2-20-12846/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12846

Tsiviilasi

SIA

EKMV

(OÜ

Mereääre

Puhkemajad

üldõigusjärglane) hagi X vastu salvestusseadme

suunamise lõpetamiseks ja edaspidisest suunamisest

hoidumiseks

X vastuhagi SIA EKMV (OÜ Mereääre Puhkemajad

üldõigusjärglane)

vastu

salvestusseadmete

eemaldamiseks

ja

edaspidisest

suunamisest

hoidumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

SIA EKMV apellatsioonkaebus, hind 14 000 eurot

X apellatsioonkaebus, hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) SIA EKMV (Läti Vabariigi

registrikood 45403044173, OÜ Mereääre Puhkemajad

(registrikood 14669215, kustutatud, üldõigusjärglane),

seaduslik esindaja HK

Kostja

(vastuhagis

hageja)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat

Stig

Hendrikson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada

SIA-l

EKMV

astuda

menetlusse

OÜ

Mereääre

Puhkemajad

üldõigusjärglasena.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.11.2021 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja hoidumisnõude ja teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hageja hoidumisenõue. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.

3. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt ja vastuhagi rahuldada.

5.2. Kohustada X hoiduma Sepa kinnistu (katastritunnus 15905:004:0183) ja Triinu

kinnistu (katastritunnus 15905:004:0712) piiril asuva salvestusseadme

(loomakaamera) edasisest suunamisest Sepa kinnistule.

5.3. Jätta rahuldamata hageja nõue kostja vastu kohustada eemaldada

salvestusseade (loomakaamera) Sepa kinnistult.

5.4. Kohustada SIA EKMV lõpetama Triinu kinnistule salvestusseadmete

(kaamerate) suunamine eemaldades Triinu kinnistu lähistel olevad 3

pöördkaamerat, millega on võimalik Triinu kinnistut jälgida.

5.5. Kohustada SIA EKMV edaspidi hoiduma Triinu kinnistule igasuguste

salvestusseadmete

suunamisest

Sepa

kinnistult

(katastritunnus

15905:004:0183).

Menetluskulude jaotus

6. Jätta maa- ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Mereääre Puhkemajad (hageja) esitas 04.09.2020 Pärnu Maakohtu hagi X (kostja) vastu.

Hageja palus kohustada kostjat lõpetama Sepa kinnistule salvestusseadme suunamine ning

hoiduma edaspidi Sepa kinnistule salvestusseadme suunamisest. Menetluskulud tuli jätta kostja

kanda. 21.09.2021 kohtuistungil selgitas hageja, et tema nõudeks oli loomakaamera (foto

kaamerast I kd 13 p) eemaldamine. Tänaseks oli see eemaldatud (hagi esitamise ajal oli see

olemas) ja jäi hoidumise nõue (II kd lk 163).

2. Hagiavalduse kohaselt kuulus Sepa kinnistu (katastritunnus 15905:004:0183), asukohaga

Sepa, Liu küla, Pärnu linn, Pärnu maakond Ameerika Ühendriikide äriühingule CH

International LLC, kes andis kinnistu kasutusvalduse hagejale. Sepa kinnistu kõrval asus Triinu

kinnistu (katastritunnus 15905:004:0712), mis kuulus kostjale.

Kostja paigaldas enda kinnistule salvestusseadme, mis asus Sepa ja Triinu kinnistute vahelisest

piirist ligikaudu 1 meeter eemal, kuid oli suunatud Sepa kinnistule selliselt, et Sepa kinnistul

viibivad isikud jäid kaamera vaatevälja. Kaamera eesmärgiks sai olla vaid naaberkinnistul

liikuvate isikute ja tegevuste kohta andmete kogumine. Kaamera oli paigaldatud selliselt, et see

kahjustas Sepa kinnistu valdusõiguse teostamist ning kinnistul liikuvate isikute privaatsust.

Kostja rikkumised olid süstemaatilised ning hageja pöördumistele ja palvetele rikkumine

lõpetada kostja ei reageerinud.

Naabri tegevus kaamera kasutamisel oli õigusvastane (võlaõigusseadus (VÕS) § 1055 lg 1 ja §

1045 lg 1 p 7). Kostja rikkus oma tegevusega isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid (Euroopa

parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679), mis nägid ette isikuandmete

töötlemise nõuded. Kostjal polnud õigust Sepa kinnistut filmida ega kinnistul viibivate isikute

isikuandmeid töödelda, hageja ei andnud kostjale vastavat nõusolekut ning ei esinenud muid

aluseid kinnistu ja seal viibivate isikute filmimiseks. Kui kostja soovis kaamerat kasutada enda

kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis sai ta seda teha viisil, et hageja ja tema kinnistul

viibivate isikute õigused ei oleks rikutud, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see

filmiks vaid Triinu kinnistu maa-ala ning seal liikuvaid isikuid/loomi. Kostja tegevus oli

õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, kuna tema tegevus piiras hageja õigust ja

võimalusi Sepa kinnistu valdusõiguse teostamisel. Hageja ja tema nõusolekul kinnistut

kasutatavate isikute õigus privaatsusele oli tugevasti häiritud. Hageja ei saanud vabalt teostada

tema valduses oleva kinnistu üle tegelikku võimu, sest kostja filmis kinnistul toimuvat.

Kaamera kasutamiseks viisil, mis riivas hageja ja kinnistul viibivate füüsiliste isikute õigusi, ei

esinenud kaalukaid või seaduslikke põhjuseid. Hageja alternatiivne nõudeõigus tulenes

asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg-st 1. Hageja oli kinnistu õiguspärane valdaja ja kostja rikkus

hageja valdust, olles paigaldanud oma kinnistule kaamera selliselt, et see filmis hageja kinnistul

toimuvat. Valduse rikkumisega oli tegemist ka juhul, kui kinnistul toimuvat filmis statsionaarne

kaamera ja kinnistul viibivate isikute privaatsus oli seeläbi häiritud. Hagis esitatud nõude

rahuldamise eeldusena ei pidanud hageja esitama õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

nõuet. Hagejal polnud kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja filmitakse või

jäetakse selline mulje.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja paigaldas oma kinnistule

kaamera selleks, et hoida ära loomakarjuse lõhkumist või kahjustamist. Kaamera oli suunatud

nii Triinu kui Sepa kinnistule. Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saanud nõuda, kui sellist

käitumist tuli mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku

huvi tõttu. Hageja eemaldas 22.06.2020 omavoliliselt kostja poolt paigaldatud Kirikunuki

kinnistul oleva elektrikarjuse. Omaabi korras üritas kostja hageja tegevust pärast karjuse

lõhkumist takistada. Seetõttu paigutas kostja omandi kaitseks kinnistule turvakaamera, et

edaspidi võimalikku kahju ära hoida. Kuna hageja ei esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju

hüvitamise nõuet ja hagejal oli talumiskohustus (VÕS § 1055 lg 2), siis tuli hagi jätta

rahuldamata. Inimestevahelises kooselus on tavapärane paigaldada oma kinnistule

omandikaitse eesmärgil turvakaamera. Kostja polnud kedagi filminud ega kaamerat kordagi

sisse lülitatud. Kostja hageja õigusi ei rikkunud. Hageja heitis kostjale ette isikuõiguste

rikkumist, kuid juriidiliste isikute selliseid õigusi kohtupraktikas seni ei tunnustata. Isikuõiguste

rikkumine ei saanud olla abstraktsioon nagu hagis esitati. Hagist ei selgunud, kelle isikuõigusi

väidetavalt rikuti. Samuti polnud hoidumisnõue põhjendatud, kuna hageja ei tõendanud

õigusvastase teo ohu olemasolu või sellega ähvardamist. Vaidlusalune kaamera suunati Sepa

kinnistult eemale päeval, mil hagi võeti menetlusse (07.09.2020). Samal päeval toimus poolte

vahel Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus ja kostja suunas heatahte märgiks kaamera

Triinu kinnistu poole. Hageja oleks saanud hagi tagasi võtta.

