2-19-6447/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-6447

Kohtuasi

OÜ ATKO LIINID hagi AS-i IV PLUSS vastu 736,43

euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.09.2021 otsus ja 02.06.2022 täiendav

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): OÜ ATKO LIINID (registrikood

10878583), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo

Vassar

Kostja

(vastustaja):

AKTSIASELTS

IV

PLUSS

(registrikood

10048383),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Andreas Veeret

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-19-6447

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ ATKO LIINID esitas 26.04.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i IV PLUSS vastu

kahjuhüvitise 736,43 eurot ja viivise nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) 08.03.2013

riigivara kasutusse andmise lepingu, millega anti hageja kasutusse 14 maakonnaliini bussi

IVECO IRISBUS Crossway F2B. Lepingu p 3.2 kohaselt oil kasutaja (hageja) kohustatud vara

üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma

vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt

määratud hooldusteenuste keskusesse, välja arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul,

mida vara valmistajatehase esindaja on lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks

busside garantiid. Lepingu p-st 3.3 tulenevalt on kasutaja kohustatud teostama vara tehnilise

seisukorra säilitamiseks või tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd vara

valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldeasutuses. Remont- ja hooldustööde

teostamine üldgarantiiperioodil muus hooldeasutuses või kasutaja poolt on iseseisvalt lubatud

kasutusse andja vastavasisulise nõusoleku korral ning tingimusel, et selliselt läbiviidud hooldus

või remonttööd ei muuda kehtetuks tootja poolt varale antud üldgarantii kehtivust. Vara

üldgarantii kehtib alates vara üle andmisest kasutajale 5 aasta jooksul.

1.2. 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi remonttöid, tarnides seejuures ise

keretööde originaalsed varuosad. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatas kostja hagejale

07.08.2018, et tulenevalt garantiitingimustest lõppeb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade

kasutamisega bussikere garantii, kui kostja hageja tarnitud varuosad bussile paigaldab. Hageja

on seisukohal, et eeltoodud garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole varuosade

kasutamisega kaasneb bussi tervikuna keregarantii lõppemine. Alternatiivselt on hageja

seisukohal, et selline garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kostja esitas

lepingueelsete läbirääkimiste käigus andmeid, mille puhul tekkis hagejal kahtlus, et need

võivad olla ebaõiged, mistõttu pöördus hageja advokaadi poole, et hinnata kostja poolt esitatud

väidete õigsust ning pidada lepingulise esindaja vahendusel kostjaga läbirääkimisi. Samas oli

hagejal riigivara kasutusse andmise lepingust tulenevalt kohustus buss korda teha, mistõttu oli

hageja huvi saavutada kostjaga tekkinud õiguslikus vaidluses selgus. Kuna kostja on esitanud

hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk rikkunud tõekohustust,

vastutab ta selle tulemusena hagejale tekitatud kahju eest. Hageja kahjuks on kohtumenetluse-

eelsed õigusabikulude summas 736,43 eurot (käibemaksuta summa).

Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja tegi 02.04.2018

bussiga nr 110BJH avarii ja pöördus remonditööde tegemiseks kostja poole. Kostja koostas

2018. a aprillis töödele hinnakalkulatsiooni, sai kindlustusandjalt kinnituse, et viimane hüvitab

remonditööde maksumuse (miinus hageja omavastutus ja käibemaksu osa) ja palus hagejalt

kinnitust vajalike varuosade tellimiseks (tegemist on tavapärase pooltevahelise praktikaga).

Hageja vältis küsitud kinnituse andmist.

2.1. 2018. a juulis saabus kostja töökoja juurde ootamatult teadmata päritolu ja kvaliteediga

varuosadega ning soovis, et kostja paigaldaks remonditööde käigus bussile just kõnealused

varuosad. Kostja selgitas hagejale vastuseks, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada

remonditööde tegemisel hageja toodud teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b)

2-19-6447

teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile

antud keregarantii lõppemine. Sama selgitas hagejale 13.08.2018 e-kirjas bussi omanik

Maanteeamet. 2019. a alguses tõi hageja bussi kostja juurde siiski remonti ning andis kinnituse

varuosade tellimise kohta. Kostja teostas seejärel vajalikud tööd, paigaldas bussile

originaalvaruosad ja väljastas 26.02.2019 tööde eest arve.

