2-20-9087/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9087

Tsiviilasi

X hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu kahju

tekitava tegevuse lõpetamiseks, ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus, hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja

Eesti

Practical-laskmise

Ühing

(registrikood 80201273), esindaja vandeadvokaadi abi

Rein Laid

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.01.2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Välja mõista Eesti Practical-laskmise Ühingult X kasuks 714 eurot ringkonnakohtu

menetluskulude hüvitamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 22.06.2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu

(EPLÜ/kostja) vastu (hagi täpsustatud 09.09.2020 ja 01.09.2021).

Hageja palus kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, et

(i) hageja on käitunud ebasportlikult, (ii) hageja on kostja juhatuse liikmeid ähvardanud, (iii)

hageja on kostja juhatuse liikmeid solvanud ja (iv) hageja on tegutsenud eesmärgiga mõjutada

EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid, alljärgneval viisil:

Kohustada kostjat kõrvaldama oma kodulehel www.ipsc.ee avaldatud kostja juhatuse

koosoleku 02.02.2020 kuupäeva kandvast protokollist alljärgnevad osad:

− „5. Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumise ja

EPLÜ juhatuse liikmete aadressil välja öeldud ähvarduste ja solvangutega. Kuulati

EPLÜ juhatuse esimehe Q selgitust seoses laskesportlase X poolt tema aadressil

väljaöeldud füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusest ning teiste juhatuse liikmete

aadressil väljaöeldud solvangutest ja ähvardustest.“

− „2. EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi

vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning

teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid.“

Kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates oma kulul hiljemalt kahe päeva

jooksul oma kodulehel: www.ipsc.ee alljärgneva sisuga teade:

„EPLÜ AVALDAS X KOHTA VALEANDMEID

EPLÜ avaldas 2020.a. oma kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku

protokolli, milles avaldati X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et:

1) EPLÜ avaldatud väide, et X on käitunud ebasportlikult, on ebaõige;

2) EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige;

3) EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige;

4) EPLÜ väide, et X on tegutsenud eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema

tema poolt soovitud otsuseid, on ebaõige“,

mis vastab alljärgnevatele tingimustele:

1) teate tekst avaldatakse sellise tähesuurusega, mis ei ole väiksem, kui kostja kodulehel

ülejäänud tekstis samaaegselt kasutatav suurim tähesuurus;

2) teate tekst avaldatakse selgelt loetavana;

3) teate tekst

avaldatakse ilma kommentaaride, lisandite, illustratsioonide ja

taustapiltideta;

4) teade hoitakse avaldatuna katkematult vähemalt 490 järjestikkust kalendripäeva arvates

teate avaldamisest".

Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja väide, et „X on käitunud ebasportlikult“, ei ole

faktiväide, vaid väärtushinnang, palus hageja kohustada kostjat lõpetama nimetatud

väärtushinnangu avaldamine ning kohustada kostjat kõrvaldama oma kodulehel

www.ipsc.ee avaldatud juhatuse koosoleku 02.02.2020 kuupäeva kandvast protokollist

alljärgnevad osad:

− „5. Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumisega“

− „2. EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi

vältel korduvalt ebasportlikult“

Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma

kohtu äranägemisel määratavas suuruses. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt tegeles hageja practical-laskmise harrastusega ja ta oli

practical-laskmise klubi MTÜ Laskespordiklubi Alpha liige. Viimane oli kostja liige. Kostja

juhatus koostas 02.02.2020 protokolli, mis avaldati 29.04.2020 kostja kodulehel www.ipsc.ee,

kus toodi välja muuhulgas järgmist:

− „Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumise ja

EPLÜ juhatuse liikmete aadressil välja öeldud ähvarduste ja solvangutega. Kuulati

EPLÜ juhatuse esimehe Q selgitust seoses laskesportlase X poolt tema aadressil

väljaöeldud füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusest ning teiste juhatuse liikmete

aadressil väljaöeldud solvangutest ja ähvardustest“ (protokolli päevakorra p 5);

− „EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi

vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning

teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid“

(juhatuse otsustuste p 2; tl 8, tl 46).