Kostja vastuhagi

4. Kostja esitas 15.02.2021 vastuhagi (täpsustatud 08.07.2021). Kostja palus kohustada hagejat

lõpetama Triinu kinnistule salvestusseadmete (kaamerate) suunamine, eemaldades kõik Triinu

kinnistu lähistel olevad pöördkaamerad, millega on võimalik Triinu kinnistut jälgida ning

edaspidi hoiduma Triinu kinnistule igasuguste salvestusseadmete suunamisest Sepa kinnistult

(II kd lk 91). 21.09.2021 toimunud istungil selgitas kostja täiendavalt, et eemaldamise nõue oli

esitatud pöördkaamerate osas (II kd tlk 162-165).

Vastuhagi kohaselt paigaldas hageja Sepa kinnistule hulgaliselt kaameraid, mis rikkusid olulisel

määral kostja privaatsust ning õigust eraelu puutumatusele. Kostja teada paigaldati kinnistule

ja selle läheduses 16 kaamerat. Nii suure hulga kaamerate paigaldamine polnud turvakaalutluste

seisukohalt põhjendatud, kuna enamik kaameraid jälgis territooriumi sektoreid paralleelselt.

Kaamerate eesmärk oli häirida naaberkinnistute elanike privaatsust, eesmärgiga nende elu

muuta ebamugavaks. Hageja paigaldas ka Triinu kinnistu lähedale lipumasti, mida kasutati

valvekaamera postina ning kaamerad olid suunatud mh Triinu kinnistule. Hageja poolt

paigaldatud pöördkaamerad (360 kraadi) polnud suunatud pidevalt naaberkinnistutele, kuid

nende käsitsijuhtimine võimaldas seda igal hetkel teha. Kostja privaatsus oli oluliselt häiritud,

kuna hageja filmis sisuliselt kostja majas toimuvat. Sellega rikub hageja kestvalt kostja

isikuõigusi. Kostjal polnud võimalik enam privaatselt rannas ujuma minna, kuna kogu rannaala

oli pideva jälgimise all ning kostjale jäi mulje, et hageja eesmärgiks oli muuta Triinu kinnistul

elamine ebamugavaks. Kaameratega oli vähemalt loodud reaalne ja põhjendatud oht Triinu

kinnistu jälgimiseks. Kostja leidis, et tema ja muude isikute õiguste rikkumine oli kestev.

Kostja leidis, et pöördkaamerate paigaldamine ja nende kasutamine selliselt, et kaamera

vaatevälja jääb naabri valduses olev kinnistu, oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Kuna

pöördkaameraid oli võimalik juhtida, siis lõi hageja ohu õigusvastaseks tegevuseks (VÕS §

1055 lg 1). Hageja rikkus ka isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, mis nägid ette

isikuandmete töötlemise nõuded (artikkel 2 lg 2 p c). Käesoleval juhul paigaldas hageja enda

kinnistule kaamerad, mis filmisid naaberkinnistut. Hagejal ei olnud õigust Triinu kinnistut

filmida ega Triinu kinnistul viibivate isikute isikuandmeid töödelda, kostja ei andnud hagejale

vastavat nõusolekut ning ei esinenud ka muid aluseid filmimiseks. Hageja sai kaameraid

suunata ümber, et need filmiksid vaid Sepa kinnistut (või alternatiivselt kaamerad varjestada).

Hageja käitumine oli õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja ka p 8 mõttes, sest hageja tegevus

piiras kostja õigust ja võimalusi Triinu kinnistu valdus- ja omandiõiguse teostamisel. Kogu

kostja kinnistul toimuv tegevus jäi kaamerate vaatevälja. Sellega rikutakse õigust privaatsusele.

Kostja tugines alternatiivselt ka AÕS § 89 lg-le 1.

Hageja vastuväited vastuhagile

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Sepa kinnistul asuvad

kaamerad polnud suunatud Triinu kinnistule. Lisaks hageja ei salvestanud kaameratega Triinu

kinnistul toimuvat. Hageja ei saanud lõpetada midagi, mida ta ei teinud ega teda ei saanud

kohustada sellisest tegevusest hoidumiseks. Tõele ei vastanud kostja väide, et kaamerate

eesmärk oli häirida naaberkinnistute elanike privaatsust ja muuta nende elu ebamugavaks.

Hageja paigaldas alates 2020 suvest kaameraid põhjusel, et sagenesid kinnistult ehitusmaterjali

ja - seadmete vargused, võõraste isikute loata kinnistul viibimine ning vara lõhkumised. Samuti

oli üheks põhjuseks asjaolu, et hageja kinnistu juures toimus lennuohutusvastane rünne. Seega

olid kaamerad hädavajalikud, sest need aitasid ära hoida rikkumisi ja tuvastada juba toimunud

rikkumisi. Kostja andis ka ise oma käitumisega põhjuse kaamerate paigaldamiseks. Kostja oli

oma pideva kiusliku tegevusega põhjustanud täiendavate kaamerate paigaldamise vajaduse.

Kostja väited, et kinnistule paigaldatud kaameraid oli võimalik käsitsijuhtimise teel suunata, et

need salvestaksid Triinu kinnistul toimuvat, oli ebaõige ja tõendamata. Hoidumisnõuet sai

pidada õigustatuks, kui kostja oli varasemalt juba õigusrikkumise toime pannud, sest juba

toimunud rikkumiste korral oli üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks. Kostja väited, mis ei

puudutanud hagi esemesse kuuluvaid kaameraid, tuli jätta tähelepanuta.

Maakohtu otsus

6. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus kohustas hagejat lõpetama

Triinu kinnistule (katastritunnus 15905:004:0712) salvestusseadmete (kaamerate) suunamine

ja eemaldama Triinu kinnistu lähistel olevad 3 pöördkaamerat, millega oli võimalik Triinu

kinnistut jälgida ning kohustas hagejat hoiduma edaspidi Sepa kinnistult (katastritunnus

15905:004:0183) igasuguste salvestusseadmete suunamisest Triinu kinnistule.