2.2. Hageja ei ole põhjendanud, (a) milliseid konkreetseid läbirääkimisi hageja silmas peab;

(b) kelle vahel väidetavaid läbirääkimisi peeti; (c) millise lepingu sõlmimisele vastavad

läbirääkimised olid suunatud; (d) kas vastav leping hageja arvates sõlmiti ning (e) kui leping

sõlmiti, siis kelle vahel, millised kohustused pooltele lepingust tulenesid ning kas ja kuidas

mõjutab lepingu sõlmimine väidetavatest lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi

ja vastutust. Kostja ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud

vastavate lepingute sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi (mh hagejaga). Kostja ei ole

hageja suhtes kohustusi rikkunud.

2.3. Tootjagarantii eesmärgiks on tagada garantiitähtaja jooksul ilmnevate materjali defektide

tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud detailide asemel tasuta uute detailide tellimine ja defektsete

detailide asendamine uutega või vigastatud detailide parandamine. Mõistetavalt saab garantii

andja võtta garantii alusel vastutuse üksnes nende (varu)osade eest, mille päritolu ja kvaliteet

on talle teada ning mille väljavahetamine toimub garantii andja kontrolli all. Garantii andja ei

saa ega peagi vastutama võimalike varuosade (ja kaasnevate tööde) eest, mille on tarninud

ja/või paigaldanud teadmata kolmandad isikud – sellisel juhul puudub garantii andjal tarnitud

varuosade ja remonditöö kvaliteedi üle mis tahes kontroll ja ülevaade. Tootja ei saa anda

garantiid bussi kere osas (garantii ei kehti), kui keretööde tegemiseks vajalikud varuosad

tellitakse tootja ametliku varuosade tarnesüsteemi väliselt ja/või varuosad paigaldab muu isik,

kui tootja poolt volitatud remonditöökoda. Buss oli saanud avarii tagajärjel olulisi kahjustusi

ning sisuliselt tuli välja vahetada bussi terve üks külg, mh külje- ja tagaklaas, paneelid, esiukse

silindrid, tagastange, küljeluuk, esiukse raam jms. Kostja ei ole hagejale garantiitingimuste

kohta ebatõeseid andmeid esitanud, vaid on lähtunud sellest, mida bussi omanik Maanteeamet

ja garantii andja Iveco olid hagejale juba varasemalt korduvalt selgitanud.

2.4. Tunnistamata tõekohustuse rikkumist, on ilmne, et kostjale etteheidetava rikkumise ja

hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Bussi remontimise vajadus oli tingitud

bussiga 2018. a aprillis toimunud avariist ja mitte materjali defektist. Tootjagarantii ei kehti

kahjustustele, mis on tekkinud avarii tagajärjel. Seega polnud tegemist garantiijuhtumiga ning

hageja soovitud remonditööd olid garantiivälised tööd. Maanteeamet bussi omanikuna oli

esitanud selge nõude, et vältida tuleb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade paigaldamist.

Olukorras, kus kostjal puudus hageja ees kohustus paigaldada bussile garantiitööde väliselt

hageja soovitud varuosi, on selge, et väidetava tõekohustuse rikkumise ja hagejale väidetavalt

tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos: kostjal oli igal juhul õigus keelduda hageja

soovitud viisil remonditööde tegemisest Hageja viide garantiitingimuste vastuolule Euroopa

Liidu õigusega on asjakohatu. Kostja ei ole garantiilepingu pool, vaid üksnes hanke- ja riigivara

lepingus märgitud hooldeasutus. Kostja ei ole ka vaidlusaluste garantiitingimuste väljastaja.

Maakohtu otsus

Maakohus jättis 28.09.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 4¹ alusel täiendas maakohus 02.06.2022

esialgset otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.

2-19-6447

3.1. Puudub vaidlus, et Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja Tšehhi Vabariigi äriühing

Iveco Czech Republic a.s. (Iveco) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.05.2011 hankelepingu

busside tarnimiseks ning hankelepingus sisaldus Iveco kohustus anda bussidele 9-aastane

keregarantii. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.03.2013 sõlmisid Maanteeamet ja

hageja riigivara kasutusse andmise lepingu, mille alusel andis Maanteeamet osad Ivecolt

soetatud bussidest hageja kasutusse. Hageja on 02.04.2018 riigivara lepingu esemeks oleva

bussiga nr 110BJH toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Riigivara lepingu p 3.2 kohaselt on

kasutaja ehk hageja kohustatud vara üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises

dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks

vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldusteenuste keskusesse, välja

arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul, mida vara valmistajatehase esindaja on

lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks busside garantiid.

