla olemasolu osaliselt ja vastuväited töödele

esitati suuliselt.

Kostja ei eitanud, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping, kuid hageja võis jätta tööd

vastuvõtmiseks esitamata. Maakohus kostja vastuväidet sisuliselt ei analüüsinud ega lükanud

ümber. Kohus eeldas, et hageja esitas tööd vastuvõtmiseks ja kostja jättis need üle vaatamata.

Kohtu arvates oli hageja oma lepingulised kohustused täitnud, kuid ei seostanud oma seisukohta

asjas tuvastatuga ega tõenditega. Otsusest polnud võimalik aru saada, kuidas kohus sellisele

järelduseni jõudis. Kohus sisuliselt leidis, et kostja pidi lükkama ümber hageja paljasõnalised

väited. Sellega jaotas kohus vääralt tõendamiskoormuse ja rajas otsuse ainuüksi oletustele.

Kohus leidis mh, et kostja käitumine polnud usutav. Kostja hinnangul polnud antud juhul

menetluslikus mõttes oluline, millistel põhjustel tellis kostja hagejalt uued tööd. Hagi ei saanud

rajada aga oletustele. Kohus tõlgendas asjaolusid ühekülgselt ja esitas lahendis subjektiivseid

järeldusi.

Olukorras, kus hageja ei esitanud tõendeid, ei lasunud kostjal kohustust omapoolseid tõendeid

esitada ning kostjale ei saanud ette heita menetluses ainuüksi vastuargumentidele tuginemist.

Hageja pidi tõendama hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus ei saanud tuvastada, et arved olid

õiged just arvetel märgitud summades, kui puudusid nii tööde üleandmise-vastuvõtu aktid, kui

ka muud kohased tõendid. Kohus esitas lahendis omapoolse spekulatsiooni, et haginõude sai

tõendatuks lugeda, kuna kostja oli tasunud hageja hilisema perioodi arved seoses teise

objektiga, poolte koostöö oli jätkunud ja kostja polnud arvetele vastuväiteid esitanud.

Nimetatud asjaoludest ei järeldunud, et kostja oleks kohustatud tasuma arved just selles

summas.

Kohus ei vastanud kostja vastuväidetele, et arvetest polnud võimalik aru saada, millisel alusel

ja arvestusel need põhinesid. Kostja oli korduvalt märkinud ja kohus oli ka ise välja toonud, et

hageja poolt teostatud tööd olid vastuvõtmiseks esitamata ja akteerimata. Maakohus ei olnud

seda aspekti analüüsinud. Hageja ei esitanud kostjale vastuvõtmiseks mingeid töid ja lahkus

objektilt töid vastuvõtmiseks esitamata. Hageja kostja väidet ümber ei lükanud. Lisaks ei

nähtunud, et hageja oleks nõudnud kostjalt tööde vastuvõtmist ja andnud selleks algselt ja ka

täiendavalt mõistliku tähtaja. Kohtu seisukoht, et hageja andis kostjale tööd üle, olid vastuolus

menetluses tuvastatuga.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme

õigesti. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt neid ei korda. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja on kaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud

seisukohti, antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast.

Kuivõrd

maakohtu

otsuses

on

piisava

põhjalikkusega

käsitletud

ka

enamust

apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele

veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud

ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Ringkonnakohus ei pea

võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud

asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kaebust lahendades

maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väidetega, et maakohus eelistas hageja huve

või jaotas vääralt tõendamiskoormise.

8. Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid 2020 juunis suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja tellis

hagejalt elektritöid (nõrkvoolutööd). Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasu tehtud

töö eest.

9. Vaidlust ei ole, et hageja töövõtjana esitas tööde eest arved 30.06.2020 arve nr 20-024

(maksetähtaeg 27.07.2020) 6 746,40 euro tasumiseks, millest kostja jättis tasumata 1 500 eurot;

31.07.2020 arve nr 20-028 (maksetähtaeg 27.08.2020) 7 070,40 euro tasumiseks ja 31.08.2020

arve nr 20-031 (maksetähtaeg 27.09.2020) 4 744,80 euro tasumiseks. Kokku võlgnes tellija

töövõtjale teostatud tööde eest 13 315 eurot 20 senti. Vastavate arvete saamist kostja ei eitanud.

10. Maakohtus oli pooltel vaidlus selle üle, kas kostja oli tehtud töö vastu võtnud.

Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmane tähendus on töövõtja tasunõude

sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö

vastuvõtmine VÕS § 76 lg -s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule

või seadusele, ning lg- s 3 sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud

täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö

vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töö puudustele. Küll omab see olulist tähendust

pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele (Riigikohtu 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-08, p d 21 ja 22).

11. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt

Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 14 ja selles viidatud lahendid). TsMS

§ 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tegemaks kindlaks, kas

kostjal on tasu maksmise kohustus, tuli hagejal tõendada tööde kostjale üleandmine.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja oli tööd vastu võtnud.

Nimetatu tulenes poolte praktikast, mida kohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2 koos teiste

tõendiga hinnanud. Pooltel oli võimalik kokku leppida, millistel tingimustel loeti töö

vastuvõetuks ja seda poolte kokkulepitud praktikat tööde üleandmisel ning edasisel arvete

esitamisel järgiti. Riigikohus on 18.04.2018 otsuse nr 2-14-61484 p-15 selgitanud, et VÕS §

638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku leppida, millistel tingimustel loetakse töö

vastuvõetuks. Praeguses asjas toimus tööde üleandmine igakuuliselt mõlemapoolselt

allkirjastatud tunnitabeli alusel. Kohapeal objektil kontrollis hageja poolt teostatud tööd

igakuuliselt üle ja võttis vastu kostja ettevõtte töödejuhataja C, kes digiallkirjastas kostja

poolselt vastava tunnitabeli. Vastavaid allkirjastatud tunnitabeleid aktsepteerisid mõlemad

pooled tööde üleandmist tõendava dokumendina, mis võeti teostatud tööde eest arveldamises

aluseks. Allkirjastatud tunnitabelist lähtudes esitas hageja kostjale eelmisel kuul tehtud tööde

eest tasumiseks arve arvestusega 12,00 eurot/tund. Selline praktika sai alguse kostja seadusliku

esindaja poolt avaldatud soovist (kostja e-kirjad hagejale 04.04.2020 ja 09.04.2020- tl 73).