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Hageja oli Sepa kinnistu kasutusvaldaja ja kostja oli piirneva Triinu kinnistu omanik (I kd tl

10,11). Puudus vaidlus, et kostja paigaldas Triinu kinnistule salvestusseadme (loomakaamera),

mis oli algselt suunatud mh ka Sepa kinnistu poole (I kd tl 12-14).

Kohus nõustus hagejaga, et kostja poolt Triinu kinnistule loomakaamera paigaldamine ja selle

kasutamine selliselt, et selle vaatevälja jääb hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane

VÕS § 1055 mõttes. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostjal ei olnud hageja nõusolekut kaamera

suunamiseks selliselt, et see oleks suunatud kasvõi osaliselt hageja valduses oleva kinnistule.

Poolte kirjavahetusest nähtus, et hageja edastas kostjale nõude loomakaamera eemaldamiseks

(I kd tl 15-16). Euroopa Kohus leidis 11.12.2014 otsuses kohtuasjas nr C-212/13, et

statsionaarse kaamera kasutamisega isiklikul otstarbel filmimiseks ei saanud tegemist olla

juhul, kui filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala. Euroopa

Kohus rõhutas erandit, mis reguleerib isikuandmete töötlemise lubamist isiklikul otstarbel ning

selgitas, et seda tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seega, kui kaamera vaatevälja jääb kinnistu taga

olev naabri maa, siis seda ei käsitleta enam eelpool nimetatud kohtu otsuse järgi filmimisena

isiklikul otstarbel ja väljapoole enda kinnistuala filmimiseks naabri nõusolekuta ei ole alust.

Asjaolul, kas kaamera töötas ja salvestas naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei omanud

tähtsust. Kui kostja ei soovinud, et jälgitakse tegevust tema kinnistul, siis ainuüksi

loomakaamera paigaldamisel ja selle suunamisel naaberkinnistule esineb juba oht, et tegevust

naaberkinnistul võidakse jälgida ja salvestada. Isikul polnud kohustust taluda, et tema valduses

olevat kinnisasja filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Naabrite filmimiseks ei

esinenud ühtegi alust, mis võimaldaks nende privaatsust kahjustada. Väide, et vaidlusalusel alal

oli tegemist avaliku ning ajaloolise teega mereranda, ei tõenda, et loomakaamera vaatevälja

oleks jäänud üksnes väidetav mereranda viiv tee (I kd tlk 120). Kui kostja soovis

loomakaamerat kasutada talle kuuluva Triinu kinnistu ja sellel asuva vara kaitseks, siis sai ta

seda teha, paigaldades ja suunates kaamera selliselt, et see filmiks vaid Triinu kinnistu maa-ala

ja seal liikuvaid isikuid/loomi. Loomakaamera paigaldamist ei saanud õigustada selliselt nagu

seda tegi kostja. Kohus nõustus hagejaga, et kaamera paigaldamisel tuli silmas pidada, millist

ala vara kaitseks kaameraga salvestatakse. Kui kostja oleks suunanud kaamera üksnes enda

kinnistu suunas, siis ei saaks tema tegevusele etteheiteid teha. Teisele isiku valduses olevale

kinnistule kaamera suunamine polnud lubatud ühelgi juhul. Eeltoodust tulenevalt ei olnud õige

kostja käsitlus nagu peaks hageja kostja tegevust taluma.

Kostja avaldas, et hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale

päeval, mil tsiviilasi võeti menetlusse ehk 07.09.2020, kuna samal päeval toimus poolte vahel

politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Sama nähtus fotodelt ja kostja 10.09.2020 e-kirjast hagejale

(II kd tl 52,57,97,98). 08.06.2021 toimunud istungil märkis hageja, et hagi esitamise seisuga oli

kaamera suunatud Sepa kinnistule, kuid tänasel päeval see nii enam ei olnud (II kd tlk 77

pöördel). 21.09.2021 toimunud paikvaatlusel tuvastas kohus, et kostja kinnistul polnud

loomakaamerat, mille suunamise lõpetamise ja edaspidise hoidumise nõudega hageja kohtusse

pöördus (II kd tlk 154-157).

Hageja seaduslik esindaja märkis 21.09.2021 istungil, et tema nõue oli loomakaamera

eemaldamine (II kd tlk 163). Kuivõrd kostja eemaldas loomakaamera, hageja hagist ei

loobunud, puudus kohtul võimalus rahuldada hagi. Kohus ei saanud kohustada kostjat lõpetama

loomakaamera suunamist. Kahju õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes.

Seetõttu polnud põhjendatud hoidumisnõude rahuldamine. Kuivõrd kaamerat enam polnud, siis

ei olnud võimalik ka edaspidine kahjustav tegevus. 21.09.2021 toimunud vaatlusega tuvastas

kohus, et kinnistute vahele ehitati kõrge aed. Seega isegi kui kostja tulevikus paneks toime

sarnase õigusvastase teo, ei oleks tal võimalik läbi aia salvestada loomakaameraga hageja

kinnistul toimuvat. Sama nähtus fotodelt (II kd tl 52,57,98). Seetõttu leidis kohus, et oht, et

kostja uuesti loomakaamera enda kinnistule paigaldaks selliselt, et see suunatakse hageja

valduses oleva kinnistu poole ja sellega oleks võimalik kinnisasja ja sellel toimuvat jälgida, oli

välistatud. Seda järeldust ei muuda fotod kostja varasematest rikkumistest (I kd tl 17-18),

kuivõrd need olid tehtud ajal, mil aeda kinnistute vahele polnud. Kuivõrd hageja märkis, et

tema nõue oli hõlmatud üksnes loomakaameraga, siis jättis kohus asja lahendamisel

tähelepanuta poolte tõendid, mis seondusid kostja elamu katusel asuvate salvestusseadmetega.

Kohus leidis, et ühegi hageja nõude puhul polnud VÕS § 1055 lg 1 ja VÕS § 1043 lg 1 p 7

nõude rahuldamise eeldused täidetud. Hagi polnud võimalik rahuldada ka AÕS § 44 alusel ega

muudel alusetel.

8. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi.

Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja paigaldas Sepa kinnistule kaamerad. Kohus tuvastas

vaatlusel, et kostja kinnistu vahetusse lähedusse oli paigaldatud 3 pöördkaamerat, mille

eemaldamist kostja soovis ja kaks eraldi paiknevat kaamerat (II kd tlk 154-157). See nähtus ka

fotodelt, millelt mh nähtus, et hageja kinnistul paiknevad kaamerad olid nähtavad kostjale

kuuluval kinnistul (I kd tl 95, 156 – 163, 166 – 170, 184 – 190, II kd tl 24-25, 52-71). 21.09.2021

istungil selgitas kostja, et eemaldamise nõue oli esitatud pöördkaamerate osas (II kd tlk 162-

165). Kohus ei nõustunud hageja seisukohtadega, et tegemist ei olnud pöördkaameratega.

Fotodelt ja vaatlusel vahetult kogetu põhjal veendus kohus, et kostja kinnistu vahetus läheduses

asusid 3 pöördkaamerat. Sama selgus tunnistaja C ütlusetest (II kd tlk 164).