3.2. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal lepingu alusel kohustus busside hooldus- ja remonditööd

teostada Iveco või Maanteeameti poolt määratud hooldusteenuste keskuses. Vastavalt riigivara

lepingu lisale 2 on Tallinnas ja Tartus selliseks keskuseks määratud kostja remonditöökojad.

Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi

remonttöid, tarnides seejuures ise keretööde varuosad. Kostja teatas vastuseks hagejale

07.08.2018, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada remonditööde tegemisel hageja toodud

teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b) teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade

kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile antud keregarantii lõppemine. Kohtule esitatud

tõenditest (13.08.2018 e-kiri) nähtuvalt selgitas viimast hagejale ka bussi omanik Maanteeamet,

andes selgesõnalise juhise taolist käitumist vältida.

3.3. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole

varuosade kasutamisega kaasneks bussi keregarantii lõppemine (alternatiivselt, et selline

garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega) ning et kostja on esitanud hagejale

lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk on rikkunud tõekohustust. Kostja

ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud vastavate lepingute

sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi. Käesoleval juhul ei ole täidetud kahju hüvitamise

eeldused tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud ühtegi kohustust. Liiati

olukorras, kus kindlustusandja kinnitas pooltele, et tasub ja ka tasus kostjale tööde eest esitatud

arve (v.a hageja omavastutuse osa ja käibemaks). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

õigusteenuse saamiseks tehtud kulutuste kostjalt väljanõudmine põhjendatud.

3.4. Kuna hageja nõue jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162

lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebus

Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada.

4.1. Hageja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõigust, jättes tuvastamata pooltevahelised õigussuhted, ning selgelt ebaõigesti

kohaldatud menetlusõiguse normi, jättes kvalifitseerimata pooltevahelised õigussuhted.

Niisamuti on maakohus selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid. Kostja on busside müüja ehk

garantiiandja esindaja Eestis. Garantiiremondi teostamiseks ei pea sõitma riiki, kus asub

IVECO tehas. Kostja oli määratud garantiiremondi teostajaks ning saab garantiiremondi

teostamise korral isiklikult vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Alternatiivselt oli hageja ja

kostja vahel töövõtulepingueelsetest läbirääkimistest tekkiv võlasuhe, mis oli suunatud

2-19-6447

remonttööde teostamiseks ning nende teostamise viis ja maksumus sõltus kostja poolt avaldatud

teabest garantiitingimuste kohta. Maakohus jõudis eelnevast tulenevalt ebaõigele järeldusele,

et kostja ei ole rikkunud hageja suhtes ühtegi kohustust. Bussi omaniku selgitused kujutavad

ennast üksnes bussi omaniku esindaja, s.o ühe lepingupoole arusaama garantiitingimusest, mis

ei saa olla garantiitingimuste tõlgendamisel määravad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt

arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et

maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel

kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada

maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega

neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlus-

ökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Poolte

esitatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada lepingueelsetes läbirääkimistes kostjapoolset

tõekohustuse rikkumist hageja suhtes. Kostja informeeris hagejat, et hageja tarnitud varuosade

paigaldamise järgselt keregarantii Iveco garantiitingimuste kohaselt katkeks ning soovis

vastavat kinnitust (dtl 23–24). Kostja lähtus Iveco edasimüüjana (diilerina) Iveco tehase

garantiitingimustest (dtl 25, 30). Isegi kui garantiitingimustest ei tuleneks keregarantii osas

kõnealust piirangut, on tegemist lepingutingimuste tõlgendamise küsimusega, millest ei saa

antud juhul järeldada tõekohustuse rikkumist. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid selgelt

ebaõigesti. Nõue tellida varuosad tootja esinduse vahendusel ja vältida keregarantii katkemist

tulenes hageja ja Eesti Vabariigi vahelisest õigussuhtest, mille osapooleks kostja ei ole.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

2-19-6447

ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioon-

kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi

rahuldamata.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

12.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu