2-22-10390/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-10390

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

paigutamiseks

psühhiaatriakliinikusse

tahtest

olenematule ravile

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju

Maakohtu

18. juuli

2022

määrus

(esialgse

õiguskaitse kohaldamine) ja 20. juuli 2022 määrus

(esialgse õiguskaitse pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. juuli 2022 määrus ja 20. juuli 2022 määrus muutmata,

kuid täiendada osaliselt maakohtu 20. juuli 2022 määruse põhjendusi.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-10390

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 17. juulil 2022 Harju

Maakohtule taotluse, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

1.1. Taotlusele

lisatud

psühhiaatrite

arvamuse

kohaselt

viibib

puudutatud

isik

psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil teist korda. Viimati viibis puudutatud isik

statsionaarsel ravil 1994. aastal, mil tal diagnoositi paranoidne skisofreenia. Seejärel käis

puudutatud isik ebajärjepidevalt ambulatoorsetel vastuvõttudel kuni 2003. aastani. Hiljuti on

puudutatud isiku käitumine muutunud ebaadekvaatseks – ei tundnud poega ära, pani korteris

kardina küünaldega põlema, kutsus öösiti poega enda juurde, sest keegi on korteris, puistas

pesupulbrit trepikotta, süüdistas ühistu esimeest nahka haavavate liblikate korterisse toppimises

ja naabreid varastamises, samuti on suhtunud vaenulikult ja umbusklikult oma lähedastesse.

1.2. Puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse 16. juulil 2022 kiirabikorras

politsei kaasabil oma kodust. Puudutatud isikuga oli kaasas ka tema poeg, kelle sõnul on

puudutatud isik muutunud rahutuks ja paranoiliseks selle aasta aprillist. Politsei kutsus

puudutatud

isik

põhjusel,

et

poeg

väidetavalt

ähvardas

teda

kodus

püstoliga.

Psühhiaatriakliinikus oli puudutatud isik poja suhtes vaenulik ja umbusaldav, samuti süüdistas

ühistu esimeest satanismis. Puudutatud isik ei tunnistanud agressiivset käitumist, vaid pidas

seda adekvaatseks ja põhjendatuks. Puudutatud isikul esines nii nägemis- kui ka

kuulmismeelepetteid – nägi olematuid inimesi, rääkis ristiga, mille kaudu vestlevat Jumalaga.

Puudutatud isik hospitaliseeriti valvearsti otsusega tahtest olenematu vältimatu abi osutamiseks

16. juulil 2022 kell 17:00.

1.3. Alates ravi alustamisest ei ole puudutatud isiku seisund paranenud. Ta on heatujuline, kuid

jutt kohati seosetu – räägib kohtumisest Soome pastoriga, kes osutus satanistiks,

allmaavõrgustiku uurimisest. Poja suhtes on puudutatud isik negatiivne – poeg tahab temalt

korporatsiooni ära võtta, on pussitanud inimesi. Suhteid lastega kirjeldab halvana, sest lapsed

läksid sünnitusmajas vahetusse. Arstide hinnangul esineb puudutatud isikul raske

psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20.2). Puudutatud isikul puudub täielikult

haiguskriitika. Puudutatud isiku käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, mille tõttu on

ta ohtlik endale ja ümbritsevale.

Maakohtu esialgse õiguskaitse määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus kohaldas 18. juuli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ja lubas kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

alates 16. juulist 2022 kl 17.00 kuni 20. juulini 2022 koos vajadusel tahtevastase ravimite

manustamisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

2.1. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-tele 1 ja 4, § 13 lg-le.

2.2. Maakohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse TsMS § 534 lg 3 alusel puudutatud isikut

ära kuulamata, kuivõrd maakohtu hinnangul olid ravidokumendid piisavad, et otsustada

esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle.

2-22-10390

2.3. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia

(F20.02). Puudutatud isiku käitumine lähtub psühhootilistest elamustest, mille tõttu ei ole ta

suuteline aru saama ega juhtima oma käitumist. Psühhootilistest elamustest tingitud käitumise

tõttu (vaenulik suhtumine poega, ühistu esimehe satanistiks pidamine, küünalde põletamisest

tulekahju tekitamine) võib ta olla ohtlik teistele või panna ohtu enda. Puudutatud isikul puudub

ravikriitika. Seetõttu ei ole usutav, et puudutatud isiku suhtes võiks toimida vabal tahtel põhinev

ravi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole piisav.