Pooled ei vaielnud, et tulenevalt IKÜM art 4 p-dest 1, 2 ja 7 oli hageja määruse mõttes

isikuandmete vastutav töötleja, kes kinnistule kaamera paigaldamisel ja sellega Triinu kinnistul

ja selle läheduses viibivaid isikuid filmides töötleb nende isikute isikuandmeid. Juhul, kui

filmitakse ala, mis jääb kaamera kasutaja valdusest väljaspoole jäävat ala, siis ei saanud olla

tegemist statsionaarse kaamera kasutamisega isiklikul otstarbel. Samuti ei vaielnud pooled, et

kostja ei andnud hagejale nõusolekut enda kinnistut filmida ega sellel viibivate isikute

isikuandmeid töödelda. Pooled vaidlesid, kas hageja suunas kostja kinnistu poole kaamerad

ning kas nendega salvestati kostja kinnistul toimuvat.

Kohus leidis, et asjaolu, kas kaamera oli suunatud kostja kinnistu poole ja salvestab

naaberkinnistul liikuvate isikute tegevust, ei omanud tähtsust. Kui kostja ei avaldanud

nõusolekut temale kuuluva kinnistu ja sellel liikuvate isikute jälgimiseks või nende tegevuse

salvestamiseks, siis ainuüksi kaamera paigaldamisega selliselt, et sellega on võimalik teiste

isikute tegevuse jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse

jälgida ja salvestada. Kostjal ei olnud kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja

seal asuvate inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Ainuüksi kaamera

paigaldamisel selliselt kujutas endast eraelu puutumatuse ja privaatsusõiguse olulist riivet.

Kohus möönis, et arvestades erinevaid pöördumisi politseile ja poolte vahelist kirjavahetust,

võis olla vajalik kaamerate paigaldamine hageja valduses olevale kinnistule hageja vara

kaitseks (I kd tl 113,II kd tlk 113,117-130, 146). Kui hageja salvestas kaameratega Sepa

kinnistul toimuvat, seda ka turvakaalutlustel, ei olnud see iseenesest õigusvastane. Kuid hagejal

tuli seda teha viisil, mis ei rikuks teiste isikute õigusi. Asjaolu, et külas toimus süüteo

tunnustega intsidente, ei andnud hagejale õigust jälgida Triinu kinnistul toimuvat või vähemalt

luua võimaluse kinnistu ning kostja jälgimiseks. Hageja esiletoodud asjaolud ei välistanud

hageja tegevuse õigusvastasust. Pöördkaamerate paigaldamiseks, mis annab võimaluse

salvestada ka kostjale kuuluval kinnistul toimuvat, puudub õigustus. Kostja poolt esitatud

fotodest nähtuvalt oli hagejal võimalus jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja

igal juhul rikkus kestvalt kostja õigusi. Hageja märkis ka ise, et kui elektrik 21.05.2021 asus

hageja kinnistule paigaldama kostja poolt esitatud fotodel nähtavat kaamerat, läks ilm halvaks

ja töö tuli jätta pooleli. Kaamera paigaldanud elektrik andis hagejale e-posti teel selgituse, mille

kohaselt kaamera võis tõesti jääda mingiks ajaks Triinu kinnistu poole suunatud asendisse, kuid

sellel ajal kaamera ei filminud ega salvestanud, kuivõrd polnud ühendatud elektri- ega

andmesidevõrku. Kohus rõhutas, et ainuüksi asjaolust, et kaamera oli paigaldatud selliselt, et

see oli nähtav naaberkinnistu eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võis luua

naaberkinnistu omanikule ettekujutuse, et neid ja nende tegevust ilma nende nõusolekuta

jälgitakse, oli õigusvastane. Hagejal puudus taoliseks tegevuseks õiguslik alus. Kostja ja tema

perekonna liikmete õiguste riive niivõrd suures ulatuses, nagu hageja oli seda teinud, polnud

õigustatav hageja õigusega kaitsta enda valduses oleval kinnistul paiknevat vara ja turvalisust.

Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt Sepa kinnistule pöördkaamerate paigaldamine ja selle

võimalik kasutamine selliselt, et kaamera vaatevälja jääb kostja valduses olev kinnistu, või ka

sellise ohu loomine, õigusvastane. Kohus luges tuvastatuks, et igal juhul lõi hageja ohu

õigusvastaseks tegevuseks (VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1055 lg 1 ja AÕS § 89).

9. Kostja esitas ka hoidumisnõude. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul

lisandus eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude

rahuldamiseks pidid lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud

(VÕS § 1055 lg 2 või AÕS § 89 lause 3, Riigikohtu 02.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-4856,

p 11). Toimunud rikkumised lõid eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda. Hageja

menetluse kestel vaidlusaluseid kaameraid ei kõrvaldanud, vaid menetluse kestel paigaldas

kaameraid. Seetõttu tuli rahuldada ka hoidumisnõue. Selle nõude rahuldamine ei olnud VÕS §

1055 lg 2 mõttes ebaproportsionaalne. Hageja pidi kaameraid paigaldades olema teadlik, et tal

puudus selleks kostja nõusolek. Samuti oli hagejal võimalik olemasolevad pöörd-kaamerad

paigaldada enda valduses olevale kinnistule enda vara kaitseks viisil, millega ei rikuta kostja

õigusi.

10. Kõik menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus leidis, et käesoleval juhul oli kostja

menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane, arvestades menetluses esitatud vastastikuste

nõuete sisu ja kohtusse pöördumise tingis poolte endi käitumine. Kohus menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määranud.

Hageja apellatsioonkaebus

11. Hageja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus, millega hagi rahuldada ja vastuhagi jätta

rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, kuna ei selgitanud hagejale, et olukorras, kus kostja

oli nõude pärast hagi esitamist täitnud, peaks hageja nõude rahuldamata jätmise vältimiseks

nõudest loobuma või hagi tagasi võtma. Selle kohustuse täitmata jätmine mõjutas kulude jaotust

hagejale negatiivselt. Hagist loobumisel oleks tulnud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus jättis hageja hoidumisnõude põhjendamatult rahuldamata. Kohus jättis arvestamata, et

vähemalt hagi esitamise ajal oli kostja loomakaamera suunatud hageja kinnistule. Seega jäi

arusaamatuks, kuidas sai asuda seisukohale, et alus edasiseks rikkumisest hoidumiseks puudus.

Kostja suunas loomakaamera eemale esimesel korral sisuliselt politsei korraldusel, kuid pööras

selle mõne aja möödudes tagasi ega eemaldanud nimetatud kaameraposti oma asukohast kuni

vaatluse ajahetkeni. Lisaks puudutas hageja nõue ka teisi kaameraid (nt hoonete katusele

paigaldatud kaamerad), mis eemaldati samuti sisuliselt politsei abil. Hageja tõendas, et kostja

jälgib Sepa kinnistut mitme erineva kaameraga. Kaamera jälgis ka seda Sepa kinnistu osa, kuhu

aed ei ulatunud. Kaameraid oli kostjal võimalik paigaldada kuhu iganes.

