3-20-1815/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2022, Tartu

Haldusasja number

3-20-1815

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. septembri

2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13 tühistamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. juuni 2022. a

määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Esindaja advokaat Valery Gimaev

Esindaja Jelena Karžetskaja

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. juuni 2022. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus 16. septembri 2020. a otsusega nr 15.3-3.2/156-

13 Xile tähtajalise elamisloa andmisest.

2. Kaebaja vaidlustas nimetatud PPA otsuse Tartu Halduskohtus ja esitas 8. juunil 2022

halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras tähtajalise elamisloa andmiseks kuni

haldusasjas nr 3-20-1815 tehtava otsuse jõustumiseni.

Taotluse kohaselt elab kaebaja pärast vanglast vabanemist 14. oktoobril 2020 Eesti Vabariigis

ilma õigusliku aluseta ja isikut tõendava dokumendita ning ei saa seetõttu käia tööl, koolis ja

omada ravikindlustust. Kaebaja elab koos abikaasaga Narvas. Tal ei ole ka reisidokumenti,

mistõttu ei ole tema väljasaatmine PPA 25. aprilli 2017. a otsuse alusel teostunud. Venemaa on

korduvalt keeldunud kaebaja tagasivõtutaotluse rahuldamisest. Tähtajalise elamisloa alusel

Eestis elamine ei saa kujutada rohkem ohtu kui elamine õigusliku aluseta.

3. Tartu Halduskohus jättis 25. juuni 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

PPA tegi 25. aprilli 2017. a otsusega nr 15.3-3.4/2017/2899-1 kaebajale ettekirjutuse Eestist

lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele kaebaja kinnipidamisasutusest vabanemisel ning

kohaldas kaebajale sissesõidukeelu viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.

Nimetatud PPA otsus on jõustunud ja selles tehtud ettekirjutus kaebajale täitmiseks kohustuslik.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema väljasaatmine on võimatu. Venemaa on asunud kaebajat

dokumenteerima ja viis 16. mail 2022 läbi intervjuu. Venemaa Föderatsiooni saatkonna töötaja

kinnitas PPA ametnikule, et on valmis lähiajal väljastama kaebajale reisidokumendina

tagasipöördumistunnistuse. Kuigi kaebaja väljasaatmine on siiani viibinud, ei ole põhjust

arvata, et Venemaa katkestab poolelioleva menetluse ega väljasta lähiajal kaebajale dokumenti,

mis võimaldaks kaebaja välja saata Venemaale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja

väljasaatmine muutunud perspektiivituks.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

ei raskenda kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta talle pöördumatuid või hiljem raskesti

kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja saab pärast tagasipöördumistunnistuse väljastamist Eestist

lahkuda ja asuda elama, töötama, õppima Venemaale. Kaebaja ei ole väljendanud soovimatust

Venemaale minna või tahet õppida ja töötada igal juhul Eestis. Kaebaja emakeel on vene keel,

mistõttu ei ole põhjust kahelda, et kaebaja ei saa Venemaal töötada ning soovi korral õppida.

Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses osutanud pereelu piirangutele, kuid ei ole seejuures

välja toonud, millised tõsised negatiivsed tagajärjed tema pereelule saabuvad, kui talle ei anta

kohtumenetluse ajal tähtajalist elamisluba Eestis viibimiseks.

4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Taotleja on seisukohal, et PPA edastas kohtule ebaõiged andmed. Kaebaja viibis Venemaa

Föderatsiooni konsulaadis nõuniku vastuvõtul 27. juunil 2022 ja nõunik kinnitas, et tal

puuduvad

andmed,

et

saatkond

on

lähiajal

valmis

väljastama

kaebajale

tagasipöördumistunnistust. Väljasaatmine on võimatu kuni Venemaa Föderatsioon ei anna

ametlikku kinnitust või rahuldavat otsust.

Kui isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta, puudutab tal ravikindlustus. Kaebaja vajab

terviseseisundi tõttu meditsiinilist abi, kuid võib jääda ravikindlustuseta ilma vajalikust ravist.

Tegemist on pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärjega, mis toob kaasa esialgse

õiguskaitse vajaduse.

Esialgne õiguskaitse on vajalik ka selleks, et peatada kaebaja väljasaatmine kohtumenetluse

ajal. Kaebaja soovib isiklikult osaleda kohtumenetluses, anda kohtule ütlusi ja selgitusi.

Kaebaja elamine Eestis kohtumenetluse ajal ei kahjusta ühtegi teist isikut ega põhjusta kahju.

Avalik huvi seisneb selles, et riiklikud piirangud oleksid õiguspärased. Lisaks rikub kaebaja

väljasaatmine nii tema kui ka tema abikaasa õigust perekonnaelule. Kaebaja abikaasa elab ja

töötab püsivalt Eestis. Kui kaebaja hakkab elama Venemaal, tekivad perel majanduslikud

raskused, kuna peab maksma kahe korteri eest ja abikaasal tekivad reisikulud Venemaale

kaebajaga kohtumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning halduskohtu määruse

tühistamiseks puuduvad alused.