Hageja leidis, et kostja avaldas viidatud protokolli punktides järgmiseid andmeid: hageja käitus

ebasportlikult (väide nr 1), hageja ähvardas kostja juhatuse liikmeid (väide nr 2), hageja solvas

kostja juhatuse liikmeid (väide nr 3), hageja tegutses eesmärgiga mõjutada kostja juhatuse

liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid (väide nr 4). Kõik viidatud andmed olid ebaõiged

faktiväited. Lisaks võimaldasid väited hagejat negatiivsete hinnangutega väärtustada ja seega

kahjustasid väited ka hageja mainet. Juhul, kui kostja avaldatud väide hageja ebasportliku

käitumise kohta oli hinnatav väärtushinnanguna, siis oli see ebakohane ja kahjustas samuti

hageja mainet. Lisaks need väited põhjustasid hagejale mittevaralist kahju.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja

kanda.

Kostja kodukorra kohaselt oli kostja üheks ametlikuks elektroonseks suhtluskanaliks ja

töövahendiks koduleht (p 4.1 a) ). Kodukorra p 4.2 kohaselt oli koduleht regiooni ametlikuks

infoallikaks, kus kajastati üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Seega oli kostjal tulenevalt tema

kodukorrast kohustus kajastada kodulehel kõiki juhatuse otsused. Kodulehel juhatuse

koosoleku protokolli kajastamine teenis ainult informatiivset eesmärki ja andis teavet juhatuse

koosolekul arutatud küsimustest ja seal vastuvõetud otsustest. Protokolli avaldamine ei omanud

hageja mainet, tema au ja väärikust kahjustavat ning hagejale mittevaralise kahju tekitamise

eesmärki. Hagejal oli võimalus vaidlustada otsus kohtus (vt tsiviilasja nr 2-20-8889).

Hageja, olles laskesportlane ja seega tegeledes tulenevalt harrastatavast spordialast relvade

käitlemisega, mis nõuab omakorda laskesportlaselt tasakaalukat ja ettearvatavat stabiilset

käitumist, oli pikema ajaperioodi vältel üles näidanud konfliktset käitumist teiste

laskursportlastega, seejuures solvanud ja ähvardanud ka kostja juhatuse liikmeid oma soovide

saavutamiseks. Hageja näitas oma süsteemse, häiriva ja konfliktse käitumisaktidega teiste

laskesportlaste ja kostja juhatuse liikmete suhtes, et tema käitumine oli olnud korduvalt

ebasportlik, mistõttu tema olek turvaliste laskurite nimekirjas edasiselt polnud võimalik.

Eelnimetatud käitumise ilmingud tingisid ka selle küsimuse tõstatamise ja arutamise kostja

juhatuses, kusjuures vastavasisulise arutelu asetleidmine ja otsustused kajastusid ka juhatuse

koosoleku 02.02.2020 protokollis.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat eemaldama kodulehel www.ipsc.ee avaldatud

juhatuse koosoleku 02.02.2020 kuupäeva kandvast protokollist alljärgnevad osad:

− „5. Laskesportlase X käitumise ilmingute arutelu seoses tema ebasportliku käitumise ja

EPLÜ juhatuse liikmete aadressil välja öeldud ähvarduste ja solvangutega. Kuulati

EPLÜ juhatuse esimehe Q selgitust seoses laskesportlase X poolt tema aadressil

väljaöeldud füüsilise vägivalla kasutamise ähvardusest ning teiste juhatuse liikmete

aadressil väljaöeldud solvangutest ja ähvardustest.“;

− „2. EPLÜ juhatus asus seisukohtale, et laskesportlane X on käitunud pikema ajaperioodi

vältel korduvalt ebasportlikult, ähvardanud ja solvanud EPLÜ juhatuse liikmeid ning

teinud eesmärgiga mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovituid otsuseid.“

Kohus kohustas kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates oma kulul hiljemalt kahe

päeva jooksul oma kodulehel www.ipsc.ee alljärgneva sisuga teade:

„EPLÜ AVALDAS X KOHTA VALEANDMEID

EPLÜ avaldas 2020. a oma kodulehel www.ipsc.ee EPLÜ juhatuse 02.02.2020 koosoleku

protokolli, milles avaldati X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses avaldab EPLÜ, et

EPLÜ avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid ähvardanud, on ebaõige; EPLÜ

avaldatud väide, et X on EPLÜ juhatuse liikmeid solvanud, on ebaõige; EPLÜ väide, et X on

tegutsenud eesmärgiga mõjutada EPLÜ juhatuse liikmeid tegema tema poolt soovitud otsuseid,

on ebaõige“.