Kohus tugines asjaolule nagu hõlmaksid hageja nõuded ainult loomakaameraid. Tegelikkuses

oli hageja eesmärgiks saavutada olukord, et kostja ei suunaks hageja valduses olevale kinnistule

mis tahes salvestusseadet. Kohus kitsendas põhjendamatult hageja nõuet. Isegi kui kohtu

hinnangul sai kohustamise nõude puhul tulenevalt hageja kohtuistungil antud selgitusest

ekslikult järeldada, et kohustamise nõue hõlmas vaid loomakaamerat, siis sama ei saanud

järeldada automaatselt hoidumisnõude puhul. Hageja polnud hoidumise nõuet piiritlenud

konkreetse kaamera tüübist lähtudes.

Kinnistute vahele ehitatud aed ei taganud, et loomakaameraga ei saaks hageja kinnistul

toimuvat salvestada - kaamera asukohta ja asendit muutes oli see endiselt võimalik. Post, mille

otsas loomakaamera paiknes, oli Triinu kinnistul endiselt alles ning loomakaamera

tagasipaigaldamine posti otsa polnud välistatud. Post ulatus kõrgele üle Sepa kinnistu ning

kinnistute vahel olev aed ei takistanud naaberkinnistu jälgimist. Kohus ei arvestanud, et kostja

lõpetas õigusrikkumise vaid korrakaitseorganite tegevuse tulemusena. Hageja hoidumisnõue

tuli rahuldada, sest oht, et rikkumine kordub, oli väga suur. Arvestada tuli ka sellega, et kostja

tunnistati kahtlustatavaks hageja juhatuse liikme suhtes toime pandud ahistavat jälitamist

käsitava süüteokooseisu alusel.

Kohus jättis vastuhagis esitatud nõuete lahendamisel olulised asjaolud tuvastamata, millega

kaasnes vastuhagi põhjendamatu rahuldamine. Selleks, et rahuldada kohustamisnõue

pöördkaamerate osas, tuli eelnevalt välja selgitada, kas tegemist oli pöördkaameratega.

Tõendamiskoormis lasus kostjal. Ilma ekspertiisita polnud võimalik tuvastada kaameratega

seonduvaid tehnilisi asjaolusid. Kostja ekspertiisi tellida ei soovinud. Kostja tunnistaja ei olnud

usaldusväärne ja tema ütluste põhjal ei saanud lugeda tõendatuks, et tegemist oli üldse

pöördkaameratega.

Kostja ei tõendanud, et hageja töötles tema isikuandmeid, mis oli nõude rahuldamise eelduseks.

Kohus asus arusaamatult seisukohale, et see ei omanud tähtsust. Kohus ei tuvastatud, et Triinu

kinnistut jälgitakse või salvestatakse ja luges tuvastatuks vaid ohu, et kinnistut on võimalik

jälgida. Hageja ei nõustunud ka kohtu seisukohaga, et pöördkaamerate paigaldamiseks puudus

igasugune õigustus. Kui kaamera polnud suunatud kõrvalkinnistule või ei olnud töökorras või

oli välja lülitatud või ei salvestanud, siis ei saanud kaamera olemasolu olla õigusvastane.

Kaamera ja Triinu kinnistu vahele jäi Kirikunuki kinnistu, mille kaasomanik andis nõusoleku

vajadusel Kirikunuki kinnistut jälgida. Triinu kinnistu ei paistnud sealt selliselt nagu kohus

kirjeldas, seejuures ei olnud kaameraga võimalik täpselt jälgida, mis toimus Triinu kinnistu

õuealal ega toas. Kaamera eemaldamise proportsionaalsust tuli hinnata iga kaamera suhtes

eraldi. Kohus seda ei teinud, vaid käsitles kõigist kaameratest tulenevaid nõudeid ühtsena.

Kohus jättis arvestamata, et kostja õiguste rikkumine Sepa kinnistule paigaldatud kaameratega

polnud võimalik, sest kostja paigaldas vaidlusaluste kaamerate vaatevälja ette varjestuse, mille

kasutamisel ei saanud rääkida kostja õiguste kahjustamisest. Vastuhagi rahuldamine tervikuna

oli ebaproportsionaalne, arvestades, et hageja samalaadse nõude jättis kohus rahuldamata.

Kohus ei arvestatud, et hagejale oli kaamerate soetamine, püstitamine, seadistamine äärmiselt

kulukas ja eemaldamisel väheneb seisvate kaamerate väärtus. Kostja soov kaamerate

eemaldamiseks lähtus eelkõige kostja ebakohasest huvist häirida, toime panna süü- ja

kuritegusid Sepa kinnistu või seal viibivate isikute suunal või suhtes. Selleks, et kohus oleks

saanud vastuhagis esitatud hoidumisnõude rahuldada, tulnuks tuvastada, et Sepa kinnistul

asuvad kaamerad olid suunatud kostja kinnistule. Kohus oli aga põhjendamatult lugenud nõude

rahuldamisel oluliseks ohu olemasolu. Samas hageja nõude puhul oli kohus jätnud sellise ohu

võimalikkuse hindamata. Kohus jättis vastuhagi rahuldamisel tähelepanuta, et hageja oli

kaamerad paigaldanud Sepa kinnistu valvamiseks eesmärgil, milleks andis põhjuse kostja

tegevus. Lisaks täitsid kaamerad osaliselt valvefunktsiooni.

Maakohtus kantud menetluskulud tuli jätta kostja kanda, arvestades, et hagi kuulus

rahuldamisele ja vastuhagi tuli jätta rahuldamata. Kulude jaotuse juures tuli arvestada, et kostja

esitas menetlusse arvukalt dokumente, mis enamuses jäeti vastu võtmata ja otsuse tegemisel

arvestamata. Sisuliselt paisutas kostja hageja menetluskulusid põhjendamatute väidetega. Kogu

kohtuvaidluse põhjustanud olukord oli kostja algatatud ja provotseeritud.

Kostja apellatsioonkaebus

12. Kostja palus tühistada kohtuotsus osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning

uue otsusega tuli jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud tuli jätta

hageja kanda.

Maakohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt asjas kogutud tõendeid, jättis kohaldamata vääralt

materiaalõiguse ja rikkus menetlusõigust, mistõttu jõudis kohus ebaõigetele seisukohtadele.

Käesolevas asjas ei esinenud erandlikke aluseid, mis õigustaks jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kohaldades TsMS § 162 lg-t 4. Otsusest ei

nähtunud, miks kohus leidis, et antud juhul oli ebamõistlik või ebaõiglane jätta menetluskulud

äriühingu kanda, mille hagi jäeti rahuldamata ja mille vastu esitatud vastuhagi rahuldati.

