1-21-1131/145 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2022.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-1131 (20230100912)

Kohtukoosseis

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten

Lind

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Tõlk

Svetlana Talli

Kohtuistungi toimumise aeg ja

koht

8. juuni 2022.a, Tallinn

Kriminaalasi

Roman Gluhovtšenko süüdistuses KarS §-de 114 lg 1 p 4

ja 121 lg 2 p 3 järgi;

Ilja Gaidalenko süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi ning

Maxim Vasilievi (Vasiljev) süüdistuses KarS § 263 lg 1 p

1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitaja

Ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi;

süüdistatav Roman Gluhovtšenko ja tema kaitsja

vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu;

süüdistatava Ilja Gaidalenko kaitsja vandeadvokaat

Margo Normann

Prokurör

Kelly Kruusimägi

Süüdistatavad

Roman Gluhovtšenko, isikukood 38804200391, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskeriharidus,

töökoht enne vahistamist xx, elukoht enne vahistamist

xxx, (viibib Tallinna Vanglas), varem kriminaalkorras

karistatud: Harju Maakohtu 24.03.2014.a otsusega KarS §

113 järgi vangistusega 7 aastat 6 kuud ning KarS § 118 lg

1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat. KarS § 63 lg 1 alusel

mõisteti liitkaristus 7 aastat 6 kuud vangistust. Tallinna

Ringkonnakohtu 12.11.2014.a otsusega tühistati Harju

Maakohtu otsus osaliselt, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning R.

Gluhovtšenko mõisteti süüdi KarS §-de 113 ja 119 lg 1

järgi ning karistati liitkaristusega 7 aastat 3 kuud

vangistust. Viru Maakohtu 25.07.2018.a määruse alusel

vabastati R. Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega

katseajaga kuni talle mõistetud karistusaja lõpuni, so kuni

27.11.2020.a.

Tõkend

vahistamine

(tagaselja)

01.09.2020.a, kinni peetud Euroopa vahistamismääruse

alusel 24.10.2020.a. Pärast loovutamist Eesti Vabariigile

Harju Maakohtus 28.10.2020.a toimunud küsitlemise

tulemusel jäetud vahi alla.

Ilja Gaidalenko, isikukood 38602180245, määratlemata

kodakondsusega, emakeel vene keel, keskeriharidus,

töökoht enne vahistamist xx autojuht, elukoht enne

vahistamist xxx, (viibib Tallinna Vanglas), varem

kriminaalkorras karistatud: viimati Harju Maakohtu

03.07.2015.a otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi

vangistusega 9 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2

alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 6 kuu pikkust

vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju

Maakohtu 27.11.2007.a otsuse alusel mõistetud, kuid

ärakandmata karistuse 9 kuu pikkuse vangistuse võrra.

Lõplikust liitkaristusest 1 aasta ja 3 kuu pikkusest

vangistusest arvestati KarS § 68 lg 1 alusel maha

eelvangistus 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks

karistuseks loeti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

Tõkend vahistamine alates 01.09.2020.a, kahtlustatavana

kinni peetud 31.08.2020.a.

Kaitsjad

Arina Liskmann-Getsu, Margo Normann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a otsus Roman Gluhovtšenko süüdistuses

KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ning Ilja Gaidalenko süüdistuses KarS §

263 lg 1 p 1 järgi süüditunnistamises ja karistamises muutmata.

2. Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Taotlus Ilja Gaidalenkole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jätta

rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on

kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

I. Süüdistused

1. Maxim Vasiliev oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema,

22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus

viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid,

mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis M. Vasiliev kooskõlastatult tegutsedes grupis

koos Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenkoga tahtlikult XX käte ja jalgadega valimatult pea,

keha ja jäsemete piirkonda, tekitades XXile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud

tervisekahjustused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav

vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul

ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese

sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu

piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma

sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu

piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol

ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul

säärel. Eelkirjeldatud tegevus häiris oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistaja A.K, õigusrahu

ja turvatunnet. M. Vasiliev teadis, et käte ja jalgadega teist inimest valimatult pähe ja kehasse

pekstes võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi ja valu ning ta pidas

nende saabumist võimalikuks.

2. Ilja Gaidalenko oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema,

22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus

viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid,

mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel

solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis I. Gaidalenko kooskõlastatult tegutsedes

grupis koos Roman Gluhovtšenko ja Maxim Vasilieviga tahtlikult XXi käte ja jalgadega

valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, jätkates grupis koos R. Gluhovtšenkoga kannatanu

peksmist käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda ka siis, kui R. Gluhovtšenko lõi

peksmise ajal I. Gaidalenko heakskiidul kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste ja surma

tekitamise eesmärgil vähemalt viiel korral noaga keha ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis

I. Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning R. Gluhovtšenko lõi

noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda.

Peksmisega tekitasid R. Gluhovtšenko, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev tahtlikult XXile järgmised

vigastused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool

sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul

pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal,

parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas,

mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal,

vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas

ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi

piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks

tekitasid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües

XXile järgmised vigastused: - pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool

keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning

kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav

vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-

lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII

roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge

verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel

XX suri haiglas 22.08.2020 kell 09.30.

I. Gaidalenko teadis, et käte ja jalgadega teist inimest pähe ja kehasse pekstes ning noaga teist

inimest

kehatüvesse

pussitades

võib

kannatanule

põhjustada

mistahes

raskusega

tervisekahjustusi, s.h surma, ning ta pidas ka surma saabumist võimalikuks.

3. Roman Gluhovtšenko oli antud kohtu alla süüdistatavana KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et

tema lõi 22.08.2020 kella 07.45 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuvas baaris Kardenn

tahtlikult üks kord käega YX näo piirkonda, põhjustades YXle füüsilist valu ja vasaku silma

alla hematoomi. R. Gluhovtšenko teadis, et YX näkku lüües põhjustab ta kannatanule valu ja

tervisekahjustuse ning möönis nende tagajärgede saabumist.

Samuti süüdistati R. Gluhovtšenkot veel selles, et tema olles varem, s.o 22.08.2020 kella 07.45

ajal, toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.08.2020 kella 08.20 ajal

Tallinnas Läänemere tee 36 asuva elumaja juures lõi tahtlikult A.M vastu jalgu, mille tagajärjel

A.M kukkus pikali maha ning tundis füüsilist valu ja põlvedele tekkisid marrastused. R.

Gluhovtšenko üritas noaga lüüa pikali olevat A.M, kuid kannatanul õnnestus lööke pareerida

ning püsti tõusta, misjärel lõi R. Gluhovtšenko valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil

A.M üks kord noaga kõhtu, põhjustades kannatanule mitteeluohtliku torke-lõikehaava

keskkõhu piirkonda, mille paranemine kestab vähem kui neli nädalat.

Samuti KarS § 114 lg 1 p 4 järgi selles, et tema, olles Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusega

karistatud KarS § 113 järgi teise inimese tapmise eest, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas

Läänemere tee 30 asuva baari Kardenn lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus

kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas

keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata,

kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil

vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

Nimelt peksis R. Gluhovtšenko kooskõlastatult tegutsedes koos I. Gaidalenko ja M. Vasilieviga

grupis tahtlikult XXi käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti lõi

R. Gluhovtšenko kooskõlastatult koos I. Gaidalenkoga grupis tegutsedes kannatanut käte ja

jalgadega pea ja keha piirkonda ning peksmise ajal lõi R. Gluhovtšenko I. Gaidalenko

heakskiidul võimalikult raskete tervisekahjustuste ja ka surma tekitamise eesmärgil XXi

vähemalt viiel korral noaga kehatüve ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis I. Gaidalenko

juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning R. Gluhovtšenko lõi noahaavadega

verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid R. Gluhovtšenko, I.

Gaidalenko ja M. Vasiliev tahtlikult XXile järgmised vigastused: - värske nahakriimustus

vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused

verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool

alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal,

vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal

ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule

limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases,

värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese

sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid R. Gluhovtšenko ja I.

Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües XXile järgmised vigastused: 16

- pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel,

lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese

sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas

koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere

külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud

tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust,

traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel XX suri haiglas 22.08.2020 kell

09.30.

II. Maakohtu otsus

2.1. Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a otsusega tunnistati Ilja Gaidalenko süüdi KarS § 263

lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Eelvangistuses viibitud aeg loeti

karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates I. Gaidalenko kinnipidamisest

31.08.2020.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel

või karistuse ära kandmisel.

2.2. Roman Gluhovtšenko tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 2

aastat 6 kuud ning KarS § 114 lg 1 p 4 järgi ja karistati vangistusega 14 aastat. KarS § 64 lg 1

alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõisteti liitkaristuseks 15 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust

eelmise, Harju Maakohtu 24.03.2014.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aasta

3 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 17 aastat 3 kuud

16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning arvestati

karistuse kandmise algust alates R. Gluhovtšenko kinnipidamisest 24.10.2020.a. Tõkend

vahistamine jäeti muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära

kandmisel.

2.3. Maxim Vasiliev tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.

Eelvangistuses viibitud aeg 25.08.2020.a – 11.02.2021.a, s.o 5 kuud 17 päeva, loeti karistusaja

hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 6 kuud 13 päeva vangistust. Mõistetud ja

kandmisele kuuluv vangistus jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata, kui M.

Vasiliev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu. Tõkend

elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2.4. Kannatanute A.V ja M.V nõue kuriteoga tekitatud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja kannatanu YX nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks M.

Vasilievi ja I. Gaidalenko suhtes jäeti rahuldamata.

2.5. Rahuldati kannatanute A.V ja M.V nõue kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

R. Gluhovtšenko vastu. Kannatanute kasuks mõisteti R. Gluhovtšenkolt välja 2842,30 eurot. R.

Gluhovtšenko kinnipidamisel ära võetud 200,12 eurot kanda tsiviilhagi katteks kannatanute

arveldusarvele.

2.6. Rahuldati osaliselt kannatanute A.V ja M.V nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks R. Gluhovtšenko vastu. Kannatanute kasuks mõisteti R. Gluhovtšenkolt välja

mittevaralise kahju katteks 15 000 eurot.

2.7. Rahuldati kannatanute A.V ja M.V nõue välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt

viivise arvestamiseks ja välja mõistmiseks ning R. Gluhovtšenkolt mõisteti välja kohtuotsuse

kuulutamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 2344,35 eurot ja hüvitamata kahjusummalt kuni

põhinõude rahuldamiseni viivis alates 11.01.2021.a VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatud

määras.

2.8. Rahuldati osaliselt kannatanu YX nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks R. Gluhovtšenko vastu. R. Gluhovtšenkolt mõista kannatanu kasuks välja

mittevaralise kahju katteks 3000 eurot. Rahuldati kannatanu YX nõue välja mõistetud

mittevaralise kahju hüvitiselt viivise arvestamiseks ja välja mõistmiseks ning R. Gluhovtšenkolt

mõisteti välja kohtuotsuse kuulutamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 228,82 eurot ja

hüvitamata kahjusummalt kuni põhinõude rahuldamiseni viivis alates 11.01.2021.a VÕS §-des

113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatud määras.

2.9. Menetluskuludena mõisteti R. Gluhovtšenkolt välja riigi tuludesse sundraha 1635 eurot ja

menetluskulu kokku 21 925,70 eurot (sh määratud kaitsja tasu 97,20 eurot, A.M isiku

ekspertiisikulu 84 eurot, XXi surnu ekspertiisikulu 171,50 eurot, DNA ekspertiisikulu 9633

eurot, kohtupsühhiaatrilise- ning psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu 1140 eurot ja

kannatanute lepingulise esindaja kulu 10 800 eurot).

2.10. I. Gaidalenkolt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 981 eurot ja menetluskulu kokku

2848,15 eurot (sh määratud kaitsja tasu 2762,40 ja XXi surnu ekspertiisikulu 85,75 eurot).

2.11. M. Vasilievilt mõisteti riigi tuludesse välja sundraha 981 eurot ja menetluskulu kokku

3812,95 eurot (sh määratud kaitsja tasu 3727,20 ja XXi surnu ekspertiisikulu 85,75 eurot).

2.12. Kohus lahendas ka asitõendite ja salvestistega seonduva.

Maakohus asus tõendite vahetu uurimise järel seisukohale, et R. Gluhovtšenko poolt baaris YX

näkku löömine, mille tagajärjel tundis kannatanu valu, kaotas tasakaalu ja kukkus, on

tõendamist leidnud. Tõendatud on ka R. Gluhovtšenko poolt A.M noaga löömine. R.

Gluhovtšenko tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kohus ei nõustunud

R. Gluhovtšenko kaitsjaga selles, et süüdistatav tegutses A.M rünnates ekslikult enda arvates

hädakaitseseisundis.

See, mida tehti maha paisatud XXiga, ei ole kindlasti mitte käsitletav kaitsetõrjena, mida saaks

mööndustega käsitleda lubatavana. Maas lebava ja püstitõusmisega hädas oleva XXi löömine

jalgadega keha- ja peapiirkonda ning käega kõhtu (I. Gaidalenko) on selgelt õigusvastane

rünnak, mida väidetava hädakaitse taha peita ei saa.

Kohus pidas I. Gaidalenko ütlusi usaldusväärseteks üksnes osas, mis kattuvad BMW

pardakaamera salvestiselt nähtuvaga ja seda osas, et nad lahkusid sündmuskohalt koos R.

Gluhovtšenkoga ja läksid tunnistaja V. L juurde. Kohtuistungil avaldatud I. Gaidalenko

kohtueelses menetluses antud ülused võimaldavad teha järelduse, et varasemalt andis

süüdistatav võrdlemisi detailseid ütlusi ja see ei ole iseloomulik olukorras kus inimesel on

šokiseisund. Lisaks õõnestavad I. Gaidalenko ütluste usaldusväärsust kohtuistungil esmas- ja

teisesküsitluses antud erinevad ütlused erinevate asjaolude kohta.

Kohus ei nõustunud R. Gluhovtšenko kaitsja seisukohaga selles, et R. Gluhovtšenko arvas

ekslikult, et tõrjub XXi õigusvastast rünnet. R. Gluhovtšenko ründas XXi keset keskustelu,

viimasega ei kaasnenud mitte mingisugust üksteise suunas kätega vehkimist. R. Gluhovtšenko

ründas XXi õigusvastaselt, samal ajal üritasid süüdistatavad M. Vasiliev ja I. Gaidalenko

mõlemad esmalt R. Gluhovtšenkot tõrjuda ja kaklust lahutada.

Kohtu hinnangul lõi R. Gluhovtšenko XXi noaga ning I. Gaidalenko käte ja/või jalgadega.

Kannatanu YX ütlused riimuvad tunnistaja A. A ütlustega selles, et XXi lööjaid enne seda, kui

BMW liikuma hakkas, oli mitu. Vaidlus puudub selles, et ainukesena süüdistatavatest oli nuga

kaasas R. Gluhovtšenkol, kes seda XXi ründamisel ka kasutas. XXil tuvastatud eluohtlikud ja

surma põhjustanud kehavigastused tekitas talle R. Gluhovtšenko, kes oli tavalises

alkoholijoobes. Et süüdistatav on varem KarS § 113 järgi süüdi mõistetud ja karistatud on R.

Gluhovtšenko tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 4 järgi.

Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et I. Gaidalenko kui kuriteo kaastäideviija panus

tagajärje saabumisse (XXi surm) oli sama kaaluga nagu R. Gluhovtšenkol. Kohtu hinnangul ei

ole võimalik jaatada seda, et I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko tegutsesid XXi tapmisel ühiselt

ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses. I. Gaidalenko teopanus ei ole tuvastatud faktide

põhjal nii oluline, et saaks rääkida kaastäideviimisest. Võimalik on jaatada üksnes seda, et I.

Gaidalenko lõi XXi samaaegselt koos R. Gluhovtšenkoga, kuid arvestades, et R. Gluhovtšenko

kohe nuga käiku ei lasknud, on ilmne, et I. Gaidalenko ei teadnud kaassüüdistataval kaasas

olnud noast ega viimase kavatsusest seda kasutada vähemalt esialgu (esimeste löökide ajal)

mitte midagi. R. Gluhovtšenko tegi fataalsed löögid pärast seda, kui kannatanu YX oli juba

autos ja I. Gaidalenkoga kooskõlastamata lõi XXile veel jalaga pähe.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas I. Gaidalenko nägi XXi lüües või pidi

seda tehes aru saama sellest, et R. Gluhovtšenko kasutab kannatanu ründamisel nuga.

Kannatanu YX ütlustega, et ta nägi nuga enne autosse minekut, kohus ei arvestanud.

Kohus ei nõustunud I. Gaidalenko kaitsjaga selles, et süüdistatav tuleks täielikult õigeks mõista.

Mingisugust põhjust XXi peksta I. Gaidalenkol ei olnud. Et I. Gaidalenko lõi XXi kakluse

esimeses pooles käega kõhtu ja hiljem kakluse nö teises pooles ning sündmus pälvis paljude

rahulikult kodus viibinud asjassepuutumatute tunnistajate tähelepanu ja rikkus rahu, tuleb I.

Gaidalenkole süüdistuses etteheidetav tegevus kvalifitseerida ümber KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Soovides alates teatud hetkest XXi suhtes vägivalda tarvitada, pidi ta vähemalt kaudse tahtluse

tasandil möönma, et tema tegevus rikub kõrvaliste inimeste rahu.

Kohus hindas I. Gaidalenko süü suureks, sest süüdistatav lõi XXi tugevate löökidega nii

kakluse esimeses kui teises pooles ega osutanud XXile mingisugust elementaarset esmaabi,

põgenes sündmuskohalt ja kõrvaldas võimalikud kuriteojäljed, asudes ennast varjama.

R. Gluhovtšenko süüd YX löömises, arvestades kannatanu käitumist, ei lugenud kohus suureks.

Episoodis, mis käsitleb A.M noaga löömist, on R. Gluhovtšenko süü kohtu hinnangul suur,

arvestades ründeks kasutatud nuga. Karistust kergendavaks asjaoluks luges KarS § 57 lg 1 p 3

kohaselt süü osalist tunnistamist ja siirast kahetsust. Karistust raskendavaks asjaoluks on KarS

§ 58 p 10 alusel teo toimepanemine grupis.

III. Apellatsioonid

3. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid ringkonnaprokurör K. Kruusimägi, süüdistatav R.

Gluhovtšenko ja tema kaitsja A. Liskmann-Getsu ning süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja M.

Normann. Maakohtu otsust M. Vasilievi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüditunnistamise ja

karistamise osas vaidlustatud ei ole.

3.1. Prokurör palub enda apellatsioonis tühistada maakohtu otsus osas, millega I. Gaidalenko

tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning teha selles osas uus otsus, tunnistades I.