6. Halduskohus leidis, et vaidluse asjaolud ja kaebaja väited ei ole esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumise tõttu vastava taotluse rahuldamise aluseks. Määruskaebuses ei nõustu kaebaja

eelkõige sellega, et kohtu arvates ei ole tema väljasaatmine muutunud perspektiivituks. Samuti

on kaebaja arvates esialgne õiguskaitse vajalik, et viibida kohtumenetluse ajal Eestis ning mitte

riivata kaebaja perekonnaelu.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väljasaatmine ei ole võimatu. PPA

25. aprilli 2017. a otsuse järgi on kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba kehtetu ja ta peab Eesti

Vabariigist lahkuma. PPA 25. aprilli 2017. a otsus on jõustunud ja täitmiseks kohustuslik. PPA-

lt saadud info kohaselt PPA suhtleb Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumiga kaebajale

dokumentide saamiseks, misjärel on võimalik kaebaja välja saata. Kaebaja on kinnitanud, et

temaga toimus saatkonnas intervjuu 16. mail 2022. Asja materjalidest ei nähtu, et Venemaa

Föderatsioon oleks keeldunud kaebajale dokumentide väljastamisest ja tema vastu võtmisest.

Asjaolu, et kaebaja dokumenteerimine ja väljasaatmise protsess ei ole piisavalt kiiresti sujunud,

ei anna alust järeldada, et kaebaja väljasaatmine oleks võimatu.

8. Kaebaja soov osaleda isiklikult kohtumenetluses, anda ütlusi ja selgitusi, ei ole piisav

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma PPA

16. septembri 2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13 (tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise)

vaidlustamise kohtuprotsessis kaebaja isiklik osalemine niivõrd märkimisväärset kaalu, kuna

kaebaja vaidlustas PPA 2017. a otsust, mis on praegusel hetkel kehtiv ja mille alusel on kaebajal

kohustus Eestist lahkuda. Asjaolu, et kaebaja soovib viibida Eestis käesoleva haldusasja (nr 3-

20-1815) kohtuvaidluse lõpuni, ei kaalu üles avalikku huvi selle vastu, et kaebaja osas tehtud

lahkumiskohustus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik.

9. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks kaebaja väited, et tema

väljasaatmine tekitab perekonnale majanduslikke raskuski. Kohus mõistab, et perekonnaliikme

elamine teises riigis tekitab lisakulusid, kuid antud juhul on see paratamatu kaebaja osas kehtiva

lahkumiskohustuse tõttu. Vene Föderatsioonis ei ole takistatud kaebajal leida tööd ja teenida

sissetulekut ning toetada seeläbi perekonna toimetulekut. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et

kaebaja väljasaatmise Eesti Vabariigist on tinginud eelkõige tema enda eelnev käitumine.

10. Kaebaja määruskaebuse seisukohtadest võib järeldada, et kaebaja on leppinud enda Eestist

välja saatmisega, kuid protsessi venimise tõttu soovib kuni väljasaatmise hetkeni saada riigilt

tähtajalise elamisloa omamise kaudu ravikindlustust. Eelnevale tuginedes ringkonnakohus

leiab, et kaebaja väited ja kohtuasja asjaolud ei anna põhjendatud alust taotlejale erandkorras

ajutise tähtajalise elamisloa andmiseks. PPA jättis vastava taotluse rahuldamata käesolevas

asjas vaidlustatud otsusega. Väljasaatmise hetkeni on kaebaja jaoks tegemist ajutise olukorraga,

mille lahendamiseks teeb PPA koostööd Venemaa Föderatsiooniga ning arusaadavalt võtab

asjaajamine teatud aja. Kohus märgib, et teadaolevalt on siiski igale Eesti Vabariigi

territooriumil viibivale isikule tagatud erakorraline meditsiiniline abi.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et kui käesoleva kohtuvaidluse tulemusel kohus

rahuldab kaebaja kaebuse ja tühistab PPA 16. septembri 2020. a otsuse nr 15.3-3.2/156-13, ei

tähenda see automaatselt, et kaebajale väljastatakse tähtajaline elamisluba. Kohtul puudub

volitus kohustada kohtuotsusega PPA-d kaebajale väljastama tähtajaline elamisluba. Kohus

saab kaebuse rahuldamise korral teha PPA-le ettekirjutuse kaebaja taotluse uuesti läbi

vaatamiseks.

12. Eeltoodud asjaoludel peab ringkonnakohus mitte põhjendatuks kohaldada esialgse

õiguskaitse abinõusid taotlejale tähtajalise elamisloa väljastamiseks kaebaja väljasaatmiseni ja

kohtuasja menetluse lõpuni, mistõttu jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

25. juuni 2022. a määruse resolutsioon muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)