Menetluskulud tuli jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades asjaoluga, et hageja või temaga seotud isikud esitasid kostja vastu süstemaatiliselt

küsitava perspektiiviga nõudeid jm avaldusi, oli hageja eesmärgiks tekitada kostjale võimalikult

palju rahalist kahju menetluskuludega. Kostja oli menetluse kestel korduvalt väitnud, et

hagiesemeks oleva loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi

võeti menetlusse, kuna samal päeval toimus poolte vahel lepitusmenetlus. Sama nähtus ka

kohtule esitatud fotodelt ja poolte e-kirjavahetusest. Kostja lähtus heas usus eeldusest, et pooled

said kohtuvälisele kokkuleppele eemaldades kaamera. Hagejal oli võimalus hagi tagasi võtta,

kuid hageja seda ei teinud. Nii kohus kui ka kostja pakkusid hagejale korduvalt lõpetada asi

kompromissiga, kuid takistuseks said hageja väidetavad menetluskulud. Kui hagi rahuldatakse

osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool,

võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga

ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Menetluskulude jaotamise kaalumisel erandite või senisest

kohtupraktikast erinevate reeglite alusel peaks kohus seda menetlusosalistega eelnevalt

arutama. Ka TsMS § 163 lg 2 alusel oleks maakohus pidanud jätma diskretsiooni korras

menetluskulud hageja kanda.

Vastustajate seisukohad

13. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusetele vastu, palusid jätta kaebused rahuldamata

ja menetluskulud vastaspoole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Äriregistri andmetest nähtuvalt ühines OÜ Mereääre Puhkemajad SIA-ga EKMV, mille

tagajärjel kustutati OÜ Mereääre Puhkemajad 21.06.2022 äriregistrist. TsMS § 209 lõiked 1 ja

2 sätestavad, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral

või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole

üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse

igas staadiumis. Üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist

tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema

õiguseelnejale. Eeltoodust tuleneval tuleb lubada SIA-l EKMV astuda menetlusse OÜ

Mereääre Puhkemajad üldõigusjärglasena.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja hoidumisnõude. Ringkonnakohus teeb selles osas

uue otsuse, millega rahuldab hageja hoidumisenõue. Hageja loomakaamera eemaldamisnõude

rahuldamata jätmise osas jääb maakohtu otsus muutmata, kuivõrd kaamera oli menetluse ajaks

kõrvaldatud, mille kohus mh paikvaatlusel 21.09.2021 tuvastas. Hageja apellatsioonkaebus

kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude

jaotust ei muuda. Seega jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 654 lg 2² alusel

esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt hageja apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagi

rahuldamata jätmisega, sellejärgselt vastuhagi rahuldamisega seonduvat ning lõpetuseks

mõlema poole apellatsioonkaebuse väiteid seoses menetluskulude jaotusega.

16. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja seisukohal, et maakohus kitsendas põhjendamatult

hageja hoidumisnõuet, leides, et nõue hõlmas ainult loomakaamerat. Hageja polnud

hoidumisnõuet ühegi konkreetse kaameratüübiga piiritlenud.

Hagiavalduse resolutsiooni p 3. kohaselt soovis hageja kohustada kostjat lõpetama

salvestusseadme suunamine ja kohustada hoiduma edasine salvestusseadme suunamine tema

kasutuses olevale kinnistule. Hageja nõue oli suunatud ühele salvestusseadmele, mitte mitmele.

Ka hagiavalduse asjaoludest (põhjenduste p 2.) nähtus, et hagi puudutas poolte kinnistu piiril

asuvat salvestusseadet. Põhjenduste p-s 3. viitas hageja, et kostja oli ka varasemalt paigaldanud

oma kinnistule muid kaameraid (I kd lk 3p). Sellise hagi eseme ja alusega hagi võttis maakohus

ka 07.09.2020 menetlusse (I kd lk 21).

08.06.2021 istungil (II kd lk 79p) arutas kohus pooltega hageja nõuet. Nimelt nähtus

kohtuistungi protokollist, et kostja märkis 05.04.2021 seisukohas (II kd lk 23, p 2.9.3), et hageja

24.03.2021 (II kd lk 2) esitatud uued tõendid (täiendavate kaamerate kohta) polnud

asjakohased, hageja tõi esile uusi asjaolusid ning esitas uue nõude, mis eeldaks uue hagi

esitamist. Hageja selgitas istungil, et tõendid puudutasid hoidumisnõuet ja nendega soovis

hageja tõendada rikkumise jätkuvust ja kostja kinnistul asuvad kaamerad olid suunatud hageja

kinnistule, millega kostja jälgib naaberkinnistut. Tegemist polnud hagi muutmisega, vaid

hoidumisenõude tõendamiseks esitatuga. Hageja selgituste põhjal leidis kohus, et tegemist

polnud hagi muutmisega, vaid tõendamise küsimusega.

Seega nähtub, et hageja polnud 08.06.2021 istungil laiendanud hoidumisnõuet kõikide kostja

kinnistul paiknevate kaamerate osas ja maakohus jätkas menetlust ühe salvestusseadme osas.

Samal kohtuistungil andis maakohus pooltele võimaluse soovi korral täpsustada oma nõudeid

kuni 08.07.2021 (II kd, lk 85 p). Hageja 09.07.2021 seisukohas nõudeid ei täpsustanud (II kd

lk 111). Hageja viitas sama seisukoha p-s 3., et hagi esemeks oli üks kaamera.

21.09.2021 istungil avaldas hageja kohtule, et hagejal oli läbivalt kostja vastu nõue ühe kaamera

osas (II kd lk 163). Samal kohtuistungil asja sisulisel läbivaatamisel kandis hageja ette

hagiavalduse asjaolud (II kd 163). Hageja tõi esile, et tema nõue oli loomakaamera

eemaldamine (menetluse ajal kaamera eemaldatud) ja hoidumisenõue. Kohtuistungi salvestust

kuulates sõnastas hageja hoidumisnõuet „salvestusseadmetega“, mitte aga ühe salvestusseadme

osas. Samas tõi hageja kohtuistungil asjaolusid üksnes ühe loomakaamera osas. Kohus avas

samal istungil kohtuvaidlused, kus hageja avaldas, et ta jäi kirjalike seisukohtade juurde.

Kohtukõne puudutas vaid ühte salvestusseadet (II kd lk 165). Samal istungil teatas maakohus

ka lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul lahendas maakohus õigesti hageja nõuet ühe

salvestusseadme osas. TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks

menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese, p 1) ja

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus, p 2). Hagi alus on need hageja osundatud

asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude

(Riigikohtu 07.042010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-10, p 10). TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab

kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata

taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab

olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagiavalduse resolutsioonis

võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud

hagi ese (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14 ja 17.12.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13).

Hageja polnud menetluse ajal kordagi andnud kohtule ega vastaspoolele mõista, et tema

hoidumisnõue puudutas rohkem kui ühte salvestusseadet. Hageja väljendas korduvalt, et tema

nõue puudutas ühte kaamerat. Hagejale oli antud võimalus täpsustada nõudeid. Sellist

võimalust hageja ei kasutanud. Seega hageja etteheited maakohtule, et kohus ei selgitanud välja

hageja nõuded, olid alusetud. Hageja ülesanne on selgelt väljendada oma nõue (TsMS § 4 lg 2

ja § 5 lg 1). Maakohus ei saanud omaalgatuslikult lahendada nõudeid, mida hageja polnud

sõnaselgelt hagi resolutsioonis nõudnud (TsMS § 439). Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik

lahendada nõudeid, mille kohta puudub maakohtu otsustus (TsMS § 12 ja § 631).

Lisaks nähtub, et pärast 08.06.2021 istungit kostja täpsustas 08.07.2021 oma nõudeid (II kd lk

91) ja märkis, et tema hoidumisnõue puudutab igasuguste salvestusseadmete suunamist. Hageja

leidis 09.08.2021, et kostja esitas uue nõude täiendava kaamera kohta ja tegemist oli hagi

muutmisega, mille osas hageja nõusolekut ei andnud (II kd lk 143). Eeltoodust nähtub, et hageja

pidi vähemalt sellel hetkel aru saama, et tema hoidumisnõue puudutab ühte seadet ja kostja

hoidumisnõue mitut. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja oleks soovinud oma hoidumisnõuet

laiendada mitmele kaamerale, siis oleks ta saanud seda teha juba 09.08.2021

menetlusdokumendis. Samas dokumendis avaldas hageja aga, et menetluses oli tema nõue ühe

salvestusseadme osas (II kd lk 142). Seega nähtub, et hagejal polnud tegelikult tahet oma nõuet

laiendada erinevate salvestusseadmete osas.

17. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis põhjendamatult hageja

hoidumisnõude rahuldamata. Hageja hoidumisnõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus §

1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Nendel alustel saab hageja nõuda rikkujalt rikkumisest hoidumist

tulevikus.

VÕS § 1055 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui

kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda

kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse

tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul

võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld),

eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Eelnimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb

mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.

Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et kostja poolt Triinu

kinnistule kaamera paigaldamine ja selle kasutamine selliselt, et loomakaamera vaatevälja jääb

hageja valduses olev kinnistu, oli õigusvastane VÕS § 1055 mõttes. Hagejal puudus kohustus

kostja tegevust taluda. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kahju

õigusvastane tekitamine ei olnud kestev VÕS § 1055 mõttes. Kui asjas esitatakse uute

samasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumise nõue, tuleb VÕS § 1055 lg 1

kohaldamisel arvestada sellega, et juba toimunud (esmakordse) õigusrikkumise korral esineb

eelduslikult oht, et selline rikkumine võib korduda. Eelnimetatud nõude rahuldamise eelduseks

ei ole see, et õigusrikkumine jätkuvalt kestaks (oleks kestev), vaid oluline on eelkõige see, kas

esineb oht, et tuvastatud õigusrikkumist võidakse tulevikus korrata (Riigikohtu 17.06.2021

otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 20.2).

Maakohus tuvastas, et hagi esitamise seisuga oli kostja loomakaamera suunatud hageja

kinnistule. Loomakaamera suunas kostja Sepa kinnistult eemale päeval, mil tsiviilasi võeti

menetlusse (07.09.2020), kuna samal päeval toimus kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel

Pärnu Politseijaoskonnas lepitusmenetlus. Eeltoodust nähtub, et eelduslikult eksisteerib oht, et

rikkumine võib korduda.

Maakohus arvestas asja lahendamisel asjaoludega, et kostja eemaldas loomakaamera, keeras

muud kaamerad eemale ning kinnistute vahele paigaldatud aed välistas tulevikus sama teo

toimepanemise ja leidis, et need asjaolud viitasid ohu puudumisele. Ringkonnakohus ei nõustu

sellise hinnanguga ja leiab, et asja lahendamisel tuli arvestada sellega, et hageja kohtuvälistele

palvetele kostja ei reageerinud (I kd lk 15). Poolte kirjavahetusest nähtub, et nende suhted olid

konfliktsed ja poolte vahel oli tekkinud ka muid konfliktseid situatsioone (I kd lk 48-50, 113,

133-138, 140-143p, II kd lk 146). Kuivõrd poolte suhted olid teravad ja eeldasid

korrakaitseorganite sekkumist, siis viitas see tegeliku ohu võimalusele, et kostja tegevus võib

korduda.

Hageja soovis tõendada kostja tegevuse jätkuvust - nimelt paigaldas kostja oma kinnistule

täiendavaid kaameraid (II kd lk 3-13) ja hageja hinnangul olid need suunatud tema kinnistule.

Politsei kontrollis kostja kinnistule paigaldatud muid kaameraid ning ei tuvastanud hageja

kinnistu filmimist (II kd lk 75-75p). Kostja eitas hageja kinnistu jälgimist ja esitas tema

kinnistul asuvate kaamerate pildid näitamaks, et tegelikkuses ei filmita hageja kinnistut (II kd

lk 94-96p). Hageja esitas tõendi, et kostja katusel olevat kaamerat oli võimalik keerata (II kd lk

147). Maakohtu hinnang, et tõendid, mis puudutasid kostja kinnistul muid kaameraid, tuli jätta

tähelepanuta põhjusel, et need ei puudutanud hageja hagi eset, oli ebaõige (otsuse p 32.). Hageja

soovis tõendada hoidumisnõude aluseks olevaid asjaolusid (rikkumise jätkuvust) ja maakohus

võttis sellel põhjusel tõendid vastu. Seega polnud alust tõendite hindamisel nende

kõrvalejätmiseks ja maakohus oleks pidanud nendega arvestama.

Ringkonnakohus leiab, et eelneva põhjal tuleb siiski asuda seisukohale, et tegelikkuses esineb

reaalne oht, et kostja võib õigusrikkumise tulevikus toime panna. Seda kinnitab nii algse

loomakaamera, kui ka muude kaamerate paigaldamine. Sisuliselt on õige hageja viide sellele,

et kostja lõpetas õigusvastase tegevuse (eemaldas loomakaamera) vaid politsei tegevuse

tulemusel. Hageja esitatud fotodelt on näha, et kaameraid on võimalik liigutada. Hageja

väljendas kahtlust, et tal pole võimalik kontrollida, kuhu kostja oma kaamerad suunab ja kas

toimub salvestamine. Ringkonnakohus nõustub sellega. Igapäevaelus on naabri sellise tegevuse

jälgimine ja kontrollimine keeruline. Lisaks nähtus, et politsei ei kontrollinud kõiki kaameraid

ega kaamerate võimalikku filmimisraadiust. Poolte seisukohtadest nähtus, et loomakaamera

asukohta oli varasemalt muudetud (II kd lk 82). Seega tuleb tõdeda, et pelgalt aia olemasolu ei

takista loomakaamera paigaldamist selliselt, et sellega saab hageja kinnistut uuesti filmida ja

pilti salvestada. Asjaolu, et loomakaamera eemaldati menetluse ajal, ei välista hoidumisnõude

rahuldamist. Kuivõrd hageja ei saa kontrollida, kas kostja lülitab kaamera sisse või mitte, siis

polnud tähtsust kostja väitel, et ta polnud kaamerat sisse lülitanud. Eeltoodud asjaolusid ja

tõendeid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et hoidumisnõue tuleb rahuldada.