Kohus määras, et andmeid ümberlükkav teade peab vastama alljärgnevatele tingimustele: teate

tekst avaldatakse sellise tähesuurusega, mis ei ole väiksem, kui EPLÜ kodulehel ülejäänud

tekstis samaaegselt kasutatav suurim tähesuurus; teate tekst avaldatakse selgelt loetavana; teate

tekst avaldatakse ilma kommentaaride, lisandite, illustratsioonide ja taustapiltideta; teade

hoitakse avaldatuna katkematult vähemalt 490 järjestikkust kalendripäeva arvates teate

avaldamisest.

Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja kohustas

kostjat tasuma sellelt summalt viivist seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest

kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitise 3 144 eurot ja kohustas nimetatud summalt tasuma viivist

seadusjärgses määras ja ulatuses.

Otsuse resolutsioonis jättis kohus rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele.

5. Väide nr 1 oli hinnatav väärtushinnanguna. Polnud võimalik objektiivsete kriteeriumite

alusel kontrollida, kas isik käitus ebasportlikult. Isiku käitumise aktsepteeritavaks või

mitteaktsepteeritavaks lugemine eeldas subjektiive hinnangu andmist, mis võis erinevate

isikute puhul olla erinev. Seetõttu polnud võimalik isiku käitumist kindlate kriteeriumite abil

kontrollida. Hinnang jättis hagejast mulje kui inimesest, kes eirab practical laskmise spordialal

kehtivaid

reegleid.

Väärtushinnang

kahjustas

hageja

mainet.

Mainet

kahjustava

väärtushinnangu avaldamisega tekitatakse isikule õigusvastaselt kahju võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 esimese lause alusel. Kostja pidi tõendama, et

hageja kohta avaldatud hinnang oli kohane või selle avaldamine ei olnud õigusvastane.

Alternatiivselt oli kostjal õigus tõendada, et ta ei olnud hagejale kahju tekitamises süüdi.

Kohus jättis kostja juhatuse liikmete Q ja W kirjalikud seletused (tl 93 pöördel-94; tl 108; tl

101 pöördel–105; tl 133) tõendite kogumist välja, kuna kostja juhatuse liikmete seletused ei

olnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendid ning

kohus ei saanud rajada otsust poole seletusele, mis ei olnud vande all antud (Riigikohtu

17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491, p 15.5). Kostja esitas oma väidete tõendamiseks Z

selgitused (tl 91-92; tl 106-106.1). Kohus jättis nendega arvestamata, sest Z ja hageja vahel oli

pikaajaline konflikt (tl 98 pöördel-99, tl 125–130, tl 117–124) ning Z võis anda kohtule esitatud

seletusi ajendatuna vaenust hageja suhtes. Kostja ei esitanud muid erapooletuid tõendeid, mis

kinnitaks Z kirjalikes seletustes avaldatut ja mis toetaks Z väidete usaldusväärsust.

Kostja ei selgitanud, millised muud tema poolt esitatud tõendid kinnitasid väidet hageja

ebasportliku käitumise kohta. Kostja polnud väidet nr 1 faktiliste asjaoludega põhjendanud.

Kostja väide hageja ebasportliku käitumise kohta kahjustas hageja mainet, kujutades teda

inimesena, kes eirab spordialal kehtivaid reegleid. Väite avaldamisel teostas kostja oma õigust

sõnavabadusele, millele vastandus hageja õigus maine kaitsele. Kostja ei selgitanud ega

põhjendanud, miks oli vaja avaldada hageja mainet kahjustavat hinnangut. Kostja ei tõendanud,

et täidetud olid VÕS § 1046 lg-s 1 või 2 sätestatud alused, mis välistaksid hageja maine

kahjustamise õigusvastasuse seose käsitletava hinnangu avaldamisega. Kohus ei tuvastanud

õigusvastatust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 alusel.