Gaidalenko süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 aastat 3 kuud vangistust,

karistusaja algusega 31.08.2020.a. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Prokuröri

hinnangul on maakohus I. Gaidalenko tegevuse ümberkvalifitseerimisel KarS § 263 lg 1 p 1

järgi kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. I. Gaidalenko tegevus konflikti teises pooles,

pärast R. Gluhovtšenko uuesti naasmist baari Kardenn juurde, peaks olema kvalifitseeritud

KarS § 113 lg 1 järgi. Prokuröri seisukohad on alljärgnevad:

3.1.1. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et I. Gaidalenko puhul ei ole tegemist ei

kaastäideviijaga ega tapmisele kaasaaitajaga, kuna pole tuvastatav, millal I. Gaidalenko nägi,

et R. Gluhovtšenko kasutab nuga, mistõttu ei saanud I. Gaidalenko järelikult noa kasutamist ja

seega ka tapmist heaks kiita. Kohus on selle aspekti hindamisel põhjendamatult tõendikogumist

välja jätnud M. Vasilievi ütlused, mille põhjal on noa kasutamise ja noavigastuste olemasolust

teadlikuks saamise aega võimalik tõendada ja mis on omistatav ka I. Gaidalenkole.

3.1.2. Tõendatuks loetud asjaoludest (lk 49-50) nähtuvalt oli I. Gaidalenkol vähemalt pool

minutit aega, et aru saada noa kasutamisest ja sel ajal näha verd kannatanu kõhu piirkonnas,

sest I. Gaidalenko oli pidevalt R. Gluhovtšenko ja XXi juures ning nägi kannatanu vigastusi.

Selle aspekti hindamisel jättis kohus aga tähelepanuta M. Vasilievi ütlused selles, et tema nägi

tugevat verejooksu XXi kõhust juba ajal, kui kannatanu veel seisis. M. Vasilievi ütlustest

nähtub, et temal ei takistanud vere nägemist kannatanu dressipluusi värvus ega muud kohtu

poolt välja toodud asjaolud. Kui M. Vasiliev nägi juba püsti seisval kannatanu tugevat

verevoolu kõhust, ei ole alust arvata, et kaassüüdistatavad seda ei näinud. Kohus ei ole öelnud,

et M. Vasilievi ütlused muude asjaolude kohta, s.h vere nägemise hetke osas, oleksid

ebausaldusväärsed.

3.1.3. I. Gaidalenkot kaastäideviijana kinnitab tema tegevus tervikuna. I. Gaidalenko oli

pidevalt kannatanu kõrval, lõi koos R. Gluhovtšenkoga kannatanut ega takistanud R.

Gluhovtšenkot, hoides seega sündmusi oma kontrolli all. I. Gaidalenko, erinevalt M.

Vasiljevist, ei distantseerunud ennast kannatanu peksmisest, vaid tegi enda ees põlvili maas

olevale kannatanule etteheiteid, et kogu sündmus ehk kannatanu peksmine ja noaga löömine

oli toimunud kannatanu naise YX tõttu.

3.1.4. I. Gaidalenko tegutsemist koos R. Gluhovtšenkoga kinnitab ka teojärgselt sündmuskohalt

koos R. Gluhovtšenkoga, teda eelnevalt järgi oodates, lahkumine.

3.1.5. I. Gaidalenko sai R. Gluhovtšenko käes olnud nuga näha juba siis kui R. Gluhovtšenko

seltskonna juurde tagasi liikus, sest salvestiselt nähtuvalt vaatas ta R. Gluhovtšenko suunas,

seistes R. Gluhovtšenko parema ehk noaga käe pool. I. Gaidalenko teadis varasemat samuti, et

R. Gluhovtšenkol on kombeks kasutada nuga ning sellega olukordi lahendada. Kasutades I.

kannatanu vägivalda otsese tahtlusega, mööndes ise samal ajal ka surma saabumist, pani I.

Gaidalenko grupis koos R. Gluhovtšenkoga toime kuriteo KarS § 113 lg 1 järgi. I. Gaidalenko

käitumise ümberkvalifitseerimisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi rikkus kohus menetlusnorme, mis

viis omakorda materiaalõiguse rikkumiseni.

3.1.6. I. Gaidalenko teopanus on R. Gluhovtšenko omast madalam, kuna tema lõi kannatanut

üksnes jäsemetega, samas olid need tõenditest nähtuvalt tugevad ning suunatud kannatanu pea

ja keha ehk elutähtsate organite piirkonda. Süü suuruse hindamisel ei saa jätta tähelepanuta

kannatanu asendit ja seisundit, I. Gaidalenko sai aru, et koos R. Gluhovtšenkoga on nad

kannatanust tugevamad ning füüsilises ja arvulises ülekaalus. Enne XXi suhtes toime pandud

tegu oli I. Gaidalenkol baaris konflikt YXga. Karistust raskendavaks asjaoluks on tapmise

toimepanemine grupis.

3.2. Süüdistatav R. Gluhovtšenko leiab enda apellatsioonis, et kohus on teda talle esitatud

süüdistuse järgi süüdi tunnistades ja karistades kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja

rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ei tunnista ennast talle esitatud süüdistuses süüdi.

Alternatiivselt märgib, et juhul kui apellatsioonikohus nõustub talle esitatud süüdistuse

kvalifikatsiooniga, palub vähendada mõistetud karistust sanktsiooni miinimumini.

3.3. Süüdistatava R. Gluhovtšenko kaitsja A. Liskmann-Getsu palub enda apellatsioonis R.

Gluhovtšenko süüdimõistev otsus tühistada täies ulatuses ja mõista süüdistatav talle esitatud

süüdistuses õigeks. Kaitsja palub teha uus otsus, millega mõista R. Gluhovtšenko süüdi KarS §

118 lg 1 p 7 ja 1191 järgi ning jätta kannatanu YX hagi rahuldamata. Alternatiivselt mõista R.

Gluhovtšenko süüdi KarS § 115 järgi või kvalifikatsiooni muutmata jätmisel kergendada

süüdistatavale mõistetud karistust, mõistes sanktsiooni miinimumile lähedase karistuse. Kaitsja

seisukohad on alljärgnevad:

3.3.1. Kanatanu YX ründas baaris R. Gluhovtšenkot sihilikult ja provotseeris, süüdistatav

piirdus enda suunalise rünnaku lõpetamiseks vaid ühe leebe tõukamisega, tema tegevuses

puudus tahtlus tekitada kannatanule füüsilist valu või teda lüüa. Kohtu järeldused R.

Gluhovtšenko löögi ja selle intensiivsuse kohta ei vasta kohtuistungil tuvastatud asjaoludele

ning pole tõendamist leidnud ei tunnistajate ega ka süüdistatava ütlustega. Tunnistajate A. J, S.

K ja G. A ütlustest tulenevalt võis olla tegemist kas tõukamisega või kõrvakiiluga kannatanu

rahustamiseks ja purjus kannatanu võis baaris viibijate tähelepanu pööramiseks tõukamisele või

kõrvakiilu andmisele ülemäära reageerida. Asjaolu, et R. Gluhovtšenko lõi/tõukas YX näkku,

ei anna alust arvata, et tegemist on ebaproportsionaalse füüsilise jõu kasutamisega. Võttes

aluseks kannatanu vastuolulisi ütlusi, rikkus kohus põhjendamiskohustust, mida võib pidada

KrMS-i normide oluliseks rikkumiseks.

3.3.2. Et kannatanul YX meditsiinilisel läbivaatusel tuvastatud vasakpoolne silmaalune

hematoom võib ka kohtu hinnangul olla tekkinud turvapadja avanemisel, ei ole võimalik seda

R. Gluhovtšenko löögiga üheselt seostada. Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi YX episoodis ei ole

tõendamist leidnud.

3.3.3. Eelnevalt baarides Bohema ja Kardenn aset leidnud konfliktide algatajaks ei olnud

süüdistatav. R. Gluhovtšenko käitumine oli mõlemal korral tasakaalustatud ja kontrollitud,

mistõttu ei ole süüdistatava käitumine kooskõlas kohtu ja ekspertiisi järeldustega süüdistatavale

omasest kõrgendatud agressioonist.

3.3.4. XXi rünne baari Kardenn juures oli kõigile väga ootamatu ja järsk, seda on näha ka

videosalvestusest. Arvestades kannatanu YX eelnevaid ähvardusi, tekkis R. Gluhovtšenkol suur

hirm oma elu ja tervise pärast, millega on seletatav ka temapoolne edasine käitumine arvates,

et ta tegutseb hädakaitseseisundis.

3.3.5. Videosalvestiselt nähtuvaga on põhjendatud R. Gluhovtšenko tegevus ja noa kasutamine

kannatanu A.M suhtes. Kannatanu ütlustest tulenevalt ei reageerinud R. Gluhovtšenko tema

sõnadele ning üritas teda lüüa noaga. Hinnates noa kasutamist, lähtus kohus kannatanu ütlustest,

mitte aga R. Gluhovtšenko ütlustest, et tegemist oli kahe identse noaga, mille noatera

mehhaanilise välja keeramisega mingit heli ega klõpsu ei kaasne. Süüdistatav ei eita, et nuga

tal kaasas oli ja ta võis seda kasutada, kuid ta ei mäleta üldse noa kasutamist kannatanu suhtes.

Kannatanu A.M eelnev tegevus viitab sellele, et süüdistatav tegutses A.M noaga rünnates

ekslikult enda arvates hädakaitseseisundis. Kohtu järeldused selles, et süüdistatav pidi

märkama, et kannatanu taandub, on paljasõnalised ja ebaloogilised. R. Gluhovtšenko oli

kuritegude toimepanemisel erilises psüühilises seisundis, mis takistas tal adekvaatselt olukorda

tajuda ning seda hinnata ja mille põhjustasid väga tugev hirmutunne ja selle tagajärjel tekkinud

kõrge adrenaliini sisaldus veres aga samuti alkohoolne intoksikatsioon, mis on tuvastatud

ekspertiisiaktiga ning organismi reaktsioon, mis võis olla seotud tema poolt tarvitatavate

ravimite koosmõjust alkoholiga. Kohaldades KarS § 31 lg 1, on vastutus kergete kehavigastuste

tekitamise eest ettevaatamatusest välistatud, mistõttu tuleb R. Gluhovtšenko selles episoodis

õigeks mõista

3.3.6. Kohus jõudis õigele seisukohale, et XX tuli baari Kardenn juurde omakohut tegema, mis

on õiguslikus mõttes lubamatu ja samal ajal jätkas kannatanu YX konflikti jätkama. Kaitsja

hinnangul tajus ka süüdistatav ajal, kui ta baari juurde tagasi tuli, et konflikti jätkumise oht on

olemas ja võimalikku õigusvastast rünnet tuleb tõrjuda. Kaitsja leiab, et R. Gluhovtšenko

tegevus kannatanu XXi episoodis tuleb jälle subsummeerida KarS § 31 lg 1 järgi ehk

lubatavuseksimusena, kui isik ekslikult arvab, et viibib olukorras, mis koosseisupärast tegu

õigustaks, antud juhul hädakaitseseisundis. R. Gluhovtšenko ei pea vastutama mõrva eest ning

selles osas on tema tegevus valesti kvalifitseeritud, sest eeldab tapmise koosseisu

realiseerimiseks tahtlust.