18. Hageja heitis ette, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse kaamera eemaldamise

nõude osas, et hageja oleks võinud nõude tagasi võtta või loobuda sellest, kuna kostja oli

menetluse ajal kaamera juba eemaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja etteheited

põhjendatud. Kohtu selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest

kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Praeguse vaidluse puhul on

maakohus selgitamiskohustuse täitnud. Hagimenetlus on võistlev menetlus ja hagejal tuli ise

kaaluda ning otsustada taotluste esitamine ja menetlusstrateegia. Hageja oli menetluse ajal

teadlik asjaolust, et kostja eemaldas hagi esemeks oleva kaamera. Maakohtu kohustuseks

polnud poolele selgitada võimalikke menetlustoimingute tegemise ja –avalduste esitamise

võimalusi, seda enam kui poolt esindas maakohtus professionaalne õigusnõustaja

(vandeadvokaat). Kuivõrd kostja täitis hageja nõude menetluse ajal (eemaldas loomakaamera),

siis ei saanud maakohus enam kohustada kostjat eemaldama loomakaamerat. Maakohtu

järeldus on õige ning hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu

otsust tühistada.

19. Hageja leidis, et maakohus rahuldas ebaõigesti vastuhagi, sest see tuli jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles

osas otsust muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Pooltel puudus vaidlus vastuhagi

lahendamisel kohaldatud materiaalõiguse üle. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud kohus

vastuhagi rahuldamise osas otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas

materiaalõiguse norme õigesti. Samuti ei ole hinnanud kohus vastuhagi rahuldamisel tõendeid

ebaõigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus

nõustub selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg st 6 tulenevalt neid

ei korda.

Maakohus tuvastas, et kaamerate näol on tegemist pöördkaameratega. Maakohus viitas,

millistele tõenditele ta asja lahendamisel tugines. Samuti selgitas kohus, miks oli võimalik

tunnistaja ütlustega arvestada ja miks need polnud ebausaldusväärsed. Puudub alus arvata, et

maakohus hindas tõendeid vääralt või esitatud tõendite põhjal oleks pidanud tuvastama, et

tegemist polnud pöördkaameratega. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus vastuhagi

rahuldamisel tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt

ja jõuda teistsugusele järeldusele.

Maakohus kontrollis nõuetekohaselt kostja vastuhagi nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja leidis

põhjendatult, et vastuhagi tuli rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et

ainuüksi kaamera paigaldamises selliselt, et sellega on võimalik teiste isikute tegevuse

jälgimine kostja kinnistul, esineb juba oht, et tegevust naaberkinnistul võidakse jälgida ja

salvestada. Kostjal ei ole kohustust taluda, et tema valduses olevat kinnisasja ja seal asuvate

inimeste tegevust filmitakse või jäetakse vähemalt selline mulje. Ainuüksi kaamera

paigaldamisel selliselt, et kinnistu omanikul on võimalik endale kuuluvalt kinnistult tajuda, et

teda võidakse naaberkinnistult kaamerate kaudu jälgida, kujutab endast eraelu puutumatuse ja

privaatsusõiguse olulist riivet. Maakohus tuvastas, et fotodest nähtuvalt on hagejal võimalus

jälgida sisuliselt kostja majas toimuvat, millega hageja igal juhul rikub kestvalt kostja õigusi.

ainuüksi asjaolust, et kaamera on paigaldatud selliselt, et see on nähtav naaberkinnistu

eluruumidest ja taoline kaamera paigaldamine võib luua naaberkinnistu omanikule

ettekujutuse, et teda või tema perekonna liikmeid ning nende tegevust ilma nende nõusolekuta

jälgitakse, on õigusvastane. Hageja vastuväited, et kaamerad polnud suunatud kõrvalkinnistule

või need polnud töökorras või olid välja lülitatud või ei salvestanud, ei välistanud kostja

vastuhagis esitatud nõuete rahuldamist. Maakohus hindas kostja nõudeid kõikide vastuhagi

esemes märgitud kaamerate osas nõuetekohaselt (eemaldamisnõue kolme ja hoidumisnõue

kõikide salvestusseadmete osas). Hageja vastuväidetest ei nähtu, mida oleks kohus teistsugusel

hindamisel praegusest erinevat leidnud või kuidas oleks see mõjutanud vastuhagi lahendamise

tulemust. Hageja etteheited ei võimalda asuda maakohtust erinevale järeldusele.

Kui hageja eesmärk kaamerate paigaldamisel oli valvefunktsioon ning soov olla kindel, et

kostja ei häiri hageja kinnistul viibivaid isikuid, siis sai saavutada ka selliselt, et hageja suunab

kaamerad vaid oma kinnistule ja filmib vaid enda kinnistul toimuvat. Sellise eesmärgi

saavutamiseks ei tohtinud aga naaberkinnistut filmida ega sellele kaameraid suunata. Maakohus

tuvastas õigesti, et arvestades pöördkaamerate omadusi, oli hagejal igal juhul võimalus kostja

kinnistut jälgida. Hageja väited, et paigaldatud oli kaamerate varjestus, ei tõenda, et sellega

oleks välistatud kostja kinnistu jälgimine kõikide seadmetega või välistatud jälgimine tulevikus.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks vastuhagi rahuldamise osas.

20. Mõlemad pooled vaidlustasid apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust. Maakohus

jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et kõik

menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses üksnes

menetluskulude jaotust lahendis ja tema hinnangul tuli kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Vastuseks apellatsioonkaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude

jaotuse. TsMS § 173 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud

lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral

vastavalt menetluskulude jaotust.

Praegusel juhul jääb hageja nõue loomakaamera eemaldamiseks rahuldamata ja hoidumisnõue

rahuldatakse. Kostja vastuhagi maakohtus rahuldati. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

praegusel juhul tuli kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus leidis

õigesti, et arvestades menetluses esitatud vastastikuste nõuete sisu ja kohtusse pöördumise

tingis poolte endi käitumine, oli menetluskulud õiglane jätta poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja hagi osaline rahuldamine ja kostja vastuhagi

rahuldamine alust praegusel juhul õigluse põhimõttest kõrvale kalduda. Poolte vastastikune

suhtumine teineteisse ja käitumine viitavad sellele, et menetluskulude väljamõistmine ühelt

poolelt teise poole kasuks oleks praegu äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodu andis maakohtule õiguse

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus pole kulude jaotamisel eksinud.

Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu menetluskulude jaotust, siis ei kuulu kostja

apellatsioonkaebus rahuldamisele.

21. Poolte apellatsioonimenetlusekulud jäävad samuti poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162

lg-st 4 arvestades eelmises punktis toodud põhjendusi.

22. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna menetluskulud jäid poolte

endi kanda. Kuivõrd ka ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud

poolte endi kanda, siis apellatsioonimenetluse kulusid rahaliselt kindlaks ei määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)