6. Väited nr 2–4 olid hinnatavad faktiväidetena. Iga faktiväide kahjustas hageja mainet, sest

kujutas teda agressiivse ja teiste inimestega mittearvestava isikuna. Väide nr 4 kujutas hagejat

inimesena, kes sunnib teisi tema jaoks soodsaid toiminguid tegema. Väidete esitamise

kontekstist nähtuvalt sundis hageja kostja juhatuse liikmeid ähvarduste ja solvamiste abil tema

jaoks soodsal viisil tegutsema. Vastav käitumine oli ühiskonnas taunitav. Kostjal lasus kohustus

tõendada, et väited nr 2–4 vastasid tõele (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-

05, p 13). Kostjal oli õigus tõendada, et väidete avaldamine ei olnud õigusvastane või et ta

polnud hagejale kahju tekitamises süüdi.

Kostja esitas hageja 09.07.2018 ja 27.11.2018 pöördumised kostja juhatuse poole (tl 93; tl 100;

tl 107; tl 109). Märgitud dokumendid ei sisaldanud kostja juhatuse liikmete vastu suunatud

ähvardusi või solvanguid või et hageja survestas kostja juhatust käituma tema soovitud viisil.

Kostja ei selgitanud, millised muud tema poolt esitatud tõendid kinnitasid väidete õigsust.

Kostja ei tõendanud, et väited nr 2–4 vastasid tõele, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei põhjendanud, et tal

oli andmete avaldamise suhted õigustatud huvi. Tõendamata oli ka see, et enne andmete

avaldamist kontrollis kostja nende õigsust. Isikul oli õigus sellele, et tema kohta ei avaldataks

ebaõigeid andmeid. Avalikkusel ei saanud olla õigustatud huvi saada teada ebaõigeid andmeid.

Kostja tegevuses puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1047 lg-te 1–3 alusel.

Väidete nr 2–4 avaldamisel teostas kostja oma õigust sõnavabadusele. Sellele vastandus hageja

õigus maine kaitsele. Kostja ei selgitanud ega põhjendanud, miks oli vaja avaldada ebaõigeid

ja hageja mainet kahjustavaid väiteid. Kostja ei tõendanud, et täidetud olid VÕS § 1046 lg-s 1

või 2 sätestatud alused, mis välistaksid hageja maine kahjustamise õigusvastasuse seoses

käsitletavate väidete avaldamisega. Kohus ei tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid

VÕS § 1045 lg 2 alusel.

Kostja oli hagejale kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 lg 1 alusel. Kostja vastupidist ei

tõendanud. Kahju oli põhjustatud hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtule esitatud asjaoludest ei

saanud järeldada, et kostja oleks tekitanud kahju raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4) või

tahtlusest (VÕS § 104 lg 5). Kuivõrd kostja oli juriidiline isik, siis ei saanud ta vabaneda

vastutusest VÕS § 1050 lg 2 ja § 1052 lg-te 1 ja 2 järgi (Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-7379, p 18.3 ja 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26).

7. Hageja palus kohustada kostjat eemaldama juhatuse koosoleku protokollist osad, mis

sisaldasid hageja mainet kahjustavaid andmeid. Vaidlusalune koosoleku protokoll oli otsuse

tegemise ajal kättesaadav kostja veebilehel, mistõttu selles sisalduvad hageja mainet

kahjustavad andmed olid avalikkusele nähtavad. Seega tekitatakse hagejale kahju kestvalt.

Hageja nõue tuli VÕS § 1055 lg 1 alusel rahuldada. Protokolli osad koosnesid ainult kohatust

väärtushinnangust ning ebaõigetest ja hageja mainet kahjustavatest faktiväidetest. Need osad ei

sisaldanud muud teavet, mille avalikustamise vastu esineks õigustatud huvi. Kostja ei

tõendanud, et täidetud oleks VÕS § 1055 lg 2, mis välistaks hageja andmete eemaldamise nõude

rahuldamise.

Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad väited

nr 2–4. Hagejal polnud õigust nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist (väide nr 1). Kohus

rahuldas hageja nõude VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 4 alusel ning kohustas kostjat

lükkama ümber väited nr 2–4.

8. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kostjal on küll

kohustus kodukorrast (tl 70-77) tulenevalt kohustus avalikustada juhatuse otsused, kuid see ei

tähendanud, et oli lubatud avaldada juhatuse koosoleku protokollides isiku mainet kahjustavaid

andmeid. Kostja teo (ebaõigete ja mainet kahjustavate faktiväidete ning ebakohase

väärtushinnangu avaldamise) ja hagejale tekkinud (maine) kahju vahel esines põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4) ja rikutud kohustus oli suunatud hagejale tekkinud kahju ärahoidmisele (VÕS

§ 127 lg 2).

Kostja avaldas hageja mainet kahjustavaid andmeid ja sellise käitumisega tekitas hagejale

õigusvastaselt kahju VÕS § 1047 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel. Seega tuli eeldada, et kostja

tekitas mittevaralist kahju. VÕS § 134 lg 2 järgi tuli isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju

hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma.

Seejuures tuli hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud

asjaoludega (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18).

Kohus arvestas kahjuhüvitise määramisel järgmiste asjaoludega: kostja avaldas hageja kohta

ühe ebakohase väärtushinnangu ning kolm ebaõiget ja hageja mainet kahjustavat faktiväidet;

hageja mainet kahjustavad andmed olid avaldatud kostja veebilehel. Kuigi andmed olid

avaldatud internetis, kus teave võib teoreetiliselt jõuda suure hulga inimesteni, toimus nende

avaldamine practical laskmise ühingu portaalis, mille vastu puudub laiemal avalikkusel huvi.

Seega toimus hageja maine kahjustamine väga piiratud hulga inimeste ees; hageja ja Z kandsid

oma konfliktsed suhted üle ka practical-laskmise harrastusse, esitades teineteise suhtes kaebusi

mh kostjale. Seega põhjustas hageja ise oma käitumisega olukorra, kus ta sattus kostja juhatuse

tähelepanu alla; kostja põhjustas hagejale kahju hooletusest; kostja polnud kohtumenetluses

avaldanud kahetsust hageja mainet kahjustavate väidete avaldamise osas ega palunud hagejalt

vabandust. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asus kohus seisukohale, et kostjalt tuli

mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

tuli viidatud summalt tasuda viivist.

Kostja apellatsioonkaebus

9. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud mõlemas

kohtuastmes hageja kanda.

Maakohus jättis ebaõigesti tõendite kogumist välja Q ja W kirjalikud seletused. Kui tõendid

olid esitatud ebaõiges vormis, siis tuli kohtul teha kostjale ettepanek täiendavate tõendite

esitamiseks või kuulata isikud üle vande all kohtu algatusel.

Kostja kodukorra kohaselt oli tema ametlikuks elektroonseks suhtluskanaliks ja töövahendiks

koduleht. Koduleht oli regiooni ametlikuks infoallikaks, kus kajastati kostja üldkoosoleku ja

juhatuse otsuseid. Seega oli kostjal kohustus kajastada kodulehel kõiki juhatuse otsuseid.

Protokolli kajastamine kodulehel teenis ainult informatiivset eesmärki ja andis teavet juhatuse

koosolekul arutatud küsimustest ja seal vastuvõetud otsuste kohta. Protokollide avaldamine ei

omanud hageja mainet ega tema au ja väärikust kahjustavat ning hagejale mittevaralise kahju

tekitamise eesmärki. Informatiivne teave juhatuse koosolekul arutatu kohta ei saanud

kahjustada hageja mainet ega tema au ja väärikust ning tekitada hagejale mittevaralist kahju.

