2-20-18584/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18584

Kohtuasi

XX avaldus YYi suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

lapsega

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus (menetlust

lõpetava määruse selgitamine)

Kaebuse esitaja ja liik

YYi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) XX (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik I (ema) YY (isikukood xxxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Alla Raudsepp

Puudutatud isik II (laps) YX (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants

Nõmmik

Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. detsembri 2021 määrus ja teha uus määrus, millega

jätta XX 29. novembri 2021 taotlus rahuldamata.

2. YYi määruskaebus rahuldada.

3. Jätta XX 29. novembri 2021 taotlusega seotud menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus XX kanda, välja arvatud YXi riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale saab menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav

(tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 478 lg 7).

2-20-18584

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja, lapse isa) esitas 17. detsembril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks alaealise lapse YXiga (puudutatud isik II, laps). Lapse isa

ja YY (puudutatud isik I, lapse ema) ei ela koos ning neil on lahkarvamused lapse elukoha ja

suhtluskorra osas. Laps on elanud koos emaga, kuid külastab sageli ka isa. Lapse isa soovib, et

laps viibiks vaheldumisi nädala tema ja nädala ema elukohas.

2. Pärnu Maakohus kinnitas 26. mai 2021 määrusega kohtumenetluse ajaks lapse isa ja lapse

ema 20. mail 2021 toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe lapsega suhtlemise korras.

3. Lapse isa ja lapse ema sõlmisid 4. novembril 2021 ärakuulamisel kokkuleppe lapse isa ja

lapse suhtlemise osas, mille Pärnu Maakohus kinnitas 9. novembri 2021 määrusega. Muuhulgas

kinnitas maakohus lapse ema ja lapse isa kokkuleppe, mille kohaselt:

- Lapse isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel üks kord nädalas, kas kolmapäeval või

neljapäeval õhtul. Laps läheb isa juurde peale kooli, ööbib isa juures ning läheb isa juurest

järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab isa lapse transpordi koolist enese juurde ja

hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada

(määruse resolutsiooni p 1.1.).

- Lapse isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel peale

kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni pühapäeva õhtul

kella 18.00-ni. Lapse isa tuleb lapse elukohta järele ning toob ta tema elukohta tagasi. Juhul kui

kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.2.).

4. Lapse isa esitas 29. novembril 2021 taotluse maakohtu 4. novembri 2021 määruses esinevate

vigade parandamiseks ja palus muuta määruse resolutsiooni p 1.1. selliselt, et vajadusel

korraldab ema lapse transpordi koolist või enda juurest isa juurde ja isa hommikul kooli ning

määruse resolutsiooni p 1.2. selliselt, et suhtluskorra nädalavahetusel transpordib lapse ema last

isa juurde ja lapse isa toob lapse tema elukohta tagasi.

5. Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) ei esitanud vastuväiteid seoses lapse isa avaldusega

määruse resolutsiooni p-de 1.1. ja 1.2. parandamiseks.

6. Lapse ema ei toetanud lapse isa avaldust määruse parandamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Pärnu Maakohus täpsustas 17. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) lapse isa ja

lapse ema poolt 4. novembri 2021 istungil sõlmitud kokkulepet lapse ja lapse isa suhtlemise

korras seoses lapse transpordi korraldamisega ja sõnastas määruse resolutsiooni punktid ümber

järgnevalt:

- Lapse isa kohtub lapsega paaritutel nädalatel üks kord nädalas, kas kolmapäeval või

neljapäeval õhtul. Laps läheb isa juurde peale kooli, ööbib isa juures ning läheb isa juurest

järgmisel hommikul kooli. Vajadusel korraldab ema lapse transpordi koolist või enda juurest

2-20-18584

isa juurde ja isa hommikul kooli. Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel

võimalusel asendada (määruse resolutsiooni p 1.1.).

- Lapse isa kohtub lapsega paaris nädalavahetustel, tulenevalt isa töögraafikust, kas reedel peale

kooli kuni laupäeva õhtul kl 20:00-ni. või laupäeva hommikul kl 11:00-st kuni pühapäeva õhtul

kella 18.00-ni. Lapse ema transpordib last isa juurde ja lapse isa toob lapse tema elukohta tagasi.

Juhul kui kohtumised jäävad ära, tuleb need esimesel võimalusel asendada (määruse

resolutsiooni p 1.2.).

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 478 lg 6 järgi menetlusosalise

taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu,

kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2

nimetatud hagi.

9. Maakohus kontrollis istungi helisalvestust ja istungiprotokolli ning leidis, et avaldaja avaldus

on põhjendatud. Maakohus selgitas, et määrusega ei muudeta kokku lepitud suhtluskorda, vaid

täpsustatakse selle täitmisel tekkivat transpordiküsimust. Tegemist on määruse täpsustamisega

täitmise küsimustes. Lapse ema ja lapse isa leppisid istungil kokku, et lapse transpordi

korraldab vanem, kelle juurest laps teise vanema juurde läheb. Täiendav selgitus on maakohtu

hinnangul vajalik, kuna see on lapse emale ja lapse isale tarvilik suhtluskorra määruse

täitmiseks ja lapse transpordi korraldamiseks.