3.3.7. Kaitsja leiab, et R. Gluhovtšenko tegevuses ei ole mõrva koosseis realiseeritud, sest tema

tahtlus ei ulatunud surma põhjustamise, vaid ainult kehavigastuste tekitamiseni, mida

süüdistatav on korduvalt oma ütlustes kinnitanud. Ka subjektiivsest küljest ei ole tapmise

koosseis realiseeritud, sest R. Gluhovtšenko tegutses olukorras, kus ta ekslikult arvas, et

tegemist on hädakaitseseisundiga.

3.3.8. Kuigi vaidlus puudub selles, et XX suri R. Gluhovtšenko antud noalöögi tagajärjel, ei ole

süüdistuses, mis puudutab XXi tapmist, R. Gluhovtšenko tegevus kaitsja hinnangul õigesti

kvalifitseeritud. R. Gluhovtšenko saab vastutada üksnes ettevaatamatu süüteo eest, ehk siis

KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ideaalkogumis KaS § 1191, sest R. Gluhovtšenko osales kakluses XXi

ja I. Gaidalenkoga, kuid XXi surma kui tagajärje suhtes esines tema tegevuses ettevaatamatus.

3.3.9. Mittenõustumisel kaitsja argumentatsiooniga R. Gluhovtšenkole KarS § 114 lg 1 p 4 järgi

esitatud kvalifikatsiooni osas, palub kaitsja alternatiivselt uuesti hinnata R. Gluhovtšenko

tegevust provotseeritud tapmise seisukohalt. Jagades kakluse kaheks erinevaks episoodiks, on

kohus R. Gluhovtšenko tegevuse kvalifikatsiooni osas asunud valele teele. R. Gluhovtšenko ei

näinud, kuidas kannatanu XX ja süüdistatav M. Vasiliev surusid üksteise kätt ning kakluse

osapooled hakkasid konflikti lõpetama.

3.3.10. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust R. Gluhovtšenko karistust kergendavate

asjaolude olemasolu KarS § 57 lg 1 p 6 järgi või sõltuvalt kohtu tõlgendusest § 57 lõige 2 järgi.

XXi vanemate esitatud varalise kahju hüvitamise nõude võttis süüdistatav õigeks ja palus temalt

kinnipidamisel ära võetud sularaha kanda tsiviilhagi katteks. Kaitsja ei nõustu aga kohtu

seisukohaga selles, et alkoholi ja ravimite koos tarvitamine on inimese enda risk ning seega on

välistatud süüdistataval erilise seisundi olemasolu. R. Gluhovtšenko on seletanud, et peale I.

Gaidalenko ootamatut ründamist XX pool,t tundis ta hirmu ja tugevat valu südame ja

seljapiirkonnas ja edasisi sündmusi ta ei mäleta. R. Gluhovtšenko sellekohased ütlused

riimuvad teiste kaassüüdistatavate ütlustega selles osas, et tema käitumine oli ebatavaline, ta ei

reageerinud sõnadele ning sellises seisundis ei ole teda varem keegi näinud.

3.3.11. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega, et R. Gluhovtšenko karistust raskendavaks

asjaoluks on KarS § 58 p 10 kohaselt teo toimepanemine grupis. Kuigi sündmuse ajal viibisid

kõik kolm süüdistatavat kohapeal, ei olnud nende tegevuse eesmärk ühine. Nende tegevus ei

olnud kooskõlastatud isegi XXi peksmise ajal, mistõttu nende kolme isiku tegevus on

kvalifitseeritud erinevate paragrahvide järgi. R. Gluhovtšenko pidas ekslikult õigusvastast

rünnet jätkuvaks, mistõttu vastutab ta KarS § 31 lg 1 alusel ettevaatamatusest toime pandud

süüteo eest ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS §-de 118 lg 1 p 7, 1191 järgi.

3.3.12. Kui ringkonnakohus kaitsja loogikat ei jaga, tuleb alternatiivselt hinnata, kas R.

Gluhovtšenko tegevus vastab KarS § 115 koosseisule. Provokatsioon ning see, et rünne oli

ootamatu, on tõendamist leidnud.

3.3.13. R. Gluhovtšenkole karistusena mõistetud 15 aastat vangistust ei vasta süüdimõistetud

isikule ja on vastuolus karistuse määramise põhimõtetega. Maakohus ei ole karistust

kergendavate asjaoludega otsuse tegemisel arvestanud. Kohtuotsuse tekstist on küll näha, et

kohus kannatanute käitumist ei õigusta ja suhtub avaldatud agressiooni negatiivselt, kuid

põhjendamatult jätab kannatanute käitumisega karistuse määramisel arvestamata, rikkudes

sellega KrMS § 3051 lg 1.

3.3.14. Kaitsja palub tühistada kohtuotsuse ka osas, millega rahuldati kannatanu YX

mittevaralise kahju nõue. Kaitsja hinnangul üritab YX ennast näidata kannatanuna olukorras,

kus ta oli konflikti peategelane ja provotseerija. Kui mõtteliselt eemaldada YX tolle päeva

sündmustest, ei oleks tragöödiat toimunudki ja hagi rahuldamine sellises olukorras on

ebakorrektne ja ebaõiglane. YX hagi rahuldamiseks puuduvad erandlikud asjaolud. Isikul, kes

provotseerib oma abikaasat vägivalla kasutamisele ning kes on baarides tuntud kui „

pidurdamatu“ naisterahvas, puudub negatiivsete asjaolude tajumise piir või see on oluliselt

vähenenud. Kaitsja palub jätta YX hagi rahuldamata.

3.4. Süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja M. Normann palub enda apellatsioonis maakohtu otsus

I. Gaidalenko süüditunnistamises KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tühistada ja süüdistatav õigeks

mõista. Samuti palub võtta asja juurde tunnistaja A. A 22.08.2020.a ülekuulamise protokoll ja

kaitsja poolt 23.09.2021.a sündmuskohalt tehtud 4 fotot tunnistaja A. A korteri akende suunas

ning rahuldada I. Gaidalenko taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaitsja

seisukohad on alljärgnevad:

3.4.1. Gaidalenko käitumine on ebaõigesti kvalifitseeritud avaliku korra raske rikkumisena

KarS § 263 lg 1 p 1 tähenduses ja asjaolusid arvestades on mõistetud karistus nimetatud teo

eest ülemäära suur.

3.4.2. Kaitsjale jääb arusaamatuks kohtu tõlgendus (otsuse lk 40-41) I. Gaidalenko

hädakaitseseisundis viibimise aja ja hetke kohta. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu ründas I.

Gaidalenkot ootamatult ja lõi ta pikali, mistõttu ei olnud I. Gaidalenkol võimalik kuhugi

taanduda. I. Gaidalenko vastulöök XXile on tehtud peale tema „nokauteerimist“ püstitõusmise

ajal ega ole kuidagi tõlgendatav hädakaitsepiiride ületamisena. BMW pardavideost ei nähtu I.

Gaidalenko poolt kaitsetõrje või hädakaitse piiride ületamisele osundavaid tegevusi ja tema

tegevus oli igati õiguspärane.

3.4.3. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas kohus tuvastas I. Gaidalenko seadusevastase

käitumise pärast BMW pardavideo vaateväljast lahkumist, järeldused edasi juhtunust on

oletuslikud. BMW pardavideo vaatlusest ei saa tuvastada mitte ühegi I. Gaidalenko

käitumisakti, mille alusel oleks võimalik järeldada tema agressiivsust või XXi peksmist ajal,

mil sündmused BMW pardavideo vaateväljast väljusid.

3.4.4. Kannatanu YX ütlustega ei saa I. Gaidalenko süüstamisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

arvestada, sest kohus on ise leidnud, et YX roll sündmustiku käivitajana oli suur, kannatanu oli

joobes, agressiivne ja alles kohtuistungil kinnitas, et nägi sündmuskohal nuga.

3.4.5. Kuigi tunnistaja A. A ütlused ei riimu osaliselt BMW pardakaamera salvestisega, on

kohus nendega arvestanud. Kaitsja hinnangul ei räägi A. A tõtt, sest kaklust ei alustanud I.

Gaidalenko ja M. Vassiliev ning 22.08.2020 esimesel ülekuulamisel ei rääkinud tunnistaja

midagi XXi noaga löömisest.

3.4.6. Kaitsja soovib kriminaalasja arutamise juurde esitada enda poolt 23.09.2021.a

sündmuskohalt baari eest tehtud fotod suunaga Läänemere 34, Tallinn asuva elamu vastu, kus

elas tunnistaja A.A. Fotod aitavad kaitsja hinnangul visuaalselt selgitada Läänemere 34

asuvatest korteritest avanevat nähtavust sündmuskohale ja olustikule ning tajuda selgemalt

A.Ai ütluste ebausaldusväärsust. Kaitsja arvates jättis kohus alusetult vastu võtmata ka

tunnistaja kohtueelses menetluses vahetult peale sündmust 22.08.2020 antud ülekuulamise

protokolli, milles tunnistaja kirjeldab ainult kannatanu A.M suhtes toimepandud

vägivallategusid, kuid ei avalda midagi XXi suhtes toimepandud tegevuse pealtnägemise kohta.

