2-19-6447/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-19-6447/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu
Määruse tegemise aeg ja koht 30. august 2022. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-6447
Kohtuasi
OÜ ATKO LIINID hagi AS-i IV PLUSS vastu 736,43
euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.09.2021 otsus ja 02.06.2022 täiendav
otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): OÜ ATKO LIINID (registrikood
10878583), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aldo
Vassar
Kostja
(vastustaja):
AKTSIASELTS
IV
PLUSS
(registrikood
10048383),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat Andreas Veeret
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda OÜ ATKO LIINID apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja
tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2. Teatada
apellatsioonkaebuse
menetlusse
võtmisest
keeldumisest
kõigile
menetlusosalistele määruse ärakirja edastamisega.
3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-19-6447
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
OÜ ATKO LIINID esitas 26.04.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i IV PLUSS vastu
kahjuhüvitise 736,43 eurot ja viivise nõudes.
1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) 08.03.2013
riigivara kasutusse andmise lepingu, millega anti hageja kasutusse 14 maakonnaliini bussi
IVECO IRISBUS Crossway F2B. Lepingu p 3.2 kohaselt oil kasutaja (hageja) kohustatud vara
üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma
vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt
määratud hooldusteenuste keskusesse, välja arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul,
mida vara valmistajatehase esindaja on lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks
busside garantiid. Lepingu p-st 3.3 tulenevalt on kasutaja kohustatud teostama vara tehnilise
seisukorra säilitamiseks või tehniliste rikete kõrvaldamiseks teostatavad remonttööd vara
valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldeasutuses. Remont- ja hooldustööde
teostamine üldgarantiiperioodil muus hooldeasutuses või kasutaja poolt on iseseisvalt lubatud
kasutusse andja vastavasisulise nõusoleku korral ning tingimusel, et selliselt läbiviidud hooldus
või remonttööd ei muuda kehtetuks tootja poolt varale antud üldgarantii kehtivust. Vara
üldgarantii kehtib alates vara üle andmisest kasutajale 5 aasta jooksul.
1.2. 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi remonttöid, tarnides seejuures ise
keretööde originaalsed varuosad. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus teatas kostja hagejale
07.08.2018, et tulenevalt garantiitingimustest lõppeb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade
kasutamisega bussikere garantii, kui kostja hageja tarnitud varuosad bussile paigaldab. Hageja
on seisukohal, et eeltoodud garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole varuosade
kasutamisega kaasneb bussi tervikuna keregarantii lõppemine. Alternatiivselt on hageja
seisukohal, et selline garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kostja esitas
lepingueelsete läbirääkimiste käigus andmeid, mille puhul tekkis hagejal kahtlus, et need
võivad olla ebaõiged, mistõttu pöördus hageja advokaadi poole, et hinnata kostja poolt esitatud
väidete õigsust ning pidada lepingulise esindaja vahendusel kostjaga läbirääkimisi. Samas oli
hagejal riigivara kasutusse andmise lepingust tulenevalt kohustus buss korda teha, mistõttu oli
hageja huvi saavutada kostjaga tekkinud õiguslikus vaidluses selgus. Kuna kostja on esitanud
hagejale lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk rikkunud tõekohustust,
vastutab ta selle tulemusena hagejale tekitatud kahju eest. Hageja kahjuks on kohtumenetluse-
eelsed õigusabikulude summas 736,43 eurot (käibemaksuta summa).
Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Hageja tegi 02.04.2018
bussiga nr 110BJH avarii ja pöördus remonditööde tegemiseks kostja poole. Kostja koostas
2018. a aprillis töödele hinnakalkulatsiooni, sai kindlustusandjalt kinnituse, et viimane hüvitab
remonditööde maksumuse (miinus hageja omavastutus ja käibemaksu osa) ja palus hagejalt
kinnitust vajalike varuosade tellimiseks (tegemist on tavapärase pooltevahelise praktikaga).
Hageja vältis küsitud kinnituse andmist.
2.1. 2018. a juulis saabus kostja töökoja juurde ootamatult teadmata päritolu ja kvaliteediga
varuosadega ning soovis, et kostja paigaldaks remonditööde käigus bussile just kõnealused
varuosad. Kostja selgitas hagejale vastuseks, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada
remonditööde tegemisel hageja toodud teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b)
2-19-6447
teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile
antud keregarantii lõppemine. Sama selgitas hagejale 13.08.2018 e-kirjas bussi omanik
Maanteeamet. 2019. a alguses tõi hageja bussi kostja juurde siiski remonti ning andis kinnituse
varuosade tellimise kohta. Kostja teostas seejärel vajalikud tööd, paigaldas bussile
originaalvaruosad ja väljastas 26.02.2019 tööde eest arve.
2.2. Hageja ei ole põhjendanud, (a) milliseid konkreetseid läbirääkimisi hageja silmas peab;
(b) kelle vahel väidetavaid läbirääkimisi peeti; (c) millise lepingu sõlmimisele vastavad
läbirääkimised olid suunatud; (d) kas vastav leping hageja arvates sõlmiti ning (e) kui leping
sõlmiti, siis kelle vahel, millised kohustused pooltele lepingust tulenesid ning kas ja kuidas
mõjutab lepingu sõlmimine väidetavatest lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevaid kohustusi
ja vastutust. Kostja ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud
vastavate lepingute sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi (mh hagejaga). Kostja ei ole
hageja suhtes kohustusi rikkunud.
2.3. Tootjagarantii eesmärgiks on tagada garantiitähtaja jooksul ilmnevate materjali defektide
tõttu kasutuskõlbmatuks muutunud detailide asemel tasuta uute detailide tellimine ja defektsete
detailide asendamine uutega või vigastatud detailide parandamine. Mõistetavalt saab garantii
andja võtta garantii alusel vastutuse üksnes nende (varu)osade eest, mille päritolu ja kvaliteet
on talle teada ning mille väljavahetamine toimub garantii andja kontrolli all. Garantii andja ei
saa ega peagi vastutama võimalike varuosade (ja kaasnevate tööde) eest, mille on tarninud
ja/või paigaldanud teadmata kolmandad isikud – sellisel juhul puudub garantii andjal tarnitud
varuosade ja remonditöö kvaliteedi üle mis tahes kontroll ja ülevaade. Tootja ei saa anda
garantiid bussi kere osas (garantii ei kehti), kui keretööde tegemiseks vajalikud varuosad
tellitakse tootja ametliku varuosade tarnesüsteemi väliselt ja/või varuosad paigaldab muu isik,
kui tootja poolt volitatud remonditöökoda. Buss oli saanud avarii tagajärjel olulisi kahjustusi
ning sisuliselt tuli välja vahetada bussi terve üks külg, mh külje- ja tagaklaas, paneelid, esiukse
silindrid, tagastange, küljeluuk, esiukse raam jms. Kostja ei ole hagejale garantiitingimuste
kohta ebatõeseid andmeid esitanud, vaid on lähtunud sellest, mida bussi omanik Maanteeamet
ja garantii andja Iveco olid hagejale juba varasemalt korduvalt selgitanud.
2.4. Tunnistamata tõekohustuse rikkumist, on ilmne, et kostjale etteheidetava rikkumise ja
hageja väidetud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Bussi remontimise vajadus oli tingitud
bussiga 2018. a aprillis toimunud avariist ja mitte materjali defektist. Tootjagarantii ei kehti
kahjustustele, mis on tekkinud avarii tagajärjel. Seega polnud tegemist garantiijuhtumiga ning
hageja soovitud remonditööd olid garantiivälised tööd. Maanteeamet bussi omanikuna oli
esitanud selge nõude, et vältida tuleb kolmanda isiku poolt tarnitud varuosade paigaldamist.
Olukorras, kus kostjal puudus hageja ees kohustus paigaldada bussile garantiitööde väliselt
hageja soovitud varuosi, on selge, et väidetava tõekohustuse rikkumise ja hagejale väidetavalt
tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos: kostjal oli igal juhul õigus keelduda hageja
soovitud viisil remonditööde tegemisest Hageja viide garantiitingimuste vastuolule Euroopa
Liidu õigusega on asjakohatu. Kostja ei ole garantiilepingu pool, vaid üksnes hanke- ja riigivara
lepingus märgitud hooldeasutus. Kostja ei ole ka vaidlusaluste garantiitingimuste väljastaja.
Maakohtu otsus
Maakohus jättis 28.09.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 4¹ alusel täiendas maakohus 02.06.2022
esialgset otsust kirjeldava ja põhjendava osaga.
2-19-6447
3.1. Puudub vaidlus, et Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja Tšehhi Vabariigi äriühing
Iveco Czech Republic a.s. (Iveco) sõlmisid riigihanke tulemusena 31.05.2011 hankelepingu
busside tarnimiseks ning hankelepingus sisaldus Iveco kohustus anda bussidele 9-aastane
keregarantii. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.03.2013 sõlmisid Maanteeamet ja
hageja riigivara kasutusse andmise lepingu, mille alusel andis Maanteeamet osad Ivecolt
soetatud bussidest hageja kasutusse. Hageja on 02.04.2018 riigivara lepingu esemeks oleva
bussiga nr 110BJH toimunud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Riigivara lepingu p 3.2 kohaselt on
kasutaja ehk hageja kohustatud vara üldgarantiiperioodil garantii- ja/või tehnilises
dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal pöörduma vara korrashoiu- ja hooldustööde teostamiseks
vara valmistajatehase või kasutusse andja poolt määratud hooldusteenuste keskusesse, välja
arvatud nende korrashoiu- ja hooldustööde puhul, mida vara valmistajatehase esindaja on
lubanud kasutajal ise teostada, ilma et see kahjustaks busside garantiid.
3.2. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal lepingu alusel kohustus busside hooldus- ja remonditööd
teostada Iveco või Maanteeameti poolt määratud hooldusteenuste keskuses. Vastavalt riigivara
lepingu lisale 2 on Tallinnas ja Tartus selliseks keskuseks määratud kostja remonditöökojad.
Poolte vahel puudub vaidlus, et 22.07.2018 soovis hageja kostjalt tellida avariilise bussi
remonttöid, tarnides seejuures ise keretööde varuosad. Kostja teatas vastuseks hagejale
07.08.2018, et (a) kostjal ei ole kohustust kasutada remonditööde tegemisel hageja toodud
teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosi ning (b) teadmata päritolu ja kvaliteediga varuosade
kasutamise tagajärjeks oleks Iveco poolt bussile antud keregarantii lõppemine. Kohtule esitatud
tõenditest (13.08.2018 e-kiri) nähtuvalt selgitas viimast hagejale ka bussi omanik Maanteeamet,
andes selgesõnalise juhise taolist käitumist vältida.
3.3. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et garantiitingimustest ei tulene, et kolmanda osapoole
varuosade kasutamisega kaasneks bussi keregarantii lõppemine (alternatiivselt, et selline
garantiitingimus oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusega) ning et kostja on esitanud hagejale
lepingueelsete läbirääkimiste käigus ebaõigeid andmeid ehk on rikkunud tõekohustust. Kostja
ei ole hanke-, garantii- ega riigivara lepingu pooleks ega ole pidanud vastavate lepingute
sõlmimiseks lepingueelseid läbirääkimisi. Käesoleval juhul ei ole täidetud kahju hüvitamise
eeldused tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole hageja suhtes rikkunud ühtegi kohustust. Liiati
olukorras, kus kindlustusandja kinnitas pooltele, et tasub ja ka tasus kostjale tööde eest esitatud
arve (v.a hageja omavastutuse osa ja käibemaks). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja
õigusteenuse saamiseks tehtud kulutuste kostjalt väljanõudmine põhjendatud.
3.4. Kuna hageja nõue jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162
lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Apellatsioonkaebus
Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,
millega hagi rahuldada.
4.1. Hageja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõigust, jättes tuvastamata pooltevahelised õigussuhted, ning selgelt ebaõigesti
kohaldatud menetlusõiguse normi, jättes kvalifitseerimata pooltevahelised õigussuhted.
Niisamuti on maakohus selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid. Kostja on busside müüja ehk
garantiiandja esindaja Eestis. Garantiiremondi teostamiseks ei pea sõitma riiki, kus asub
IVECO tehas. Kostja oli määratud garantiiremondi teostajaks ning saab garantiiremondi
teostamise korral isiklikult vastutada hagejale tekitatud kahju eest. Alternatiivselt oli hageja ja
kostja vahel töövõtulepingueelsetest läbirääkimistest tekkiv võlasuhe, mis oli suunatud
2-19-6447
remonttööde teostamiseks ning nende teostamise viis ja maksumus sõltus kostja poolt avaldatud
teabest garantiitingimuste kohta. Maakohus jõudis eelnevast tulenevalt ebaõigele järeldusele,
et kostja ei ole rikkunud hageja suhtes ühtegi kohustust. Bussi omaniku selgitused kujutavad
ennast üksnes bussi omaniku esindaja, s.o ühe lepingupoole arusaama garantiitingimusest, mis
ei saa olla garantiitingimuste tõlgendamisel määravad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas
TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel
keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.
Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS
§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-
kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui
maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on
selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis
oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud.
Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse
menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamata jättev otsus ei ole maakohtu poolt selgelt
ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud
menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu
otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.
Ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest
keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt
arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et
maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel
kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada
maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega
neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlus-
ökonoomiaga (vt Riigikohtu 10.04.2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. Poolte
esitatud asjaoludel ei ole võimalik järeldada lepingueelsetes läbirääkimistes kostjapoolset
tõekohustuse rikkumist hageja suhtes. Kostja informeeris hagejat, et hageja tarnitud varuosade
paigaldamise järgselt keregarantii Iveco garantiitingimuste kohaselt katkeks ning soovis
vastavat kinnitust (dtl 23–24). Kostja lähtus Iveco edasimüüjana (diilerina) Iveco tehase
garantiitingimustest (dtl 25, 30). Isegi kui garantiitingimustest ei tuleneks keregarantii osas
kõnealust piirangut, on tegemist lepingutingimuste tõlgendamise küsimusega, millest ei saa
antud juhul järeldada tõekohustuse rikkumist. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid selgelt
ebaõigesti. Nõue tellida varuosad tootja esinduse vahendusel ja vältida keregarantii katkemist
tulenes hageja ja Eesti Vabariigi vahelisest õigussuhtest, mille osapooleks kostja ei ole.
Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.
Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud
tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul
2-19-6447
ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioon-
kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks
apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid.
Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
Maakohus on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jäi
rahuldamata.
TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus
keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud
jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal
apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
12.1. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel
tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele
arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe
aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud
lahendiga lõppemist.
Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus
tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS
§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Imbi Sidok-Toomsalu