Määruskaebus

10. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

11. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole vaidlustatud määruse puhul tegemist selgitava

kohtumäärusega, vaid uue resolutsiooniga, mis ei ole kummagi puudutatud isiku huvides ega

lähtu kohtuistungil kokku lepitust. Maakohus on sisuliselt rahuldanud avaldaja

menetlustähtaega ületava uue avalduse. Ärakuulamise protokollist ei nähtu, et lapse ema ja isa

oleksid kokku leppinud, et lapse ema transpordib lapse nädala sees kolmapäeviti või

neljapäeviti peale kooli lapse isa juurde. Lapse huvides on kohtuistungil kokkulepitu, st et laps

läheb koolist otse isa juurde ja vajadusel transpordib lapse isa lapse koolist enese juurde ja

järgmisel päeval kooli. Samuti ei nõustu lapse ema vaidlustatud määruses määratuga, et laps

läheb nädala sees isa juurde ja ööbib seal, kuna see ei ole lapse huvides ja ärakuulamise

protokollil pidi laps isa juures ööbima üksnes võimalusel.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

12. Lapse isa, lapsele määratud esindaja ja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) vaidlesid lapse

ema määruskaebusele vastu.

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada.

2-20-18584

15. TsMS § 478 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud

menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse

täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi. Maakohus on

vaidlustatud määrusega muutnud kahte 9. novembri 2021 määruse resolutsiooni punkti,

asendades lapse transpordiküsimuses lapse isa osaliselt lapse emaga. Vaidlustatud määruse

põhjenduste kohaselt ei muutnud maakohus vaidlustatud määrusega kokku lepitud

suhtluskorda,

vaid

üksnes

täpsustas

selle

täitmisel

tekkivat

transpordiküsimust.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu.

16. Lapse transporti koolist või lapse ema juurest lapse isa juurde või vastupidi võiks pidada

määruse täitmise küsimuseks juhul, kui selles ei ole lapsevanemad kompromissi sõlmides eraldi

kokku leppinud. Praegusel juhul aga on lapse ema ja lapse isa kohtu kaasabil leppinud

kohtuistungil kokku mh konkreetsetes transpordiga seotud küsimustes, mistõttu on ka

transpordiga seotud määruse täitmise korra kokkulepe kohtuistungil sõlmitud ja maakohtu

kinnitatud kokkuleppe sisuks. Seetõttu on lapse viimine ja toomine kummagi vanema juurde

lapse vanemate vahel sõlmitud kompromissi ja seega ka suhtluskorra osa. TsMS § 478 lg 6 aga

ei võimalda selgitava määrusega hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust sisuliselt

muuta. Maakohus on selgitava määrusena nimetatud määrusega pannud lapse emale uued

kohustused, mida 9. novembri 2021 määrusega lapse emal ei olnud. Sellega omandasid

maakohtu 9. novembri 2021 määruse resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2. osaliselt täiesti uue sisu.

Määrust, millega muudetakse esialgses määruses kehtestatud õigusi ja kohustusi, ei saa lugeda

selgitavaks määruseks. Määruse selgitamisega saab kohus eelkõige anda tõlgenduse määruse

resolutsioonile, põhjendustele või parandada ebatäpsusi või faktivigasid lahendi kirjeldavas

osas.

17. Kuigi lapse isa taotles maakohtult määruses vigade parandamist, ei ole vaidlustatud määrus

oma olemuselt käsitatav ka vea parandamise määrusena TsMS § 447 (kooskõlas § 463 lg-ga 2)

tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et otsust on võimalik parandada üksnes kirja- ja

arvutusvigadega sarnaste tehnilist laadi ebatäpsuste korral ning muudatused ei tohi isikutele

kaasa tuua uusi õiguslikke tagajärgi (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-71-13 p 14.2;

Riigikohtu üldkogu määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 61). Eeltoodud seisukoht kehtib ka

kohtumääruse kohta (TsMS § 463 lg 2). Resolutsioonis transpordiks kohustatud isikuna lapse

isa asendamine lapse emaga ei ole kirja- või arvutusvigadega võrreldav tehnilist laadi

ebatäpsuste parandamine ning see toob vaieldamatult lapse vanematele võrreldes 9. novembri

2021 määrusega kaasa uued õiguslikud tagajärjed. Seetõttu ei oleks maakohus saanud lapse isa

taotlust rahuldada ka vigade parandamise määrusega.

18. Pärnu Maakohtu 9. novembri 2021 määruse kohaselt oli menetlusosalistel õigus määruse

peale määruskaebus esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt toimetati maakohtu

9. novembri 2021 määrus lapse isale AET-is kätte 11. novembril 2021, mistõttu oli viimane

päev määruskaebuse esitamiseks 26. november 2021. Lapse isa esitas avalduse vigade

parandamiseks 29. novembril 2021, s.o kolm päeva peale kaebetähtaja möödumist. Maakohtu

määrus on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt minetas lapse isa tähtaja möödalaskmisega õiguse

taotleda määruskaebusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmist selle mittevastavuse tõttu

lapse vanemate kohtuistungil sõlmitud kokkuleppele. Lapse isa ei ole taotlenud ka tähtaja

ennistamist määruskaebuse esitamiseks.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada vaidlustatud maakohtu määrus, millega kohus muutis

praeguses tsiviilasjas 9. novembri 2021 määruse resolutsiooni p 1.1. ja 1.2. Kuna

ringkonnakohus ei pidanud avaldaja 29. novembril 2021 taotlust maakohtu 4. novembri 2021

2-20-18584

määruses selgitamiseks ega vigade parandamiseks põhjendatuks, siis tuleb see jätta

rahuldamata.

20. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta

vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus vaidlustatud määruses

menetluskulusid ei jaotanud. Kuna lapse ema määruskaebus rahuldatakse ja tühistatakse

maakohtu määrus, millega maakohus muutis selgitava määrusena lapse isa taotlusel varasemat

määrust, jäävad lapse isa taotluse lahendamisega seotud menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi lapse isa kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

21. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna seda ei teinud

vaidlustatud määruses ka maakohus ning lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja

jätab menetluskulud mõlemas astmes lapse isa kanda (vt Riigikohtu 12. mai 2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Maakohus määrab TsMS § 177

lg 2 järgi menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul määruse

jõustumisest.

22. Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)