Ei ole usutav, et tunnistaja, kes väidetavalt näeb tapmist ja rohket noa kasutamist, sellest vaikib.

Et A.Ai vaateväljas ei saanud kogu vaidlusalune tegevus olla suurte lehispuude ja kauguse tõttu,

ei saa tunnistaja A.Ai ütlusi pidada üldse usaldusväärseks. Kaitsja palub veelkord võtta asja

arutamise juurde tõendina tunnistaja A.Ai 22.08.2020 ülekuulamise protokoll.

IV. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtu istungil:

4.1. Prokurör palub enda apellatsioon rahuldada, tunnistada uue otsusega I. Gaidalenko süüdi

KarS § 113 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 aastat 3 kuud. Kaitsjate ja R.

Gluhovtšenko apellatsioonid palub jätta rahuldamata.

4.2. Süüdistatava R. Gluhovtšenko kaitsja palub enda apellatsioon rahuldada selles toodud

motiividel.

4.3. Süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja palub enda apellatsioon rahuldada selles toodud

motiividel. Prokuröri apellatsiooni palub kaitsja jätta rahuldamata.

4.4. Süüdistatav R. Gluhovtšenko jääb enda apellatsiooni juurde ja toetab kaitsja apellatsiooni.

Selgitab, et ta ei tahtnud tappa ja kahetseb väga, mis juhtus.

V. Kohtukolleegiumi põhjendused ja järeldus:

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, maakohtu otsusega ja esitatud

apellatsioonidega ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, leiab, et apellatsioonides

esitatud argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik

ja põhjendatud. Kriminaalasjas uuritud tõendite kogumist ei tõusetu maakohtu poolt

kõrvaldamata jäänud vastuolusid ega kahtlusi, milliseid oleks kohus, kaitsjate hinnangul,

pidanud tõlgendama süüdistatavate kasuks. Kohus on analüüsinud kogutud tõendite lubatavust

ja usaldusväärsust ning põhjendanud veenvalt, millistele tõenditele ja miks R. Gluhovtšenko ja

J. Gaidalenko süüküsimuse lahendamisel on tuginetud. Samuti on kohus peatunud erinevatel

kaitseversioonidel ja need veenvalt kummutanud. Faktiliste asjaolude tuvastamisel on kohus

järginud kriminaalmenetlusõigust ning otsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad

selged, ammendavad ja vastuoludeta.

Kohtukolleegium leiab sedagi, et prokuröri apellatsioonis esitatud väited ei anna alust

maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses

esitatud veenvaid põhjendusi I. Gaidalenko käitumisele antud juriidilise hinnangu osas.

Apellatsioonidega mittenõustuvalt asub kohtukolleegium seisukohale, et maakohus on otsuses

veenvalt põhjendanud kriminaalasjas uuritud tõendite kogumi hindamise kujunemist. Sisuliselt

ei viitagi apellandid ühelegi tõendile, millele poleks maakohtu poolt hinnangut antud, vaid

apellatsioonides ei nõustuta üksnes maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga.

Kohtukolleegium peab vajalikuks juhtida siinjuures tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud

tõendite hindamise põhinõudele - kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel

juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel

juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks

omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel

tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu

järeldused

mittevastavusse

faktiliste

asjaoludega

(nt

RKKKo

nr

3-1-1-77-05).

Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga

tuvastatavad. Vaidlustatud kohtuotsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole

võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite

ümberhindamiseks.

6. Et apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati kohtuistungil maakohtus

ning millele kohus on otsuses juba oma hinnangu andnud, ei tõstatata ringkonnakohtu ees

mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu

otsuses esitatud põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust

kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega süüdistatava R.

Gluhovtšenko ja tema kaitsja (VI.), süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja (VII.) ja prokuröri (VIII.)

apellatsioonides esitatud peamistele väidetele.

VI. 7. Süüdistatav R. Gluhovtšenko ja tema kaitsja leiavad apellatsioonides, et R. Gluhovtšenkol

puudus baaris Kardenn YXga tekkinud konflikti käigus tahtlus kannatanut lüüa või temale

füüsilist valu tekitada. Kohtukolleegiumi hinnangul ei riimu apellantide kaitseversioon

maakohus üle kuulatud isikuliste tõendiallikate ütlustega ega kannatanu isiku läbivaatuse

protokollis märgituga. Puudub vaidlus selles, et peale sõnavahetust I. Gaidalenkoga jätkas

alkoholi tarvitanud YX, kes tunnistaja A.J ütlustest nähtuvalt oli pidurdamatu, baaris

tülitsemist R. Gluhovtšenkoga, kes peale kannatanule joogi näkku viskamist lõi YXle parema

käega näo piirkonda, mitte ei lõpetanud sõnavahetust YXga pelgalt kannatanu endast ühe leebe

eemale tõukamisega. Kannatanu ütlusi selles, et peale R. Gluhovtšenkolt näkku löögi saamist

ta kukkus, kinnitavad tunnistajate S. K ja G. A ütlused. Kannatanu ütlused selles, et R.

Gluhovtšenko teda rusikaga näkku lõi, on tõendatud ka tunnistaja S. K ütlustega. Kuigi

tunnistajate G. A ja A.J selgitustest tulenevalt hindavad nad R. Gluhovtšenko käitumist

kannatanu suhtes kas löömise, tõukamise või kõrvakiilu andmisena, kinnitab kannatanu ütlusi

just süüdistatava poolt tema näkku käega löömise kohta kaassüüdistatav M. Vasiljev.

Kuigi R. Gluhovtšenko, kaassüüdistatav M. Vasiljevi ja kannatanu YX enda ütlustega on

leidnud tõendamist, et kannatanu R. Gluhovtšenkot enne enda löömist sõnaga pederast solvas

ja sõimas, nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et konfliktses olukorras, kus

kannatanuks on naisterahvas, kes on süüdistatavast nõrgem, ei ole kannatanu sõimamisele ja

solvamisele ühe piisavalt jõulise löögiga vastamine proportsionaalne ega aktsepteeritav.

KarS § 121 järgi etteheidetav kehaline väärkohtlemine eeldab tagajärjena teise inimese tervise

kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Nähtuvalt YX isiku läbivaatuse

protokollist (kd IV, tlk 1-12) tuvastati kannatanu näol, parema silma all sisemises silmanurgas

tumelillakat värvi hematoom, mis ei teki pelgalt leebest tõukamisest või kõrvakiilu andmisest

nagu R. Gluhovtšenko on ise selgitanud. Puudub igasugune alus kahelda kannatanu YX

ütlustes, et R. Gluhovtšenko löök põhjustas talle valu ja ta kaotas löögi tagajärjel tasakaalu, mis

omakorda kinnitab seda, et R. Gluhovtšenko poolt sooritatud löök oli tugev. Et kannatanul tuli

löögi tagajärjel ninast verd, kinnitab lisaks kannatanu ütlustele kannatanu A.M, kelle ütlustest

nähtuvalt oli kannatanul baarist auto juurde tulles ülahuulel punast värvi laik ja autos olles tuli

kannatanul ninast verd, mille ära pühkimiseks pakkus ta kannatanule niiskeid salvrätte.

Erinevalt apellantidest nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et lüües YX jõuga näo

piirkonda, pidi R. Gluhovtšenko aru saama, et sellise tegevusega kahjustab ta teise inimese

tervist ja põhjustab YXle valu, mistõttu pani ta kannatanu suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustele

vastava teo toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega.

Et R. Gluhovtšenkole etteheidetav tegevus YX episoodis on KarS § 121 lg 1 tunnustel õigesti

kvalifitseeritud ja see on kohtule esitatud tõenditega usaldusväärselt tõendamist leidnud, tuleb

apellantide taotlus süüdistatava selles episoodis õigeks mõistmiseks jätta rahuldamata.

8. Kohtukolleegium ei jaga R. Gluhovtšenko kaitsja seisukohta selles, et A.M noaga rünnates

tegutses süüdistatav ekslikult enda arvates hädakaitseseisundis. Maakohtu istungil vaadatud

BMW X5 pardakaamera salvestiselt ei nähtu, et kannatanu A.M peidab midagi enda selja taha

või et kannatanu teeb käega selja taga mingeid liigutusi, mis kaitseversiooni kinnitavalt võiksid

tunduda relva või noa selja taha peitmist, mida A.M võiks järgmisel hetkel süüdistatava

ründamiseks kasutada. Samas on salvestiselt selgelt tuvastatav, et terariista hoiab käes hoopis

R. Gluhovtšenko, mitte A.M. A.M ütlustega on tõendatud, et pärast baari juurde jõudmist kuulis

ta talle läheneva R. Gluhovtšenko poolt klõpsu ja nägi seejärel süüdistatava käes nupust

avatavat nuga. Hakates seejärel süüdistatavast taganema ta komistas ja kukkus põlvele, misjärel

püsti saades hakkas jooksma Läänemere tee 34 maja suunas. Talle järgnenud süüdistatav lubas

ta ribadeks lõigata ja ta kukkus süüdistatava löögist vastu jalgu muruplatsile, samal ajal tegi

süüdistatav tema suunas noaga ründavaid liigutusi. Toetudes seejärel põlvele, et ennast püsti

ajada, lõi süüdistatav teda ühe korra noaga suunaga alt üles alakõhu piirkonda ja käskis tal

minema joosta. Süüdistatav ise lahkus tagasi baari poole.

Apellantide seisukohta, et R. Gluhovtšenko ei mäleta A.M noaga ründamisest midagi, ei saa

pidada usaldusväärseks, kuivõrd süüdistatav ei eita, et tal nuga kaasas oli ja möönis, et võis

seda kasutada. Lisaks kannatanu ütlustele, tõendavad A.M noaga löömist R. Gluhovtšenko

poolt kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud M. K ja A.A, kes nägi kannatanut taga ajaval

R. Gluhovtšenko käes midagi läikivat ja kuulis hiljem, kuidas kannatanut taga ajanud mees

käskis kannatanul minema joosta. Märgates kannatanut käega kõhust kinni hoidmas ja särgil

verd, sai ta aru, et kannatanut oli pussitatud ja helistas häirekeskusesse (kd III, tlk 7-10).

Kannatanu läbivaatusel (kd IV, tlk 32-34) tuvastatud vigastused ühtivad A.M ütlustega selles,

et ta kukkus ning R. Gluhovtšenko lõi teda seejärel noaga.

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardist (kd IV, tlk 36-37) nähtuvalt tuvastati

A.Ml umbes 3-4 cm pikkune noahaav keskkõhus kõhu eesseina naba piirkonnas ja

põlvekontusioon, millised ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0223 (kd IV tlk 38-41) tulenevalt ei

olnud kannatanule eluohtlikud. Kuivõrd enne A.M noaga löömist oli R. Gluhovtšenko

ligikaudu tund aega varem löönud baaris Kardenn YX käega näkku, täitis ta oma tegevusega

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu. Maakohus tuvastas õigesti, et R.

Gluhovtšenko pani A.M suhtes õigusvastase teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes

kavatsetult. Hinnatud tõendikogumist ei nähtu R. Gluhovtšenkole A.Mst tulenevalt mitte

mingisugust ohtu ja sellest pidi süüdistatav ka aru saama. Et süüdistatav sellest ka aru sai,

kinnitab tema teojärgne käitumine ehk lahkumine sündmuskohalt, jättes noahaavaga A.M

sündmuskohale, osutamata kannatanule mingilgi viisil abi.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei esinenud R. Gluhovtšenkol A.M noaga kõhtu lüües sellist erilist

psüühilist seisundit, milline takistas tal adekvaatselt tekkinud olukorda tajuda ja seda hinnata.

Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr 7/10 (kd V, tlk 35-48) tulenevalt

oli R. Gluhovtšenko 22.08.2020.a ajavahemikul 07.45 – 08.15 alkohoolse intoksikatsiooni

seisundis (tüsistusteta joobeseisund; F10.0) ja tal ei esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid

defitsiite, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma tegude iseloomust

arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Et R. Gluhovtšenko tegutses

temale süüksarvatavate tegude toimepanemise ajal tüsistusteta joobeseisundis, mitte

adekvaatselt tekkinud olukorda tajuda takistavas erilises psüühilises seisundis, kinnitab

videosalvestise protokollis kirjeldatu, millest nähtuvalt on süüdistatav baari ees toimuva

konflikti käigus püsivalt iseseisvalt püsti seisev ja liikuv, tal ei esine tasakaaluhäireid ega

sihipäratute liigutuste sooritamist. Lüües tahtlikult ja kavatsetult A.M noaga kõhtu, ei esine R.

Gluhovtšenko teos eksimust teo õigusvastasust välistavas asjaolus, mistõttu tuleb kaitsja taotlus

süüdistatava õigeksmõistmises A.M episoodis jätta rahuldamata.

9. Kuigi kaitsja ei vaidlusta kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et XX suri R. Gluhovtšenko poolt

antud noalöökidest saadud kehavigastuste tagajärjel, leiab kaitsja puutuvalt XXi tapmist

jätkuvalt, et süüdistatava tegevus ei ole õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja hinnangul saab R.

Gluhovtšenko vastutada üksnes ettevaatamatu süüteo eest, ehk KarS § 118 lg 1 p 7 ja § 1191,

järgi, sest R. Gluhovtšenkol puudus XXi surma kui tagajärje saabumise suhtes tahtlus.

Kohtukolleegimi hinnangul tõendavad maakohtu kohtuistungil kindlaks tehtud faktilised

asjaolud, eelkõige BMW pardakaamera salvestiselt nähtuv aga vastupidiselt kaitsja

seisukohale, et R. Gluhovtšenko ründas peale konflikti A.Mga, uuesti baari juurde jõudes XXi

tahtlikult, mitte ei tõrjunud kannatanu võimalikku rünnet. BMW pardakaamera salvestiselt

nähtuv kinnitab kahtlusteta, et XXi tegevus ei saanud kujutada süüdistatava jaoks mingit ohtu,

sest selleks ajaks oli kaklus M. Vasilievi, I. Gaidalenko ja kannatanu vahel juba lõppenud (kd

III, tlk 52-53, fotod nr.17-20) ja mingisugust XXi poolset võimalikku rünnet süüdistatavate

suhtes ei ole võimalik tuvastada. Kaitsja seisukohad, et süüdistataval, nähes baari juurde tagasi

jõudes YX käitumist ja arvestades eelnevalt baaris toimunud konflikti YXga, tekkis hirm enda

elu ja tervise pärast, mistõttu pidas ta ekslikult õigusvastast rünnet jätkuvaks ja tegutses XXi

noaga rünnates hädakaitseseisundis, ei tulene kohtuistungil hinnatud tõenditest. BMW

pardakaamera salvestiselt nähtuvalt käitus süüdistatav läbimõeldult ja sihipäraselt. Vaidlus

puudub selles, et süüdistatav oli talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal tavalises

alkoholijoobes, mitte erilises psüühilise seisundis, mis kaitsja hinnangul tulenevalt KarS § 31

lg-s 1 sätestatut välistaks süüdistatava vastutusest tahtlikult toime pandud õigusvastase teo eest.

Kaitsja seisukoht, et R. Gluhovtšenko käitumine vastab KarS § 115 sätestatud

kuriteokoosseisule, ei ole asjakohane. Apellatsioonis ei ole kaitsja toonud esile ühtegi asjaolu,

mida maakohus ei oleks selle kaitseversiooni ümberlükkamisel jätnud arvesse võtmata.

Kohtupsühhiaatrilise ja –psühhooloogilise ekspertiisiakti (kd V, tlk 35-48, p.8) arvamuse

kohaselt ei esinenud süüdistataval temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal sellist erilist

emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest ja oma

tegude iseloomust arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Süüdistatav oli

alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (tüsistusena joobeseisund; F10.0) koos sellest tulenevate

muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides, seega ei esinenud süüdistatava

käitumises midagi tavapäratut või erilist, sest süüdistatav oli tarvitanud XXi tapmisele eelnenud

õhtul, ööl ja varahommikul alkoholi. Ekspertide hinnangul on käitumise impulsiivsus,

kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes

joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused.

Kohtukolleegium ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et kuivõrd R. Gluhovtšenko ütluste kohaselt

ei tahtnud ta XXi tappa, puudub süüdistatava käitumises subjektiivse koosseisu tunnusena

tahtlus, mistõttu saab süüdistatav XXi tapmise eest vastutada üksnes ettevaatamatult toime

pandud süüteo eest ehk KarS § 118 lg 1 p 7 ideaalkogumis § 1191 järgi kakluses osalemise eest,

millega kaasnes inimese surm. Maakohus on apellatsioonis taaskorratud kaitseversiooni otsuses

analüüsinud ja tulnud põhjendatud seisukohale, et XXile vasakule poole kõhtu ja

südamepiirkonda sihitud eluohtlikud löögid räägiksid sellest, et R. Gluhovtšenko soovinuks

kannatanut noaga lüües piirduda pelgalt kannatanule tervisekahjustuste tekitamisega.

Arvestades siinjuures süüdistatava varasemat elukogemust ja asjaolu, et süüdistatav on

varasemalt KarS § 113 järgi süüdi mõistetud, pidi R. Gluhovtšenko mõistma, võimalikuks

pidama ja ka ette nägema, et tema poolt selliste noalöökide tegemise tagajärjeks on inimese

surm. Erinevalt kaitsja seisukohast nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et XXi

tapmise pani R. Gluhovtšenko toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kaitsja taotluse

rahuldamiseks süüdistatavale KarS § 114 lg 1 p 4 järgi esitatud süüdistuse kvalifitseerimiseks

KarS § 118 lg 1 p 7 ja § 1191 järgi alus puudub. Kaitsja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaitsja palub tühistada kohtuotsuse ka osas, millega kohus rahuldas kannatanu YX

mittevaralise kahju nõude. Kannatanu mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmist põhjendab

kaitsja kannatanu kui konflikti peategelase ja provotseerija ebaeetilise käitumisega, kes

provotseeris oma abikaasat vägivalla kasutamisele, paludes XXil „mitte tappa neid isikuid“.

Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga põhimõtteliselt selles, et juhul, kui eemaldada YX

mõtteliselt 22.08.2020.a baari Kardenn ees aset leidnud sündmustest, ei oleks tragöödiat

toimunudki, kuid samas on kriminaalasjas leidnud kahtlusteta tõendamist, et YX nägi enda

abikaasa XXi suremisprotsessi sündmuskohal vereloigus pealt, mistõttu tuleb kehtiva

kohtupraktika järgi igal juhul jaatada inimesel moraalse kahju tekkimist, kui ta näeb pealt oma

lähedase vägivaldset surma. Kaitsja seisukoht, et YX mittevaralise kahju nõude rahuldamine

on ebakorrektne ja –õiglane, on tuvastatud asjaoludel ebakohane ja vastuolus seaduse mõttega.

VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist

valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 3 alusel võivad isiku surma põhjustamise või talle raske

kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral

ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui

hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kahtlemata on enda abikaasa surma

saabumise pealt nägemine peksmise ja noaga löömise tagajärjel ja sellest põhjustatud

üleelamised YX puhul erandlikuks asjaoluks, mistõttu kannatanu mittevaralise kahju nõue on

põhjendatud.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotleb YX solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I.

Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju hüvitist summas 50 000 eurot või

alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistlikus summas väljamõistmist

(kd V, tlk 90-91). R. Gluhovtšenko ei ole YX nõuet mittevaralise kahju hüvitamiseks

tunnistanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja

seisukohaga, et YXle on õigusvastaselt tekitatud kuriteoga küll mittevaralist kahju, kuid

hüvitise suurust tuleb märkimisväärselt vähendada, arvestades nõude vähendamisel kannatanu

enda rolli ja mitte adekvaatset käitumist sündmuskohal kujunenud tagajärgede saabumisel.

Nõustudes maakohtuga selles, et YX tsiviilhagi kohaseks kostjaks on üksnes R. Gluhovtšenko

ja mittevaralise kahju kohaseks hüvitise suuruseks on 3000 eurot, on R. Gluhovtšenkolt

mittevaralise kahju hüvitamiseks YX kasuks välja mõistetud hüvitis põhjendatud. Põhjendatud

on VÕS § 113 lg 1 tulenevalt R. Gluhovtšenkolt ka YX kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud

mittevaraliselt kahjult viivis alates 11.01.2022.a kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg

1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Et käesolevas asjas on YX hagi osalise rahuldamise

eeldused täidetud, tuleb kaitsja taotlus YX mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmiseks

jätta rahuldamata.

VII. 11. I. Gaidalenko kaitsja nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega süüdistatava

käitumises KarS 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokooseisu puudumisest. Kohus leidis

kaitsja hinnangul tõenditest tulenevalt põhjendatult, et XXile tekitas noaga surmavad

vigastused R. Gluhovtšenko ja BMW pardakaamera salvestiselt nähtuv ei kinnita I.

Gaidalenkole süüdistuses etteheidetavat tegu, mistõttu ei saa I. Gaidalenkot käsitleda XXi

tapmisele kaasaaitajana ega kaastäideviijana. Kaitsja heidab kohtule ette üksnes seda, et kohus

kvalifitseeris I. Gaidalenko käitumise ebaõigesti avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263

lg 1 p 1 tähenduses ja mõistis süüdistatavale selle teo eest ülemäära suure karistuse.

Kaitsja hinnangul hindas kohus I. Gaidalenko hädakaitseseisundi lõppemist vääralt, lugedes

süüdistatava vastulöögi maast püsti tõusmisel peale seda, kui XX oli ta baari Kardenn ees

kakluse nn esimese pooles pikali löönud, ründeks. Et I. Gaidalenko, keda XX ründas esimesena

ja kes XXi löökidest maha kukkus, ei saanud maast tõustes kuidagi eeldada, et rünne tema vastu

on lõppenud, saab I. Gaidalenko käitumist hinnata eksimusena KarS § 31 lg 1 tähenduses,

mistõttu I. Gaidalenko vastutus avaliku korra raskes rikkumises on välistatud süüdistataval

tahtluse puudumise tõttu.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga selles, et XXi esmane rünne I.

Gaidalenko vastu oli nii süüdistatavale kui R. Gluhovtšenkole ja M. Vasilievile ootamatu, kuid

ei jaga kaitsja seisukohta, et I. Gaidalenko, lüües kakluse käigus kell 07:21:19 XXi parema

käega kõhu piirkonda (kd III, tlk 71, foto nr 9) tegutses õiguspäraselt. Kohus leidis õigesti, et

salvestiselt tuvastatav I. Gaidalenko löök XXi kõhtu ajal kui kannatanu tegeleb pigem enda

püsti ajamise kui ründamisega või ründele reageerimisega, on jõuline ja sihipärane, mida saaks

mööndustega lubatavana käsitleda, kuid mis ei ole kindlasti kaitsetõrjena käsitletav. Kaitsja

seisukoht, et I. Gaidalenko ei saanud peale XXi löökidest maha kukkumist üles tõustes kuidagi

eeldada, et XXi rünne tema vastu on lõppenud, on oletuslik ega põhine kriminaalasjas

tuvastatud faktilistel asjaoludel. Eksimuseks ei saa pidada kartust, et tulevikus võib realiseeruda

määratlemata oht. Kuna maakohus võttis kõiki tõendeid arvesse ja põhjendas oma seisukohta,

et I. Gaidalenko tegevus ei olnud hõlmatud kaitsetegevusega, oli I. Gaidalenko poolt XXi

peksmine õigusvastane.

Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et puuduvad tõsikindlad tõendid I. Gaidalenko poolt

XXi peksmise kohta peale BMW pardakaamera vaateväljast lahkumist. Samas kinnitavad

süüdistatava poolt XXi suhtes edasist vägivalla kasutamist kaudselt kohtuistungil üle kuulatud

kannatanu YX ja tunnistaja A.Ai ütlused. YX ütluste kohaselt mäletab ta täpselt Romani ja

Iljad, kes peksid tol hetkel X. Maakohus ei ole kannatanu YX sellekohaseid ütlusi

ebausaldusväärseteks tunnistanud ja kohtukolleegiumil puudub alus nende usaldusväärsuses

vastupidisele seisukohale asuda. Kohtukolleegiumi hinnangul riimuvad YX ütlused BMW

pardakaamera salvestiselt kuulduvate helikatketega – kell 07:22:57 kuuldava YX kiljatusega,

kell 07:23:09 kuuldavate meeste häälte ja tuhmide mütsatustega ehk kohtu hinnangul kaklusele

iseloomulike helidega kuni kella 07:23:23, kui YX avab auto ukse. Tunnistaja A.Ai ütlustest

tulenevalt nägi ta uuesti baari poole vaadates seal seisvate inimeste omavahelist kaklust, kus

kaks poissi (st R. Glohovtšenko ja I. Gaidalenko) tõuklesid selle kolmandaga – punases särgis

kannatanuga (st XX) ja baari juurde tagasi jõudnud R. Gluhovtšenko hakkas kohe punases

särgis kannatanut erinevatesse kehaosadesse noaga lööma, teised mehed jätkasid kannatanu

peksmist käte ja jalgadega keha piirkonda, kuni kannatanu lihtsalt kükitas ja kukkus. Tunnistaja

A.Ai ütlused riimuvad BMW pardakaamera salvestisega kell 07:23:58, millelt on nähtav,

kuidas I. Gaidalenko hoiab seistes põlvili maas oleva XXi paremast käest kinni ja samal ajal

sooritab R. Gluhovtšenko vasakult poolt XXi pea suunas jalaga lööke. Seega leidis kohus

õigesti, et enne YX autosse istumist peksid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko XXi, mis riimub

ka A.Ai ütlustega selles, et enne BMW liikuma hakkamist, so enne kella 07:22:23 oli XXi

lööjaid mitu. Maakohtu poolt tuvastatud faktilistest asjaoludest tuleneb seega üheselt, et

süüdistatav I. Gaidalenko käitumist XXi peksmisel ei saa hinnata eksimusena KarS § 31 lg 1

tähenduses, mistõttu maakohus tunnistas I. Gaidalenko põhjendatult süüdi tahtlikult toime

pandud avaliku korra raskes rikkumises.

Maakohtu loogika selles, et I. Gaidalenkole etteheidetav tegu toimus avalikus kohas ja häiris

asjassepuutumatuid inimesi, on õige ja põhjendatud. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 järgi on

avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi

kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, kus tulenevalt KorS § 55 lg 1 p-st 1 on

keelatud

käituda

teist

isikut

häirival

või

ohtu

seadval

viisil,

eelkõige

teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades

või käituda muul viisil vägivaldselt. I. Gaidalenko mitte õiguspärane käitumine vastab

tegevustele, mida tuleb KorS § 55 lg-s 1 sätestatust avalikus kohas vältida.

Tunnistades I. Gaidalenko KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi, vastab maakohtu poolt mõistetud

karistus tema teosüüle ja ei ole kohtukolleegiumi hinnangul liiga raske karistus. Maakohus on

karistust mõistes võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mida karistusmäära valikul arvestada tuleb ja

on oma seisukohti otsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Kohtukolleegium leiab erinevalt

kaitsjast, et taotlus I. Gaidalenko KarS § 263 lg 1 p 1 järgi õigeks mõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata ja talle mõistetud karistus muutmata.

VIII. 12. Prokuröri hinnangul tulnuks I. Gaidalenko tegevus konflikti nö teises pooles, s.o pärast R.

Gluhovtšenko uuesti baari juurde tagasi naasmist, kvalifitseerida KarS § 113 lg 1 järgi. I.

Gaidalenkole esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimisel KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ei hinnanud

maakohus apellandi hinnangul tõendeid kogumis õigesti ja sellest tulenevalt kohaldas

ebaõigesti materiaalõigust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene prokuröri seisukohad I.

Gaidalenko süüdiolekus talle esitatud süüdistuses maakohtus hinnatud tõenditest, mistõttu ei

saa kohtukolleegium nõustuda prokuröriga selles, et I. Gaidalenko tegutses R. Gluhovtšenkoga

XXi tapmisel ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviimise tähenduses.

I. Gaidalenkole süüdistuses etteheidetavat tegu, et ta peksis kooskõlastatult tegutsedes koos R.

Gluhovtšenko ja M. Vassiljeviga grupis tahtlikult XXi käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja

jäsemete piirkonda, maakohtu poolt käsitletud tõendid usaldusväärselt ei kinnita. Samas

puudub vaidlus selles, et sündmuse esimeses pooles oli just XX isikuks, kes ründas esimesena

süüdistatavaid ja mis seejärel kasvas üle vastastikuseks kakluseks, mille käigus saadud

eluohtlikud torke-lõikevigastused tõid kaasa kannatanu surma. Samas ei saa jätta tähelepanuta

kannatanu enda ründetegevust süüdistatavate suhtes, kusjuures tuvastatud asjaoludest nähtuvalt

I. Gaidalenko ja M. Vasiliev mitte ei ründa kannatanut, vaid kaitsevad omapoolsete löökidega

ennast valdavalt XXi löökide eest ja püüavad tekkinud olukorda maha rahustada.