2.4. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist, andis

maakohus esialgse õiguskaitse korras loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks, eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ravi

manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta või ravimeetoditega ei

nõustu.

Menetluse edasine käik

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 18. juulil 2022. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku

jutt loogiliselt jälgitav. Puudutatud isik rääkis, et poeg soovib tema korterit endale saada, peab

ema dementseks ning kohustab kõiki asju enne läbi rääkima. Enda arvates on tal tervis korras

ja ta võtab vajalikke ravimeid ja toidulisandeid.

4. Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldust.

5. Puudutatud isiku raviarst KT teatas kohtule 19. juulil 2022, et puudutatud isiku

terviseseisund ei ole psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudub

koostöövalmidus raviks ja ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu esialgse õiguskaitse pikendamise määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus pikendas 20. juuli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 16. juulist

2022 kl 17.00 kuni 25. augustini 2022 kl 17.00 või kuni raviasutus on teinud otsuse tahtevastase

ravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks, eelkõige psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil.

Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

6.1. Maakohus tugines 18. juuli 2022 määruse põhjendustele, märkides täiendavalt järgmist.

Maakohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel, et ta on poja suhtes jätkuvalt vaenulik.

Ärakuulamisel oli puudutatud isik adekvaatne, kuid selleks hetkeks oli ta juba saanud ravi.

Arstide arvamuse kohaselt enne ravi alustamist oli käitumine juhitud psüühikahäirest – nägi

olematuid inimesi, rääkis ristiga ja allmaavõrgustiku uurimisest. Arstide hinnangul vajab

puudutatud isik ravi vähemalt 40 päeva ning lühema ravi korral ei ole haiglavälises keskkonnas

tagatud puudutatud isiku toimetulek. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, mistõttu pole

usutav ravi jätkamine väljaspool haiglat. Ravi katkemisel võib puudutatud isiku seisund kiiresti

tagasi langeda, millisel juhul võib ta ebaadekvaatse käitumisega provotseerida enesevastast

vägivalda või panna ennast muul viisil ohtu. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise

aluseks olnud asjaolud määruse tegemise ajaks muutunud ega ära langenud.

2-22-10390

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 18. juuli

2022 määrus ja 20. juuli 2022 määrus tühistada.

Määruskaebuse kohaselt avaldas puudutatud isik esindajale, et ta ei peaks jääma ravile, kuna

on terve ja saab üksi elades hästi hakkama. Haiglasse tahab puudutatud isikut panna tema poeg,

et puudutatud isiku korterit endale saada. Puudutatud isik rääkis pikalt esindajale, kuidas ta

juhtis oma korterist võitlust Interrinde vastu. Puudutatud isiku hinnangul ei ole maakohtu

määrused seaduslikud ja tahtevastase ravi kohaldamine ei ole põhjendatud. Haiglas ei saa

puudutatud isik magada, kuna öösel ründasid akna taga Interrinde omad. Puudutatud isiku

veendumuse kohaselt ei ole tema ohtlikkus tõendatud ja talle määratud ravi ei ole vajalik.

8. Avaldaja hinnangul on vaidlustatud määrused vajalikud ja põhjendatud ning 17. juulil 2022

esitatud arstide arvamuses on täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise

haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.

9. Avaldaja teatas 19. augustil 2022, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega on

lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 18. augustil

2022.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt

tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

12. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu

määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku

kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse

seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa enam uuesti lahendada

(vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13 p 19). Seega ei takista

puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.

13. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast

isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534

lg 5 teine lause).

14. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult

2-22-10390

järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane.

15. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et puudutatud isiku puhul ei

esinenud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et

puudutatud isiku puhul olid esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja selle pikendamisel täidetud

PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Kolleegium

nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega

ega korda neid täies ulatuses.

16. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Avaldaja taotlusele lisatud

psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb paranoidne skisofreenia (F20.2).

Puudutatud isiku käitumine on juhitud psühhootilistest elamustest, mille tõttu on ta ohtlik

endale ja ümbritsevale. Puudutatud isiku raviarsti 19. juuli 2022 esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta esitatud arvamuse järgi ei olnud puudutatud isiku seisund

psühhiaatriakliinikus viibimise ajal paranenud, jätkuvalt puudus koostöövalmidus raviks ja

ravita jätmisel on puudutatud isik ohtlik endale ja ümbritsevatele. Ringkonnakohtul puudub

alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul

oli esialgse õiguskaitse rakendamise ja ka pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

17. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2).

Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite arvamusest, puudutatud isiku ärakuulamisest,

määruskaebuse väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik on ohtlik nii

endale kui ka teistele. Puudutatud isik toimetati psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt haiglasse

politsei kaasabil. Arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik olnud vaenulik nii enda poja kui ka

naabrite ja ühistu esimehe suhtes ja on neid ka ähvardanud. Lisaks on puudutatud isik süütanud

kardina ja enda agressiivset käitumist tunnistanud, kuid pidanud seda sobivaks. Ravil viibides

ei olnud puudutatud isiku seisund muutunud ja arstid märkisid temal täielikult haiguskriitika

puudumist ning et puudutatud isiku käitumine oli juhitud psühhootilistest elamustest, mistõttu

kujutab ta ohtu nii teistele kui ka endale. Määruskaebuses on puudutatud isik korduvalt leidnud,

et ta ei vaja ravi ja tema poeg on selle taga, et puudutatud isik on haiglasse sattunud. Avaldaja

märkis vastuseks määruskaebusele, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud eeldused. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või

teiste isikute elu või tervist kahjustada (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-3662 p 14 teine lõik). Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh

puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt Riigikohtu

20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435 p 18 teine lõik). Eeltoodust tulenevalt leidis

maakohus õigesti, et kuivõrd puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ei ole usutav ravi

jätkamine väljaspool haiglat ja ravi katkemisel võib puudutatud isiku seisund halveneda, mille

tulemusel võib ta ebaadekvaatse käitumisega provotseerida enesevastast vägivalda või panna

ennast muul viisil ohtu. Kuna puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest

ning tema reaalsustaju on oluliselt häirunud, võib ta kujutada ohtu teda ümbritsevatele ja

iseendale.

18. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt puudus puudutatud

isikul täielikult haiguskriitika. Avaldaja teatas 19. juulil 2022, et puudutatud isiku puhul esines

2-22-10390

tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus, kuna puudutatud isikul puudus ka peale

esialgset ravi saamist endiselt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isiku võimetust enda

haigusest ja ravivajadusest aru saada ilmestab ka asjaolu, et kuigi puudutatud isik kinnitas

ärakuulamisel, et ta võtab vajalikke ravimeid, on tal enda hinnangul tervis korras ja

määruskaebuses väidab üheselt, et talle määratud ravi ei ole vajalik. Maakohus asus seega

põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut

psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi

osutades.

19. Kolleegium märgib, et maakohus jättis ära kuulamata puudutatud isiku lähedased.

TsMS § 536 lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära

kuulama ka isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed. Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel alati puudutatud isiku lähedasi ära

kuulama, kuid selline kohustus tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730 p 17). Siiski sätestab eelnevast erandid

TsMS § 536 lg 21. Lähedaste ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (TsMS § 536

lg 22). Maakohus ei ole puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmist esialgse õiguskaitse

pikendamise määruses põhjendanud, kuid kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada,

täiendades selles osas maakohtu 20. juuli 2022 määruse põhjendusi.

20. Praegusel juhul oleks võinud põhjendatud olla puudutatud isiku poja ärakuulamine. Kuigi

puudutatud isik elab üksi, nähtub arstide arvamusest, et puudutatud isik on pojaga tihedas

kontaktis ning puudutatud isik toimetati haiglasse koos pojaga. Kolleegium leiab, et kuna

avaldaja esitatud taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamus kajastab puudutatud isiku poja

selgitusi puudutatud isiku käitumise kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole poja poolt

objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku poja ärakuulamine aidanud asja

lahendamisele ilmselt kaasa. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isiku lähedaste

ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja lahendust.

21. Eeltoodule tuginedes asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule

esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid

täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle

tahtest olenematut ravi, mistõttu tuleb maakohtu määrused jätta lõppjärelduses muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

22. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusega seotud

tasu taotluse eraldi määrusega.

23. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus põhjendatuks saata puudutatud isikule ainult

määruse väljavõte. Määrus ei sisalda teksti, mille kohta võiks eeldada, et isik ei ole ilmselt

võimeline seda mõistma või mis võiks tekitada olulist kahju tema tervisele (TsMS § 541 lg 1).

24. TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)