Maakohus jättis tähelepanuta ja arvestamata, et kui hageja ei nõustunud juhatuse koosolekul

vastuvõetud otsustega, siis oli tal võimalus pöörduda oma koduklubi poole taotlusega

vaidlustada apellandi juhatuse vastavasisulised otsused.

Maakohus leidis, et Z seletused olid ajendatuna vaenust hageja suhtes. Maakohus jättis

tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et laskevõistlustel iga sportlase keskendumine võistlusele

oli oluline faktor ning laskevõistlusel osaleva laskesportlase segamine oli ohutustehniliselt

ohtlik ja olemuselt ebasportlik. Kohus andis ebaõige hinnangu kostja esitatud tõenditele. Z

kirjalikud seletused olid usaldusväärsed tõendid. Kohus ei arvestanud, et kostja oli hageja ja Z

vaheliste suhetega pidanud tegelema pikemat aega, neid objektiivselt hindama ning oli teadlik

nendevahelisest vihavaenust. Kohus, tuginedes hinnangu andmisel ainult hageja ja Z

omavahelistele vaenusuhetele, tegi seda ühekülgselt, jättes sellega muud kaasnevad asjaolud

tähelepanuta. Kohus oleks pidanud tegema kostjale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Kostja ei nõustunud, et ta ei selgitanud ega tõendanud, et väited nr 2-4 vastasid tõele. Kostja

esitas 06.09.2021 menetlusdokumendi (vastus kohtu 16.08.2021 korraldusele), kus olid lisatud

vastavasisulised tõendid (lisad nr 4, 5, 14, 15, 16 ja 17). Kohus otsuses ei põhjendanud, miks ta

neid tõendeid vastu ei võtnud või nendega ei arvestanud. Kohtu poolt viidatud väidete nr 2–4

avaldamisel kostja mitte ei teostanud oma õigust sõnavabadusele, vaid täitis kodukorra p-s 4.2

sätestatud kohustust. Kohus leidis, et kostja oli hagejale kahju tekitamises süüdi. Samas viitas

kohus süüle vaid deklaratiivselt, toomata välja, kuidas kohus jõudis süü ja selle vormi

tuvastamiseni. Kostja tõendeid, mis olid aluseks juhatuse koosolekul arutatule ja selle arutelu

kajastamisele juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokollis, jättis kohus tõendite kogumist välja

ja otsuse tegemisel neid ei arvestanud. Kahjuhüvitise määramisel arvestatud asjaoludes viitas

kohus, et hageja ja Z kandsid oma konfliktsed suhted üle ka practical-laskmise harrastusse,

esitades teineteise suhtes kaebusi mh kostjale. Kohus aga jättis tõendite kogumist välja need

tõendid, mis olid aluseks koosolekul arutatule.

Kostja hinnangul olid 02.02.2020 koosoleku protokollis kajastatud andmed tõesed ning ta ei

näinud põhjust paluda hagejalt vabandust. Kahjuhüvitise määramisel arvestatud asjaoludes

polnud kohus arvestanud kostja kodukorras sätestatud kohustusega kajastada kodulehel kõik

juhatuse otsused. Kostja leidis mh, et kohus ei süvenenud asja materjalidesse, oli lohakas ja

kasutas copy-paste stiili.

Vastustaja seisukoht

10. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese

astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustas kostja esimese astme kohtu otsuse kogu ulatuses.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kostja hinnangul jättis maakohus ebaõigesti tõendite kogumist välja Q ja W kirjalikud

seletused ning maakohus oleks pidanud tegema kostjale ettepaneku uute tõendite esitamiseks

või nimetatud isikud omal algatusel vande all üle kuulama. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna

kostja väited praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Tsiviilkohtumenetluses saab tõendina käsitada vaid sellist teavet, mis sisaldub TsMS § 229 lg-s

2 esitatud lubatavate tõendite loetelus ning mis on seadusega ette nähtud protsessivormis.

Hagimenetluses on menetlusosalise seletus TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendina

käsitatav vaid juhul, kui see on antud vande all. Riigikohus on ka varasemas praktikas

selgitanud, et menetlusosalise seletus ei ole tõend (Riigikohtu 17.06.2021 otsus tsiviilasjas nr

2-16-17491, p-d 15.4 ja 15.5 ning selles viidatud kohtupraktika). Hagimenetlus on

põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Selgitamiskohustuse ulatus

sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses

advokaadid. Juhul kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus,

siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust ega seda,

kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul selgitas kohus

pooltele kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist. Lisaks esindas kostjat advokaat, kellelt sai

eeldada menetlusseadustiku ja asjakohase kohtupraktika tundmist. Kostja pidi teadma, millised

on tsiviilkohtumenetluses kasutatavad tõendid ja kostjal oli õigus ise valida, milliste tõenditega

ta soovis oma väiteid tõendada (TsMS § 5 lg 2 teine lause). Ringkonnakohus selgitab, et kohtul

on õigus kuulata pool vande all üle ka sõltumata taotlusest, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et

kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle

kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa

(Riigikohtu 06.12.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-3430, p 19). Kostja etteheited maakohtule on

alusetud.

Kostja leidis, et maakohus hindas ebaõigesti Z kirjalikke selgitusi ebausaldusväärseteks ning

jättis tõendite hindamisel tähelepanuta Z ja hageja suhtluse muud kaasnevad aspektid.

Ringkonnakohus märgib, et kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast

poolest (TsMS § 436 lg 4). Seega kui kostja ise ei tuginenud eelviidatud isikute suhete mingitele

konkreetsetele aspektidele, siis ei saanud seda teha ka maakohus. Samuti ei otsi kohus ise

tõenditest asjaolusid. Selles osas on etteheited maakohtule alusetud, sh ka osas, et maakohus

oleks pidanud tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus leidis tuginedes toimikus olevatele tõenditele õigesti ja põhjendatult, et Z selgitused

polnud usaldusväärsed. Apellatsioonkaebus ei sisaldanud selliseid põhjendusi, mis võiksid anda

aluse arvata, et maakohtu järeldus oleks ebaõige ja see tuleks hinnata ümber.

Kostja heitis ette, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata/hindamata kostja tõendid

(06.09.2021 menetlusdokumendi lisad nr 4, 5, 14, 15, 16 ja 17), mille tulemusel leidis vääralt,

et väited nr 2-4 ei vasta tõele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need etteheided alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Nimetatud dokumentide näol oli enamuses tegemist kostja

seaduslike esindajate kirjalike selgituste ehk väidetega. Seega polnud maakohtu järeldus

ebaõige, et kostja jättis oma väited tõendamata. Lisade kohta, mis puudutasid hageja

pöördumisi kostja poole, leidis maakohus, et need ei tõendanud solvamisi ega ähvardusi.

13. Maakohus tuvastas väidete nr 1-4 ebaõigsuse, kuna kostja ei tõendanud nende paikapidavust

ja õigsust. Kostja seisukohad, et juhatuse otsuste avaldamine oli sisereeglite kohaselt

kohustuslik, omas informatiivset tähendust ning ei kahjustanud hageja õigusi ega tekitanud

kahju, ei välistanud hagi rahuldamist. Nimelt hageja nõuete rahuldamine ja ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamise kohustus ei sõltunud sellest, kas tegemist oli informatiivsetel

eesmärkidel avaldatud teabega või realiseeriti sisekorrast tulenevaid õigusi või kohustusi.

Arvestades maakohtu ulatuslike selgitusi kohaldatava õiguse ja tõendamiskoormise osas, oli

kostjale teada hageja nõuete rahuldamise eeldused ning sellised etteheited on praegu selgelt

otsitud. See, kas avaldatavad väärtushinnangud või faktiväited sisaldusid mõnes juriidilise isiku

organi otsuses ja kas juriidiline isik on võtnud endale kohustuse oma otsused mingil viisil

avaldada, on käsitletav faktilise asjaoluna. Kostja ei ole põhjendanud, millisel viisil sellised

asjaolud välistavad hageja nõue rahuldamist.