Kohtuistungil vaadeldud BMW X5 pardakaamera salvestiselt (kd III, tlk 65-83) nähtuv kinnitab

üheselt, et kell 07:22:46 liigub R. Gluhovtšenko M. Vasilevi ja I. Gaidalenko vahelt läbi ja teeb

07:22:47 kohe parema käega liigutuse XXi pea suunas. Pardakaamera videolt nähtu riimub

süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlustega selles, et R. Gluhovtšenko ilmumine oli

nende jaoks ootamatu ning et nad ei osanud arvata, et R. Gluhovtšenko XXi noaga ründab. Et

süüdistatava M. Vasilievi ütluste kohaselt ta R. Gluhovtšenko käes sel hetkel nuga ei näinud, ei

saanud vähemalt sellel hetkel olla ka I. Gaidalenko teadlik, et R. Gluhovtšenkol on nuga kaasas.

R. Gluhovtšenko edasine käitumine on tuvastatav BMW X5 pardakaamera salvestiselt: kell

07:22:48 teeb XX rusikas käega löögiliigutuse R. Gluhovtšenko suunas, M. Vasiliev ja I.

Gaidalenko on väljasirutatud kätega. Kell 07:22:49 on sündmuskohal ainult I. Gaidalenko ja

M. Vasiliev, XX ja R. Gluhovtšenko on liikunud pardakaamera kaadrist välja, kell 07:22:50 on

pardakaamera vaateväljas YX ja I. Gaidalenko, mõlema käed välja sirutatud. Kell 07:23:09 on

salvestisel kuulda meeste hääli ja tuhme mütsatusi ehk kohtu hinnangul kaklusele

iseloomulikke helisid. Puudub vaidlus selles, et ajavahemikul kell 07:22:51-07:23:58, so

hetkest, mil I. Gaidalenkot, M. Vasilievit, XXi ja R. Gluhovtšenkot BMW pardakaamera

vaateväljas näha ei ole kuni hetkeni, mil YX BMW-ga sündmuskohast möödus, oli XXi oli juba

pussitatud. Kell 07:23:58 on näha BMW-le selja keeranud M. Vasilievit, XXi peanuppu, XXi

suunas kummarduvat R. Gluhovtšenkot ja I. Gaidalenkot, kes hoiab maas istuvas asendis olevat

XXi käest kinni. Edasi on BMW pardakaamera salvestiselt tuvastatav, kuidas R. Gluhovtšenko

võtab samal ajal jalaga hoogu ja tema jalalöök tabab XXi pea piirkonda.

Erinevalt prokuröri seisukohast tuvastas maakohus kohtukolleegiumi hinnangul veatult, et

hinnatud tõendid jaatavad üksnes seda, et I. Gaidalenko lõi eelnevalt baari ees toimunud kakluse

nö esimeses faasis XXi käte ja/või jalgadega samaaegselt R. Gluhovtšenkoga, kuid samas ei

saa tuvastatud faktide pinnalt ja tema teopanust arvesse võttes rääkida I. Gaidalenkost kui

ühiselt ja kooskõlastatult XXi tapmisele kaasaaitajast või kaastäideviijast. Maakohus tuvastas

õigesti, et vähemalt esialgu ei teadnud I. Gaidalenko midagi R. Gluhovtšenkol noa olemasolust

ega viimase kavatsusest sellega XXi rünnata, sest sekundite vältel toimunud üleüldise

rüselemise ajal ei pruukinud nupuga avatava noa heli kuuldav olla ja kuivõrd eksperdi arvamuse

kohaselt oli XX pärast eluohtlike noalöökide tegemist veel võimeline liikuma, ei tarvitsenud I.

Gaidalenko aru saada, kui tõsiseid vigastusi R. Gluhovtšenko XXile noaga tekitas või veelgi

enam, jõudis ta jälgida, mida tegi R. Gluhovtšenko või kavatses ette võtta. Kaassüüdistatava M.

Vasilievi ütlused R. Gluhovtšenko poolt noa kasutamisest ja XXil noavigastuste olemasolust

teadlikuks saamise ajast, milliseid maakohus I. Gaidalenko tegevust puudutavas osas ei pidanud

usaldusväärseteks, ei saa erinevalt prokuröri seisukohast, omistada I. Gaidalenkole. Prokuröri

seisukoht, et I. Gaidalenkol oli vähemalt pool minutit aega, et aru saada noa kasutamisest, on

oletuslik ja tõendamata. Üheltki BMW pardakaamera salvestiselt ei nähtu prokuröri

kohtuvaidlustes räägitu, s.o et kusagilt auto klaasilt midagi peegeldub I. Gaidalenko tegevuste

kohta. Olukorras, kus I. Gaidalenko teadmist R. Gluhovtšenko poolt XXi ründamisel noa

kasutamise kohta ei ole võimalik täpselt tuvastada ja vastupidiselt süüdistuses väidetule I.

Gaidalenko R. Gluhovtšenko jalalöökidega ajal, kui YX kell 07:23:58 põlvili asendis XXist

möödub, seotud ei ole, ei saa I. Gaidalenkot käsitleda ei tapmisteo täideviiajana ega sellele

kaasaaitajana. Tõendeid, mis sellekohast maakohtu järeldust vastupidiselt kinnitaksid,

kohtukolleegium ei tuvastanud.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et I. Gaidalenko

teopanus XXi peksmisel koos R. Gluhovtšenkoga ja tema teojärgne käitumine kinnitavad tema

soovi kinnitada R. Gluhovtšenko käitumine XXi suhtes heaks. Maakohus tuvastas õigesti, et

mingisugust põhjust I. Gaidalenkol XXi peksmiseks ei olnud ei olnud, samas pidi ta vähemalt

kaudse tahtluse tasandil möönma, et tema tegevus rikub paljude rahulikult kodus viibinud

kõrvaliste isikute, s.o tunnistajate rahu (tunnistajad A. K, A. G ja A.A), mistõttu tuleb talle

süüdistuses etteheidetav tegevus kvalifitseerida ümber KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtukolleegium seisukohal, et prokuröri apellatsioon süüdistatava

KarS § 113 lg 1 järgi süüditunnistamiseks ja karistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

13. R. Gluhovtšenko kaitsja on esitanud enda apellatsioonis juhuks kui ringkonnakohus jätab

süüdistatava suhtes tehtud maakohtu otsuse muutmata, alternatiivse taotluse R. Gluhovtšenkole

mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaitsja palub R. Gluhovtšenkole mõista sanktsiooni

miinimumile lähedane karistus. Maakohus karistas R. Gluhovtšenkot talle süüdistuses

etteheidetud kuritegude toimepanemise eest, suurendades üksikkaristustest raskemat,

liitkaristusega 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 24.03.2014.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti

lõplikuks liitkaristuseks 17 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust, alates R. Gluhovtšenko

kinnipidamisest 24.10.2020.a.

Kohtukolleegium selgitab, et kohtupraktikast (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11) tulenevalt

võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Lisaks tuvastatakse süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks

sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud

ning muud süü suurust määravad asjaolud. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära

korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Maakohus on eeltoodud juhiseid järginud. R. Gluhovtšenkole mõistetud karistuse määra on

kohus otsuses (lk-l 61-63) põhjendanud ning on lähtunud eelkõige süü suurusest. Samuti on

kohus arvestanud mõistetavat karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust A.M noaga

löömise episoodis ning süü osalist tunnistamist ja siirast kahetsust XXi tapmise episoodis.

Samas ei saa jätta tähelepanuta, et R. Gluhovtšenkole etteheidetavad teod pani süüdistatav

toime ajal, mil ta oli eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastatud. Kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt R. Gluhovtšenkole karistusmäära

valikul menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Mõistetud

karistus on kooskõlas KarS §-s 56 ettenähtuga, mistõttu apellatsiooni piiridest väljuvalt

karistuse kergendamiseks alused puuduvad. Kaitsja alternatiivne taotlus R. Gluhovtšenkole

sanktsiooni miinimumile lähedase karistuse mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

14. Süüdistatava I. Gaidalenko kaitsja M. Normann palub enda apellatsioonis rahuldada I.

Gaidalenko taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Süüdistatav ise talle

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust esitanud ei ole. SKHS § 5 lg 1 p-st 1 ja 2

tulenevalt võib isik nõuda kahju hüvitamist üksnes juhul, kui see tekitati vahistamisega ja

kahtlustatava kinnipidamisega ning isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 p-de 1, 2 või 5 alusel.

Kaitsja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks, et I. Gaidalenkole oleks tema kahtlustatavana

kinnipidamisel või vahistamisel menetlejate poolt rikutud süüliselt menetlusõigust ja

põhjustatud seeläbi süüdistatavale kahju. Kuivõrd käesolevas asjas tunnistas maakohus I.

Gaidalenko süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust

ning kohtukolleegium jätab käesoleva otsusega maakohtu otsuse

I. Gaidalenko

süüditunnistamises ja karistamises muutmata, puudub süüdistataval seega seadusest tulenevalt

alus vahi all oldud päevade eest kahju hüvitamist nõuda. Taotlus I. Gaidalenkole

süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

15. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu vaidlustatud otsus R.

Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko suhtes on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide

põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ja § 344 - 345

lg-st 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10. jaanuari 2022.a kohtuotsuse muutmata

ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/