Kostja tunnistas täielikult vastavat tööde üleandmise ja arvete esitamise praktikat, samuti

kokkulepitud tunnihinda.

Pooled aktsepteerisid praktikat, mille kohaselt loetakse töö vastuvõetuks igakuiselt koostatava

ja mõlemapoolselt allkirjastatava tunnitabeli alusel. Arved esitati eelneval kuul teostatud töö

eest poolte esindajate poolt allkirjastatud tunnitabelitele vastavalt, oli toiminud asjas esitatud

väidetel ja tõenditest nähtuvalt pooltevahelise koostöö ajal probleemideta. Mitte ühelgi korral

ei esitanud kostja mitte ühtegi vastuväidet ei hageja poolt teostatud tööde mahu, kvaliteedi,

üleandmise, esitatud arvete õigsuse, arve summade vms asjaolu osas. Ringkonnakohtu

hinnangul luges maakohus põhjendatult tõendatuks tööde üleandmise ja hageja nõuete

sissenõutavaks muutumise asjaolud.

Kostja väited, et puuduvad tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ning et seetõttu hageja arved

arusaamatud, on tõendatud asjaolusid arvestades põhjendamatud. Tööde vastuvõtmise ja nõuete

sissenõutavaks muutmise kahtluse alla seadmine on kostja poolt nn otsitud vastuväide ja arvete

kahtluse alla seadmine on vastuolus hageja esitatud tõenditega tööde teostamise ja nende

kostjale üleandmise kohta. Samuti tõendas hageja nõuete sissenõutavaks muutumise ja

ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga.

13. Kuivõrd kostja võlausaldajana oli talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud,

eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka

lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja kui tellija. Kostja oma

tõendamiskoormis täitnud selles osas ei ole. Maakohus tuvastas, et asjas kogutud tõenditest ei

nähtunud, et kostja oleks esitanud tööde kvaliteedi või koguse osas pretensioone. Nõustuda saab

kohtu järeldusega, et kui hageja töö oleks olnud oluliste puudustega ja üle andmata, siis vaevalt

oleks kostja tellinud seepeale 2021 uuesti hagejalt samasisulisi nõrkvoolu töid. Kokkuvõttes

pidas maakohus õigustatult põhjendamatuks kostja väiteid, et kokkulepet tööde osas polnud

sõlmitud ning et tunnitabelites märgitud ulatuses töid polnud tehtud. Et hageja tegi uusi töid

hoolimata sellest, et kostja ei olnud eelnevate eest tasunud, oli mõistetav põhjusel, et kostja

seaduslik esindaja oli korduvalt lubanud eelneva võla tasuda ja tegelikult ka osa 30.06.2020

arvest tasus (tasumata jäi 1500 eurot).

14. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et pooled ei olevat pidanud hageja poolt teostatud tööde

väidetavate mahu- ja kvaliteediprobleemide üle kirjalikke vaidlusi ja kirjavahetust ainult

põhjusel, et pooltel olevat sõltumata nendest asjaoludest huvi koostöö jätkumise osas, on

ebaõige ja eksitav. Nõustuda saab hagejaga, et juhul, kui oleks hageja teostatud töödes esinenud

lepingule mittevastavust, oleks kostja kui majandustegevuses tegutsev isik pidanud lähtudes

VÕS §-s 644 sätestatust sellest mõistliku aja jooksul hagejale teatama ja lepingule

mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama. Seda ka sõltumata asjaolust, kas tulevikus koostööd

sooviti jätkata. Kostja seda ei olnud teinud, etteheiteid tal ei olnud ning kostja kohtumenetluses

esitatud väited on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on põhjendamatud kostja väited, et

hageja lahkus objektilt töid üleandmiseks esitamata, kuivõrd asjas olevad tõendid kajastavad

vastupidist. Hageja oma seisukohti nii kohtueelselt (mida näitab esitatud kirjavahetus) kui

kohtus muutunud ei ole, mida ei saa väita kostja kohta.

Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled kohtueelselt läbirääkimisi võla tasumise üle,

kusjuures kostja ei vaielnud vastu võla olemasolule, kuid selgitas mittetasumist keerulise

finantsilise olukorraga. Vaidlus arvetel kajastatud tööde teostuse üle tekkis kohtus.

Maakohus rahuldas põhinõudele lisaks ka viivise nõude, millele kostja apellatsioonkaebuses

vastuväiteid ei esitanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on õigusabikulud 337 eurot 50 senti 4 tunni 30

minuti eest tasumääraga 75 eurot tunnis käibemaksuta järgmiste toimingute eest:

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, esitamine (4,1 tundi) ja menetluskulude nimekirja

koostamine ( 0,4 tundi).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja esindaja

toimingud olid kooskõlas menetluse käiguga ning olid märgitud ulatuses vajalikud ja

põhjendatud.

Õigusabitoiminguteks kulunud aeg on apellatsioonkaebuse sisu ja mahuga kooskõlas. Hageja

esindaja tunnitasu on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Hageja palus hüvitada

kulud käibemaksuta.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 337 eurot 50 senti

tasumääraga 75 eurot tund.

16. Kostjal tuleb vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda menetluskuludelt

viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)