Lisaks nähtub, et maakohus tuvastas otsuses, et andmed olid avaldatud internetis kostja

veebilehel (practical laskmise ühingu portaalis). Kui kostja juhatus avaldab oma veebilehel

hageja osas ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, siis jõuab see info teatud

hulga inimesteni, kes kujundavad selle pinnalt oma arvamuse hageja suhtes. Seega ei ole õige

kostja seisukoht, et juhatuse otsuste avalikustamine ei saa mingil juhul kahjustada hageja

mainet, tema au ja väärikust ega tekitada kahju. Ka viited sellele, et hagejal oli võimalik läbi

oma koduklubi juhatuse otsuseid vaidlustada, ei omanud käesolevas menetluses hageja nõuete

lahendamisel mistahes õiguslikku tähendust ega tähtsust. Kostja apellatsioonkaebusest ei selgu,

kuidas see mõjutab käesolevas asjas esitatud nõuete lahendamist ja välistab hagi rahuldamise.

14. Maakohus selgitas menetluses, et kostjal oli võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises

süüdi VÕS § 1050 alusel. Viidatud paragrahvi esimene lõige sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta

kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega hagi rahuldamise

seisukohalt oli oluline kostja süü puudumise tuvastamine. Maakohus tuvastas leebema süü

vormi (hooletus) olemasolu ning märkis, et kohtule esitatud asjaoludest ei saanud järeldada, et

kostja oleks tekitanud kahju raskest hooletusest või tahtlusest. Kostja süü puudumist ei

tõendanud. Ringkonnakohus selgitab, et kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS §

1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis (Riigikohtu

18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul kostja etteheited

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

15. Maakohus leidis õigesti, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuli

arvestada VÕS § 134 lg-tega 5 ja 6. Viidatud paragrahv reguleerib mittevaralist kahju

hüvitamist. VÕS § 134 lg-d 5 ja 6 näevad ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel

arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või

ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu

puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat

hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Riigikohus on leidnud, et kahju tekitaja vabandamine võib omada tähtsust isiku au teotamisega

tekitatud moraalse kahju rahalise hüvitamise nõude lahendamisel. Isiklike õiguste rikkumisega

tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea

reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend

võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed.

Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju

rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega (Riigikohtu 13.05.2005

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 29). Seega kontrollis maakohus õigesti kahjuhüvitise

väljamõistmisel seda, kas vastaspool on vabandanud või mitte. Kostja etteheited on alusetud.

Kostja leidis, et maakohus hindas kahjuhüvitise määramisel tõendeid ebaõigesti. Esitatud

menetlusdokumentidest nähtus, et poolte vahel tegelikult puudus vaidlus, et hageja ja Z vahel

olid pingelised suhted ja nende suhete lahendamisega tuli mh tegeleda ka kostjal. See tulenes

mõlema poole esiletoodud faktilistest asjaoludest. Selle asjaoluga arvestamisel kahjuhüvitise

määramisel ei rikkunud maakohus ühegi tõendi hindamise nõudeid. Kostja kodukorra nõue

avalikustada juhatuse otsuseid ei mõjutanud kahjuhüvitise suurust. Seega polnud maakohtul

vajadust selle asjaoluga ka arvestada.

Kostja leidis mh, et kohus ei süvenenud asja materjalidesse, oli lohakas ja kasutas copy-paste

stiili. Ringkonnakohtu hinnangul sellised kostja etteheited ei ole kaebuse lahendamisel edukad

ega anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole

alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Maakohus määras hüvitatava kulu

kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

17. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja

kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 714 euro hüvitamist 3,5 tunni õigusabi eest tasumääraga

204 eurot tunnis (käibemaksuga). Hageja koostas ringkonnakohtu menetluses vaid vastuse

apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja

vajalikud, arvestades käesoleva vaidluse sisu, esitatud nõudeid ja vastuse põhjalikkust. Esindaja

tunnitasu vastab mõistlikule tasemele (vt nt Riigikohtu 03.03.2015 otsust haldusasjas nr 3-3-1-

82-14, p 28). Kostja vastuväited ei anna alust kulude vähendamiseks või väljamõistmata

jätmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)